o Poola kuningas Stefan Batory alustas pealetungi venelastele. Eesmärgiga vallutada Moskva ning dikteerida rahu tingimused. o Moskvani ei jõutud kuid Pihkvamaal Jam Zapolskis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis kõik Vene vallutatud linnused Poolale andis o Rootslased kes Viiburist üle jäätunud Soome lahe tulid, vallutasid ootamatult Rakvere, Narva jt tähtsamad P-Eesti linnused o Venemaa ja Rootsi vaheline Pljussa vaherahu-Rootsile P-Eesti ja Ingverimaa linnused o Täyssinä rahu-venemaa tunnustas Rootsi valdusi P-Eestis kuid Rootsi pidi loobuma Ingverimaast o Vana-Liivimaa uus jaotus: · Poola: Läti ala ja Lõuna-Eesti · Rootsi: Põhja-Eesti (Hakati nimetama Eestimaaks) · Taani: Saaremaa o Stockholmis hakati pidama katoliiklike jumalateenistusi, mis tekitas vastuseisu. Seda kasutas ära Sigismundi onu Karl o Rootsi asemikvalitseja hertsog Karl haaras Rootsis võimu ning astus Karl IX nime all Rootsi troonile
Kirikukell on kaks kõrgust kõrgemal ja see on original. Lifti kõrval seina peal oli akvarell 1946. aastast (koopia, sest päris akvarell maal ei kannata päikesevalgust) ja maalil oli, kuidas kiriku ümbrus kunagi välja nägi. Viiendal korrusel olid pildid: ristimistest, laulatustest, koguduse õpetajatest, jumalateenistustest, kirikumuusikast. Vitriini taga olid huvitavad päästetud esemed (nt üks piibel). Koguduse rajaja taastas Narva eesti keelse koguduse. Neljandal korrusel oli Ingverimaa kaart. Narva oli üle saja aasta Ingverimaa pealinn (enne kui Peeter I ära hävitas kõik). 2019. aastal saab Ingveri riiklus 1000. aastaseks. Kui Narva linn oli Ingveri pealinn, siis rajati Neeva jõe suudmesse Nyeni linn. Eelmisel aastal oleks Nyeni linn saanud 400. aastaseks. Näha sai Ingverimaalt Tudori kihelkonnast pärit rahvarõivaid. Peale Eesti Vabadussõda oli selline ala nagu Eesti Ingveri, suhteliselt väike
suurriigiks. Põhjasõda (1700-1721) Põhjuseks oli võimuvõitlus Läänemere piirkonnas, Venemaa tahtis pääsu merele. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Venemaa hõivas Ingverimaa, Karjala, Eesti- ja Liivimaa. Hispaania pärilussõda (1701-1714) Hispaania pärilussõja põhjustas Saksa-Rooma keistri Leopold I ja Prantsusmaa kuninga Louis XIV vaheline vastuolu küsimuses, kes peaks pääsema Hispaania troonile pärast viimase Habsburgide soost Hispaania kuninga surma. Sõjas võitlesid Prantsusmaa vastu Inglismaa ja tema liitlased (Holland, Austria) Ultrechti ja Rastatti rahuga läksid Hispaaniale kuulunud Lõuna-Madalmaad
kunagi välja nägi. Viiendal korrusel olid pildid ristimistest, laulatustest, koguduseõpetajatest, jumalateenistustest, kirikumuusikast. Vitriini taga olid huvitavad päästetud esemed nagu nt üks piibel. Koguduse rajaja taastas Narva eesti keelse koguduse. Rootsi ajal oli Narvas jumalateenistused kõikides keeltes nagu saksa, vene, rootsi, soome, eesti keeles. Kreenholm võttis kiriku ehitamise üle. Neljandal korrusel oli Ingverimaa kaart. Narva oli üle saja aasta Ingverimaa pealinn (enne kui Peeter I ära hävitas kõik). 2019. aastal saab Ingveri riiklus 1000. aastaseks. Kui Narva linn oli Ingveri pealinn, siis rajati Neeva jõe suudmesse Nyeni linn. Eelmisel aastal oleks Nyeni linn saanud 400. aastaseks. Näha sai Ingverimaalt Tudori kihelkonnast pärit rahvarõivaid. Peale Eesti Vabadussõda oli selline ala nagu Eesti Ingveri, suhteliselt väike ala, Narva jõest teisele poole kuni Lauka jõeni ja seal ehitati uus kirik Kallivere kirik
Varasemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes, aga peetakse isureid tavapäraselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks. Venemaal on isurite ja ingerisoomlaste vahel alati vahet tehtud ning peale II maailmasõda levis nende eristamine ka kindlamalt Eestis. Riigistatult kuuluvad isurid tunnustatult Venemaa väikearvuliste põlisrahvaste hulka. Asuala Isuritel on endi jaoks korralikud maa-alad ehk see on Ingverimaa. Loode Venemaal on neil tihe asustatus võrreldes ülejäänud Venemaaga. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Nad elavad Peterburi ümbruses, mõningates Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades ja need asuvad Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha jõgikonnas. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni.
Linna kaitsti vapralt, linna tormijooksuga võtta ei õnnestunud. 6 sept õnnestub siiski tormijooksuga linn võtta. Raske võitlus/ taplus, rootslaste võidu eest annab de la gardie loa linna rüüstada 24 h jooksul. Venelaste andmel tapsid rootslased 7tuh venelast, jällegi bs. Venelased kuskilt abi ei saa , vene põhiväed on seot poolakatega Pihkvas. Peale Narvat rootslaste edulugu jätkub, vallutavad Novgorodi kindluse, võtavad enda kätte terve rea Ingverimaa kindlusi. Mandrieestis langeb nov Paide, sisuliselt on rootslaste käes kogu tulevane rootsi võimu ala. 1582 a alguses on rootslastel ka kiire, jaanuaris sõlmisid venelased Poolaga rahu, olid veendunud, et venelased ründavad kogu jõuga nüüd rootsit, otsisid sõjalise tegevuse lõpetamist. Olid konflikti sattumas poolakatega, kuna rootslased piiravad Põltsamaad ja Pärnut. Rootslased lõpetavad piiramise, poolakad saavad mõlemad enda kätte
RootsiVene sõda 16561661. Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. aastal sõjakäiku, millega hõivas Kuramaa, Leedu, IdaPreisimaa ning suure tükki Poolast. Läänemeri oli muutunud Rootsi sisemereks. Vene tsaari Aleksei Mihhailovitsi häiris eriti Leedu langemine rootslaste kätte -- oli ta ju arvestanus sellega, kui oma tulevase valdusega. 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingverimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. 1658. aasta lõpus tehti Narva lähedal Vallisaare külas vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata,
RootsiVene sõda 16561661. Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. aastal sõjakäiku, millega hõivas Kuramaa, Leedu, IdaPreisimaa ning suure tükki Poolast. Läänemeri oli muutunud Rootsi sisemereks. Vene tsaari Aleksei Mihhailovitsi häiris eriti Leedu langemine rootslaste kätte -- oli ta ju arvestanus sellega, kui oma tulevase valdusega. 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingverimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. 1658. aasta lõpus tehti Narva lähedal Vallisaare külas vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud
Liivi sõda 1558-1583 Pärast 1583. aastat jätkus sõda veel Soome aladel.1583 lõppes sõda Vana-Liivimaa pinnal. 1595 lõppes aga sõda Soome pinnal. 16 saj ordu võim kõvasti vähenenud.Seda osaliselt tänu Jungingeni armukirjale, aga ka tänu sellele, et ordude aeg oli mujal Euroopas juba ammu läbi. Siinne ordu ei saanud enam euroopast liitlaseid jne. Ka välispoliitiliselt ümbritsesid Vana-Liivimaad tugevnenud riigid, eriti Venemaa, aga ka Poola- Leedu, Rootsi ja Taani. Sõja ajendid: Tartu maks, mis oli Venemaa nõue saada 1 hõbemünt iga meeskodaniku kohta aastas kolme aasta jooksul. Venelased toetusid väitele, et 1030a vallutas Jaroslav Tark Tartu linna ja selle ümbruse. 1061 vallutasid eestlased selle tagasi. Venelased aga ütlesid, et maa kuulub tegelikult siiski neile ja, et nemad lubasid sakslastel sinna elama asuda. Oli aga teada, et Tartul pole kuskilt sellist raha võtta.Venelased otsisisd lihtsalt põhjuseid, et saada see maa endale. Eel...
Haldusüksused Põhja-Eesti Eestimaa kubermang, keskuseks Tallinn Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang, keskuseks Riia Eestimaa kubermang jagunes neljaks: Viru-, Järva-, Harju-, Läänemaa. Liivimaa kubermang jagunes viieks: Tartu, Pärnu, Saaremaa, Võnnu, Riia Sama haldusjaotus kestis kuni aastani 1783. Sealt edasi toimusid väikesed muutused 1917. Narva Ingverimaa kubermangu keskus Setumaa Venemaa (Piusa ja Võhandu jõest idapool asuvad alad) Kummagi kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Tema erinevad seadused-korraldused anti välja patentidena ( tuntaksegi kindralkuberneri nime järgi). Et neid rahvale teatavaks teha, oli kirikuisadel kohustus need pärast pühapäevast jumalateenistust ette lugeda. Aadli omavalitsus Juba siis, kui Rootsi oma võimu kehtestas olid olemas Eestimaa rüütelkond
Linnad, käsitöö ja kaubandus 07.01.09 Linnade arvus muutust ei toimunud (10 linna). Linnu tabas aeglane allakäik. Vene Läänemaailma kaubandus läks Eesti aladest mööda. Ainuke linn, mis tulu sai oli Narva. See tõi linnale suured sissetulekud ja Narva sai raha kasutada oma linnaehituseks. Narva ehitati barokkhooneid. Säilinud tänaseks ei ole eriti midagi peale endise Narva raehoone. (*II ms pommitati puruks*). Oli aruteluks, et Narvast võiks saada Rootsi riigi teine pealinn. Selleni reaalselt ei jõutud. Rakvere ja Paide läänistati > eraomand. Pärnu, Haapsalu ja Tallinn olid teravilja väljaveo sadamatena veidi paremas olukorras. Läbi Narva veeti lina, kanepit. Sisse veeti: sool (hispaania, Portugal), metall, luksuskaubad (vürtsid, paber, puuviljad ja ka tubaka...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
