arendusjärgus rahvuslik majandusharu. Peamised ekspordikaubad on põllumajandussaadused, tekstiil, juveelid, arvuti tarkvara, tehnikakaubad, kemikaalid ja nahatooted; imporditakse peamiselt õli, masinaid, kalliskive, väetist ja kemikaale. Indias produtseeritakse aastas suurim protsent filme maailmas. Suurim ja tuntuim on Mumbais asuv ,,Bollywood Majandust pidurdavad kehvad teed, sadamad ja teleside ning ebapiisav energiaga varustatus. Suur tööpuudus ja alakoormatus: töötute arv on hinnanguliselt 37 mln. 5. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse India kuulub mitmetesse majandusorganisatsioonidesse: ADB, AfDB, ARF, ASEAN, BIMSTEC, BIS, C, CERN, CP, EAS, FAO, G-15, G-24, G-77, IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICRM, IDA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, LAS, MIGA, MONUC, NAM, OAS, OPCW, PCA, PIF (partner), SAARC, SACEP, SCO, UN, UNCTAD, UNDOF, UNESCO,
soovi enda tööd müüa, on vabatahtlik töötu). TASAKAAL = POT. TOOTMISMAHT Lühiajaline kogupakkumine ja tasakaal, kõver ja selle selgitus!!!!!! 2. lühiajaline kogupakkumine ja tasakaal (Keynes’i koolkond) Nende seisukohad: • mitte kogupakkumine ei loo nõudmist, vaid kogunõudmine tingib ettevõtete poolt pakutava toodangu mahu; • palgad, hinnad ega laenuprotsendid pole paindlikud majanduse tasakaaluasendisse viimiseks; • tööpuudus (loe: ressursside alakoormatus) pole mitte vabatahtlik vaid pealesunnitud seisund (täishõive saavutamiseks tuleb palkade alandamise asemel suurendada kogunõudmist valitsuse kulutuste kasvu teel). TASAKAAL < POT. TOOTMISMAHT Teema 9 RAHA FUNKTSIOONID: 1. Raha kui vahetusvahend – raha kasutatakse kaupade ja teenuste eest maksmiseks. On olemas: • kaupraha , s.t. vahetusvahendiks on kaup, N.: hobused, pärlid, väärismetall; • sümbolraha – s.o. paber või odav metall, mis valitsuse otsusega on kuulutatud
muutus riietuses (paremas või halvemas suunas) Äkilised muutused seltskondlikes harjumustes Sümptomid: 4. Käitumuslikud (organisatsioon) Töölt puudumine Tööst hoidumine Tööle hilinemine (kasvav) Töölt lahkumine (voolavus) Tööõnnetuste suurenemine Suurenenud riskeerimine Produktiivsuse vähenemine Hälbiva käitumise suurenemine Organisatsioonile suunatud Kolleegidele suunatud TÖÖSTRESSI MÕJUTAVAD TEGURID: 1. Rolli iseloomustavad tunnused Ebaselgus Üle- või alakoormatus Konflikt Nõudmiste vaheline Nõudmiste sisene Isiksuslik Rollide vaheline 2. Tööd iseloomustavad tunnused Töö tempo (kiirus, tähtajad) Rutiinsus Töö aeg sh vahetustega töö Töö ülesandega seotud tunnused: Variatiivsus Autonoomsus, otsustusulatus Töö nõuded: teadmised ja oskused Suhtlemine Vastutus (sh vigade tagajärjed) 3. Inimeste vahelised suhted Suhted töökaaslastega (ametlikud ja mitteametlikud) Suhted juhiga Suhted klientidega
· majanduse tüüpiline seisund on tasakaalu puudumine, mitte kogupakkumine ei loo nõudlust, vaid kogunõudlus tingib ettevõtete poolt pakutava toodangu mahu, seega nõudlus ise loob endale vastava pakkumise · hindade (palkade) jäikus ei luba automaatselt saavutada täis(töö)hõive tasakaalu, tasakaal saabub tavaliselt töötuse valitsedes ja allpool potentsiaalset tootmismahtu (tekitades languslõhe) · töötus (ressursside alakoormatus) ei ole vabatahtlik, vaid pealesunnitud seisund · majandustsükleid võib tõrjuda stimuleerides kogunõudlust, kasutades selleks maksusüsteemi ning fiskaalpoliitikat (eelarve poliitika) Kogunõudlus (AD) e agregeeritud nõudlus on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid (kodumajapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja välismaised ostjad) soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel ceteris paribus. AD=C+I+G+(X-M)=C+I+G+NX
· Töölt puudumine · Tööst hoidumine · Tööle hilinemine (kasvav) · Töölt lahkumine (voolavus) · Tööõnnetuste suurenemine: (A. Suurenenud riskeerimine · Produktiivsuse vähenemine · Hälbiva käitumise suurenemine (A. Organisatsioonile suunatud (B. Kolleegidele suunatud TÖÖSTRESSI MÕJUTAVAD TEGURID: 1. Rolli iseloomustavad tunnused · Ebaselgus · Üle- või alakoormatus · Konflikt: (A. Nõudmiste vaheline (B. Nõudmiste sisene (C. Isiksuslik (D. Rollide vaheline 2. Tööd iseloomustavad tunnused · Töö tempo (kiirus, tähtajad) · Rutiinsus · Töö aeg sh vahetustega töö · Töö ülesandega seotud tunnused: (A. Variatiivsus (B. Autonoomsus, otsustusulatus (C. Töö nõuded: teadmised ja oskused (D. Suhtlemine (E
vaenulik opositsioonirühmitus on selle vastu. Nõrgad küljed Püsib suur eelarve defitsiit. 1995.-96. aastal moodustas see SKT-st 5,9%, ületades ettenähtud 5,5% piiri. Tööstuse ja põllumajanduse tõetamine, vähendamaks eelarve puudujääki, on suurenenud inflatsiooni, mis 1995. aastal püsis 10% lähedal. Kehvad teed, sadamad ja teleside ning ebapiisav energiaga varustatus on pidurdanud majanduse kasvu. Suur tööpuudus ja alakoormatus: töötute arv on hinnangulielt 37 millionit. 12. Transport ja turism India riiklik raudteevõrk ühendab kõiki suuremaid linnu. Raudteel veetakse 40% reisijatest ja 65% kaubast. Mõnel liinil liiguvad ikka veel auruvedurid. Linnadevahelised maanteed on kitsad, halvasti hooldatud ning neil tekib tihti liiklusummikud. Linnaliiluses on olulisel kohal motorolleri- ja jalgrattariksad. Calcuttas on ikka veel käsiriksad. Liiklusteed: Maanteed 760 000 km Raudteed 62 000 km
g) tööliste heaolu kasvab kuna hinnad võivad langeda; h) riigi ii i makroökonoomilised k ök ili d näitajad äit j d eii halvene. h l 41 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 14. Millised seisukohavõtud kuuluvad traditsioonilisele keynslikule koolkonnale: a) arenenud kapitalistliku majanduse tüüpiliseks seisundiks on alakoormatus ja tööpuuduse esinemine; b) täishõive saavutatakse tänu konkurentsile turumajanduses, mille käigus g hinnad,, palgad p g jja intressid kohanevad,, tasakaalustades sellega majanduse; c) majanduse kriisist väljatoomiseks tuleb stimuleerida kogunõudlust; d) täishõive tasemel on garanteeritud potentsiaalne kogutoodang kogutoodang, seega kogupakkumiskõver on peaaegu vertikaalne; e)) majanduse
kutseoskuste tõusuta saavutamatud. Tootmisvõimaluste kõvera nihe väljapoole kajastab olukorda, kus tehnoloogia täiustamine ning lisandunud ressursid võimaldavad suurendada toodetavaid koguseid e saavutada majanduskasvu. Seespool tootmisvõimaluste kõverat asuvad toodete kombinatsioonid (punktid) märgivad aga ebatõhusaid kombinatsioone, mille korral kõik olemasolevad tootmisvõimsused pole leidnud maksimaalselt efektiivset rakendust (esineb töötus, tootmisvahendite alakoormatus, osa ettevõtetest on suletud või töötavad vaid osalise koormusega, põllumaad on üles harimata jne). Pöördudes tagasi alternatiivkulude ja TVK näitliku selgituse juurde, vaatleme hüpoteetilist riiki, kus kõiki olemasolevaid tootmisressursse kasutatakse ainult või (butter) ja/või relvade (guns) valmistamiseks. Loomulikult on sellises näitlikus majandusmudelis rida abstraktsioone ja lihtsustavaid eeldusi
Korduste arv. Vahetustega töö: muutub füsioloogiline rütm ja raskused sotsiaalses funktsioneerimises. Ülesandega seotud tunnused: varieeruvus (e ülesannete arv, mida töö ette näeb), autonoomia valikuvabaduse näol, kohustuslik suhtlemine (kui palju on näost-näkku suhteid). Mittekohustuslik suhtlemine. Vajalikud teadmised ja oskused e missugune on ettevalmistus selleks tööks. Rolli iseloomustavad omadused: rollikonflikt. Rolli alakoormatus/rolli ülekoormatus (seotud nõusdmistega, võib olla kvantitatiivne, tuleb anda märku, oskuste puudus = kulub rohkem aega). Rolli ebaselgus. Füüsilist keskkonda iseloomustavad tunnused: valgus, müra, temperatuur (tõstes väsimus, agressiivsus, parasümpaatilin ns, kurblikkus), vibratsioon, saastunud õhk, ergonoomilised tegurid. Inimestevahelised suhted tööl: suhted kaastöötajatega (suhted on mitteametlikud ja on tööga
tunne, suutmatus ennast organiseerida, äkiline muutus välimuses- sh muutus riietuses (paremas või halvemas suunas), äkilised muutused seltskondlikes harjumustes. 4. käitumuslikud (organisastioon): töölt puudumine, hoidumine, hilinemine, lahkumine, tööõnnetuste suurenemine, produktiivsuse vähenemine, hälbiva käitumise suurenemine- organisatsioonile või kolleegidele suunatud Tööstressi mõjutavad tegurid: 1. Rolli iseloomustavad tunnused: ebaselgus, üle-või alakoormatus, konflikt 2. Tööd iseloomustavad tunnused: töö tempo (kiirus, tähtajad), rutiinsus, töö aeg sh vahetustega töö, töö ülesandega seotud tunnused- variatiivsus, autonoomsus, otsustusulatus, töö nõuded- teadmised ja oskused, suhtlemine, vastutus sh vigade tagajärjed. 3. Inimestevahelised suhted: töökaaslastega (ametlikud ja mitteametlikud), suhted juhiga, suhted klientidega, mikrokliima, töö ja pere ning pere ja töö konflikt 4. Juhtimine: org
müüa, on vabatahtlik töötu). TASAKAAL = POT. TOOTMISMAHT 2. lühiajaline kogupakkumine ja tasakaal (Keynes'i koolkond) Nende seisukohad: · mitte kogupakkumine ei loo nõudmist, vaid kogunõudmine tingib ettevõtete poolt pakutava toodangu mahu; · palgad, hinnad ega laenuprotsendid pole paindlikud majanduse tasakaaluasendisse viimiseks; · tööpuudus (loe: ressursside alakoormatus) pole mitte vabatahtlik vaid pealesunnitud seisund (täishõive saavutamiseks tuleb palkade alandamise asemel suurendada kogunõudmist valitsuse kulutuste kasvu teel). allpool TASAKAAL < POT. TOOTMISMAHT Kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse kogutoodangu koguse ja üldise hinnataseme. 8.2 PIKAAJALINE KOGUPAKKUMISE KÕVER Klassikalise koolkonna kogupakkumise käsitlus põhineb kolmel seisukohal: 1
Tööst hoidumine Tööle hilinemine (kasvav) Töölt lahkumine (voolavus) Tööõnnetuste suurenemine o Suurenenud riskeerimine Produktiivsuse vähenemine Hälbiva käitumise suurenemine o Organisatsioonile suunatud o Kolleegidele suunatud TÖÖSTRESSI MÕJUTAVAD TEGURID 1. ROLLI ISELOOMUSTAVAD TUNNUSED Ebaselgus 62 Üle- või alakoormatus Konflikt o Nõudmiste vaheline o Nõudmiste sisene o Isiksuslik o Rollide vaheline 2. TÖÖD ISELOOMUSTAVAD TUNNUSED Töö tempo (kiirus, tähtajad) Rutiinsus Töö aeg sh vahetustega töö Töö ülesandega seotud tunnused: o Variatiivsus o Autonoomsus, otsustusulatus o Töö nõuded: teadmised ja oskused o Suhtlemine o Vastutus (sh vigade tagajärjed) 3
Administratsioon 54 -2 2 KOKKU 504 -48 48 123 -3 3 100 -7 7 Vajaminev Lisatöö- töötajate jõu vajadus Alaliste arv töötajate arv 250 300 250 200 Tööjõu- vajadus 150 Tööjõu alakoormatus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 kuud Vajaminev Lisatöö- töötajate jõu vajadus Tööjõu arv vajadus 300 250 200 Alaliste töötajate arv 200 150 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 kuud Joonised 16 a ja 16 b. Alalise tööjõu ja lisatööjõu kombineerimise viise TÖÖJÕUKULUDE VÄHENDAMINE
öelda alternatiivkulu. Alljärgnev tabel toob eelneva jutu illustreerimiseks antud töös käsitletavad hilinemiskulude tüübid. Tabel 2.1. Hilinemiskulude definitsioonid /1, lk 102/ Hilinemiskulu tüüp Definitsioon Näide Näite kulu Strateegline tase Vahendid, mis on Puhvrite lisamine Lennuki planeerimistasandil ajagraafikutesse alakoormatus hilinemis- situatsioonidesse investeeritud Taktikaline tase Kulud, mis tekivad Voomajandamise Hilinenud hilinemishetkel ajalise reserveerin- reisijatele teistele gu tõttu hilinemine lennukitele kohtade broneerimine
g) tööliste heaolu kasvab kuna hinnad võivad langeda; h) riigi ii i makroökonoomilised k ök ili d näitajad äit j d eii halvene. h l Lembit Viilup PhD IT Kolledz 14. Millised seisukohavõtud kuuluvad traditsioonilisele keynslikule koolkonnale: a) arenenud kapitalistliku majanduse tüüpiliseks seisundiks on alakoormatus ja tööpuuduse esinemine; b) täishõive saavutatakse tänu konkurentsile turumajanduses, mille käigus g hinnad,, palgad p g jja intressid kohanevad,, tasakaalustades sellega majanduse; c) majanduse kriisist väljatoomiseks tuleb stimuleerida kogunõudlust; d) täishõive tasemel on garanteeritud potentsiaalne kogutoodang kogutoodang, seega kogupakkumiskõver on peaaegu vertikaalne;
tootmistegureid omavahel vastavalt olemasolevale tehnoloogilisele arenguastmele ja ettevõtluse tasemele saavutatakse maksimaalne võimalik kogutoodangu hulk. Täishõive tasakaalus toodab majandus kõiki kaupu kas punktis A või ükskõik millises teises punktis võimaliku tootmise piiril. Kui majandus püüaks toota punktis B, tekkiks koheselt ressursside puudujääk ja hinnad hakkaksid tõusma. Kui toodetakse vähem võimalikust, s.o. punktis C, tekib tööpuudus ja tootmisressursside alakoormatus ehk ülejääk. Seega põhimõtteliselt võib tasakaal tekkida kolmes erinevas punktis. Seda erinevust tootmismahu ja tegeliku potentsiaalse tootmismahu vahel nimetatakse RKT lõheks. Lõhe võib olla nii negatiivne kui positiivne. Kui potentsiaalne RKT on tegelikust väiksem, nimetatakse nende vahet negatiivseks ehk laienemise RKT lõheks. Negatiivse lõhe tekkimise põhjusteks peetakse valitsuse kulutuste suurenemist ja raha pakkumise kasvu
annaabi.ee 
