süsteeme. Sünapsite teke Sünapsite areng algab juba 5. gestatsioonikuul, kuid suuremas osas pärast sündi. Algul tekivad sünapsid juhuslikult ega ole funktsionaalselt seotud. Järkjärgult loobutakse mittefunktsionaalsetest ühendustest, olemasolevad ühendused muutuvad täpsemaks ja piiritletumaks. Teismeea lõpuks kaob 50% sünapsitest (võrreldes 2-aastase tasemega). Müeliniseerumine Juhteteede isoleerimine signaali liikumiskiirus müeliniseeritud aksonis 120 m/s, müelimiseerimata aksonis 30 m/s. Müeliinikihi teke algab pärast sündi ja jätkub kuni teismeeani. Apoptoos Loomulik rakusurm, geneetiliselt määratud seesmine "suitsiidprogramm". Osades pk-des kuni 50% tekkinud rakkudest selle käigus hävib. Närvirakkude hävimine apoptoosi teel enamasti prenataalselt, gliiarakkude ja ühenduste kadumine rakkude vahel postnataalselt. Selle vastu neurotroofsed faktorid. Neuronid, mis on suutnud luua omavahel efektiivseid
3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon Närviimpulss ioonide liikumine läbi närviraku membraani Stiimuli tugevus ja närviimpulss { Närviimpulss tekib { Kuidas närvisüsteem erineva aksonis ja levib piki intensiivsusega stiimuleid närviimpulsside aksonit närvilõpme keeles kujutada saab? suunas tänu ioonide liikumisele läbi närviraku { Stiimuli tugevust kodeeritakse
tigroidsubstants · Valgusmikroskoobis nähtavad kui basofiilsed kängud · Nähtavad perikaarüonis ja dendriitide proksimaalses osas, aga iseloomulikult puuduvad aksonites ja aksoni künkal · Elektronmikroskoobis nähtavad kui granulaarse endoplasmaatilise retiikulumi agregaadid Neurofibrillid ja neurofilamendid · Neurofibrillid on nähtavad valgusmikroskoobis rakkude impregneerimisel hõbedaga ja nad paiknevad perikaarüonis ja jätketes, nii aksonis kui ka dendriitides · Elektronmikroskoobis on nad nähtavad mikrofilamentide, neurofilamentide ja mikrotuubulitena Inklusioonid närvirakus · Lipiiditilgad - metaboolne reserv · Glükogeen - küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes · Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju teatud osades (näit. substantia nigra) · Lipofustsiin - kollakas-pruunid sõmerad, nende hulk suureneb vananedes Neuronite jaotus sõltuvalt jätkete arvust
närvikiududes on...Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni edastamise) kiirus on osutatud aksoni tüüpides erinev. Müeliinkestaga aksonites on see hüppeline, kiire. Aktsioonipotentsiaal levib ühest Ranvier' soonisest järgmisse praktiliselt silmapilkselt. Müeliinkestata aksonites levib aktsioonipotentsiaal aga ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda. Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale isolatsioonikihi ehituse ka jätke diameetrist: mida suurem see on, seda kiirem on levi. 42. Sünaps on ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. 43. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis toimub järgmiselt: Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile
17. Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? tegevuse karistamine või positiivse stiimuli äravõtmine (- on aversiivne närvisüsteemi häireseisund 18. Mis on aktsioonipotentsiaal, milline on tema laeng ja millise kiirusega levib? Närviimpulsi liikumise kiirus (0.6-120 m/s) mööda aksonit oleneb a) Aksoni läbimõõdust- peentes aksonites 1 m/s, jämedamates mueliinkihita aksonites 10 m/s b) Mueliinkihi olemasolust aksoni umber- mueliiniga kaetud aksonis kuni 130 m/s Närvirakk võib ühes ajaühikus tekitada suuremal või väiksemal arvul närviimpulsse, kuid impulsi enda omadused (kuju, tugevus ja kiirus) on alati ühesugused. 19. Mis on sünaps? Närviülekanne 20. Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem? kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne närvisüsteem (somaatiline kraniaal ja spinaalnärvid- ja autonoomne närvisüsteem sümpaatiline ja parasümpaatiline) 21
Tsütoplasmas on nissli substants, erinevad organellid( palju mitokondreid), mikrofilmanedid, tuubilid, lüsosoomid, sisalsdised. Jätked: lühemad hargnevad jätked on dendriidid, algus osas mitte hargnev jätke on akson. Suurus on varieeruv väikeAjukoore sõmerrakud on 7-8mikrom., hiidpüramiidrakud suuraju koores 80-120 mikrom. Spestiifilised struktuurid tsütoplasmas: nissli substans, neurofibrillid ja- filamendid. Nissli substans: meenutab tiigrinaha mustrit. Aksonis ja selle algusosas nissli substantsi pole. Nähtav perikaarünoi ja dentriidi proksimaalses osas. Nähtav granulaarse Erina. Neurofibrillid pikanevad perikaarüuniosj jatketes, nii aksonis kui dendriitides. Inkiusioonid: lipiiditilgad metaboolne reserv, glükogeen nähtav gliiarakkkudes, melaniini sõmerad närvirakkudes asju teatud osades, lipofustiin kollalkaspruun kulumispigemnt, vanemal inimesel rohkem.
NEURAALNE regulatsioon: kui signaal liigub suurema osa teest närvikiudude aktsioonipotentsiaali ui aksoni kingule saabub nii palju selliseid signaale, et membraani potentsiaali väärtuseks jääb vaid 45 abil: K mV, siis avanevad pingest sõltuvad Na-kanalid ja Na-ioonid liiguvad rakku, sest nende kontsentratsioon on raku sees väiksem kui väljaspool. Sellega saab alguse närviraku aktsioonipotentsiaal ehk tegevuspotentsiaal, mis levib aksonis. HUMORAALNE regulatsioon: signaalid liiguvad ka NS-s närvirakkude vahel või närvirakust lihas- v näärmerakku hormoonidega sarnanevate mediaatorite abil - kui signaalained levivad vereringe ja koevedeliku vahel organismi eri paikadesse (kehavedelikega seotud) - mõju algab aeglasemalt ja kestab kauem kui neuraalse korral ★ Need regulatsioonisüsteemid on omavahel koostöös! ★ NS regeerib hormoonide toimele, kuid eritab neid ka ise!
puhkepotentsiaali seisundis. Ioonkanalite tüübid: · lekkekanal, mis spontaalselt vaheldumisi avaneb ja sulgub K ja Na ioonide läbivooluks · Ligandi seondumisele tundlik kanal dendriitidel ja rakukehal suleb või avab oma väravad kokkupuutel spetsiifilise keemilise stiimuliga · mehhaanilisel survel avanev kanal sensoorses retseptoris reageerib vibratsioonile, puudutusele, survele või koevenitusele · pingetundlik kanal aksonis avaneb vastavalt muutusele membraanipotentsiaalis ning vallandab niiviisi närviimpulsi ja juhib selle aksoni terminaali. Kõik-või-mitte-midagi-seadus närviimpulss on ahelreaktsioon, depolarisatsiooni lävendväärtuse peale tekib alati täpselt üks ja sama standardne närviimpulss (ühe ja sama amplituudiga), lävendist väiksema depolarisatsiooni peale poolikut närviimpulssi ei teki.
LF slaid 23; füsiol lk 188, 219 korral tagasiside? Silva - lihaskäävidest Sünaps??? 102. mis kiirendab erutuse levikut närviraku aksonis? Silva - Müeliintupp, mida paksem kiud seda suurem juhtekiirus. Hüppab ühelt Ranvier sooniselt teisele. 6/6 füsiol lk 187 103
Gliiarakk - ehk gliotsüüt nimetatakse närvisüsteemi rakke, mis ei ole närvirakud. Gliiarakke on mitut tüüpi. müeliin. Müeliin on närvikiude ümbritsev rakumembraan - Kui Eksampalju sisend-väljund-jätkeid Eksamon Eksamneuronil (suurusjärgud) – sisend ehk dentriidid kuni 100,000 tk ja väljund ehk aksoneid 1tk mis on teada neuronite Eksamühendus(suhtlus)viisidest. – Elektrisignaalid aksonis: kodeeritud pulsijadadena, mille ajastus ja sagedus kannab informatsiooni • Keemilised signaalid: väga suur hulk erinevaid • Saadavad teistele neuronitele RNA-d edasi, st programmeerivad neid ümber • Neuroni elektriväli mõjutab naabreid Mis on Jennifer EksamAnistoni Eksamneuron - hypothetical neuron that represents a complex but specific concept or object. It activates when a person "sees, hears, or otherwise sensibly discriminates" a
Aksonit katab glioosne kate: *müeliinkest ja neurolemm e.Schwanni kest *müüeliinitutel on ainult neurolemm Närvikiud, kaetuna sidekoeliste katetega ja kokku koondununa moodustavad organid – perifeersed närvid. Iga üksikkiud on kaetud õrnsidekoelise katte endoneuriumiga, kiud omakorda on seotud kokku perineuriumiga ja närv tervikuna on kaetud epineuriumiga. Aksonaalne transpost Suure pikkuse tõttu on aksonid ca 10x suuremad kui perikaarüon, kuid aksonis üldiselt ei sünteesita valku. Neuroni kogu tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub liikumine mõlemas suunas: terminaalidesse (anterograadselt) ja tagasi (retrograadselt). Ühest paigast teise kanduvad rakuorganellid ja ka mitmesugused aineid. Eriti oluline on see neuroni nende osade jaoks, kus vastavaid organelle ei moodustu või teatud aineid ei sünteesita. Sünapsid Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel
Sünapsite teke: Sünapsite areng algab juba 5. gestatsioonikuul, kuid suuremas osas pärast sündi.Algul tekivad sünapsid juhuslikult ega ole funktsionaalselt seotud. Järkjärgult loobutakse mittefunktsionaalsetest ühendustest, olemasolevad ühendused muutuvad täpsemaks ja piiritletumaks. Teismeea lõpuks kaob 50% sünapsitest (võrreldes 2-aastase tasemega). Müeliniseerumine: Juhteteede isoleerimine – signaali liikumiskiirus müeliniseeritud aksonis 120 m/s, müelimiseerimata aksonis 30 m/s. Müeliinikihi teke algab pärast sündi ja jätkub kuni teismeeani. Dendriitide kasv: Dendriitide areng suurim 5.-21. nädalal, täiskasvanu tase 5.-6. elukuuks Dendriitide areng sõltub keskkondlikust sisendist Närvisüsteemi postnataalse ja kognitiivse arengu paralleele Postnataalsne areng: Normaalse aju ülesehituse arenguks on vaja stimulatsiooni kõikide meelte kaudu. Kui mingit tüüpi stimulatsiooni ei ole siis arenevas ajus alternatiivsed aktivatsioonimustrid.
Teismeea lõpus on esimesed sünapsid ära kadunud - Sünapseid peab ’häälestama’, arengu käigus neid häälestatakse et nad suudaksid tagada piisva kontaktsuse ja sensoorset infot vastu võtta, õppida ja koemusi omandada - Kui rakud on omavahe ühenduses siis järgmine etapp on müeliinkihi moodustamine Müeliniseerumine - Juhteteede isoleerimine – signaali liikumiskiirus müeliseeritud aksonis on kiirem - Müeliinkihi teke algab pärast sündi ja kestab teismeeani - Sünnihetkel on ainult primaarsed ja eluks olulised müeliseerunud nt refleks Juhteteede areng - Piirkonnad peavad üksteisega suhtlema et piirkonnad toimiksid tervikuna - Kahe poolkera ühendamine - Muhkkeha Kolju kasv - Võimaldab aju kasvamist - Koosneb 6 luust: oktsipitaalne, frontaalne, 2parietaal- ja 2 temporaalluud - Imikutel on luplaatide piirid luustumatu et võimaldada aju ja pea kasvu
20. Erutuse leviku iseärasused müeliintupeta ja müeliintupega närvikiududes. Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni edastamise) kiirus on osutatud aksoni tüüpides erinev. Müeliintupega aksonites on see hüppeline, kiire. Aktsioonipotentsiaal levib ühest Ranvier' soonisest järgmisse praktiliselt silmapilkselt. Müeliintupeta aksonites levib aktsioonipotentsiaal aga ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda. Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale isolatsioonikihi ehituse ka jätke diameetrist: mida suurem see on, seda kiirem on levi. Akson e. neuriit on närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m. 21. Sünapsi mõiste ja struktuur. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis. Sünaps-ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. Sünapsid on tundlikud keemiliste ainete suhtes. Jagunevad erutus- ja pidurdussünapsideks.
mis on iseloomulik raku puhkeolukorrale. Sel juhul on närviraku sisemus 70 mV laenguga raku välispinna suhtes. Põhjuseks on Na+ ioonide juhtimine rakust välja. Stiimulite mõju võib puhkepotentsiaali viia lävepotentsiaalini, mil pinge raku sisemuse ja välispinna vahel alaneb kuni - 55 mV -ni). See viib uute nähtuste tekkele rakus. Tegevuspotentsiaal (aktsioonipotentsiaal) Lävepotentsiaali saavutamisel vallandub närviraku aksonis tegevus- ehk aktsioonipotentsiaal. Tegevuspotentsiaal on kiire (alla 1 ms kestev) närviraku antud kohas vallanduv pingemuutus (depolarisatsioon), mis viib raku sisemuse pinge senisega võrreldes vastassuunaliseks, + 40 mV -ni välispinnaga võrreldes. Põhjuseks on ioonpumba poolt Na + ioonide kiire ja lühiajaline tagasijuhtimine rakku. Potentsiaalide tasakaal ehk membraanipotentsiaal taastatakse K+ ioonide rakust väljapumpamisega
20. Erutuse leviku iseärasused müeliintupeta ja müeliintupega närvikiududes. Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni edastamise) kiirus on osutatud aksoni tüüpides erinev. Müeliintupega aksonites on see hüppeline, kiire. Aktsioonipotentsiaal levib ühest Ranvier' soonisest järgmisse praktiliselt silmapilkselt. Müeliintupeta aksonites levib aktsioonipotentsiaal aga ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda. Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale isolatsioonikihi ehituse ka jätke diameetrist: mida suurem see on, seda kiirem on levi. Akson e. neuriit on närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m, juhib impulsse rakukehast eemale Dendriit närviraku jätke, mis juhib impullse rakukeha suunas 21. Sünapsi mõiste ja struktuur. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis.
täidavad mitmeid funktsioone, sealhulgas varustavad närvirakke toitainetega, reguleerivad rakkudevälist keskkonda ning moodustavad vigastuste korral armkude. Astrotsüüdid on arvukaim rakutüüp kesknärvisüsteemis.) 3.a-ks: 80% of sünaptilistest ühendustest loodud 2.eludekaadist algab “kahanemine” Müeliniseerumine • Juhteteede isoleerimine – signaali liikumiskiirus – müeliniseeritud aksonis 120 m/s, – müelimiseerimata aksonis 30 m/s. • Müeliinikihi teke algab pärast sündi ja jätkub kuni teismeeani. – müelinisatsioon: • 28 GN on müeliniseerunud ajutüvi ja BG ehk basaalganglionid • 38 GN capsula interna tag.säär • 2-3.a. lõppenud KV: Aju areng • Embrüogenees: ektoderm neuraalplaatn-toru 3.5
annaabi.ee 
