Info salvestatakse kordamisel, tekib sensoorse mälu sõnastamise tagajärjel. 7. Missugune info salvestatakse tertsiaarsesse mällu? – Päevast päeva rakendatavad vilumused, mida aastatepikkuse kasutamise tõttu ei unusta peaaegu mitte kunagi, ka siis kui aju ülejäänud osade sisu kaduma läheb, jäävad sellised oskused alles. Nt oma nimi, sünnikuupäev, kirjutamis- ja lugemisoskus. Sekundaarsest mälust liigub info tertsiaalsesse mällu, kus asjad ei unune. 8. Mis juhtub ajutegevusega vananedes? – Tervel vanal inimesel säilib normaalne aju verevarustus, kui inimene põeb veresoonte lupjumist, siis aju verevarustus häirub ja tekib ajurabanduse oht. Mediaatorit hulk sünapsis muutub, kuigi DNA sisaldus jääb samaks. DNA kahjustused kuhjuvad, mille põhjuseks võib olla nende parandamise aktiivsuse vähenemine. Vastavalt häirub ka närvisüsteemi talitluseks vajalike valkude süntees. 9. Kuidas avalduvad ööpäevarütmid (biorütmid) inimesel?
Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha tuju muudab inimese enesetunde halvemaks ja lisaks emotsionaalese tervise halvenemisele võib inimene tunda end halvasti ka teistes tervise valdkondades. Vaimne tervis Vaimne tervis. Viimastel aastatel rõhutatakse vaimse tervise olulisust ja pööratakse palju tähelepanu selle, et inimesed oleksid vaimselt terved. Mida see tähendab? Vaimne tervis on seotud inimese ajutegevusega ja selle kaudu kogu organismiga. Tavaliselt ei tunne me selle komponendi mõju seni, kuni vaimne tervis on töökorras. Märku annab ta aga siis, kui hakkavad esinema häired aju tööga seotud tegevustes. Olles väsinud ja õppides õhtul hilja, ei taha õppimine hästi edeneda. Tegelikult on inimese ajule väga oluline, et ta saaks tööd teha. Aju töötab küll kogu aeg, aga lugemine, arvutamine, pähe õppimine jpm tegevused on aju arenemiseks väga vajalikud. Inimene
spetsiaalselt kohandatud selliste laste teadmiste ja oskuste omandamise võimalustele. Kolmanda edutute grupi moodustavad lapsed, kes esimesel pilgul näivad olevat vaimselt mahajäänud, kuid tegelikult ei ole. Keskne koht selles grupis on sünnipäraste või varases eas tekkinud kuulmishäiretega lastel. See viib vaimse arengu sekundaarsetele häiretele. Neljanda madala õppeedukusega õpilaste grupi moodustavada nõrgenenud ajutegevusega lapsed. Ka nemad võivad pealiskaudsel vaatlemisel jätta vaimselt mahajäänute mulje. Viiendasse gruppi kuuluvad emotsionaalsete defektidega lapsed, kelle normaalset edasi jõudmist koolis takistavad negativism või omapärased emotsionaalsed hoiakud. (Võrdlemisi tühised koolis tekkivad raskused ja konfliktid võivad viia neid lapsi õppetöö suhtes negatiivsele hoiakule). Tööst nõrgematega nende mahajäämuse ennetamisel ja likvideerimisel
süstolis vatsakeste poolt arendavad rõhud. Süstoli ajal tõuseb rõhk vasemas vatsakeses 110- 130 mmHg-ni ja paremas vatsakeses 25 mmHg-ni. Pärast poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk kehavereringes suuhtes arterites 70-80 mmHgni ja kopsuvereringe arterites 8-10 mmHg- ni. Vatsakeste maht diastoli täitumisfaasis suureneb kuni 140-150 ml-ni(lõppdiastoolne maht), süstoli ajal pumpab kumbki vatsake sellest ringesse ~ 70ml( löögimaht). ELEKTROENTSEFALOGRAAFIA ... on meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste potentsiaalide registreerimiseks. EEG lained Sagedus min-1 Amplituud Millal esinevad Alfalained 8-13 50 Ärkveleolek, suletud silmad, pimendatud ruum, vaimne rahu
Hambuline teetanus- kui lihas ei lõõgastu enam täielikult ja müogrammil on nähtavad ainult tõmmakute tipud. Sile teetanus - tõmmakute tipud ei ole enam eristatavad. 29. Miks tekkib lihase väsimus ja milles see väljendub? Lihasväsimus avaldub kokkutõmbe- lõõgastusfaasi aeglustumisena ning kõkkutõmbejõu ja amplituudi vähenemisena. Tekib, kuna... 30. Mis tähendab EEG ja kuidas seda registreerida? EEG tähendab elektrontsefalograafiat, mis on meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste potentsiaalide registreerimiseks. 31. Mille alusel eristatakse EEG laineid? Lainepikkuse alusel, esinemise aja alusel (uned, ärkvelolekul) jne 32. Millal asenduvad tavaliselt -lained -lainetega? Siis, kui inimene teeb örkvelolles silmad lahti (alfa-lained vaid suletud silmadega), vaimse pingutuse ajal. Alfalained 8-13 Hz Beetalained 13-30 Hz 33. Millised lained esinevad EEG-s une ajal? Teetalained 4-6 Hz (lastel ja magavatel täiskasvanutel)
kogemuses on olulised nii seisund kui ka selle tõlgendus. See, kuidas seisundit nimetatakse, oleneb - konkreetsest usulisest traditsioonist. Erinevates traditsioonides praktiseeritakse erinevaid ekstaatilisi või meditatiivseid rituaale, mille abil inimesed jõuavad kõiksuse intensiivse kohalolu kogemusteni. Need on erinevad kogemused, kuna neid seletatakse erinevalt. - Sarnaselt Fischeriga on mitmeid autoreid huvitanud, kuidas on usulised kogemused seotud inimese ajutegevusega. Seda küsimust on ka sõnastatud nõnda, et missugune on usulise kogemuse neuroloogiline substraat. Üheks raskuseks, mis selles vallas esile kerkib on küsimus, et mida mõista usulise kogemuse all. Üldine seisukoht on, et usulise kogemusse on kaasatud aju erinevad osad sõltuvalt kogemuse liigist. 16. Äärmusliku usugrupi tunnused, tekkimise põhjused ja nendest lahkumise psühholoogilised tulemid.
Ehk tegelikult on armastus stabiilne seisund. Ajuskanneeringud on andnud vastuse kaua õhus püsinud küsimusele, kas armastusel ja sugutungil on erinevad tundelised alused või on armastus vaid üks seksuaalse külgetõmbe kaasnähte. Seks ja armastus näivad küll olevat lahutamatult seotud, kuid aju teeb neil selgelt vahet ning peab armastust märksa tugevamaks tundeks (armastatu foto vaatamisel ajus tekkiv aktiivsus kattub vaid osaliselt seksuaalse veetluse tekitatava ajutegevusega). Romantilise armastuse korral aktiveerub peamiselt parem ajupoolkera, pelgalt seksuaalse veetluse korral aga vasak. Kindlaks tehti seegi, et armastuse "ajupilt" muutub ajapikku, ehk armastus on dünaamiline tunne, mille teke ja areng hõlmab endas erinevate ajualade tihedat koostööd. Kasutatud allikas : http://www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/239/Armumine_ja_armastus.doc Armumine on haigus, mis võib olla erineva raskusastmega ning mille tekkepõhjused ja
Baasemotsioonideks nimetas Paul Ekman emotsioonid, mida pole võimalik selgeks õppida, vaid need on inimese ajju kodeeritud, universaalsed ning on omased enamikule inimestele olenemata kultuurist. Nad haaravad inimese ootamatult paariks sekundiks oma võimusesse. Baasemotsioonide arvu osas on küll uurijad küll eriarvamusel, kui enamik neist märgiks põhiemotsioonideks järgmised tunded: rõõm, üllatus, kurbus, hirm, viha ja vastikus (Evans, 2002, 19). Põhiemotsioonid on seotud ajutegevusega. Põhiemotsioonide kriteeriumid on: universaalsete näoväljenduste olemasolu, emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused, emotsioonide esinemine ka teistel primaatidel, tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena, kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel, emotsiooni kiire teke ning lühiajaline kestus, kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt ning emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata
motoorsete aladega. Kõrgemad motoorsed alad projitseeruvad esmasele motoorsele alale, milline omab kontrolli seljaaju ja ajutüve motoneuronite üle. Basaalganglionid - nucleus caudatus (sabatuum), putamen ja globus pallidus (kahkjas kera) - on seotud liikumisregulatsiooni ja kognitiivsete protsessiga. Need alad saavad aferentatsiooni kõikidest ajukoore aladest, kuid saadavad eferendid talamuse vahendusel ainult frontaalsesse koorde. Elektroentsefalograafia On meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste potentsiaalide registreerimiseks. Inimesel registreeritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust peanahale kinnitatud elektrodide abil, saadud kõverat nim. elektroentefalogrammiks (EEG). Ajutegevusega seotud biovoolusid mõõdetakse mikrovoltides (µV), madala voltaazi tõttu vajavad need tugevat võimendust kuni 10 (astmes 6) korda ja sellest tulenevalt on EEG väga tundlik igasuguste häirete suhtes. Elektroentsefalogrammi registreerimisel kasutatakse
pinnast. Ajupõhimiku tuumad e basaalganglioniteks nim aju valgeaines ajukoore ja talamuse vahelises alas paiknevaid närvirakkude kogumeid. Need on tähtsateks vahejaamadeks sensoorse info juhtimisel ajukoorde ja samas võtavad nad osa liigutuste koordineerimisest. Basaalganglionite hulka kuuluvad: 1) kahkjaskeha 2) juttkeha, mille sisekihn jaotab sabatuumaks ja koorikuks. Basaalganglionite kahjustus avaldub sündroomina, mida tuntakse parkinsonismina. Elektroentsefalograafia on meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste potensiaalide registreerimiseks. Inimesel registreeritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust peanahale kinnitatud elektroodide abil, saadud kõverat nim elektroentsefalogrammiks (EEG). Ajutegevusega seotud biovoolusid mõõdetakse mikrovoltides (V), madala voltaazi tõttu vajavad need tugevat võimendust ja sellest tulenevalt on EEG väga tundlik igasuguste häirete suhtes. Elektroentsefalogrammi registreerimisel kasutatakse unipolaarseid ja bipolaarseid lülitusi
18. sajand - Philippe Pinel (1745 1826) vabastas hullud ahelatest. Oli Pariisi vaimuhaiglate Salpétriére´i (naistele) ja Bisétre´i (meestele) juhatajaks. Füsioloogilised uurimused. (19.sajand) Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundmaõppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Johannes Müller (19. saj.): kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz (19.saj) närviprotsesside kiiruse mõõtmine. Frenoloogia (19.saj) (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus)
võimaldab haarata muusikat emotsionaalselt. Muusikaharidus annab inimesele professionaalse pillimängu või lauluoskuse ning harjutab kõrva tundlikuks esitatava suhtes. Sisuliselt aga tähendab see, et muusikutel domineerib muusika poolt tekitatud efekt aju vasakus poolkeras ning nad kuulavad analüüsides ja hindavalt, mis võib segada lõõgastumist. (Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rüütel, E. & Teivelaur, M. & Traat, U. 1997) Ajutegevusega liituvat psühhokeemiat uurides on märgatud, et meeldiva muusika poolt esilekutsutav emotsioon ( nagu ka iga teistlaadse päritoluga positiivne tunne) põhjustab ajus keemilise ärrituse, mille tulemusena moodustuvad keemilised ühendid endorfiinid. Endorfiinid on nn. looduslikud narkootilised ained, millel võib olla nii tugev heaolutunnet esile kutsuv ja alalhoidev kui ka valu leevendav toime. (Pehk, A. 1999) 1.2. Muusika mõju lapsele
Arthur Schopenhauer (1788-1860) tahe, kannatused, vajaduste rahuldamine, sublimatsioon. Eduard von Hartmann (1842-1906) mitteteadvus kui inimest motiveeriv jõud. Füsioloogilised uurimused Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundma õppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Vaid mõned üksikud 19. sajandil tehtud avastused aju ja psüühika vaheliste seoste kohta. Johannes Müller kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz närviprotsesside kiiruse mõõtmine; taju, värvide nägemise teooriad. Frenoloogia (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju
Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha tuju muudab inimese enesetunde halvemaks ja lisaks emotsionaalse tervise halvenemisele võib inimene tunda end halvasti ka teistes tervise valdkondades. (Lepik, 2007) Vaimne tervis. Viimastel aastatel rõhutatakse vaimse tervise olulisust ja pööratakse palju tähelepanu sellele, et inimesed oleksid vaimselt terved. Mida see tähendab? Vaimne tervis on seotud inimese ajutegevusega ja selle kaudu kogu organismiga. Tavaliselt ei tunta selle komponendi mõju seni, kuni vaimne tervis on töökorras. Märku annab see aga siis, kui hakkavad esinema häired aju tööga seotud tegevustes. Olles väsinud ja õppides õhtul hilja, ei taha õppimine hästi edeneda. Tegelikult on inimese ajule väga oluline, et ta saaks tööd teha. Aju töötab küll kogu aeg, aga lugemine, arvutamine, pähe õppimine ja teised tegevused on aju arenemiseks väga vajalikud
(Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psühholoogiat. mälu – varasemate kujutluste reprodutseerimine Psüühiliste häirete varased seletused ja nende ravi: Ravi näitab arusaamist haiguste põhjustest. Hippokrates (460-377 e.m.a.) - Aju on psüühika organ
ajusilla ja piklikaju RFga ning näonärvi ja keelealusenärvi tuumaga. Basaalganglionid võtavad koos väikeajuga mittepüramiidsüsteemi koosseisus osa keha asendi säilitamisest, liigutuste automaatsuse ja koordinatsiooni regulatsioonist. Tagatakse liigutuste sujuvus. Basaalganglionide kahjustus avaldub parkinsonismina, esinevad tahtmatud liigutused. Mis on seotud mustaine, punatuuma ja juttkeha funktsioonihäiretega. Esinevad ka treemor ja rigiidsus. Elektroentsefalograafia-ajutegevusega seotud elektriliste potentsiaalide registreerimine ajafunktsioonina. EGG registreerimiseks asetatakse elektroodid peanahale, ühendatakse võimendaja ja registreerijaga. EEG, mis iseloomustab neuronite seisundit, iseloomustatakse alfa, beeta, delta ja teeta rütme.Puhkeolekus ilmneb alfarütm, silmade avamisel,valguse toimel, mõtlemisel beetarütm. Delta ja teetarütm esinevad une, narkoosi ja teatud haiguslike seisundite korral.
keelealusenärvi tuumaga. Basaalganglionid võtavad koos väikeajuga mittepüramiidsüsteemi koosseisus osa keha asendi säilitamisest, liigutuste automaatsuse ja koordinatsiooni regulatsioonist. Tagatakse liigutuste sujuvus. Basaalganglionide kahjustus avaldub parkinsonismina, esinevad tahtmatud liigutused. Mis on seotud mustaine, punatuuma ja juttkeha funktsioonihäiretega. Esinevad ka treemor ja rigiidsus. Elektroentsefalograafia-ajutegevusega seotud elektriliste potentsiaalide registreerimine ajafunktsioonina. EGG registreerimiseks asetatakse elektroodid peanahale, ühendatakse võimendaja ja registreerijaga. EEG, mis iseloomustab neuronite seisundit, iseloomustatakse alfa, beeta, delta ja teeta rütme.Puhkeolekus ilmneb alfarütm, silmade avamisel,valguse toimel, mõtlemisel beetarütm. Delta ja teetarütm esinevad une, narkoosi ja teatud haiguslike seisundite korral.
annaabi.ee 
