Emakavälist viljastamist on harrastatud juba mitukümmend aastat ning esimene katseklaasilaps Louise Brown sai just tänavu 25. juulil kolmekümneaastaseks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Surm Väga tähtis muutus toimus 1960. aastate lõpus, kui lepiti kokku ajusurma kontseptsioon ja selle diagnoosimise kriteeriumid. Kuni tolle ajani peeti inimelu lõppenuks vereringe või hingamise lakates, kuid ajusurma puhul on otsustav peaaju talitluse pöördumatu lakkamine. Intensiivmeditsiin oli tolleks ajaks saanud enda käsutusse tehisvahendid nii vereringe, hingamise kui ka neerutalitluse asendamiseks. Nii tuli üha enam ette juhtumeid, kus inimese keha suudeti pikka aega elus hoida, kuid paraku ilma teadvuse ja teiste
kõrbesse. Haua paljastudes oli näha, et need olid küll kuivanud aga juuksed olid veel heas seisundis, samuti ka nahk. See oli võimalik tänu kuumas liivas kuivamisele ja tänu kõrbetuulele alanud konserveerumisele. Neid muumiaid uurides võis näha isegi säilinud sisikonda, mille järgi võib rekonstrueerida elanike menüü. Üks väike laps, kes leiti, oli viimati, pärast teraviljaputru söönud ära koduhiire. Pärast ajusurma algab lagunemisprotsess inimkehas umbes samaaegselt aju juures ja sisikonnas. Aju laguneb ja voolab välja kuklaaugust kolju alaosas. Koljusse jääb ainult tumepruun, poorne ollus, mis koosneb veresoonte ja ajukelme jäänustest. Seda märgates, hakkasid palsameerijad proovima eemaldada lagunemiskollet aju. Aju eemaldati nina kaudu ja see põhjustas seejuures ninapiirkonnas küllaltki suuri luukahjustusi. Koljud, millelt leiti kahjustusi, olid
aastatel rakendatud intensiivravivõtetele, mille hulka kuuluvad spetsiaalse toru viimine hingetorusse (intubatsioon) ja kestev kunstlik hingamine. Siiski selgus peatselt, et peaaju rasketest kahjustustest tingitud haigusseisundid on ka intensiivravi rakendamisel sageli pöördumatud. Mõnikord kujuneb nende võtete rakendamisel olukord, kus aju sureb, kuid keha teised elundid ja koed jätkavad talitlust seni, kuni saavad piisavalt hapnikku ja ainevahetuseks vajalikke ühendeid. Nii kujunes ajusurma mõiste ja aktsepteeriti seisukoht: kui aju on surnud, on ka inimene surnud, vaatamata sellele, et ta süda veel töötab. Seetõttu lepiti 1960.–70. aastail kokku ajusurma diagnoosimise kriteeriumid. Neist olulisimad on iseseisva hingamise puudumine, elektroentsefalograafial kindlakstehtav peaaju bioelektrilise aktiivsuse täielik lakkamine ja ajuverevoolu seiskumine. Nagu mujal, nii on ka Eestis ajusurma diagnoosimine ja sellest tulenev elundite doonorlus õiguslikult reguleeritud.
elustamine on puudulik , siis tekib kestev vegetatiivne seisund, millest ei tule mitte iialgi välja. Juriidiliselt on elus, kuid täiesti akontktne (mälu, mälestused, koordinatsioon, liikumine läinud, kõnevõme), alles ainult ürgsed refleksid ehk hingamine, neelamine, reageerib puudutustele, põhiainevahetus. Nii võivad inimesed elada mitukümmend aastat. Eestis elas Ruslan Kirillov nii 8 aastat, olles ise 18 aastane. 3. Bioloogiline surm. Bioloogiline surm=ajusurmaga, kuid ajusurma saab fikseerida spetsiifiliste masinatega, milleks on EEK. Kontrollitakse ajurakkude bioelektrilist aktiivsust. Haiglatele annab see hetk selle magusa punkti, et sellest hetkest tohib kasutada organeid doonorluseks. Tavaolukorras langetatakse bioloogilise surma saabumine järgnevatest tingimustest lähtuvalt: * kehatemperatuuri langus, soojusülekanne. * vere ümberpaiknemine raskusjõu mõjul * tekivad koolnulaigud
*traumad: ajukontusioon+ajuturse; subarahnoidaalne hemorragia, hematoomid *vaskulaarsed haigused: hemorragia, aneurüsm, insult *infektsioonid: entsefaliit, abstsess, meningiit *epilepsia *tuumor Ajusurm Ajusurm on ajufunktsioonide täielik ja taaspöördumatu lakkamine. Ülepiirilise kooma ehk ajusurma hindamine: apnoetest, EEG, angiograafia, TCD(transkraniaalne Dopplersonograafia), hapnikutarbimine. Ajusurma sümptomid on: täielik ja püsiv teadvusekaotus, maksimaalselt laiad pupillid, arefleksia, atoonia, omahingamine puudub, süda töötab, kuid esineb ebastabiiline hemodünaamika. Deliirium Deliirium on teadvusseisundi kvalitatiivne muutus. Sel ajal on mentaalsete funktsioonide äge (kuid siiski ajutine) halvenemine. Teadvuse tase kõigub ärevuse ja une vahel
kirjeldamisega, mida peetakse ( siin ) mõistusliku elu kõrgeimaks elutegevuseks kogu Universumis, sest selles efektiivsemaid või arenenumaid elutegevusi ei ole suudetud avastada ega luua. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et inimene on võimeline eksisteerima ka 9 ilma füüsilise kehata. Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnet- väljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Teadvuse eraldumine närvikoest põhineb kahel põhiprintsiibil. Esiteks on ajus muutuvad väljad, mis füüsika seaduste järgi on võimelised eksisteerima elektromagnetlainetena. Teine printsiip tulenebki sellest esimesest printsiibist: teadvus eksisteerib elektromagnetlainena ( väljana ),
kudedesse verevoolu vähenemine, kudede hapnikutarbimine ei vasta juurdevoolule, kapillaaride mitteküllaldane perfusion;hemodünaamika äge muutus, millega kaasnevad elutähtsate organite kapillaarhäired; rakkude ainevahetushäired, mis on tingitud kudede halvast verevarustuseset Kliiniline surm pöörduv vereringe, hingamise ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kuni pole veel tekkinud ajusurma- verevoolu taastamisega ajus taastub aju funktsioon. Bioloogiline surm suremisprotsessi viimane etapp, mis järgneb kliinilisele surmale ning avaldub pöördumatute muutuste tõttu peaajus organismi elutähtsate funktsioonide pöördumatu lakkamisena; need muutused peaajus kujunevad ca 10 min. jooksul tööjaotus elustamisel 1) optimaalne rühma koosseis on vähemalt 3 inimest (N:arst + 2 õde) 2) tööjaotus tehakse kohe selgeks: üks teeb südamemassaaži, teine vastutab hingamise eest,
arusaamatud helid 1 üldse mitte Kokku 3-15 punkti 13 Kooma orgaanilised põhjused: *traumad: ajukontusioon+ajuturse; subarahnoidaalne hemorragia, hematoomid *vaskulaarsed haigused: hemorragia, aneurüsm, insult *infektsioonid: entsefaliit, abstsess, meningiit *epilepsia *tuumor Ajusurm Ajusurm on ajufunktsioonide täielik ja taaspöördumatu lakkamine. Ülepiirilise kooma ehk ajusurma hindamine: apnoetest, EEG, angiograafia, TCD(transkraniaalne Dopplersonograafia), hapnikutarbimine. Ajusurma sümptomid on: täielik ja püsiv teadvusekaotus, maksimaalselt laiad pupillid, arefleksia, atoonia, omahingamine puudub, süda töötab, kuid esineb ebastabiiline hemodünaamika. Deliirium Deliirium on teadvusseisundi kvalitatiivne muutus. Sel ajal on mentaalsete funktsioonide äge (kuid siiski ajutine) halvenemine. Teadvuse tase kõigub ärevuse ja une vahel. Deliirium on erineva
EEG analüsaatorid võimaldavad aju elektrilise potentsiaalide registreerimisel saadavat suuremahulist infot koguda, salvestada, töödelda ja analüüsida. Saab uurida ainimese aju neuronaalseid protsesse nii normaalse elutegevuse kui ka farmakoloogiliste ja füsioloogiliste mõjustuste juures. Kliinilises praktikas saab EEG põhjal teha otsustusi epilepsia, ajukasvajate, ajutraumajärgsete seisundite ja aju ainevahetushäirete kohta, nn. Nulljoone EEG on järjest enam kasutusel ühena ajusurma kriteeriumidest. 22
koos. Elektrilaineid iseloomustab: sagedus, amplituud. Erinevas füsioloogilises seisundis on eri sagedusega lained. 4 EEG lainete põhitüüpi: • ärkvel. beeta lained • puhkeolekus ärkvel. alfa lained • magades. theta lained • Sügav uni. delta lained 29 EEG kasutusalad: elepsia uurimiseks (palju avaldumisvorme, ei pea alati olema krambihood), uneuuringuteks, ajusurma määramiseks, koomapatsientide tuleviku prognoosimiseks. EEG elektroodide asetsemine: Iga kord samas kohas, et oleks võimalikud ka kordusuuringud. Segavad faktorid: mida kaugemal on lihas elektroodist, seda vähem ta segab mõõtmist. Nt silmalihased segavad palju, varbad üldse mitte. REFLEKSID - organismi sihipärane automaatne kohastumusreaktsioon, mis toimub (kesk)närvisüsteemi vahendusel, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele ärritajatele.
Võrreldes lähenemist, mille kohaselt organism on ,,masin", milles igal jupil oma tähtsus, evolutsiooniteooriaga, saadi aru, et organismist võib leida ka selliseid organeid, millel enam vajadust ei ole nt nn pimesool. Tekib nn düsteleoloogia kontseptsioon, Ilja Metsnikov (1845-1916) väitis koguni, et kogu jämesool on üleliigne!) Arstiteaduses hakatakse nüüd patologiseerima vanadust, sellest saab (krooniline) haigus, millega meditsiin võitleb. Surma diagnoos hägustub ajusurma kontseptsioon (tekib 1960. aastatel) ei välista ju muude organite töös hoidmist, st surm ei ole osa elust, ega elu eitus. Surma diagnoos on tehniline, mitte bioloogiline. 2. LOENG Araabia/islami kultuuri panus meditsiinilukku Teadus ja meditsiin olid arvestataval tasemel. Samuti oli neil ka suur rakendus. Araabia tsivilisatsioonist sai I aastatuhande teisel poolel ja I aastatuhande alguses antiiksete teaduste
See on demokraatia väljenduse põhivorm. Füüsilise isiku kaudu leiabki oma väljenduse demokraatia ühe põhivormina. See algab inimese elusalt sündmisega ja lõpeb surmaga. Seadusel sätestatud juhul on inimeloode õigusvõimeline. Õigusvõime erinev maht. Õigusvõime ei ole õiguste kogum, vaid see on võime omada (nt võimalus olla omanikuks, lepingupooleks, võimlus pärida, pärandada). Õigusvõime lõpeb surmaga. Surm loetakse ajusurma saabumise hetkest, see asjaolu, et inimese vereringe töötab ja toimib ning inimest hoitakse aparaadi all, ei tähenda seda, et ta oleks elus. Füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt osaleda õiguslikus tegelikkuses, iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Õigusvõime on kõigil inimestel ühesugune, see ei sõltu inimese võimest neid kuidagi omandada. Teovõime saabumine on seotud teatud vanusepiiriga. Teatud vanusepiiri saabumine annab võime teha
kirjeldamisega, mida peetakse ( siin ) mõistusliku elu kõrgeimaks elutegevuseks kogu Universumis, sest selles efektiivsemaid või arenenumaid elutegevusi ei ole suudetud avastada ega luua. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et inimene on võimeline eksisteerima ka 9 ilma füüsilise kehata. Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnet- väljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Teadvuse eraldumine närvikoest põhineb kahel põhiprintsiibil. Esiteks on ajus muutuvad väljad, mis füüsika seaduste järgi on võimelised eksisteerima elektromagnetlainetena. Teine printsiip tulenebki sellest esimesest printsiibist: teadvus eksisteerib elektromagnetlainena ( väljana ),
elutegevusele. Tegemist on sellise mõistusliku tsivilisatsiooni arengu taseme uurimise ja kirjeldamisega, mida peetakse ( siin ) mõistusliku elu kõrgeimaks elutegevuseks kogu Universumis, sest selles efektiivsemaid või arenenumaid elutegevusi ei ole suudetud avastada ega luua. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et inimene on võimeline eksisteerima ka ilma füüsilise kehata. Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnet- väljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Teadvuse eraldumine närvikoest põhineb kahel põhiprintsiibil. Esiteks on ajus muutuvad väljad, mis füüsika seaduste järgi on võimelised eksisteerima elektromagnetlainetena. Teine printsiip tulenebki sellest esimesest printsiibist: teadvus eksisteerib elektromagnetlainena ( väljana ),
kirjeldamisega, mida peetakse ( siin ) mõistusliku elu kõrgeimaks elutegevuseks kogu Universumis, sest selles efektiivsemaid või arenenumaid elutegevusi ei ole suudetud avastada ega luua. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et inimene on võimeline eksisteerima ka 10 ilma füüsilise kehata. Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnet- väljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Inimese „kehast väljumise füüsikateooria“ põhineb järgmisel kahel väga tugeval printsiibil: 1. SLK-d näitavad, et inimene on võimeline eksisteerima ilma bioloogilise kehata. See tähendab seda, et teadvus ja psüühika, mida ajus loovad oma laenglemistega tuhanded
(On ju loogiline arvata, et surm on evolutsiooniliselt hilisem kui elu.) Arstiteaduses hakatakse nüüd patologiseerima vanadust, sellest saab (krooniline) haigus, millega meditsiin võitleb. Loomulik surm, kui saabub, naudib ,,surma instinkti" kohalolu. Meditsiini ülesanne oleks hoida organismi ,,töös" (tagada nö kehaline surematus). Surma käsitlus muutub meditsiini keskseks see saabub siis, kui arstiteadus ei suuda seda ära hoida. Surma diagnoos hägustub ajusurma kontseptsioon (tekib 1960. aastatel) ei välista ju muude organite töös hoidmist, st surm ei ole osa elust, ega elu eitus. Surma diagnoos on tehniline, mitte bioloogiline (Vana, süda-kopsud-diagnoos, püsib siiski meeles, sest vaja siirdamiseks organeid...) Kordamisküsimused · Mida uurib meditsiiniantropoloogia, mis on selle valdkonnad? · Haiguse olemuse klassifitseerimise meetodid · Tooge näiteid kontseptsiooni ,,elu, see on surm" kohta · Nimetage 19
annaabi.ee 
