Majanduse ettekanne Mida toob endaga kaasa alkoholiaktsiisi langetamine? Kui alkoholi hind langeks, hakatakse seda rohkem tarbima. Tarvitanud inimeste tervis halveneks märgatavalt. Paljud inimesed ei luba endale alkoholi, sest see pole neile taskukohane. Alkoholisõltlased ei saaks oma sõltuvusest lahti, vaid vaid neile oleks sobiv ettekääne, et nad saavad endale seda lubada. Tänavatel elavad asotsiaalid ei saaks endale jalgu alla, sest nende tervis läheks aina hullemaks, kuna nad tarbiksid seda rohkem kui enne
MAKSUD - ALKOHOLIAKTSIIS Seminaritöö avaliku sektori ökonoomikas Käesoleva töö kvantitatiivsete arvandmete põhiliseks allikaks on Eesti alkoholiuuringu tulemused, mis on avaldatud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt koostatavas alkoholi aastaraamatus (Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis, Tallinn 2012), Rahandusministeeriumi ning Maksu-ja Tolliameti koduleheküljel. Alkoholiaktsiisi olemus Alkoholiks loetakse jooki etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ja õlut, mille etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud alkohol maksustatakse aktsiisiga. Toode Aktsiisimäär Aktsiisimäär Ühik alates 01.01.2012 alates 01.01
Majanduse kontrolltöö Mida toob endaga kaasa alkoholiaktsiisi vähendamine? Alkoholiaktsiis moodustab 3,8% kogu eelarvest. Aktsiisi vähendamine vähendaks riigieelarvesse laekuvat tulu ning suurendaks alkoholi tarbijaskonda, sest selle ostuhind väheseks ja oleks tarbijale vastuvõetavam. Kõikidelt kaupadelt läheb maha käibemaks. Seega laekuks seni alkoholiaktsiisina laekunud raha hoopis käibemaksuna kuna tarbimine suureneb ning sellest tulenevalt saab riik rohkem käibemaksu.
tulumaksu,kärbib ta vaid luksuse tarbimist,sest äraelamise standard on tal juba saavutatud aga kui madalapalgaline maksab rohkem tulumaksu,teeb ta seda otseses mõttes oma leivast ning tal on võimatu oma palgast ära elada. Majandusteaduse reegel ütleb,et mida suurem on inimese sissetulek,seda vähem kasvab ta heaolu sissetuleku suurenemise puhul ühe ühiku võrra. Samuti väheneb vaese heaolu palju rohkem kui rikka oma,kui vaese palk samavõrra langeb. Mida toob endaga kaasa alkoholiaktsiisi langetamine? Alkoholiaktsiisi langetamine toob kaasa alkoholi hinna langemise ning sellega suureneb ka tarbijate hulk,kuna madala hinna eest ostetakse rohkem ning ka vaesematel on kättesaadavus parem. Kui inimesed tarbivad hulgaliselt alkoholi mõjub see halvasti nende tervisele. Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule,selle toime on narkootiline ning võib tekitada sõltuvust. Kui inimene tarvitab alkohoolseid jooke korduvalt sellisel hulgal, et see
hakkas jõuliselt tegelema alkoholipoliitikaga. Hakati piirama alkoholi reklaami, kättesaadavust alaealistele, müügikohtade arvu ja ka alkoholi nähtavust kauplustes. Karmi alkoholipoliitika üks enim kõneainet tekitanud osa on alkoholile kehtestatud aktsiis. Aktsiis on tarbimismaks, millega maksustatakse tervisele ja keskkonnale ohtu põhjustavaid kaubagruppe, lisaks on aktsiisidel loomulikult ka fiskaalne eesmärk. Tänu alkoholiaktsiisi järsule tõusule on küll alkoholi müük Eestis märgatavalt vähenenud, aga paraku ei ole see kaasa toonud samas proportsioonis alkoholi tarbimise vähenemist, vaid on soodustanud piirikaubanduse tekkimist. Rahandusministeeriumi andmetel on piirikaubanduse osakaal 25% alkoholi müügist. Alkoholipoliitikaga iseenesest täidab õilsat eesmärki, aga otsused ei peaks oleme nii radikaalsed ja piiravad. Paraku tundub, et otsused on tehtud rutakalt ning
riiklikult majandatud pay-as-you-go • Alates 2012 aastast ühesambaline. • Erapensioniskeem vabatahtlik • Pensionile mineku iga on 62a. • Avaliku sektori töötajad 40-aastaselt. • Sotsiaalkindlustusmaksest (18,5%) 10% on pensionikindlustus. Tervishoid • Tervisenäitajad ja üldine tervislik seisund on üsna madalad. • Septembris 2012 viidi sisse rahvatervise maks ebatervislikule toidule. • Suurendati tubaka- ja alkoholiaktsiisi. • Sotsiaalkindlustusmakse suurus on 18,5%, 8,5% tervisekindlustus ja tööturu toetus. Pere • Peretoetuste süsteem põhineb subjektiivsel õigusel ja pärineb sotsialistlikust ajastust. • Peretoetus on umbes 60 eurot lapse kohta. • Lastetoetusi täiendavad sotsiaalsed toetused, mida maksavad vaestele peredele kohalikud omavalitsused. Mudel • Toimiv nö miksitud heaolumudel.
muudatused meie igapäeva elus aastal 2013 Alko h o l Alkoholi aktsiis tõuseb 5 protsenti. Muudatus tagab ministeeriumi hinnangul alkoholi hinnatõusu samas tempos üldise hinnatõusuga, et alkoholi kättesaadavus ei suureneks. Eeldusel, et alkoholi omahind jääb samaks, tõuseb muudatuse tulemusena uuel aastal alkoholi toote hind keskmiselt 0,6 3 protsenti. Hinnanguliselt suurenevad alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena riigieelarve tulud 2013. aastal . Tubakas /tubakatooted Tubakaaktsiis tõuseb 6 protsenti. 2013. aastaks kavandatud sigarettide aktsiisimäära 10 protsendine tõus hajutatakse kahele aastale, et maandada hinnatõusuga kaasnevaid salaturu riske. Aastatel 2013 ja 2014 tõstetakse sigarettide aktsiisi kokku ligikaudu 12 protsenti, et saavutada Euroopa Liidus 2014. aastal jõustuv alammäär 90 eurot
Sotsiaaldemokraadid pooldavad majandust, milles lähtutakse inimsõbralikkusest, sotsiaalsest heaolust ja võrdsusest, mida saab tagada ainult siis, kui riik ei ole kõrvaltvaataja, vaid eestvedaja. Sarnaselt keskerakonnaga pooldavad astmelist tulumaksu, mis vähendab ebavõrdsust klasside vahel. Tähtsal kohal on erisugused sotsiaaltoetused, mis hoiavad inimesi järje peal. Samuti peavad vajalikuks aktsiisipoliitikat, mis vähendaksid meie elanikele kahjulike toodete tarbimist, nt alkoholiaktsiisi poliitika. Näevad majandusedu ühe tagajana ettevõtlikkuse igakülgset arendamist haridusasutustes. Võimaldavad ettevõttel tasuda sotsiaalmaksu töötaja tegeliku panuse järig. Analüüsis põhinen Sotsiaaldemokraatide 2015. aasta valimisprogrammile ja erakonna maailmavaate põhimõtetele EKRE nägemus Eesti riigi rollist majanduses EKRE on veendunud, et Eesti majandus vajab uut starti ja põhjalikke muutusi. EKRE soovib maksukoormust vähendada, langetades nt käibemaksu 10%le
7 % + AD F/M B00 933,66 20% 186.73 Ülesanne 3. Firma Z importis/impordib 2011. a märtsis Sinu sünnipäeva (kuu)päeval 3500 liitrit (kg) Ameerika Ühendriikide päritolu rummi kangusega 2 korda Sinu vanus. Kauba TARIC-kood on 2208401100 ja tolliväärtus 33 200 Ameerika Ühendriikide dollarit. Registrikanne alkoholiregistris on olemas. Palju tuleb tasuda impordimakse (tollimaksu, alkoholiaktsiisi, käibemaksu)? Firma ühtegi aktsiisivabastust tõendavat dokumenti ei esitanud. Sooduskood:100 Rummi kangus: 22x2=44% 3500l=35HL 35×44%=1540%/HL 332 00 USD=377 875,76 EEK = 24 151 EUR Maksuliik Maksubaas Määr Maksusumma (EUR) A00 1540 0.6 EUR/%vol/hl 924.00 A00 35 3.2 EUR/hl 112 3VY 1540 14.18 EUR/%vol/hl 21837.20 B00 47024,2 20%
alkoholipruukimisest tingitud kahjud muutusid ühiskonnale koormavalt kõrgeks. On välja arvestatud, et alkoholi tarbimisega seotud sotsiaalsed kahjud moodustavad 1,4% Prantsusmaa SKPst. Alkoholist on saanud Eesti arengu pidurdaja. Prantsusmaal jõuti sellise tõdemuseni 1970ndatel, mil mõisteti alkoholi tarbimise ja parimas tööeas olevate inimeste nii vaimse kui kehalise tervise halveneva olukorra vahelist seost. 2002. aastal maksis iga Eesti kodanik alkoholiaktsiisi kaudu eelarvesse 895 krooni. 2003. aastal peaks laekuma alkoholiaktsiisist 1,24 miljardit krooni. Alkoholi tootmine ja müük on selge tõusutrendiga. 2002. aastal eksporditi alkoholi 189 miljoni krooni eest, kasv võrreldes 2001. aastaga oli 28%. Import oli samal ajal 668,5 miljonit krooni, kasv 13%. Jaekäive suurenes 31%. Alkoholi tarbimine Eestis Pidevalt on kasvanud ka alkoholi tarbimine. 2000. aastal pruugiti Eestis ühe inimese kohta 7,6, 2001. aastal 8,4 ja 2002
Eespool näiteks Lätist ja Leedust. Eesti on läbi ajaloo kopeerinud demokraatiat teistelt riikidelt, kuid nüüd on autori arvates aeg ise oma demokraatiat arendada, kuid minu arvates võib ka edaspidi kopeerida demokraatiat edukamatelt Põhjamaadelt, kui see tooks edu. Autor kritiseerib oma artiklis teravalt IRL-i, Reformierakonda ja Keskerakonda. SDE kohta ta eriti midagi ei maini, kuid minu arvates SDE just kõige hullem praegusest koalitsioonist alkoholiaktsiisi tõusu algatuse pärast. See tekitab arvamust, et autor on SDE pooldaja ja vasakpoolne. Noorkõiv kritiseerib kõige teravamalt Keskerakonda, mille kohta ta kasutab sõna korrupeerunud ja veel mainib ta, see erakond on vaid näiliselt juhivahetuse läbi teinud. Minu arvates ei tohiks ilma tõenditeta päris niimoodi süüdistada ning KOV valimised näitasid selgelt ära, et Keskerakonda ei juhi enam Edgar Savisaar, vaid Jüri Ratas. Autor pakub järgmisesse koalitsiooni Reformierakonda
Alates 2012. aasta jaanuarist on tööandjatel võimalik oma töötajatele anda tasemekoolitust (sh ülikooliharidust), ilma et sellega kaasneks erisoodustusena maksustamine. 2.2 Käibemaksuseaduse muudatusest Kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule võib käsitada kauba ekspordina, kui võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 38 eurot. 2.3 Aktsiiside muudatustest 1. jaanuarist tõuseb tubakaaktsiis keskmiselt 10% ja 1. veebruarist alkoholiaktsiisi keskmiselt 5%. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatuste kohaselt piiratakse alates 01.01.2012 kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse kasutusala. Muudatuste kohaselt keelatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. 6 KASUTATUD ALLIKAD 1. 2012 maksud ja määrad.
Eratarbimine on jätkuvalt vähenemas ning tarbijate madal kindlustunne omab märkimisväärset mõju ka käibemaksulaekumistele. Käibemaksu tasumisi on tegevusalade lõikes enim vähendanud uute mootorsõidukite müük, hulgikaubandus ja ehitus. Võrreldes möödunud aasta veebruariga on aktsiisilaekumised märkimisväärselt kasvanud. Samas tuleneb see 2008. aasta alguses toimunud aktsiisimäärade tõusule eelnenud varude soetamisest ning sellega kaasnenud tavatust võrdlusbaasist. Alkoholiaktsiisi tasuti veebruari lõpuks 371 miljonit krooni, mis moodustab 14,9 protsenti eelarves kavandatust. Veebruaris tasuti sellest 138,9 miljonit krooni, mis jääb oodatud tasemele veidi alla. Kuna alkoholi puhul ei ole tegemist esmatarbekaubaga, on eratarbimise langustrend olulisel määral vähendanud ka alkoholiaktsiisi laekumist. Tubakaaktsiisi oli veebruari lõpu seisuga tasutud 297,1 miljonit krooni ning eelarvest on täidetud 16,1 protsenti. Veebruaris tasuti tubakaaktsiisi 92 miljonit
ilmselges vastuolus kehtiva regulatsiooniga, on järelevalve ametnikul võimalus ja õiguslik alus peatada reklaamikampaania avalikustamine kaasneva kohustusega 5 tööpäeva jooksul algatada haldusmenetlus antud kampaania osas. Luua korduvrikkumiste korral võimalus rakendada koheselt õigust teha ettekirjutus ilma teistpoolt kuulamata. Tõsta järgneva 4 aasta jooksul alkoholiaktsiisi keskmiselt 5% aastas Alkoholiaktsiisi tõus (ja teiste instrumentide mõju) peaks olema järk-järguline ja mõistliku aja raames etteprognoositav, et vältida salaturu hüppelist kasvu; Alkohoolsete jookide maksustamisel tuleks arvestada mõju tervisele, mõju salaturule, elanike sissetulekute muutust, naaberriikide hinnataset jms. Alkoholiaktsiisi olulise tõusu või teiste alkoholi hinda tõstvate meetmete
küpsetatud kala ja seapekk). Soomlane hindab tervislikkust: joob rasvata piima, sööb soolata salatit ja isukalt kala. Soome lauakombed elavad üle murrangulist muutuste aega. Ajaleht Helsingin Sanomat otsis muutuste ilminguid soomlaste viimase 25 aasta igapäevaelust. Muu hulgas selgus, et söömisest ja kokandusest on kujunenud aina suurema hulga inimeste harrastus. Nn magusamaksu kaotamine 1998. aastal ning alkoholiaktsiisi alandamine aastal 2004 suurendasid märgatavalt maiustuste ja alkohoolsete jookide tarbimist. Raamatuletid on üle kuhjatud kokaraamatutega ja kõikjal korraldatakse kokanduskursusi. Kaugete maade eksootilised road on vallutanud koha soomlaste söögilaual. Samal määral on aga kogunenud ka liigsed kilod. Mullu ületas üle poole soomlaste kaal normaalkaalu, eriti aga tekitab muret laste ja noorte ülekaalulisus. Seda hoolimata sellest, et
Kuigi pikka aega on olnud see keelatud siis 1. juulil jõustub korrakaitseseadus, mis annab alkoholisõpradele loa juua parkides ja mujal, kus see varem keelatud oli.Joomist piirab siiski keeld alkoholi ja joovet tekitavat ainet pruukida ühissõidukites ja nende peatustes, koolieelsete lasteasutuste ja koolide, noortelaagrite, tervishoiu- ning hoolekandeasutuste ruumes ja territooriumil ning lastele mõeldud avalikel kogunemistel. 3.10.Alkoholiaktsiis ja selle osakaal riigi eelarves Alkoholiaktsiisi laekus 2012. aastal riigieelarvesse 195,28 miljonit eurot, ehk 9,4% rohkem kui 2011. aastal. Võrreldes 2001. aastaga on alkoholiaktsiisi laekumiste maht suurenenud 2,1 korda. Riigi maksulaekumistest moodustas alkoholiaktsiis 4,1% ja viimaste aastatega võrreldes on jäänudselle osakaal samaks.Alkoholiaktsiisi laekus eelmisel aastal riigieelarvesse 209 miljonit eurot ja see on 7% enam kui eelmisel aastal. Eesti kuulub aktsiisimäära järgi suhteliselt kõrgelt
aastal veidi enam, kui riigieelarvega oli kavandatud. Aastal 2015 kogus riik maksutulusid 7,1 miljardit eurot, mis on 160 miljonit eurot rohkem, kui algselt riigieelarvega oli kavandatud. Eelkõige laekus oodatust enam juriidiliste isikute tulumaksu (vt tabel 2). Positiivse panuse andsid ka sotsiaalmaks ja füüsilise isiku tulumaks eelkõige tööhõive ja palkade kasvu tulemusena, samuti kütuseaktsiis. Prognoositust vähem koguti alkoholiaktsiisi, käibemaksu ja tubakaaktsiisi. Tööhõive suurenemine 2015. aastal 2,6% ja keskmise palga kasv 6% aitasid täita küll riigikassat, kuid kiire palgakasv ohustab pikemas perspektiivis Eesti edasist majandusarengut, kuna tööjõu tootlikkus on samal ajal vähenenud. Rahandusministeeriumi andmetel kahanes tööjõu tootlikkus hõivatu kohta 1,1% võrra, mis nii Eesti Panga kui ka Rahandusministeeriumi hinnangul kahjustab Eesti konkurentsivõimet.
ja maksude kogumisele tehtavaid kulutusi. Seadusandluse Euroopa Liiduga ühtlustamine toob vaadeldaval alal kaasa suurema tähelepanu kaudsetele maksudele ja eriti aktsiisimaksudele. See toob kaasa põhimõttelisi ja lihtsustavaid muudatusi maksukogumisel: spetsiaalsete ladude loomine aktsiisimaksuga maksustatavate kaupade jaoks, vastava seadusandluse vastuvõtmise ja rakendamise. Seetõttu võib prognoosida, et eelolev periood toob kaasa mootorikütuse, tubakaaktsiisi ja alkoholiaktsiisi tõusu. Maksud tööjõule (enamus tulumaksust, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse) moodustavad ligi poole Eesti maksutuludest. Eesti maksukoormust loetakse madalaks (kuni 37% SKP-st), samuti kuuluvad siia gruppi Jaanap, USA, Sveits, kesmine maksukoormus on 37 50 % SKP- st, sinna seltskonda kuuluvad Kanada ja Euroopa riigid Saksamaa ning Itaalia, kõige kõrgema maksukoormusega riigid (50 % ja enam SKP-st) on peamiselt Euroopa jõukamad riigid: Prantsusmaa, Norra, Taani, Holland.
Samuti võib uuringute põhjal väita, et alkoholihindade tõstmine lükkab edasi nii seda aega, mil noored hakkavad alkoholi tarvitama kui ka vähendavad korraga tarbitud alkoholi koguseid. Põhjused, mis puudutavad alkoholi rohkelt tarvitavaid noori, võivad pigem peitud alkoholi sõltuvusttekitavas olemuses ja alkoholisõltuvusest ülesaamisel. (ibid., lk 88-90) Näiteks USA-s läbiviidud uuringute põhjal on tõestatud, et alkoholiaktsiisi tõstmine vähendab alkoholi poolt põhjustatud kahju, millest lähtuvalt on ka liigtarvitamine, alkoholisõltuvus ja sellega seotud surmajuhtumine arv vähenenud. Suurbritannia näitel on samuti nii surmade kui ka alkoholisõltuvuse tõttu haiglaravi vajavate inimeste arv vähenenud alkoholihindade tõusu tõttu. Samas võib ka tõdeda, et ,,poliitilise meetme mõju tarbijatele sõltus märkimisväärselt erinevate alkoholi tarvitavate inimeste tüüpidest"
nimistust jäävad välja vaid leib, sai, piim ja mõngingad teised igapäevaselt tarbitavad kaubad, kuid luksuseks on sellisel juhul makaronid, riis, liha ja kõik muu, mida inimesed söövad. Kokkuvõttes võib luksuseks pidada elamist üldiselt, sest vaevalt keegi meist vaid teraviljatoodetest ja piimast toituks. Samuti laekub aktsiisimaksust riigikassasse endise 18% asemel nüüd 20%, mis on aidanud lisada tulude nimekirja nii mitmedki kasulikud miljonid. Ühtlasi otsustati tõsta alkoholiaktsiisi 10 protsenti alates 1. jaanuarist 2010 ja tubakaaktsiisi 20 protsenti alates 1. jaanuarist 2011. Täiendava tõusu mõju kange alkoholi hinnale on ligikaudu 6,25% 0,5 liitri kohta ja lahja alkoholi hinnale ligikaudu 2% 0,33 liitri kohta. (www.olevik.ee) Selle aasta eelarve koostamine oli Vabariigi Valitsuse poliitikute sõnul üks raskemate killast. Teadagi, võeti eelarve lõplikult vastu alles pärast mitut ebaõnnestunud katset. Ebakõlasid oli
Liechtenstein), Euroopa Liit ja Fääri saared)). Vabakaubanduslepingu riikidest pärinevaid kaupu tollimaksuga ei maksustata tingimusel, et tollile esitatakse kauba päritolu tõendav dokument. Aktsiisid - Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustuslike aktsiiside (alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis) kogumine Eestis praegu ei vasta veel täielikult Euroopa Liidu põhimõtetele. Eestis on aktsiisid kehtestatud: · Alkoholiaktsiis - 2001. aasta 1. jaanuaril jõustunud alkoholiaktsiisi seadusega rakendati alkoholiaktsiisi kogumiseks aktsiisiladude süsteem, mis vastab EL Nõukogu direktiivi 92/12/EEC nõuetele. Alkoholi aktsiisimäärad on kooskõlas EL liikmesriikidelt nõutavate minimaalsete aktsiisimääradega. · Tubakaaktsiis - Tubakaaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud suitsetamistubakas, sigaretid, sigarid ja sigarillod, närimistubakas ja muud tubakatooted
Juriidilise isiku tulumaksu laekus jaanuari lõpuks 344,8 miljonit krooni. See on 8,3 protsenti riigieelarves planeeritust ning see ületab mõnevõrra esialgselt oodatud taset. Käibemaksu laekus jaanuaris 1,4 miljardit krooni, mis moodustab 6,2 protsenti eelarves kavandatust. Võrreldes 2008. a detsembriga on käibemaksu tasumine veidi kasvanud, kuid jääb isegi ettemaksukonto muutust arvestades oluliselt madalamaks võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Alkoholiaktsiisi laekus jaanuaris 232,1 miljonit krooni. Jaanuarikuu lõpu seisuga on eelarvest täidetud 7,8 protsenti. Aastalõpule omaselt kasvasid 2008. aasta detsembris muu alkoholi ja õlle tarbimisse lubamine, kuid antud kogused ei vasta päris oodatud tasemetele. Tubakaaktsiisi laekus jaanuarikuu lõpu seisuga 205,1 miljonit krooni ning eelarvest on täidetud 10,6 protsenti. Kütuseaktsiisi laekus aasta esimesel kuul 424,5 mln krooni. Jaanuarikuu seisuga on eelarvest täidetud 8 protsenti
Eesti Päevaleht, 12. november 2002, lk. 15 B. "Eestis ja Euroopa riikides on erinevad käibe- ja tulumaksu määrad, üheski EL riigis ei ole maksupoliitika ja -määrad samad mis teises. Maksude reguleerimine kuulub liikmesriikide pädevusse ja on oluline osa nende suveräänsusest," ütles eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololei. "EL tasemel on tegeldud vaid teatud aktsiisimaksude, nagu mootorikütuse-, tubaka- ning alkoholiaktsiisi, samuti käibemaksu arvutamise metoodika ühtlustamisega ja käibemaksuvabastuste nimekirjaga," lisas ta. ... Toivo Tänavsuu. Euroopa Liit jätab liikmete maksumäära ühtlustamata. Eesti Päevaleht, 12. november 2002, lk. 15 C EL-is sõltub meie maksukoormus pigem sellest, millised erakonnad on võimul. Eduka majandusarengu
31120 Taara 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 taaskasutuskulu 31130 Kaupade 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 mahakandmine 31140 Kaupade 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 allahindlus 31150 Transpordi 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 korrigeerimine 31160 Alkoholiaktsiisi 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 korrigeerimine 31170 Tollimaksu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 korrigeerimine 31180 Komisjonitasud 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 31190 Muud kaubakulud 4 825,43 331,53 0,00 331,53 5 156,96
1.8. Normatiivne ja positivistlik majandusteadus Eelpool nimetatud subjektiivsuse probleem teeb majanduses eriti oluliseks teha vahet normatiivsel ja positivistlikul majandusteadusel. Positivistlik majandusteadus on faktilisel materjalil põhinev analüüs. Vastab näiteks järgmistele küsimustele: Mis on vaesuse põhjused Eestis? Millised tagajärjed on alkoholiaktsiisi tõstmisel alkoholi müügile? Normatiivne majandusteadus on majanduses toimuvate protsesside hinnanguline analüüs, mille põhiküsimus on, kuidas majandus peaks toimima. Vastab näiteks järgmistele küsimustele: Kas valitsus peaks vaeseid toetama? Kas suurenevate maksutulude tõttu peaks valitsus oma kulutusi suurendama või mitte? Normatiivses majandusteaduses tõstatatud probleemid ja küsimused lahendatakse
annaabi.ee 
