Tekst ja tegelaste hinges toimuv peab kajastuma lavalises tegevuses ja muusikas. Selleks Gluck: · Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene · Ühendas retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks · Andis suurema rolli etenduses ka koorile ja balletirühmale · Sidus ooperi avamängu ooperi muusikalise materjaliga, juhatades sellega sisse ooperi avastseeni Helilooming Tähtsamad teosed: Ballett ,,Don Juan" (1761) Ooperid: · "Orpheus ja Eurydike" (1762) · "Alkestis" (1767) · "Paris ja Helena" (1770) · "Iphigeneia Aulises" (1774) · "Armida" (1777) · "Iphigenia Taurises" (1778) Kasutatud materjalid: http://www.findagrave.com/cgi-bin/fg.cgi?page=gr&GRid=4481 http://www.8notes.com/biographies/gluck.asp http://en.wikipedia.org/wiki/Christoph_Willibald_Gluck Siitan, Toomas ,,Õhtumaade muusikaajalugu I", (1998)
"Kerjuseooper", andis tõsisele ooperi zanrile surmava hoobi. Nii laulumäng kui ka koomiline ooper ehk opera buffa tõid vaataja reaalse elu keskele. Kõnedialoogidel ja aariatel olid lihtsad meloodiad. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks peetakse- Giovanni Battista Pergolesi "Teenijanna-käskijanna". Saksamaal nimetati laulumänge kui singspiele. Ooperi reformaator- Cristoph Willibald Gluck Tuntud ooperid: "Orpheus ja Eurydike", "Alkestis" ja "Paris ja Helena". Tegi tõsise ooperi reformi(opera seria tagasitulek) Glucki peamine idee oli seda lavamuusika(uuesti) draama teenistusse. Mida ta tegi? - Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. - Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks. - Ühendas ooperi avamängu draamaga. - Kaotas kastraatlauljad!!! VIINI KLASSIKUD Uus muusikaline keel ootas geniaalseid loojaid, kes ühendaksid
stseenid - loobus da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks - koor ja ballett hakkavad sekkuma tegevustikku (barokis olid staatilised) - lõi avamängu - ,,Orpheus ja Eurydike" ooperireformi algus, psühholoogiline draama - Gluck'i ja Calzabigi koostöö ballett ,,Don Juan" klassikalise dramaatilise balleti algus. - Glucki ja Calzabigi ,,Alkestis" ning ,,Paris ja Helena". · Franz Joseph Haydn (1732-1809) - sündis Alam-Austrias - Eszterhazy õukond tähtsaim pöördepunkt karjääris, töötas seal 30 a, loominguliselt viljakas - Londonis puutus kokku sümfooniaorkestriga, kirjutas neid 12, orkestriloomingu tipp. - kirjutas ,,Keisrilaulu", millest sai hiljem Austria ja Saksamaa rahvushümn - üle 10 keelpillikvarteti, 24 ooperit, 104 sümfooniat, 70 keelpillikvartetti
Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis. Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herakles allilmast päästis. Alkiinos faiaakide kuningas, kes võõrustas Odysseust. Alkmene Heraklese ema Althaia Melagrose ema amatsoonid sõjakate naiste hõim Amphion Teeba kuingas, Niobe mees. Andromeda kuingatütar, kelle Perseus kosis. Antaios Aafrikas elav hiiglane, kellega Herakles võitles. Tema ema oli Gaia (maa). Antigone Antinoos Penelope kosilane, kosilaste eestvedaja Aphrodite iludus- ja armastusjumalanna, Zeusi tütar
● Saksamaal- rahvalik meelelahutus ● Austria- kõrge muusikaline tase ● Üks kuulsamaid singspiel’e - Wolfgang Amadeus Mozarti -“Võluflööt” Ooperi reformaator Christoph Willibald Gluck ● 1750. aastate tunnustatuim ooperihelilooja Euroopas ● Viini õukonna teatrielu juht ja helilooja ● Tuntumad ooperid: ”Orpheus ja Eurydike”(Orfeo e Euridice), ”Alkestis”, ”Paris ja Helena” Tõsise ooperi reform ● Glucki idee oli seada lavamuusika draama teenistusse (Eelnev barokkooper koosnes peamiselt vaid erinevatest numbritest (aariatest) - Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene - Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks - Lisas koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku - Ühendas ooperi avamängu draamaga - Kaotas kastraatlauljad “Orpheus ja Eurydike”
Siis sai Apollon teada, et moirad olid Admetose elulõnga lõpuni kerinud ja kavatsesid selle läbi lõigata, Apollon aga palus neilt pikendust. Kui keegi oleks nõus olnud surema Admetose eest, siis oleks kuningas jäänud ellu. Admetos läks kohe vanemate juurde, sest need olid eluaeg temasse väga kiindunud olnud. Suure üllatusena ei olnud vanemad nõus oma elu poja eest ohverdama. Ohverdama oli nõus tema naine Alkestis. Admetos lasi korraldada suurejoonelised matused. Just sel hetkel oligi Herakles kohale jõudnud, kui need sündmused olid toimunud. Admetos oli leinarüüs, kuid ta ei rääkinud Heraklesele, kes tegelikult oli surnud, ta ütles, et surnud oli üks naine tema kodakondsetest. Admetos pidi matustele minema, ning Herakles jäi üksi majja einestama. Admetose sulane oleks peaaegu välja lobisenud, et tegelikult oli surnud naine, kuid kui sai aru, et Herakles ei tea
Barokkmuusika Prantsusmaal: Prantsuse barokkmuusika teosed pärinevad peamiselt hilisbarokist, 18.saj algusest.Muusika väljenduslaad erines oluliselt Itaalia omast: laulev meloodia, prantsuskeelne laul. Zanrid: õukonnaballett, ballettkomöödia, lüüriline tragöödia, ooper, ballettooper, avamäng, prantsuskeelne teatri deklamatsioon, vaimulik kontsert, karakterpalad. Tuntumad teosed: *Jean-Baptiste Lully ,,Amori ja Bacchuse pidustused", ,,Theseus", ,,Alkestis", ,,Roland"; *Henri Du Mont; *Marc-Antoine Charpentier ,,Te Deum". Barokkmuusika Saksamaal: religioosne, valdavalt vaimulik muusika. Madalmaade vokaalpolüfooniline meeleolu. Zanrid: ooper, soololaul, passioon, kirikukantaat, polüfoonilised vormid, fuuga, kontsert, oratoorium. Tuntumad teosed: *Heinrich Schütz ,,Taaveti psalmid", ,,Musikalische Exequien"; *Johann Hermann Schein ,,Opella nova; *Samuel Scheidt ,,Tabulatura nova". Barokkmuusika Inglismaal: Tunti hästi Itaalia muusikat
tegelaste hinges toimuvat. Gluck loobus ooperi liigendamisest üksikutest etteasteteks ja retsitataiivideks ja aariateks ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balleti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi sisuliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on „Orpheus ja Eurydike,“ „Alkestis“ ja „Armida.“ Uut laadi ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist. Seni oli ooper olnud meelelahutus, mille ajal jalutati ja vesteldi. Muutus toimus ka kontserdisaalides, kus publik hakkas teoseid tähelepanelikult kuulama. Franz Joseph Haydn (1732-1809) /104 lugu. Lihtsad, lühikesed teosed/ Lapsepõlv ja õpingud Kooripoiss juba Hainburgis. 1749. aastal oli kooris Viini Stephani toomkirikus. 1750
1650. aastal lisandub ballettkomöödia, mille aluseks on sõnaline komöödia. Ballettkomöödia tegi kuulsaks Moliere (komöödiakirjanik) Prantsuse baroki suurkujuks oli Jean Baptiste Lully ( despootlik/punktuaalne orkestridirigent), kelle balletkomöödia on "Kodanlasest aadlimees" Lüüriline tragöödia-Tõsine Prantsuse stiilis ooper Libretist Jean Philippe Quinault tegi Lullyga koostööd, millest sündis "Cadmus ja Hermione" "Attis", "Roland", "Armide", "Alkestis". Prantsuse stiilis avamäng, punktuaalse rütmiga, majesteetlik avaosa. Vaimulik muusika Henri du Mont- kapellijuht Grand motet- oratoorimui lähedane Tähtsaim helilooja- Mark Antoine Charpentier, kelle loodud on "Te Deur" Jean Philippe Rameau- Hilisbaroki esindaja Prantsusmaal, organist, muusikaõpetaja. Muusikateoreetikuna lõi 1722.aastal harmooniatraktaadi (õpetussõnade kogum). See rajab klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast.
Muusikaakadeemia juht ja draamaetendustele. esimesena põhjalikult saksa seega Prantsuse ooperi rajaja. Henry Purcell ooper "Dido ja keelt muusikasse kompo Aeneas" neerima. ,,Taaveti psalmid", Lõi avamängu ouverture (aeglanekiireaeglane). ooper "Daphne" ,,Cadmus ja ,,Hermione", Valetin Meder (16491719) ,,Alkestis", ,,Roland", "Armide" ooper ,,Kindlameelne Argenina" Henri Du Mont (16101684) Johan Sebastian Bach barokliku kirikumuusika looja Georg Friedrich Händel Charpentier (16341704) G. P. Telemann (16811767)
traagiline kui tema elu kaheteistkümne vägitöö jooksul. Niisamuti ei jäänud kaksteist vägitööd ka tema viimaseks `puhastuseks'. Loomulikult sai selline elu Heraklesele ka saatuslikuks. Kuid kui tuua näiteid Heraklese järgnevatest tegudest, siis: sõjad Pylose, Sparta ja Augeiase vastu, koostöö Aegimiusega (ja sellega kaasnenud sõjad) või võitlused Cycnose, Cycaoni ja Eurytioniga. Samuti võttis Herakles osa ka argonautide reisist. Mõned lood: Admetos ja Alkestis Admetos oli Tessaalia kuningas ja armastusväärne inimene, kellele Apollon oli välja võidelnud elulõnga pikenduse, kui vaid leidunuks vabatahtlik, kes andnuks tema eest elu. Seda tegi aga salaja tema armastatud naine Alkestis. Ahastuses kuningas lasi oma naise joaks korraldada kõige suursugusemad matused... kuid just sel leinaajal juhtus Admetose lossist mööduma Herakles. Aupaklik isand ei suutnud Heraklest tagasi lükata ning ütles talle, et linnas on surnud üks naine
ja vaadete käsitlemisel (näiteks jumalate kriitika). Euripidese kangelased on lõhestatud vastuolulistest tunnetest, sündmuseid iseloomustab muutlikkus ja ootamatud pöörded. Ta kasutas ka tihti deus ex machina võtet. Euripidese aktiivne loomeaeg jäi Peloponnesose sõja aastatesse, tema tragöödiad peegeldavad sageli sõjasündmusi. Tema loomingu tipuks peetakse viit teost: ,,Herakles" ( kus Herakles oma lapsed tapab), ,,Alkestis" (Admetose abikaasast, kes end oma mehe eest ohverdas ja kelle Herakles allilmast tagasi tõi), ,,Medeia" (kus Medeia tapab Iasoni abikaasa ja oma lapsed), ,, Hippolytos" ja ,,Bakhandid". ,,Bakhandid" on tähtis teos, sest seal tuleb lavale tragöödia sünniga seotud jumal Dionysus. Tragöödia kujutab Dionysuse kultuse toomist Kreekasse . Lugu on peetud nii religiooni ülistuseks kui ka selle vägivaldsuse näitamiseks . Menandros
· Antonio Vivaldi- väljapaistvaim orkestrimuusika looja · Alessandro Scarlatti- Napoli ooperi väljapaistvaim esindaja. Prantsusmaa Ooperi asemel sai Prantsuse õukonnas kuulsaks mütoloogiaaineline ballett, kus oli ka vokaalnumbreid. Hiljem lisandus ballettkomöödia. · Jean-Baptiste Lully- kuningliku ooperiteatri looja ja juht, lõi kõrgetasemelise õukonnaorkestri, kirjutas Prantsuse stiilis tõsiseid oopereid ehk lüürilisi tragöödiaid, ooperid ,,Alkestis", ,,Theseus", ,,Attis", ,,Roland"; pani aluse Prantuse avamängule. · Jean-Philippe Rameau- viljakas klavessiinimuusika looja, elu teisel poolel kirjutas enam lavamuusikat, oma õpikuga ,,Harmooniatraktaat" pani aluse klassikalisele õpetusele harmoonist, akordidest ja nende ühendamise loogikast, sellest sai klassitsistliku muusika teoreetiline alus. Inglismaa Õukonnale oli eeskujuks Prantsuse õukond ja Louis XIV valitsemisstiil, hästi oldi kursis ka
1650.ndatel lisandus tõsisele õukonnaballetile ballettkomöödia, mille aluseks on sõnaline komöödialavastus. Kuulsaks tegi selle zanri Moliere ja Jean Baptiste Lully. Lully(1632-87) Alustas toapoisina, 1653 sai õukonna heliloojaks. 1672. asutas Kuningliku Muusikaakadeemia, millest kasvas Prantsuse Rahvusooper. 1673. valmis esimene prantsuse stiilis tõsine ooper ehk lüüriline tragöödia „Cadmus ja Hermione“ Tema kuulsamad ooperid on „Alkestis“, „Theseus“, „Attis“, „Roland“, „Armide“. Pani oma varastes ballettides aluse prantuse stiilis avamängule(ouverture) Tema ooperites hinnati enim efektseid koori-ja tantsutseene. Surres oli ta kogunud endale kõik tiitlid, mis sel ajal muusik võis saada. Ta on ajalukku läinud esimese suure orkestri-ja teatrijuhina. Tema surmast räägitakse selliseid lugusid: teost juhatades oli ta dirigeerimissauaga vastu maad
vaimulik kontsert. 1570 aastal tegutses Pariisis haritlastering, mis pani aluse õukonnaballetile kuhu kuulusid luule, muusika, tants, maali- ja kostüümikunst. 1650. aastal lisandus ballettkomöödia, selle aluseks oli komöödialavastus, millega seoti balletistseenid ja laulud. ,,Kodanlasest aadlimees" Jean-Baptiste Lully (1632-1687). Kuulsaimad esindajad: Prantsusmaa. Jean-Baptiste Lully (1632-1687) ,,Cadmus ja Hermione", ,,Alkestis", ,,Roland","Armide". Henri Du Mont (1610-1684) barokliku kirikumuusika looja Marc-Antonie Charpentier (1634-1704) Jaques Champion de Chambonnieres (1601-1672) Francois Couperini (1668-1733) ,,Unistaja","Ekslevad varjud" Jean-Philippe Rameau (1683-1764) ,,Harmooniatraktaat","Castor ja Polluk","Pygmalion" Inglismaa Henry Purcelli (1659-1695) ,,Kuningas Arthur","haldjakuninganna","Dido ja Aeneas" Saksamaa Michael Praetorius (1571-1621)
7)"Oidipus Kolonoses" a 401. Lõppeb õnnelikult. Sophoklese tegelased ei ole eriti meeldivad. Nad on kirglikud ja fanaatilised. Nad on üksikud ja mahajäetumad. Sisemine motivatsioon sõltub kangelasest endast. Sophokles ei anna oma tragöödiates vastused. Küsimus on, aga vastust ei ole. Seevastu müüt on selline teos, kus on vastus, aga küsimust ei ole. Sophoklese teostes on õnne muutlikkus ja teadmiste eksimuslikkus. Euripides (485/4 või 480-406 eKr) Kirjutas 92 draamat. 1) ,,Alkestis" a 438 a 2) ,,Medeia" 431 a 3) ,,Hippolytos" 428 a 4) ,,Elektra" 417 a ? 5) ,,Hullunud Herakles" 416 a 6) ,,Troojalannad" 415 a kujutab trooja naiste saatust pärast seda, kui trooja on vallutatud. Kurb, masendav sõjamiljöö. 7) ,,Iphigeneia Taurises" 413 a ? 8) ,,Ion" 414 a 9) ,,Helna" 412 a uuenduslikkus seisneb selles, et kasutas müüdilist süzeed. Helena ei olnud trooja sõja ajal Troojas, vaid oli egiptuses, oli hea tegelane, ei teinud kellelegi halba. 10) ,,Orestes" 408 a
ära hoida. · Sophokles ,,Kuningas Oidipus", ,,Antigone", ,,Aias", ,,Elektra", ,,Oidipus Kolonoses". Tema tragöödiad iseseisvad tervikud. Tõi tegevusse kolmanda näitleja. Jumalate käitumine on mõistatus. Koor pigem kommentaatori rollis, moraliseeriv ja peategelase suhtes positiivselt meelestatud. Sophoklest huvitas kaasaja polisega seotud türannia ja poliitika küsimus. · Euripides - ,,Alkestis", ,,Medeia", ,,Hippolytos", ,,Hellenid", ,,Herakles", ,,Helena", ,,Bakhandid" (Dionysosest), saatürdraama ,,Kükloop". Tema muusika äratas suurimat vaimustust, viis kuulajad arust ära. Jumalad on halvad ja negatiivsed. Koor on tegevusega platoonilises suhtes, pole seotud sündmustikuga/tegevustikuga. Teda huvitasid psühholoogilised probleemid. Autorid võistlesid omavahel. 33. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"?
Avamäng peab olema ooperiga sisuliselt ja muusikaliselt seotud. Kooristseenid tähtsalt kohal, nagu antiiktragöödias itaalia opera seria's teatavasti oli koore väga vähe, sest truppidel polnud oma koori. Gluck ja Calzabigi kirjutavad koos kõigepealt balleti ,,Don Juan" (1761) (Calzabigi kirjutab stsenaariumi, see on esimene läbiva süzeega ballett) ja seejärel oopereid nagu ,,Orpheus ja Euridyke" (Orfeo ed Euridice), millest hiljem valmib ka prantsuskeelne variant Pariisi jaoks, ,,Alkestis" jt. 1770ndatel sai ta ooperitelllimusi Pariisist ka tänu sellele, et tema endine lauluõpilane Viini õukonnas, printsess Marie Antoinette, abiellus prantsuse troonipärijaga. Teine Glucki propageerija Pariisis oli filosoof J.-J. Rousseau. Glucki puhul on paradoksaalne see, et kuigi ta oli ooperireformaator ning püüdis lähendada teatrit ja muusikat, on ta osutunud pigem monumendiks muusikaloos kui täisvereliseks teatriautoriks teda on surmajärgselt hoopis vähem
saama perekonnapea ja tolle naise Alkestisega. Apollon sain teada, et moirad oli Admetose elulõnga lõpuni kerinud ja kavatsesid selle läbi lõigata. Apollon palus neilt pikendust. Kui keegi olnuks nõus surema Admetose eest, jäänuks kuningas ellu. Selle uudise tõi Apollon Admetosele, kes hakkas kohe endale asendajat otsima. Kõigepealt läks Admetos oma vanemate juurde, ent nemad ei olnud nõus. Admetos jätkas otsinguid. Viimaks sai Admetose asendajaks tema naise Alkestis. Admetos oli väga kurb ja lasi korraldada talle kõige suurejoonelisemad matused. Just sellel ajal jõudis Heraklese Admetose juurde. Admetos tervitas Heraklest rõõmuga, kuid Herakles küsis, kes surnud on. Admetos vastas, et üks naine tema kodakondsetest ning Herakles pakkus, et ei hakka sõpra sellisel ajal tüütama, kuid Admetos tahtis siiski, et Herakles jääks. Herakles matustele ei läinud, vaid ümmardajad hoolitsesid tema eest Admetose kodus. Herakles jäi purju ja muutus
annaabi.ee 
