Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; · 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993); · Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni; · Pärast Amsterdami lepingut. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust; Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine;
täielikkuse/ülemuslikkuse/totaalsuse. Sümbol teatrilaval oli/on midagi, et "vabastada eel-struktureeritud alateadvus". Katk. Surma kehastus. Paradoksaalselt on selle sümboliks saanud pikkade nokkadega jõledad kujud, kes katkuhaigeid oma teadmatuses ometigi aidata püüdsid. Just nagu näitleja sümboliks on tänapäeval saanud rahvast naerutav (stand-up) koomik. Aga näitleja peaks olema hoopis ennast salgav ja ohverdav olend, kes on valmis saavutama/jõudma Grotowski järgi "totaalse aktini". Paljastama eneses tõe, olema enda vastu totaalselt aus. Sest katk on aus. Katku paisete, hullumiseni viiv protsess ei jäta varju mitte ühtegi tahku/saladust, ta on totaalne, ta on läbiv, ta on julm. Aga ta on ka aus. Seda taotleb ka Artaud' julmuseteater. Julm mitte vägivaldses, sõna esmases tähenduses, vaid just julm oma aususes. Sest katk on julm, katk tapab, katk toob esile kõik, mis meis on peidus, paiskab selle joana meie kehaõõnsustest lähedalasuvale vaatajale otse näkku.
aastani. 1957-1967 Euroopa Majandusühenduse asutamisleping ei sisalda keskkonnakaitsega seotud sätteid, keskkonnakaitseline tegevus puudub. 1967-1972 Ühenduse institutsioonid ei pööra erilist tähelepanu keskkonnapoliitika arendamiseks. Vaid üksikud keskkonnakaitselised meetmed, nt direktiiv ohtlike ainete klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kohta ning mootorsõidukite heitgaaside emissioonide kohta. 1972. aastast kuni 1986. aasta ühtse Euroopa aktini. Märts 1972 - ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis, Stockholmi Deklaratsioon, millega formuleeriti kaasaegse keskkonnakaitse põhieesmärgid ja printsiibid. November 1972 - Pariisi tippkohtumine, rõhutati vajadust Euroopa Ühenduse(edaspidi EÜ) keskkonnapoliitika järele. Ühenduse institutsioonidele tehti ülesandeks töötada välja tegevusprogramm. 1973-1976 esimene ja 1976-1981 teine EÜ keskkonnaprogramm
nimega ,,Top Hoodlum Program". Eesmärk oli koguda informatsiooni maffia kohta ning seda regulaarselt Washingtoni keskusesse edastada. Mitu aastat möödus ja 1957 tabatigi grupp tähtsaid Ameerika maffia liikmeid kogunemas väikses linnas nimega Apalachin. Nad arreteeriti ning kogu sündmusele pandi nimi ,,Apalachin Meeting". Seega aastast 1951, kui valitsus maffia olemasolu tunnistas, tõusis ka kohaliku politsei ja FBI aktiivsus. Kõik kulmineerus kuni RICO Aktini. RICO ehk Racketeer Influenced and Corrupt Organizations Act, loodi selleks, et oleks lihtsam süüdistada maffiabosse nende perekondade tegevuses. Senikaua, kui keegi maffiast vahele oli jäänud, olgugi et seos oli selge, ei saanud süüdistada kedagi hierarhias kõrgemat selles kuriteos, kuigi oli teada, et käsk tuli bossilt. Uue RICO seadusega sai süüdistada samas kuriteos nii kurjategijat ennast, kui ka seda, kes korralduse andis ja kesiganes sellega kaasa aitas
Perioodil 2008-2014 on seda miinimumi tublisti ületatud, keskmiselt on peetud seitse kohtumist aastas. 2002. aastal fikseeriti ülemkogu asukohana Brüssel. Mõningaid Euroopa Ülemkogu kohtumisi on peetud Euroopa Liidu ajaloo pöördepuntideks, näiteks: 1969 Haag- ühine välispoliitika ja Euroopa Majandusühenduse laienemine; 1974 Pariis- Euroopa Ülemkogu loomine; 1985 Milano- valitsustevahelise konverentsi moodusatmine, mis viis Ühtne Euroopa Aktini; 1991 Maastricht- kokkuleppe Maastrichti lepingu osas; 1992 Edinburgh- Strasbourg´i säilitamine Euroopa Parlamendi asukohana 1993 Kopenhaagen- kohtumise tulemusel jõuti Kopenhaageni Kriteeriumiteni; 1997 Amsterdam- kokkuleppe Amsterdami lepingu osas; 1998 Brüssel- osa liikmesriikide otsustas üle minna eurole; 6 1999 Köln- deklaratsioon Euroopa Liide relvajõudude vajalikkusest;
muudetud organismid o KÕK – Keskkonnaõiguse Keskus o rakendused Eestis: õigustegevus, strateegilised juhtumid (tasuta õigusabi), analüüsid (õiguslik korraldus, probleemid, tegelik praktika, ettepanekud) EUROOPA LIIDU KESKKONNAÕIGUS, POLIITIKA JA STRATEEGIA keskkonnaõiguse arengu etapid: o Rooma lepingust (01.01.1958) 1972. aastani (I periood) o 1972. aastast ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) (II periood) o ühtse Euroopa aktist Maastrichti lepinguni (01.11.1993) (III periood) o Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (IV periood) o pärast Amsterdami lepingut (V periood) Rooma lepingust (01.01.1958) 1972. aastani (I periood): ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust
Keskkonnainfo – teave keskkonna kohta. KÕK – Keskkonnaõiguse Keskus Õigusabi, sh strateegilised juhtumid, Juriidilised analüüsid, Õigusloome, Keskkonnaõiguse alase info levitamine ja vahendamine, Koolitused, Juhendid Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid: • I per Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; • II per 1972. aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) • III per Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993); • IV per Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni; • V Pärast Amsterdami lepingut. Keskkonnaõiguse taotlused. • Keskkonna kui väärtuse kaitse • Suhted regionaalsel ja globaalsel tasandil(konventsioonid) • Keskkond kui ühine pärand ja mure Euroopa Ühenduse VII keskkonnaprogramm: 1. Looduskapital (BMK ja osüsteemiteenused) 2
III generatsioon * Aarhusi konventsioon. Isikliku dimensiooni lisamine keskkonnariskide õigusliku kontrolli mehhanismi. Keskkonnakaitse suurem lülitamine erahuvide sfääri. EL keskkonnaõiguse õiguslikud alused läbi aja: I periood - Rooma lepingust (1958) kuni 1972. a.-ni * Keskkonnaalasele ühtlustamisele erilist tähelepanu ei pööratud. II periood - 1972 - ühtse Euroopa aktini (1972-1987) * Keskkonnaalaseid ühtlustamismeetmeid võeti vastu olukorras, kus lepingud ei näinud otseselt ette ühenduse keskkonnaalast pädevust. III periood - ühtse Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (1987-1992) * keskkond oli nüüd teemana otseselt aluslepingutesse sisse lülitatud. IV periood - Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (1992-1997) IV periood - pärast Amsterdami lepingut
arvestamist, tagades elukvaliteedi paranemise meile ja meie järeltulijatele. Säästva arengu põhimõte: Majanduse ja keskkonna ühendamine- majanduslikud otsused peavad olema seostatud nende mõjuga keskkonnale, peab arvestama mõju, mis võib olla tulevikus, kõigil on õigus puhtale keskkonnale. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid. I etapp: Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani II etapp: 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) III etapp: Ühtsed Euroopa aktist (jõustus 1987) kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) IV etapp: Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni V etapp: Pärast Amsterdami lepingut (1997- 2007)- kk kaitse kõrge tase, säästev areng VI etapp: algas Lissaboni lepinguga Keskkonnaõiguse taotlused. Määrus, direktiiv, otsus, soovitus. ELi määrused muutuvad vastuvõtmisel liikmesriikidele siduvaks ning kehtivad võrdselt kõikides liikmesriikides
EUROOPA ÜHENDUSE KESKKONNAÕIGUSE ARENG Kokku oli 5 arenguperioodi: Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani (Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust, Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine, Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine) 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) (EÜ esimene keskkonnaprogramm, Lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnalast pädevust, Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive, Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ, jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ, Linnudirektiiv 79/68/EMÜ) Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993)( Artiklid 130r, 130s ja
10.) Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia Kokku oli 5 arenguperioodi: Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani (Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust, Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine, Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine) 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) (EÜ esimene keskkonnaprogramm, Lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnalast pädevust, Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive, Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ, jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ, Linnudirektiiv 79/68/EMÜ) Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993)( Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid, Piiritlesid EÜ volitused
10.) Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia Kokku oli 5 arenguperioodi: Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani (Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust, Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine, Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine) 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) (EÜ esimene keskkonnaprogramm, Lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnalast pädevust, Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive, Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ, jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ, Linnudirektiiv 79/68/EMÜ) Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993)( Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid, Piiritlesid EÜ volitused
16 Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng, perioodid. ·Ei sisaldanud Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani eriti keskkonnaalaseid sätteid, ega andnud eü-le keskkonnaalast pädevust. Ohtlike ainetele + mootorsõidukitele hakati tähelepanu pöörama · 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) Esimene keskkonnprogramm võeti vastu palju direktiive · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) Sätestati keskkonnapoliitika eesmärgid ja prinsiibid · Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika aluseid ja eesmärke · Pärast Amsterdami lepingut. Täpsustavate sätete lülitamine lepingusse Ühenduse keskkonnaprogrammid. I kkprogramm 1973-1976 II kkprogramm 1977-1981 III kkprogramm 1983-1986
Ottawa konventsioon mitmepoolse st kalanduse koostööst Atlandi ookeani loodeosas 1978/1979; Eesti 1993 Loode-Atlandi kalandusorganisatsioon NAFO ︎Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskootöö konventsioon 1963 > 1980; Eesti 2003/2005 Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) Rahvusvaheline keskkonnakaitse Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng • Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; • 1972. aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) • Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) • Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni; • Pärast Amsterdami lepingut (1997-2007) • Lissaboni lepingu järgne periood, alates 2007. aastast Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani • Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust
mootorsõidukite müra kohta) ja 235 (nüüd 308) (175 kvaliteedidird, kkkaitse, LRl võimalik neist rangemaid kehtest). Nim artiklid olid sisult küll väga üldised, kuid sellele vaatamata täitsid oma funktsioone piisavalt hästi, mistõttu on neid kasutatud EÜ kkõiguse alusena ka hilisemal perioodil. Samas ei pööratud kkalasele ühtlustamisele mingit erilist tähelepanu. II periood. 1972. a kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987). kkalaseid ühtlustamismeetmeid võeti vastu olukorras, kus sõlmitud lepingud ei näinud otseselt ette ühenduse kkalast pädevust. 9 Kkkaitse ei sisaldunud Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artiklites 2 ja 3, mis sätestasid ühenduse põhieesmärgid. Ka sel perioodil moodustasid Euroopa Ühenduse kkõiguse
Ühenduse keskkonnaprogrammid. I ja VI keskkonnaprogramm Kokku oli 5 arenguperioodi: Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani (Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust, Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine, Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine) 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) (EÜ esimene keskkonnaprogramm, Lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnalast pädevust, Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive, Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ, jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ, Linnudirektiiv 79/68/EMÜ) Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993)( Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid, Piiritlesid EÜ
annaabi.ee 
