Kokkuvõte ajaloolisest artiklist Analüüsitavaks artikliks valisin Tiina Kala "Kirikuelu ümberkorraldamine Tallinnas 1520. aastatel ning selle majanduslikud ja sotsiaalsed tagamaad" ajalookultuuri ajakirjast Tuna (3/2007). Artiklis keskendutakse aastatele 1524-1525, mida võib pidada reformatsiooni algfaasiks Tallinnas. Lisaks allikate uurimisele sündumuste kohta kirjutiste leidmiseks peatutakse käesolevas artiklis lähemalt allikate vormil, iseloomul ning sellel, millises kontekstis reformatsiooniajalooga need esinevad. Suhtumisest reformatsiooni ning kirikuelu ümberkorraldustest rääkides toetub autor peamiselt Tallinna rae määrusaktidele ning finantsdokumentidele. Üldplaanis räägib artikkel evangelistide ning katoliiklaste suhetest
Võnkumistest on kõige lihtsam harmooniline võnkumine. Harmooniliseks nimetatakse võnkumist, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi. Harmooniline ja sinusoidaalne nendel sõnadel on füüsikas üks ja sama tähendus. Need võnkumised saab kirjeldada võrrandiga x = X 0 sin(t + 0 ) Suurust = t + 0 nimetatakse faasiks x hälve X0 amplituud nurksagedus t aeg Kui t = 0, siis = 0, seega nimetatakse 0 algfaasiks. Algfaas on 0 = 0. Näide: Amplituut on suurendatud Periood on muutunud Algfaas on nihutatud
kulunud aja suhtega. Z P z r P0 X x O 0 xz-tasandil on ringjoon raadiusega r. Mööda seda ringjoont toimub liikumine vastupäeva. Liikumine algab punktist P0, millele vastab nurk 0. Seda nurka nimetatakse algfaasiks. Teatud aja t pärast on punkti asukoht P ja sellele vastav pöörlemisnurk . - 0 Nurkkiirus = t Nurka mõõdetakse radiaanides. Radiaan on kesknurk, millele vastava kaare pikkus on võrdne raadiusega. 1 rad = 180/ kraadi. Geomeetriast on teada, et s - 0 = (1) r kus s on punkti poolt läbitud kaare pikkus. Et liikumine on ühtlane, siis v = const ja s
Faas näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ringsageduseks. Ringsagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus x = A cos( t + ) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Suurust t nimetatakse faasiks. Faasi SIühikuks on radiaan. Impulsimomendiks nim tema impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutist. Kui kehale jõumomenti ei mõju, st võrduse parem pool on null, peab nulliga võrduma ka vasak pool ja impulsimomendi muutus on samuti null.sellles avaldubki impls,jäävuse seadus. Vabavõnkumine kui võnkumine toimub süsteemiseseste jõudude mõjul on tegemist vabavõnkumisega.
-r Liikumisvõrrandistest jääb nüüd järele ainult üks: z = r sin (t + 0 ) (1) See ongi punkti P harmoonilise võnkumise võrrand. Lähtudes endiselt ühtlasest ringliikumisest, oletame, et liikumise alghetkel asub punkt asendis P0 ja liigub esialgu üles kõrguseni r , siis alla kõrguseni r ja siis jälle üles. Punktile P0 vastas ringliikumisel pöördenurk 0, mida nimetati algfaasiks. See nimetus jääb kehtima ka võnkumise puhul. Punkti asukohale mingil suvalisel ajahetkel t vastas pöördenurk . Siin nimetame seda suurust faasiks ja see avaldub nii nagu pöördliikumise puhulgi valemiga = t + 0. Suurus oli pöördliikumisel nurkkiirus. Siin kannab see nimetust ringsagedus. Suurus r oli ringliikumise puhul ringjoone raadius. Siin kirjeldab ta maksimaalset kaugust nullpunktist ja kannab amplituudi nime. Punkti kaugus mingil ajahetkel nullpunktist z on hälve.
indutseerimise teises vooluringis. 27. Induktiivsus poolide jada ja rööpühenduses JADAÜHENDUS: RÖÖPÜHENDUS: L=L1+L2+L3... 1/L=1/L1+1/L2+1/L3... 28. Siinuselise emj saamine Siinuselektromotoorjõudu võib saada, kui homogeenses magnetväljas konstanse nurkkiirusega pöörata juhtmekeerdu ümber telje, mis on risti magnetjõujoonte suunaga. 29. Faas, algfaas, faasinihe Algfaasinurgaks e algfaasiks nim elektrilist nurks, mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. Kui kaks sama sagedusega siinuskõverat on teineteise suhtes ajaliselt nihutatud, siis räägitakse faasinihkest ja faasinihkenurgast. 30. Voolu ja pinge keskväärtus Vahelduvvoolu hindamine on võimalik, kui lähtuda mingist keskmisest väärtusest. Siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta on null, sest üks poolperiood on
hälbega. Kõige lihtsamat korrapärast harmoonilist võnkumist iseloomustab sinusoid. Harmoonilise võnkumise võrrand: x = A sin(t)+0 Võnkumiste konstandid - parameetrid, mis ajas ei muutu: · suurust A, mis väljendab võnkuva keha maksimaalset kõrvalekallet tasakaaluasendist, nimetatakse amplituudiks. · aja t kordajat nimetatakse võnkumise nurksageduseks. · liidetavat 0 nimetatakse algfaasiks. Ajas muutuvad suurused: · x hälve tasakaaluasendist · siinuse argumenti (t)+0 nimetatakse faasiks Siinusfunktsiooni periood on 2 ja võnkeperioodiks tuleb faas 2 A sin (t+0) = A sin [2 + (t+0)] võnkeperiood on T = 2/ või = 2 / T Võnkeperioodi pöördväärtust nimetatakse võnkesageduseks. f = 1 / T = / 2 Sõna "harmooniline" pärineb ise muusikast, mis oli vanasti üks füüsika osi. Muusikas
hälbega. Lihtvõnkumine Kõige lihtsamat korrapärast harmoonilist võnkumist iseloomustab sinusoid. Harmoonilise võnkumise võrrand: x = A sin(t+0) Võnkumiste konstandid - parameetrid, mis ajas ei muutu: · suurust A, mis väljendab võnkuva keha maksimaalset kõrvalekallet tasakaaluasendist, nimetatakse amplituudiks. · aja t kordajat nimetatakse võnkumise nurksageduseks. · liidetavat 0 nimetatakse algfaasiks. Ajas muutuvad suurused: · x hälve tasakaaluasendist · siinuse argumenti (t)+0 nimetatakse faasiks Siinusfunktsiooni periood on 2 ja võnkeperioodiks tuleb faas 2 A sin (t+0) = A sin [2 + (t+0)] võnkeperiood on T = 2/ või = 2 / T 6 Võnkeperioodi pöördväärtust nimetatakse võnkesageduseks. f = 1 / T = / 2
vool I2 27. Induktiivsus poolide jada- ja rööpühendusel Jadaühendusel: L=L1+L2+L3 1 1 1 1 Rööpühendusel: L = L + L + ... + L 1 2 n 28. Siinuselise elektromotoorjõu saamine Siinuselise emj võime saada , kui homogeenses magnetväljas konstantse nurkkiirusega pöörata juhtmekeerdu ümber telje, mis on risti magnetjõujoonte suunaga. 29. Faas, algfaas ja faasinihe Algfaas- algfaasiks nim. elektrilist nurka , mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. Positiivne algfaas jääb koordinaatide algpunktist vasakule, negatiivne paremale. Faasinihe kui kaks sama sagedusega siinuskõverat on teineteise suhtes ajaliselt nihutatud, siis räägitakse faasinihkest ja faasinihkenurgast. 30. Voolu ja pinge keskväärtus Vahelduvvoolu ja pinge hetkväärtus muutub pidevalt. Vahelduvvoolu väärtuse
Näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ringsageduseks. Ringsagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus nimetatakse algfaasiks. 4. Matemaatiline pendel, selle olulised omadused. Matemaatiline pendel on ideaalne pendel, mida reaalselt ei eksisteeri. On kaalutu ja venimatu niidi otsa kinnitatud ainepunkt, mis võngub raskusjõu mõjul. 5. Füüsikaline pendel, selle pikkus ja tasakaaluasend. Füüsikaline pendel on suvaline keha, mille kinnituspunkt ja massikese ei lange kokku. Saab võnkuda oma tasakaaluasendi ümber. Tasakaaluasend on olukord, kus kinnituspunkt ja
periood, sagedus, faas, faasinihe Vahelduvvooluperioodiks- nim. ajavahemikku, mille vältel vool teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused. Tähis- T ja mõõdetakse s(sekundites) Vahelduvvoolu sagedus- nim. perioodide arvu sekundis. Tähis: f ja ühik: Hz f=50Hz Väikeste tähtedega e, u, ja i tähistatakse vahelduva emj. , pinge ja voolu hetkeväärtust, see on väärtusi vaadeldaval ajahetkel. Em, Um ja Im on amplituudiväärtused. E, U ja I on emj. , pinge ja voolu efektiivväärtused. Algfaasiks- nim. elektrilist nurka , mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni(teljestiku 0 punkt). Algfaaside vahet = 1- 2 nim. kahe siinussuuruse vaheliseks faasinihkeks. ÜLESANNE: E=1,5V U=1,3V R=2.6 r=? I=E /r+R r=E/I r r=E*R /U -R r= 1,5*2,6 / 1,3 -2,6 = 0,4 8.1 Elektrienergia allikad(alalisvoolu), klemmpinge, elektromotoorjõud, sisetakistus Elektrienergia allikas- on seade, kus eraldatakse erinimelised laengud. Selleks on vaja teha tööd
. l : =lurl "f T Vastavaltnurksageduse m6iste: at-2nf-+, s.o. radiaanidearv,midafunktsioonlabibsekundis[rad/s]. Vahelduvsuurusealgfaas g (argumendi algvddrtus), madrabsiinussuuruse = algvddrtusehetkel t 0, nimetamevastavalt voolu,pingevOiemj. algfaasiks: i=l^sin((wt+Wi) tr=Umsin((ut+qtr) e=E_sin((wt+tttJ Nditeksvahelduvvoolu hetkvddrtuse i (t) avaldises i(t)=l"'sin(wt+0 argument (ut + ty) faasinimetus(funktsiooni kannabsiinusfunktsiooni faas). Ttiostuslikuselektroenergeetikason suuresosas maailmamaadessiinuselise
. l : =lurl "f T Vastavaltnurksageduse m6iste: at-2nf-+, s.o. radiaanidearv,midafunktsioonlabibsekundis[rad/s]. Vahelduvsuurusealgfaas g (argumendi algvddrtus), madrabsiinussuuruse = algvddrtusehetkel t 0, nimetamevastavalt voolu,pingevOiemj. algfaasiks: i=l^sin((wt+Wi) tr=Umsin((ut+qtr) e=E_sin((wt+tttJ Nditeksvahelduvvoolu hetkvddrtuse i (t) avaldises i(t)=l"'sin(wt+0 argument (ut + ty) faasinimetus(funktsiooni kannabsiinusfunktsiooni faas). Ttiostuslikuselektroenergeetikason suuresosas maailmamaadessiinuselise
suunal. a=(aT2+an2), kus aT=v` ja an=v2/. 23. Punkti võnkumised. Harmoonilised võnkumised. Võnkeamplituud. Võnkefaas. Võnkeperiood. Näiteks vaatleme sirgjoonelist liikumist x=A*sin(t +), kus A, ja on konstantsed. *Sellise seaduse järgi võnkumist nimetame harmooniliseks võnkumiseks. *Suurust A, mis võrdub punkti maksimaalse kaugusega asukohast x = 0, nimetatakse võnkeamplituudiks. *Suurust t + nimetatakse võnkefaasiks ja võnkumise algfaasiks. *Vähimat ajavahemikku, mille möödumisel liikumine kordub, nimetatakse võnkeperioodiks. 24. Punkti liikumine ringjoonel. Punkti liikumise erijuht ( liikumine pöörlemisel) nurkkiirus: =` nurkkiirendus: =``; v=* => - konstantne, mida väiksem kiirus, seda suurem kiirus. 25. Punkti liitliikumine (absoluutne, relatiivne, ülekande- e. kaasaliikumine). *absoluutne - DEF:Punkti liitliikumiseks ehk absoluutseks liikumiseks nimetatakse selle
Faasi SI- ühikuks on radiaan. Faas näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ringsageduseks. Ringsagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus x = A cos( t + ) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Periood T on aeg, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel seotud niisamuti nagu ringliikumisel: = 2 / T. Sagedus v või f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SI-ühikuks on herts (1 Hz). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: v = 1 / T. Kui sagedus on võngete arv sekundis, siis ringsagedus on võngete arv 2 sekundis (radiaanide arv sekundis).
võnkumise võrrand); harmooniliselt võnkuva punktmassi kiirus ja kiirendus, nende graafikud; harmoonilise võnkumise energia ja graafik faasiruumis. Harmooniliseks nimetatakse võnkumist, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi. Teisisõnu veel: harmooniline võnkumine on võnkumine hälbega võrdelise ja tasakaaluasendi poole suunatud jõu mõjul. Faas kirjeldab olukorda, milles võnkuv keha antud hetkel viibib = 0t + 0 Algfaasiks nimetatakse võnkumise algusnurka. Hälve kaugus tasakaaluasendist x = A0 sin ( 0 t + 0 ) (valemite lehele) Aplituud - A hälbe maksimaalväärtus; tähistatakse A. Amplituudi saab leida, kui panna nulliga võrduma x'i esimene tuletis parameetri t järgi. Võnkeperiood - T aeg, mille jooksul hälve sooritab ühe täisvõnke. Sagedus Võngete arv ühes ajaühikus ehk perioodi pöördväärtus. 1 0 = T0 Sageduse ühikuks on Hz (hertz)
Faasi SI-ühikuks on radiaan. Faas näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ringsageduseks. Ringsagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus x = A cos( t + ) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Periood T on aeg, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel seotud niisamuti nagu ringliikumisel: = 2 / T. Sagedus v või f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SI-ühikuks on herts (1 Hz). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: v = 1 / T. Kui sagedus on võngete arv sekundis, siis ringsagedus on võngete arv 2 sekundis (radiaanide arv sekundis)
pöörlemise nurkkiirus = = 2 f . T Analoogiliselt siinusvool i = I m sin t ja siinuspinge u = U m sin t. 73 6.4 Faasinurk ja faasinihe Võrkulülitamise hetkel kui t = 0, ei pruugi võrgupinge omada nullväärtust. Küllalt suure tõenäosusega = 0 , kus (kreeka väiketäht psii) on algfaasinurk ehk algfaas. Siis e = E m sin (t + ) . Algfaasinurgaks ehk algfaasiks nimetatakse elektrilist nurka , mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. Ajahetkel t = 0, kui joonisel algab vaatlus, on elektromotoorjõu perioodi algusest on möödunud 60° ehk /3. Selle emj. algfaas on 60°. t = 0 ja elektromotoorjõu alghetkväärtus e0 = Em sin . Positiivne algfaas jääb koordinaatide algpunktist vasakule, negatiivne paremale. Kui kaks sama sagedusega siinuskõverat on
i voolu hetkväärtus amprites (A) Im voolu maksimaalväärtus amprites (A) pöördenurk Seda tekitab siinuseline elektromotoorjõud, mis saadakse vahelduvvoolugeneraatoris. 11.Siinusfunktsioonide kujutamine vektoritena. Vektordiagrammid. Siinusfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni kujul Siinusfunktsiooni graafikuks on sinusoid. Siinussuurs on määratud, kui on teada ta amplituudiväärtus, periood (või sagedus) ja algfaas. Algfaasinurgaks ehk algfaasiks nimetatakse elektrilist nurka, mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni. Vektordiagramm Sinusoidide joonestamine on tülikas.. Seepärast kasutatakse elektrotehnikas vektordiagramme, mis on lihtsamad ja ülevaatlikumad kui sinusoidid. Vektordiagrammi põhimõtet selgitab joonis. Vektordiagramm tuleneb siinuskõvera joonistamise konstruktsioonist. Tehnikas kasutatakse siinuselt vahelduvvooli. Siinuselise elektromotoorjõu saamine
Kuida emj., pinge ja voolutugevuse amplituudväärtusi tähistatakse? 4. Mida nimetatakse vahelduvvoolu perioodiks, mis tähega tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? 5. Mida nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks, mis tähega tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? Milline on Eestis standardiseeritud voolu sageduseks? Millest oleneb sagedus? 6. Nimetada eri sagedusega vahelduvvoolu kasutusalasid. 46.Faasinurk ja faasinihe 1. Mida nimetatakse algfaasinurgaks ehk algfaasiks? 2. Mida nimetatakse faasinihkeks ehk faasinihkenurgaks? 3. Kuidas tähistatakse faasinihkenurka pinge ja voolu vahel? 4. Millal õeldakse, et siinuskõverad on faasis ja millal nad vastasfaasis? 5. Milline on seos sinosoidi ja vektori vahel? 6. Mida nimetatakse vektordiagrammiks? 47.Voolu ja pinge keskväärtus ja efektiivväärtus 1. Milline on siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta? 2. Kuidas saadakse keskväärtus? 3
T Keha kaugust tasakaaluasendist mingil ajamomendil nimetatakse hälbeks. Tähistatakse tähega x ja mõõühik on 1 meeter. Maksimaalset hälvet ehk võnkuva keha suurimat kaugust tasakaaluasendist nimetatakse võnkeamplituudiks.Tähistatakse tähega xo ja mõõühikuks 1 meeter. Koosinuse või siinuse argumenti 0t + 0 nimetatakse võnkefaasiks. Ajamomendile t = 0 vastavat faasi 0 nimetatakse algfaasiks. Võnkefaas on suurus, mis määrab keha kauguse tasakaaluasendist mistahes ajahetkel. Aega, mille jooksul võnkuv keha sooritab ühe täisvõnke ( joonisel 10201 ), nimetatakse võnkeperioodiks. Tähstatakse tähega T ja mõõühik on 1 sekund. Võnkesageduseks nimetatakse ajaühikus toimunud täisvõngete arvu. Tähistatakse tähega f . Sageduse mõõtühikuks on 1 herts ( Hz ), mis on võnkesagedus, mille korral sooritatakse ühe sekundi jooksul üks täisvõnge f ( Hz ).
kõrvalekalle oma tasakaaluasendist avaldub kas siinuse või koosinuse kaudu. Siinuselisi võnkumisi nimetatakse harmooniliseks võnkumiseks. Kirjeldades harmooniliselt võnkuva keha liikumist x-teljel, avalduks keha kõrvalekalle järgmiselt x = A cos( t + ) , kus A on võnkumiste amplituud (maksimaalne kõrvalekalle tasakaaluasendist) ja võnkumiste ringsagedus. Suurust t + nimetatakse võnkumiste faasiks ja suurust võnkumiste algfaasiks (faasi väärtus ajahetkel t = 0). Harmoonilised võnkumised tekivad siis kui kehale mõjub elastsusjõud F = -k x . Võnkumiste ringsagedus on ära määratud jõuteguri k ja võnkuma keha massi m kaudu järgmiselt k = . m Võnkeperiood T , mis annab aja, mille jooksul võnkumine kordub, on seotud ringsagedusega järgmiselt 2 m T= = 2 . k Ringsagedus on seotud võnkumiste sagedusega f (täisvõngete arvuga ajaühikus) valemiga
Faasi SI-ühikuks on radiaan. Faas näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ringsageduseks. Ringsagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus x = A cos( t + ) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Periood T on aeg, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel seotud niisamuti nagu ringliikumisel: = 2 / T. Sagedus v või f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SI-ühikuks on herts (1 Hz). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: v = 1 / T. Kui sagedus on võngete arv sekundis, siis ringsagedus on võngete arv 2 sekundis (radiaanide arv sekundis). Järelikult on ringsagedus
Harmooniline ja sinusoidaalne nendel sõnadel on füüsikas üks ja sama tähendus. Need võnkumised saab kirjeldada võrrandiga x X 0 sin( t 0 ) 37 Suurust = t + 0 nimetatakse faasiks x hälve X0 amplituud nurksagedus t aeg Kui t = 0, siis = 0, seega nimetatakse 0 algfaasiks. Algfaas on 0 = 0. Näide: 38 Amplituut on suurendatud Periood on muutunud Algfaas on nihutatud 39 56. Keha liikumise kiirus ja kiirendus harmoonilisel võnkumisel
Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ring- või nurk- sageduseks. Nurksagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus x= A cos ( t + ) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Periood T on aeg, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel seotud niisamuti nagu ringliikumisel: = 2 / T. Sagedus f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SI-ühikuks on herts (1 Hz). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T. Kui sagedus on võngete arv sekundis, siis nurksagedus on võngete arv 2 sekundis (radiaanide arv sekundis). Järelikult on
Faas näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöör- denurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ring- või nurksageduseks. Nurksagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduses x = A cos ( t +) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Perioodiks T nimetatakse võnkumiste kirjeldamisel aega, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel seotud niisamuti nagu ringliikumisel: = 2 / T. Sagedus f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SI-ühikuks on herts (1 Hz). Üks herts on üks võnge 12 sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T. Kui sagedus on võngete arv
Faas näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöör- denurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ring- või nurksageduseks. Nurksagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduses x = A cos ( t +) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Perioodiks T nimetatakse võnkumiste kirjeldamisel aega, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel seotud niisamuti nagu ringliikumisel: = 2 / T. Sagedus f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SI-ühikuks on herts (1 Hz). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T. Kui sagedus on võngete arv
pöörlemise nurkkiirus = = 2 f . T Analoogiliselt siinusvool i = I m sin t ja siinuspinge u = U m sin t. 73 6.4 Faasinurk ja faasinihe Võrkulülitamise hetkel kui t = 0, ei pruugi võrgupinge omada nullväärtust. Küllalt suure tõenäosusega = 0 , kus (kreeka väiketäht psii) on algfaasinurk ehk algfaas. Siis e = E m sin (t + ) . Algfaasinurgaks ehk algfaasiks nimetatakse elektrilist nurka , mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. Ajahetkel t = 0, kui joonisel algab vaatlus, on elektromotoorjõu perioodi algusest on möödunud 60° ehk /3. Selle emj. algfaas on 60°. t = 0 ja elektromotoorjõu alghetkväärtus e0 = Em sin . Positiivne algfaas jääb koordinaatide algpunktist vasakule, negatiivne paremale. Kui kaks sama sagedusega siinuskõverat on
annaabi.ee 
