Küsimused „Elektrimootor. Elektriohutusest“ Mis on elektrimootori ülesanne? Mis on staator ja rootor? Missugune on kommutaatori ehitus? Millised on sagedasemad elektrikahjustused? Missuguseid kahjustusi võib põhjustada elektrilöök inimesele? Missugused elektrist tulenevate õnnetuste levinumad põhjused? Õpi selgeks mõisted Kondensaator - elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus C, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. Kondensaator koosneb kahest lähestikku paiknevast elektroodist, nn plaadist ja neid eraldavast dielektrikukihist. Induktiivpool - on elektroonikakomponent, mille põhiline tunnussuurus on induktiivsus L, st. ta on võimeline tekitama magnetvälja ja seoses sellega ka talletama energiat. Ta koosneb südamikust ja sellele mähitud isoleeritud traadist mähisest. Aktiivtakistus - elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent, tähistus R. Aktiivtak
See on üldmõiste, mis haarab kõiki tehnilisi vahendeid, mis hoiavad ja reprodutseerivad mõõtesuuruse ühikut: andurit, mõõtemuundurit, mõõturit ja arvestit kui ka mõõtu, etaloni, etalonainet ning keerukat mõõteseadet, komplekti ja süsteemi. , . () , (, , , , ). . 24.Voltmeetrid, eeltakistid, pingetrafod Voltmeeter on mõõteriist pinge mõõtmiseks. Voltmeeter ühendatakse mõõdetava objektiga rööbiti. Tagamaks, et voltmeeter ei mõjutaks mõõdetava seadme tööd peab voltmeetri sisetakistus olema võimalikult suur, ideaalis lõpmatu. Kaasaegsete multimeetrite sisetakistus voltmeetri reziimis on tüüpiliselt 10M . Eeltakisti on suure takistusega manganiintraadist keritud pool. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatakse eeltakisteid. Eeltakisti võib olla monteeritud ka voltmeetri sisse ning sel
KONTROLLKÜSIMUSED 1. Sissejuhatus. 1. Elektrotehnika olemus. Mida nimetatakse elektrotehnikaks? 2. Mida nimetatakse energeetikaks? 3. Mida nimetatakse energiasüsteemiks? 4. Mida nimetatakse elektrisüsteemiks? 5. Milliseid seadmeid nimetatakse elektriseadmeiks? 6. Millised seadmed on valgustusseadmed? Tuua näiteid. 7. Millised seadmed on jõusedmed? Tuua näiteid. 8. Millised seadmed on elektrivõrgud? 9. Millised seadmeid nimetatakse elektritarbijaiks? 10.Kuidas jaotatakse elektriseadmeid pinge järgi? Pingete suurused? 11. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 12. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 2.Füüsikalised põhimõisted (põhikooli füüsikakursusest). 1. Mida nimetatakse mateeriaks? 2. Molekul. Kuidas on molekulid omavahel seotud? 3. Millest oleneb aine temperatuur? 4. Kuidas jaotatakse ained vastavalt nende füüsikalistele omadustele? 5. Aatomi ehitus. 6. Kui kiir
magnetvoo muutumist. 3. Nulljuhtme katkemine kolmefaasilises süsteemis Neutraaljuhtmesse ei tohi paigaldada kaitsmeid, lüliteid ega muid seadmeid, mis võimaldaks või põhjustaks katkestust neutraaljuhtmes. Kui süsteemis neutraaljuhti pole loob faasikatkestus sisuliselt ühefaasilise olukorra. ÜLESANNE: I1=200A I2=4A t=3s t2=? Q1=3 * 200A=600A t2=Q/S 600/4=150s= 2,5 min 6.1 Ohmi seadus vooluringi osa kohta Vooluringi all mõistetakse mingit tarvitit, mida sümboliseerib reostaat R. Kui jätta R muutumatuks ja suurendada pinget U mingi arv korda siis suureneb vool I sama arv korda. Järelilult on vool võrdeline pingega. Vool on ka pöördvõrdeline takistusega. Siit tulenebki Ohmi seadus vooluringi osa kohta: vool vooluringi mingis osas on võrdeline selle osa pingega ja pöördvõrdeline sama osa takistusega. I=U/R U=I*R ja R=U/I 2. Pöörisvoolud Mähise toitmisel vahelduvvooluga, mille tugevus ja suund pidevalt muutuvad, tekib südamikus vahelduv magnetvoog
Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur, et tema vool ja võimsuskaod oleksid väiksed. Voltmeeri mõõteulatuse laiendamiseks jadaühendatakse temaga eeltakisti, mis suurendab ka mõõteriista takistust. Madalpinge-, vahelduvvoolu- ja kõrgepingeahelates laiendatakse voltmeetri mõõteulatust pingetrafode abil, mille primaarmähis rööpühendatakse vooluvõrku ning sekundaarmähisega ühendatakse 100 V nimipingega voltmeeter. 30. Oommeeter. Takistuste mõõtmine. Meger. Isolatsioonitakistuse mõõtmine Oommeetril on sissemonteeritav või külgeühendatav toitapatarei, millega on jadaühendatud sisseehitatud reostaat, magnetoelektriline mõõteriist ja klemmid, mille külge on ühendatud mõõdetav takisti, millega on rööbiti nuplüliti. Oommeetril on pööratud skaala, mille 0 asub skaala lõpus. Mõõdetav takisti ühendatakse
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
S Lüliti juhtimisahelas (lihtlüliti, ümberlüliti, juhtimisnupp, lõpplüliti jne) F Kaitseaparaat (sulavkaitse, kaitselüliti, maksimaalvoolurelee, bimetalltermorelee) QF Lülitus- ja kaitseaparaat jõuahelas (nt kaitselüliti) SF Lülitus- ja kaitseaparaat juhtimisahelas (nt kaitselüliti) R Takisti, reostaat, potentsiomeeter V Pooljuhtseadis (diood,türistor, transistor,alaldussild jne) Samuti on oluline teada,et juhtimisaparaatide kontakte tähistatakse juhtimisskeemidel lähteasendis, näiteks kaitselüliti väljalülitatud asendis, kontaktori mähise vooluvabas olekus, juhtimisnupu mittevajutatud olekus jne; samatüübiliste juhtimisaparaatide tähttähised varustatakse järjekorra- numbritega, näiteks KM1, KM2,..., KMn;
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e
mehaanilisele karakteristikule 2. Et käivitusmähis pöörleb nüüd sünkroonselt staatori magnetväljaga (S=0), Vahelduvvooluringis aga voolutransformaatoreid. siis ei indutseerita selles elektromotoorjõudu ja vool käivitusmähises on null. Kui aga töömasina Voltmeetri näidu saab tema klemmidelt st ühendada voltmeeter rööbiti tarbija või generaatoriga. Voltmeetri takistusmoment läheb suuremaks momendist Mmax, siis langeb mootor sünkronismist välja- satume uuesti takistus peab olema palju suurem kui tarbija, millega ta on ühendatud, sest muidu mõjub tema asünkroonsele karakteristikule 1. Käivitustakistus Rk valitakse 10...15 korda suurem ergutusmähise juurdeühendamine mõõdetavale pingele
Vahelduvvoolu mõõtmisel ampermeetri ja voolutrafoga ühendatakse viimase primaarmähis vooluahelasse järjerstikku ning sekundaarmähisesse lülitatakse ampermeeter. Tegeliku voolu leidmiseks tuleb ampermeetri näit korrutada voolutrafo ülekandeteguriga, mis kujutab endast primaar- ja sekundaarmähise nimivoolude suhet ning antakse voolutrafo sildil murruna, näiteks 25/5A jne. 12. Pinge mõõtmine. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Voltmeeter ühendatakse rööbiti elektriahela osaga, milles on tarvis pinget mõõta. Voltmeetri sisetakistus on suhteliselt suur. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine eeltakisti abil. Eeltakisti - takisti, mille abil laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda. Eeltakisti on suure takistusega manganiintraadist keritud pool, mille abil laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda. Eeltakisti võib olla monteeritud voltmeetri sisse ning sellisel juhul on voltmeetril mõõtepiirkondade ümberlüliti
SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ANDURID..............................................................................................................................4 1.1. Induktiivandur...............................................................................................................6 1.2. Magnetväljaandur........................................................................................................9 1.3. Optoelektroonilised andurid.....................................................................................13 1.4. Mahtuvusandur..........................................................................................................17 2. MITTEELEKTRILISTE SUURUSTE MÕÕTMINE.......................................................20 2.1. Temperatuur................................................................................
Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur, et tema vool ja võimsuskaod oleksid väiksed. Voltmeeri mõõteulatuse laiendamiseks jadaühendatakse temaga eeltakisti, mis suurendab ka mõõteriista takistust. Madalpinge-, vahelduvvoolu- ja kõrgepingeahelates laiendatakse voltmeetri mõõteulatust pingetrafode abil, mille primaarmähis rööpühendatakse vooluvõrku ning sekundaarmähisega ühendatakse 100 V nimipingega voltmeeter. 30. Oommeeter. Takistuste mõõtmine. Meger. Isolatsioonitakistuse mõõtmine Oommeetril on sissemonteeritav või külgeühendatav toitapatarei, millega on jadaühendatud sisseehitatud reostaat, magnetoelektriline mõõteriist ja klemmid, mille külge on ühendatud mõõdetav takisti, millega on rööbiti nuplüliti. Oommeetril on pööratud skaala, mille 0 asub skaala lõpus. Mõõdetav takisti ühendatakse
Rakvere Ametikool Füüsikalise suuruse muutmine elektriliseks suuruseks ja selle suuruse muutumine digitaalseks. Referaat Juhendaja : Leo Nirgi Rakvere 2009 Sissejuhatus: Mitmesuguseid füüsikalisi suurusi saab muundada elektriliseks signaalideks.Andur muutab elektriliseks ja digitaalseks. Maailmas on kõik need suurused pideva iseloomuga ja kui ka muundamine toimub pidevalt, siis saame elektrilise analoogsignaali (signaali muutub analoogiliselt suurusele endale). Digitaalsignaali saame kui analoog-digitaalmuunduri sisendile antakse analoogsignaal ja väljundil saadakse digitaalsignaal, mida on võimalik arvutustehnika vahenditega töödelda ja edastada mööda digitaalseid sideliine. Digitaalsignaali kasutamine muudab side oluliselt kvaliteetsemaks ja mürakindlamaks. Füüsikaline suurus on omadus, mis on kvalitatiivselt ühine paljudele nähtustele, p
1)Mis on elektromotoorjõud, pinge, vool, takistus? Elektromotoorjõud on suurus, mis on võrdne positiivse ühiklaengu kohta tuleva kõrvaljõudude tööga ( laengu nihutamine mööda ahelat ), arvuliselt võrdne avatud klemmide pingega. [ J/C ]. Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolu tekitavat elektrivälja. Pinge vooluringi mis tahes lõigu otstel on arvuliselt võrdne võimsusega, mis eraldub selle lõigus ühikulise voolutugevuse korral. Pingeühik 1 volt (V) on niisugune pinge, mille puhul vooluringi lõigus eraldub võimsus 1 vatt, kui voolutugevus selles lõigus on 1 amper. Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas. Laenguid kannavad metallist ahelaosades elektronid, pooljuhtideselektronid ja augud, vedelates ja tahketes elektrolüütides ioonid, gaasides elektronid ja ioonid, vaakumis teatud tingimustel elektronid. Takistus R näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U / I . Takist
vormistatud täielikult protokoll. 15.Elektrotehnika praktikum loetakse sooritatuks kui on tehtud kõik 5 tööd vähemalt hindele rahuldav. LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Eesmärk: elektritakistuse mõõtmine. 1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid. Jrk. Nimetused Tüüp Vahejaotus Süsteem Mõõtepiirkond 1. Voltmeeter ~ 0 60 V 2. Ampermeeter ~05 A 3. Lambid 12 V 25 W (või 40 W) 3 tk. (L1, L2, L3). 4. Juhtmed 7 tk. (1.5 mm2). NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust. 2. Vooluringi skeem. ~ 0-5 L1 L2 L3 A
[vaata | 1. Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t ning kus voolu töö on võrdelin
R3 Kui R1 = R2, siis = 1 , millest R3 = R4 R4 Lihtsat mõõtesilda nimetatakse kirjanduses ka Wheatstone'i sillaks. Sildlülituse universaalset põhimõtet kasutatakse sageli mõõtetehnikas. Takistuste mõõtmisel asendatakse üks silla takistustest mõõdetava takistusega ning ühendatakse punktide A ja B vahele tundlik voltmeeter. Muutes üht või mitut ülejäänud takistust, saavutatakse silla tasakaal ning loetakse mõõtetulemus muudetava takistuse eelnevalt gradueeritud skaalalt. Kui ühendada näiteks R4 kohale muudetav täppistakisti, siis võime R3 kohale lülitada mõõdetava tundmatu takistuse. R4 võime varustada skaalaga, mis lubab tasakaalu viidud silla puhul lugeda tundmatu takistuse R3 väärtuse välja vahetult R4 skaalalt, teades et R3 = R4
4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K voolua
suurus, t ( s ) - aeg. Vooluring (elektriahel, vooluahel) koosneb juhtmete kaudu omavahel ühendatud vooluallikast (elektrivoolu generaator, akupatarei) ja tarvitist ( elektrilampidest, -mootoritest ) ja lülitist . 8 A1 A2 V1 V2 V A - ampermeeter V voltmeeter elektitarviti (mõõtmed 10 x 3) Joonisel on antud vooluringi hargnemata osa. Seda nimetatakse järjestikku lülituseks ehk jadalülituseks. Kuna vooluahel ei hargne , siis voolutugevus kogu ahelas on ühesugune. (ampermeetrite näidud on ühesugused I1 = I2 Jadalülituse puhul pingelangus on ahela kõikides osades erinev. Kogu ahela voolupinge (lühiduse mõttes nimetatakse voolupinget pingeks) võrdub üksikute osade pingete summaga
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i seadus Kaks paigalolevat pun
See on ainuke osa automaatjuhtimissüsteemist, mille parameetreid ei saa muuta, mistõttu moodustab see juhtimissüsteemi aluse, mille ümber ehitatakse süsteem. Kõigil teistel süsteemi osadel saab muuta parameetreid või nad vahetatakse vajadusel välja. Näiteks olgu protsessiks asünkroonmasina kiiruse reguleerimine, millele võib vabalt valida erinevaid regulaatoreid (pidevad, diskreetsed jne.), täiturelemente (sagedusmuundur, reostaat jne.) ja mõõteaparatuuri (tahhogeneraator, impulssandur jne). Nende valikul otsustatakse, kuidas need omavahel ja masinaga kokku sobivad [3]. 2.2.3. Mõõteaparatuur Mõõteaparatuur (measuring instrument) on kõige laiavalikulisem element automaat- juhtimissüsteemis, sest erinevaid suurusi mida saab ja tuleb mõõta on mitmeid. Mõõteaparatuuri kasutatakse juhtimissüsteemi parameetrite kohta informatsiooni saamiseks.
Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus – Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng. Kõik kehad koosnevad laetud (elementaar)osakestest. SI=C (kulon) Coulombi’i seadus – 2 punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektriväli – levib laetud kehade ümber ja lõpmatu kiirusega. Põhiomaduseks on mõjutada laenguid jõuga. Elektrivälja tugevus välja antud punktis – antud punktis proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhe. Vektori suund on määratav positiivsele laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivälja jõujooned – jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevus vektori sihiga. Suund algab positiivsetel ja lõppeb negatiivsetel laengutel. Tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Superpositsiooni printsiip – kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektorid l
1. Ampere'i seadus:Magnetväljas mõjub vooluga juhile jõud. Magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja sin- ga, kus =nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F=BIl(Kui juht on jõujoontega risti)F=BIl*sin(Kui juht paikneb jõujoonte suhtes nurga a all). Jõu suund Ampere'i seaduses on määratud vasakukäereegli abil. Kui jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab väljasitutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. 2. Aine magnetilised omadused: Dielektrikud vähendavad välise elektrivälja tugevust. Aine magnetilisi omadusi iseloomustab ehk suhteline magnetiline läbitavus, mis näitab mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem, kui vaakumis. Ainete magnetilised erinevused on tingitud aatomite ja molekulide magentilistest erinevustest. Ainete magneetumus väheneb temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab osakeste orienteerumist magnetväljas.
Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on tutvumine induktiiv-, aktiiv- ja mahtuvustakistuse mõistega ja olemusega vahelduvvooluringis, nende jadalülitusega ja pingeresonantsi nähtusega. Skeemid ja tabelid: Joonis 1. Takistuse mõõtmine vahelduvvooluga Tabel 1. Takistite parameetrid Takisti Mõõdetud Arvutused Liik Alalis- Vahelduvvool Z r xL xC L C vool co s R U I P F V A W Aktiiv- 95.2 15 1.5 23 95 94.1 12.3 27. 0.039 115.4 0.9 7.4 takisti 0 8 5 6 9 Pool 162 15
Trafomähise elektromotoorjõud on proportsionaalne sagedusega; mähise keerdude arvuga; südamiku magnetvoo amplituudiga. USAs valmist trafo 240/12V, 60Hz toodi Euroopasse Kas saab kasut pingel 230V 50Hz? Ei saa pikaajaliselt; võib lühiajaliselt. Trafo 24/12V primaarmähis lülitatakse alalispingele mis on 50% nimipingest. Millised protsessid toimuvad trafos? Sekundaarahelas tekib pinge impulss 6V; sekundaarahela püsitalitluse pinge on 0; trafo tühijooksuvool suurem kui nimivool; trafo kuumeneb üle ja rikneb. Trafo tühijooksukaod tekivad magnetvoo suuna muutmisega kaasnevast hüstereesist magnetahelas; pöörisvooludest südamiku plekkides. Trafo lühikaod tingitud pöörisvoolukadudest trafo paagis; mähistel eralduvast soojusvõimsusest. Ideaaltrafo korral kehtivad seosed I1w1=I2w2; U1I1=U2I2; U1/U2=w1/w2; S1=S2; P1=P2; Q1=Q2. trafomähiste puisteinduktiivsust saab vähendada kui suurendada mähise kõrgust; vähendada mähise keerdude arvu; jaotada mähis osadeks. Millise tra
Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül. 2. Elektrivälja tugevus + ül 3. Elektrivälja jõujooned 4. elektrivälja potentsiaal + ül 5. elektripinge 6. elektrimahtuvus + ül 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 8. elektrivool + ül 9. elektromotoorjõud + ül 10. elektritakistus + ül 11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 25. Eneseindukt
TaIlinna Tehnikaülikool Elektriajam ite ja jõueIektroonika instituut Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts SUJUVKÄIWTiD JA sAGĘDĮJ$MUUNDUREņ rÕruu LEHTtA ... 'r'.. .,-.:r'i,,ili. 'r ".1 i 'Ļ 1 )- '':' : .,. 'l ..-: .- :ī- Īallinn 1 999 Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr, l999. 90 lk' Saa
MTM0010 - Metroloogia ja mõõtetehnika (õppejõud E. Kulderknup) KORDAMISKÜSIMUSED ja nende vastused õppejõu materjalide põhjal TEOORIA: 1. METROLOOGIA MÕISTE Teadus mõõtmisest ja selle rakendamine Metroloogia hõlmab mõõtmise kõiki teoreetilisi ja praktilisi aspekte, ükskõik milline ei oleks ka mõõtemääramatus ja rakendusvaldkond: - mõõtühikute määratlemine; - mõõtühikute realisatsioon ja esitamine, etalonid; - mõõtühiku jälgitavusahela kindlustamine (töömõõtevahend kuni mõõtühiku realisatsioonini); Võib eristada kolme erinevat taset sõltuvalt täpsustasemest ja rakendamisest. 1. Teaduslik metroloogia tegeleb mõõteetalonide arendamise ja organiseerimisega ning nende säilitamisega kõrgtasemel. Fundamental metrology ei ole otseselt defineeritud, kuid tegeleb metroloogia alustega täpsuse kõrgtasemel, seega teadusliku metroloogia ülemine tase. 2. Tööstusmetroloogia tegeleb mõõtevahenditega ja katsetuste, kalibreerimistega ning
6 Vahelduvvool 6.1 Vahelduvvoolu mõiste Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on kasutusel vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Alalisvool, mida seni vaatlesime, on ajalooliselt varemtuntud ja lihtsam. Lihtsamad on ka teda kirjeldavad matemaatilised seosed. Paljud neist kehtivad ka vahelduvvoolu korral, palju on ka erinevusi. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Käesolevas peatükis tuleb vaatluse alla siinuseline vahelduvvool.
Vahelduvool ALEKSEI LUKASIN Mõiste Vahelduvaks nimetatakse sellist voolu, mille suund ja suurus ajaliselt muutub. Tähistatakse AC või ~. Enamkasutatav on siinuspinge. Vahelduvvoolu eelised: lihtsama konstruktsiooniga mootor ja generaator kerge muundada alalisvooluks kerge muuta pinget trafoga Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused Hetkväärtus muutuva suuruse mingi hetke väärtus. Tähistatakse väiketähega: pinge u vool i emj e Maksimaalväärtus suurim hetkväärtus Tähistatakse suure tähega koos indeksiga m: pinge Um vool Im emj Em Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused Periood aeg, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused (sekundites) Sagedus perioodide arv sekundis Hz Üks herts tähendab ühte perioodi sekundis. Tööstusliku vahelduvvoolu sageduseks on Eestis ja enamikus Euroopa maades 50 Hz. Kui pikk on tööstussagedusliku voolu periood? Vahelduvvoolu ja -pinge keskväärtus Vahelduvvoolu ja -pinge hetkväärtus muut
vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn eeltakisti Re (joonis 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge Ug=IgRg, kus Ig on voolutugevus galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig. Avaldame siit eeltakisti väärtuse Re U Re=Rg( Ug −1 ¿ Tähistame U/Ug=n, saame Re=Rg(n-1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendid ...................................
TAKISTITE LIIGITUS Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. Lineaarsed takistid Lineaartakistit läbiv vool on võrdeline pingega U, 2. Mittelineaarsed takistid Mittelineaartakistite vool sõltub välismõjuritest: · Rakendatud pingest varistoridel · Temperatuurist termotakistitel · Valguskiirgusest fotottakistitel Otstarbelt ja ehituselt jagunevad takistid: 1. Püsitakistid mille takistus on kindla suurusega 2. Muuttakistid mille takistus on sujuvalt muudetav Muutumise graafik võib olla: 1. Lineaarne 2. Mittelineaarne Takistuse keha kuju poolest liigituvad takistused: 1. Kihttakistid mille isoleerainest alus on kaetud takistus materjali kihiga 2. Masstakistid mille takistus keha koosneb tervenisti takistuse materjalist 3. Termotakistid on kihttakistitel ja masstakistitel süsinike ja poori segu. Metall osiidi, grafiidi või tahma paagutatud segu. Pooljuht materjal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
