geograafilisest plaanist. Kõneplaanis ajamäärust ei esine ning seega kehtib see ainult kõnelemise hetkel. Kõneplaanis on sündmus alati kõnega seotud. Absoluutne akutalisatsioon - võitlus lähtub kolmest koordinaatorist: mina, siin ja praegu. Siiski ei pea esinema kõik kolm varianti. Hea näide on uudised. Uudisteformaat muutub läbi aja, algselt olid esindatud vaid siin ja praegu, nüüd tuuakse järjest rohkem sisse mina. Ajaloo aktualisatsioon - kindel maailm, koht. 0-aktualisatsioon - kehtib väljaspool kõneakti, väljaspool olemasolevat maailma, teadus kitsendab järjest seda piirkonda, väga väheste asjade kohta saab öelda, et need kehtivad väljaspool meie aega ja ruumi. meta-aktuaalsus - keeleline, meta-keel. Transpositsioon - loomuliku keele abil võime öelda kõike, võime valetada ka grammatika tasemel. Kasutada olevikku tuleviku tähenduses (mitte küll eesti keeles, vaid teistes indoeuroopa keeltes).
Turvalisuse vajadus Füsioloogiliseda vajadused Maslow jagab vajadused veel kahte rühma: 1. D-vajadused (deficit) 4 alumist vajadust püramiidil kõikide nende vajaduste puhul toimib mehhanism inimene tajub puudujääki, käitub nii, et puudujääki kaotada (homoöstaas) N: nälja puhul, sööd kuni nälg laob Defitsiidi vajadused on instiktiivsed vajadused 2. B-vajadused (being) kasvuvajadus, enese-aktualisatsioon (kõrgem arenenumates riikides on ennast aktualiseerivaid inimesi rohkem, kui vähem arenenud riikides). Oma teooria kinnituseks viis Maslow läbi uuringuid, et tuua välja ennast-aktualiseerivaid inimesi: 1. Realistlikult orienteeritud 2. Tolerantsed 3. Spontaanselt 4. Probleemikesksed 5. Iseseisvad 6. Autonoomsed kultuurist ja keskkonnast neil on oma moraali ja eetika maailm, mida nad järgivad 7. Gemeinschaftsgefühl koosolemise tunne, ühtekuuluvuse tunne 8. Müstilised 9
(Idee on hea, aga tähistused ei ole õiged.) See on eelkõige seotud ütluse ja kõneaktiga. Eristab sealjuures kahte plaani - esimene on ajaloo plaan, mis on umbisikuline ja sündmusi esitatakse nii nagu nad olid (seostub keelega); kõneplaan on isikuline ja seotud antud kõneaktiga. Samu situatsioone kajastatakse eri plaanides erinevalt. Tegelikult on võimalusi rohkem: - metakeel - kõneleb sellest, kuidas kõneletakse. Loomulik keel võib kusjuures olla iseenda metakeel. - null-aktualisatsioon - mingi ütlus on aktualiseeritud keel. Ütlused on küll välja öeldud, kuid ei ole seotud mingi subjekti aja ega ruumiga. (Nt. 2+2=4) - objektiivne aktualisatsioon seostub ajaloolise plaaniga, aga ka nt. geograafilise plaaniga - absoluutne aktualisatsioon - 'mina, siin, praegu'-aktualisatsioon (aja, ruumi ja isiku jaoks on erinevad vormid kusjuures) PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust. See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid
(Idee on hea, aga tähistused ei ole õiged.) See on eelkõige seotud ütluse ja kõneaktiga. Eristab sealjuures kahte plaani - esimene on ajaloo plaan, mis on umbisikuline ja sündmusi esitatakse nii nagu nad olid (seostub keelega); kõneplaan on isikuline ja seotud antud kõneaktiga. Samu situatsioone kajastatakse eri plaanides erinevalt. Tegelikult on võimalusi rohkem: - metakeel - kõneleb sellest, kuidas kõneletakse. Loomulik keel võib kusjuures olla iseenda metakeel. - null-aktualisatsioon - mingi ütlus on aktualiseeritud keel. Ütlused on küll välja öeldud, kuid ei ole seotud mingi subjekti aja ega ruumiga. (Nt. 2+2=4) - objektiivne aktualisatsioon seostub ajaloolise plaaniga, aga ka nt. geograafilise plaaniga - absoluutne aktualisatsioon - 'mina, siin, praegu'-aktualisatsioon (aja, ruumi ja isiku jaoks on erinevad vormid kusjuures) PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust. See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid
Toetusest klient saab jõu, et ise probleemi lahendada. Hakkas sellega tegelema, kuna ilma meditsiinilist haridust teda ei võetud tööle haiglasse. Rõhutab inimese tugevust ja eeldusi. Terapeudi roll on reageerimine pigem kliendi tunnetele kui sisule, kliendi tunnete aktsepteerimine, ükskõik millised need ka poleks. Kliendi-keskne teraapia : terapeudil on hoiak indiviidi võimest tegeleda oma psühholoogilise seisundiga. Kliendi fenomenoloogiline kogemus on ainus reaalsus. Enese aktualisatsioon. Terapeudi tingimuseta positiivne soojus. Vältida testimist! Peale II MS inimesed ei suutnud integreeruda. Ameerikas Veteraanide Ühing on siiamani üks suurimaid nõustamisteenused tarbija. Tekkis kriisinõustamine e sõdurite psühholoogiline abistamine lahinguväljal. Eestis ei ole nõustamisühinguid. Organiseeritud nõustamise kujunemine 1940-ndatel nõustaja ametinimetuse sätestamine, ametikirjelduse loomise aluseks olid APA standardid.
piirkonnad (kukla-, kiiru- ja oimusagarad) · tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk aju suurte poolkerade eesmised osad (laubasagarad) Aju töötab funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub konkreetses situatsioonis üheaegselt kolmest eri allikast pärinevate erutussignaalide töötlemine: sisemised ärritused, konkreetse situatsiooni poolt antud välisarritajad, mälujälgede aktualisatsioon. Tunnetusprotsessid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo lk. 82 193) Suund, mis vaadeldava käitumise uurimise asemel suunas tähelepanu tunnetusprotsessidele (aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia). Kognitiivse psühholoogia kui iseseisva suuna teke on mõjutatud olnud nt. biheiviorismi kriisist, kommunikatsiooniteooriatest, ambitsioonist luua tehisintellekt, uutest suundadest lingvistikas (N
siis see ei tähenda et me edasi ei loe ega puutu. Kui aga tänaval, siis peatume Märgil on tähendus, vastavalt see kuidas reageerime, on osutus Erinevatel märkidel võib olla sama tähendus. Nt valgusfoor ja ka stopp- märk mõlemad tähendavad "stopp edasi ei sõida". Aga osutus on teine. Ühel muutub punane värv roheliseks, läheb üle st. Sellel märgil ei lähe üle, oodata ei ole kõige praktilisem, hakatakse otsima teisi märke 1 on ajas, teine ruumis absoluutne aktualisatsioon asjad, mis toimuvad siin ja praegu Juhtiv tõeteooria (mida võime tuvastada) Aristotelese tõeteooria, et kui midagi saab viia vastavusse tõega, siis see on tõene Paneme ütluse talle vastavusse Me ei tea, mis on tõde, aga me teame, millal 1 või teine ütlus vastab tõele Sellel kindlad reeglid Võimsam kui siduvuse teooria Tõde kui reegel Tõde kui vastavus (tõe korrespondentsiteooria) Tõde kui sidusus (tõe konsistentsteooria)
piirkonnad (kukla-, kiiru- ja oimusagarad) · tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk aju suurte poolkerade eesmised osad (laubasagarad) Aju töötab funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub konkreetses situatsioonis üheaegselt kolmest eri allikast pärinevate erutussignaalide töötlemine: sisemised ärritused, konkreetse situatsiooni poolt antud välisarritajad, mälujälgede aktualisatsioon. Tunnetusprotsessid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo lk. 82 193) Suund, mis vaadeldava käitumise uurimise asemel suunas tähelepanu tunnetusprotsessidele (aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia). Kognitiivse psühholoogia kui iseseisva suuna teke on mõjutatud olnud nt. biheiviorismi kriisist, kommunikatsiooniteooriatest, ambitsioonist luua tehisintellekt, uutest suundadest lingvistikas (N
Terapeudi rolli kõige tähtsamad aspektid (Zimring ja Raskin 1992): reageerimine pigem kliendi tunnetele kui sisule; kliendi tunnete aktsepteerimine, ükskõik millised need ka poleks. Kliendi-keskne teraapia. Terapeudil on hoiak või uskumus indiviidi võimest tegeleda oma psühholoogilise seisundiga. Kliendi fenomenoloogiline kogemus on ainus reaalsus. Enese- aktualisatsioon. Terapeudi tingimusteta positiivne soojus. Diagnostilist testimist välditi. Terapeudi empaatilisus ja loomulikkus (1957). Nõustamise kui teenuse areng. II maailmasõda oli suur mõjutaja, oli selleks hetkeks maailma ajaloos suurim sõda. Selle ajastu sõjapidamise tavas esitasid uusi nõusmisi psühholoogiale. Kannatatule tuli abi pakkuda. Ei tegeletud mitte ainult tagajärgedega, vaid ka sõdurite valikul kasutati psühholoogide abi.
talle on olulised universaalsed positsioonid, mida võivad täita erinevad tegelased. Roll = funktsioon (võrreldav ka Proppi tegelasteringiga). Narratiivsed alternatiivid e jutustuse erinevad arenguvõimalused. Jutustus tuleb vabastada finaalsusest, teleoloogilisest paratamatusest. Peame loobuma ettekujutusest, et loos tehakse kurja selleks, et lõpuks saaks kuri karistuse etc. Et võitlus eeldab võitu, on kultuuristereotüüp. Bremondi üldmudel: 1) avasituatsioon 2) situatsiooni aktualisatsioon v selle puudumine 3) edu/luhtumine ‘Roll’ ühendab tegevuse ja tegelase, tegelane palju olulisem kui Proppil. Tegevuse situatsioon kujutab endast tegelast valiku tegemise hetkel. 2 rollitüüpi: 1) tegelane kui tegevuse objekt 2) kui initsiaator Rollide kirjeldus paradigmaatiline. Võimalike jutustuste võimalikud tegelased tabeli kujul. Seal ei kirjeldata tegevuste järgnevust. Greimas püüdis samuti luua elementaarset jutustuse konfiguratsiooni, lähtus Proppist
füsioloogilisele mehhanismile on sisult sotsiaalne ja esemelis-praktiline. Aju töötab sellise funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub, konkreetses situatsioonis üheaegselt kolmest erinevast allikast pärinevate erutussignaalide töötlemine. Nendeks on: 1) sisemised ärritused, mille on tekitanud teatud tarbed ja domineeriv motivatsioon; 2) konkreetse situatsiooni poolt antud välisärritajad; 3) mälujälgede aktualisatsioon, mis on tekitatud nii domineeriva motivatsiooni kui olemasoleva situatsiooni poolt. Füsioloogilise ja psüühilise suhe Aju poolt vahendatud psüühika abil ei tunneta me mitte aju ennast , vaid maailma ja selle omadusi. Päritavus sõltub peale geenide vastastikuse toime veel ka keskkonna mõjust (neist üks olulisi on kasvatus) ning isengi soost. Pärilikkusinformatsiooni individuaalset komplekti saame nimetada
Välismääraja ei määra üheselt käitumist (biheiviorismi ebapopolaarsus). Teadlikult planeeritud, mõtestatud, eesmärgipärane käitumine, mitte niivõrd reflektoorne. Käitumise oluliseks vahendajaks on mudel- sisult sotsiaalne, esemelis-praktiline. Aju töötab funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub kolmest erinevast allikast pärit erutussignaalide töötlemine. 1. sisemised ärritused. 2. konkreetse situatsiooni poolt antud välisärritajad 3. mälujälgede aktualisatsioon. Tegevus on tagasisidestatud- ajju laekub inf tegevuste tulemustest, võrreldakse programmeritatuga. Ajukoor (cortex) koosneb vasakust ja paremast poolkerast. Paremakäelistel inimestel on vasak pool dominantne- need keskused, mis vastutavad kõnekeskuse eest , abstraktse mõtlemise eest, need protsessid on vasakus ajupoolkerad. Parem poolkera- seal pole niivõrd sümbolite abil mõtlemine jne, vaid kujundid, intuitiivsed hinnangud ja seosed, muusika taju, loovus
füsioloogilisele mehhanismile on sisult sotsiaalne ja esemelis-praktiline. Aju töötab sellise funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub, konkreetses situatsioonis üheaegselt kolmest erinevast allikast pärinevate erutussignaalide töötlemine. Nendeks on: 1) sisemised ärritused, mille on tekitanud teatud tarbed ja domineeriv motivatsioon; 2) konkreetse situatsiooni poolt antud välisärritajad; 3) mälujälgede aktualisatsioon, mis on tekitatud nii domineeriva motivatsiooni kui olemasoleva situatsiooni poolt. Füsioloogilise ja psüühilise suhe Aju poolt vahendatud psüühika abil ei tunneta me mitte aju ennast , vaid maailma ja selle omadusi. Päritavus sõltub peale geenide vastastikuse toime veel ka keskkonna mõjust (neist üks olulisi on kasvatus) ning isengi soost. Pärilikkusinformatsiooni individuaalset komplekti saame nimetada
mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult paneeritud aktiivse käitumisega. Aju töötab sellise funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub konkreetses situatsioonis üheaegselt kolmest erinevast allikast pärinevate erutussignaalide töötlemine: * sisemised ärritused, mille on tekitanud teatud tarbed ja domineeriv motivatsioon; * konkreetse situatsiooni poolt antud välisärritajad; * mälujälgede aktualisatsioon, mis on tekitatud nii domineeriva motivatsiooni kui olemasoleva situatsiooni poolt. Erinevate ärrituste sünteesi tulemusena toimub paljuvõimalikest käitumisvariantidest antud situatsioonis kõige sobivama valimine moodustub tegevusprogramm. FÜSIOLOOGILISE JA PSÜÜHILISE SUHE Psüühika eksisteerib reaalselt, kujundid on ideaalsed. Ideaalne reaalsus seisneb tema funktsioneerimises ja infosisalduses. Ennetava ja aktiivse tegelikkusega kohanemise reaalsust
kirjeldamiseks. Lõpus uurija arvutab lahknevust. Rogers rõhutas kongruentsuse tähtsust Kongruentsus ehk vastavus – kogemuse sümboliseeritus selfis (integreeritud tervik) mina-pilt, kogemused, käitumine Võimaldab kongruentsust sisemise kogemuse ja väljendusviiside(käitumise) vahel. Kui esineb mittevastavus kogemuse ja teadvuse vahel, siis inimene ise ei pruugi seda teadvustada. Inimesed on motiveeritud kongruentsuse saavutamisele. Enese-aktualisatsioon – igale elusvormile kaasasündinud ajend arendada välja oma potentsiaal maksimaalsel määral. Kaitsemehhanismid: • Denial ehk eitamine • Distortion ehk moonutamine - juhtub sagedamini kui Eitamine. • Positiivne suhtumine – armastus, hoolimine, tähelepanu, hoolitsemine jne • Tingimustel positiivne suhtumine – ühiskonna poolt tulenev “vorm”
poolkera. Välismääraja ei määra üheselt käitumist (biheiviorismi ebapopolaarsus). Teadlikult planeeritud, mõtestatud, eesmärgipärane käitumine, mitte niivõrd reflektoorne. Käitumise oluliseks vahendajaks on mudel- sisult sotsiaalne, esemelis-praktiline. Aju töötab funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub kolmest erinevast allikast pärit erutussignaalide töötlemine. 1. sisemised ärritused. 2. konkreetse situatsiooni poolt antud välisärritajad 3. mälujälgede aktualisatsioon. Tegevus on tagasisidestatud- ajju laekub inf tegevuste tulemustest, võrreldakse programmeritatuga. Ajukoor (cortex) koosneb vasakust ja paremast poolkerast. Paremakäelistel inimestel on vasak pool dominantne- need keskused, mis vastutavad kõnekeskuse eest , abstraktse mõtlemise eest, need protsessid on vasakus ajupoolkerad. Parem poolkera- seal pole niivõrd sümbolite abil mõtlemine jne, vaid kujundid, intuitiivsed hinnangud ja seosed, muusika taju, loovus