o Poola kuningas Stefan Batory alustas pealetungi venelastele. Eesmärgiga vallutada Moskva ning dikteerida rahu tingimused. o Moskvani ei jõutud kuid Pihkvamaal Jam Zapolskis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis kõik Vene vallutatud linnused Poolale andis o Rootslased kes Viiburist üle jäätunud Soome lahe tulid, vallutasid ootamatult Rakvere, Narva jt tähtsamad P-Eesti linnused o Venemaa ja Rootsi vaheline Pljussa vaherahu-Rootsile P-Eesti ja Ingverimaa linnused o Täyssinä rahu-venemaa tunnustas Rootsi valdusi P-Eestis kuid Rootsi pidi loobuma Ingverimaast o Vana-Liivimaa uus jaotus: · Poola: Läti ala ja Lõuna-Eesti · Rootsi: Põhja-Eesti (Hakati nimetama Eestimaaks) · Taani: Saaremaa o Stockholmis hakati pidama katoliiklike jumalateenistusi, mis tekitas vastuseisu. Seda kasutas ära Sigismundi onu Karl o Rootsi asemikvalitseja hertsog Karl haaras Rootsis võimu ning astus Karl IX nime all Rootsi troonile
Kirikukell on kaks kõrgust kõrgemal ja see on original. Lifti kõrval seina peal oli akvarell 1946. aastast (koopia, sest päris akvarell maal ei kannata päikesevalgust) ja maalil oli, kuidas kiriku ümbrus kunagi välja nägi. Viiendal korrusel olid pildid: ristimistest, laulatustest, koguduse õpetajatest, jumalateenistustest, kirikumuusikast. Vitriini taga olid huvitavad päästetud esemed (nt üks piibel). Koguduse rajaja taastas Narva eesti keelse koguduse. Neljandal korrusel oli Ingverimaa kaart. Narva oli üle saja aasta Ingverimaa pealinn (enne kui Peeter I ära hävitas kõik). 2019. aastal saab Ingveri riiklus 1000. aastaseks. Kui Narva linn oli Ingveri pealinn, siis rajati Neeva jõe suudmesse Nyeni linn. Eelmisel aastal oleks Nyeni linn saanud 400. aastaseks. Näha sai Ingverimaalt Tudori kihelkonnast pärit rahvarõivaid. Peale Eesti Vabadussõda oli selline ala nagu Eesti Ingveri, suhteliselt väike
suurriigiks. Põhjasõda (1700-1721) Põhjuseks oli võimuvõitlus Läänemere piirkonnas, Venemaa tahtis pääsu merele. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Venemaa hõivas Ingverimaa, Karjala, Eesti- ja Liivimaa. Hispaania pärilussõda (1701-1714) Hispaania pärilussõja põhjustas Saksa-Rooma keistri Leopold I ja Prantsusmaa kuninga Louis XIV vaheline vastuolu küsimuses, kes peaks pääsema Hispaania troonile pärast viimase Habsburgide soost Hispaania kuninga surma. Sõjas võitlesid Prantsusmaa vastu Inglismaa ja tema liitlased (Holland, Austria) Ultrechti ja Rastatti rahuga läksid Hispaaniale kuulunud Lõuna-Madalmaad
kunagi välja nägi. Viiendal korrusel olid pildid ristimistest, laulatustest, koguduseõpetajatest, jumalateenistustest, kirikumuusikast. Vitriini taga olid huvitavad päästetud esemed nagu nt üks piibel. Koguduse rajaja taastas Narva eesti keelse koguduse. Rootsi ajal oli Narvas jumalateenistused kõikides keeltes nagu saksa, vene, rootsi, soome, eesti keeles. Kreenholm võttis kiriku ehitamise üle. Neljandal korrusel oli Ingverimaa kaart. Narva oli üle saja aasta Ingverimaa pealinn (enne kui Peeter I ära hävitas kõik). 2019. aastal saab Ingveri riiklus 1000. aastaseks. Kui Narva linn oli Ingveri pealinn, siis rajati Neeva jõe suudmesse Nyeni linn. Eelmisel aastal oleks Nyeni linn saanud 400. aastaseks. Näha sai Ingverimaalt Tudori kihelkonnast pärit rahvarõivaid. Peale Eesti Vabadussõda oli selline ala nagu Eesti Ingveri, suhteliselt väike ala, Narva jõest teisele poole kuni Lauka jõeni ja seal ehitati uus kirik Kallivere kirik
Varasemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes, aga peetakse isureid tavapäraselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks. Venemaal on isurite ja ingerisoomlaste vahel alati vahet tehtud ning peale II maailmasõda levis nende eristamine ka kindlamalt Eestis. Riigistatult kuuluvad isurid tunnustatult Venemaa väikearvuliste põlisrahvaste hulka. Asuala Isuritel on endi jaoks korralikud maa-alad ehk see on Ingverimaa. Loode Venemaal on neil tihe asustatus võrreldes ülejäänud Venemaaga. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Nad elavad Peterburi ümbruses, mõningates Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades ja need asuvad Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha jõgikonnas. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni.
Linna kaitsti vapralt, linna tormijooksuga võtta ei õnnestunud. 6 sept õnnestub siiski tormijooksuga linn võtta. Raske võitlus/ taplus, rootslaste võidu eest annab de la gardie loa linna rüüstada 24 h jooksul. Venelaste andmel tapsid rootslased 7tuh venelast, jällegi bs. Venelased kuskilt abi ei saa , vene põhiväed on seot poolakatega Pihkvas. Peale Narvat rootslaste edulugu jätkub, vallutavad Novgorodi kindluse, võtavad enda kätte terve rea Ingverimaa kindlusi. Mandrieestis langeb nov Paide, sisuliselt on rootslaste käes kogu tulevane rootsi võimu ala. 1582 a alguses on rootslastel ka kiire, jaanuaris sõlmisid venelased Poolaga rahu, olid veendunud, et venelased ründavad kogu jõuga nüüd rootsit, otsisid sõjalise tegevuse lõpetamist. Olid konflikti sattumas poolakatega, kuna rootslased piiravad Põltsamaad ja Pärnut. Rootslased lõpetavad piiramise, poolakad saavad mõlemad enda kätte
RootsiVene sõda 16561661. Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. aastal sõjakäiku, millega hõivas Kuramaa, Leedu, IdaPreisimaa ning suure tükki Poolast. Läänemeri oli muutunud Rootsi sisemereks. Vene tsaari Aleksei Mihhailovitsi häiris eriti Leedu langemine rootslaste kätte -- oli ta ju arvestanus sellega, kui oma tulevase valdusega. 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingverimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. 1658. aasta lõpus tehti Narva lähedal Vallisaare külas vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata,
RootsiVene sõda 16561661. Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. aastal sõjakäiku, millega hõivas Kuramaa, Leedu, IdaPreisimaa ning suure tükki Poolast. Läänemeri oli muutunud Rootsi sisemereks. Vene tsaari Aleksei Mihhailovitsi häiris eriti Leedu langemine rootslaste kätte -- oli ta ju arvestanus sellega, kui oma tulevase valdusega. 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingverimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. 1658. aasta lõpus tehti Narva lähedal Vallisaare külas vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud
täiesti ära.1581 algaski Poola-Rootsi suurem pealetung, kus suruti venelased minema. Suur tähtsus siinkohal rootsi kindral Pontus de la Gardiel, kes tegi venelastega dessandi, mis sundis nad lahkuma. 1582. esimene rahu, nimelt Poola-Venemaa rahu nimega Jam Zapolski.Sellega Venemaa kinnitas, et tal ei ole siin alasid ja tunnistas Poola võimu L-Eestis.Sellega oli kinnitunud Poola võim. 1583 Rootsi-Venemaa rahu-Pljussa rahu. Kinnitas, et P-Eesti kuulub Rootsile +Ingverimaa(enne vene alla kuulunud) 1595 Täyssina rahuga lõppes sõda ka Soome aladel. Kolme kuninga aeg Poola lõi Jesuiitide kolleegium e seminar, kus jesuiidid õpetasid madalamat linnarahvast ja talupoegi.Jesuiidid olid kerjusmungad, nende ordu loodi 16. saj vastureformatsiooni läbi viimiseks. Nende ül oli euroopas kaotada või vähendada luterlikku mõju ja levitada ikkagi katoliiklust.Levisid Eesti aladele, kuna Poola oli sügavalt katoliiklik riik
Haldusüksused Põhja-Eesti Eestimaa kubermang, keskuseks Tallinn Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang, keskuseks Riia Eestimaa kubermang jagunes neljaks: Viru-, Järva-, Harju-, Läänemaa. Liivimaa kubermang jagunes viieks: Tartu, Pärnu, Saaremaa, Võnnu, Riia Sama haldusjaotus kestis kuni aastani 1783. Sealt edasi toimusid väikesed muutused 1917. Narva Ingverimaa kubermangu keskus Setumaa Venemaa (Piusa ja Võhandu jõest idapool asuvad alad) Kummagi kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Tema erinevad seadused-korraldused anti välja patentidena ( tuntaksegi kindralkuberneri nime järgi). Et neid rahvale teatavaks teha, oli kirikuisadel kohustus need pärast pühapäevast jumalateenistust ette lugeda. Aadli omavalitsus Juba siis, kui Rootsi oma võimu kehtestas olid olemas Eestimaa rüütelkond
Seda ilmus 6. trükis. 20 000 eksemplari. 16311710 ilmus eesti keeles 45 raamatut. Hinnang Rootsi ajale VanaHea Rootsi aeg. See on pigem hinnang järgnevale ajale. Oma ajalooga hakati tegelema ärkamise ajal. Põhjasõda 1699. aastal pandi kokku liit, et saada Rootsilt maavaldused tagasi. Sinna kuulusid: Taani (Skandinaavia lõunaosa), Poola (Eestimaa ja Liivimaa), Venemaa (Ingverimaa). 1700 veebruar Poola väed ületasid piiri ja asusid Riia linna. Taani ründas Rootsi valdusi Põhja Saksamaal. Langes liidust kähku välja. Rootsi laevastik Kopenhaageni alla ja Inglismaa toetus Taani sõlmis Rootsiga rahu. Venemaa sekkus sõtta Augustis 1700 Narva linna piiramine. 22.01.09 Kuna luterluses oli lubatud erinevad suunad, siis levis pietism. Levis eelkõige kirikuõpetajate seas. Pietism:
annaabi.ee 
