Naturalism I. Suund filosoofias, mis käsitleb inimest kui füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusel kujunenud ja toimivat nähtust, kellel on peenekoeline võime ajuprotsesside ja sihipärase mõistusliku tegevusega kujundada eetilist, esteetilist ja spirituaalset maailma. Peaesindajaid: antiikajal – Lucretius (1. saj. e. m. a.), teos „Asjade loomusest“ (De rerum natura); 19. – 20. sajandil: hispaania-ameerika filosoof George Santayana (1863 – 1952), teoseid: „Ilu taju“ (1896, The Sense of Beauty), „Tõlgendusi luulest ja religioonist“ (1900, Interpretations of
K. Lavater, F. J. Gall). Füsiognoomika-teadus inimese näojoonte ja psühhiliste eripärade omavahelistest seostest.Zürich pastor Johann Kaspar Lavater arvas,et on olulised näosade tunnused. (nt nina väljendub tundeid,huuled viha,lõug sensuaalsust jne) Frenoloogia-teadus kolju väliskuju ja psühhiliste omaduste seostest. Franz Joseph Gall arvas,et kõik võimed ja isiksuse omadused on kaasasündinud ja lokaliseeruvad ajuprotsesside erinevate piirkondades. 6. C. Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast. 7. C. Lombroso kriitika. 8. Õiguspsühholoogia-alase tegevuse elavnemine XIX saj. lõpul. Õiguspsühholoogia taassünd leidis 19.sajandil,mil meedikud ja teadlased hakkasid julgemalt käsitlema juura kuuluvaid probleeme.Kuritegevuse küsimustega tegelesid paljud väljapaistavad psühhiatrid.Juristid tegelesid seni arstide poolt peetud probleemidega.
(b) teadvuse mõiste on kitsam kui psüühika mõiste (c) inimese psüühiline aktiivsus on alati ja ühtlasi ka teadvuslik aktiivsus (d) psüühilise representatatsiooni puhul erinevad esindatu ja esindaja substantsi poolest 7. Isiksuse psühhodiagnostika põhimeetodiks on (a) mõtteline eksperiment (b) arstlik (psühhiaatriline) läbivaatus (c) ajuprotsesside kuvamine fMRI abil (d) testimine 8. Psüühika evolutsioonilises arengus inimomase tasemeni olid võtmeteguriteks (a) DNA poolt suunatud valgu sünteesi mehhanismi muutused võrreldes ahvidega (b) üleüldine kliima soojenemine ja elutingimuste paranemine (c) reflekside taandumine ja instinktide keerulisemaks muutumine (d) keelelise suhtlemise areng ja töövahendite kasutuselevõtt 9
välismaailma kohta. Sellepärast pole laste mälestused nii püsivad kui täiskasvanul. 2.2 Mälu ja vananemine Vananemisega väheneb kiirus, millega aju töötleb ja talletab meie mälestusi. See on pealmine põhjus, miks vanemad inimesed pole nii edukad aja paela tehtavates IQ testides kui nooremad. See aga ei tähenda, et vanemate inimeste mälu halb oleks, kui neile anda harjutuste tegemiseks rohkem aega, oleks keskmised tulemused samad mis noortel. Ajuprotsesside aeglustumine on osalt tingitud sellest, et vananedes aeglustub vereringe. Küpsemas eas nõuab eluaegne kulumine lõivu ka südamelt või arteritelt, seega läheb rohkem aega, et hapnikuga rikastatud veri jõuaks tipptasemel töötamiseks vajalikus koguses ajju. Normaalse tervise juures ei muutu pika eluea jooksul meie võime püsimälus olevaid asju meenutada. Seda sellepärast, et RNA tase meie ajus tõuseb vananedes.
põhinevad? Michael Reddy 1979: 1. "Rahvamudel": põhineb torumetafooril ("conduit metaphor", ka "container metaphor")Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekstpole oluline. Torumetafoor ei arvesta, et tegelikult liiguvad inimeste vahel kas hääle- või valguslained, mis aktiveerivad protsessid vastuvõtja ajus. Isegi taju tasemel pole vastavus lainete ja ajuprotsesside vahel üks-ühene 2. kodeerimine/dekodeerimine:Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3.Küberneetikast lähtuv - sisuliselt ikka torumetafooril põhinev - Shannon-Weaveri mudel Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Samas: tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Sisuliselt põhineb faksi metafooril
silinder, mida hoitakse Pariisi lähedal asuvas Rahvusvahelises Mõõtude ja Kaalude Büroos sügaval maa all mäekristallist alusel kahekordses klaaskuplis. Esialgu oli ka meetri etalon plaatina ja iriidiumi sulamist, kuid 1960.a rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) kehtestamisel see muudeti. Algkilogramm säilitas kehtivuse. Plaatina ja iriidiumi sulamist elektroode ja klambreid kasutatakse südamestimulaatorites, samasuguseid elektroode rakendatakse ka ajuprotsesside uurimisel. Iriidiumi laiemat kasutamist limiteerib tema väike maailmatoodang, mis on umbes 1 tonn aastas, seega üle tuhande korra väiksem kullatoodangust. Iriidiumiga on seotud mitme uue hüpoteesi sünd. Juba poolteist sajandit kestavad vaidlused, seletamaks hiiglasuurte dinosauruste väljasuremist 65 miljonit aastat tagasi. On selge, et see oli seotud globaalsete katastroofidega Maal. Nobeli preemia laureaat Harold Urey oletas, et dinosauruste huku põhjustas Maa kokkupõrge suure
sotsiaalses maailmas. Kõik mis on teadvuslik, on ühtlasi psüühiline, kuid osa psüühilisest ei ole teadvuslik. PSÜÜHIKANÄHTUSI, mis avalduvad teadvuslikul tasemel, nimetatakse psühholoogiliselt-käitumuslikult eksplitsiitseteks ning mitteteadvustatuid implitsiitseteks. Psüühiliste nähtuste sfäär on avar ja mitmekesine, kuid laias laastus jagunevad need kolme suurde rühma: 1) psüühilised protsessid – kujutavad endast teatud ajuprotsesside toel toimuvat vaimset tegevust maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamisel subjekti poolt. Peamised TUNNETUSPROTSESSID(kognitiivsed protsessid) on aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine. EMOTSIONAALSED PROTSESSID(afektiivsed protsessid) avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes. TÄIDESAATVAD PROTSESSID(eksekutiivsed protsessid) käivitavad ja suunavad toiminguid.
psüühilisest ei ole teadvuslik TEADVUS Psüühikanähtused, mis avalduvad teadvuslik tasemel jagunevad kaheks: 1) teadvustatud ehk eksplitsiitsed (teadlikult kirjeldatavad) ning mitteteadvustatud ehk implitsiidsed (teadlikult kirjeldamatud) Psüühiliste nähtuste sfääride jagunemine, 1) psüühilised protsessid, 2) psüühilised seisundid, 3) psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID: Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamine subjekti poolt Tunnetusprotsessid (kognitiivsed) – aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine Emotsionaalsed protsessid (afektiivsed) – avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes Täidesaatvad protsessid (eksekutiivsed) – käivitavad ja suunavad toiminguid Kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite
Ulatusliku subjektiivse oleviku fenomen võimaldab lisaks järeldada, et immateriaalsed hinged on teatud ajalise ulatusega aktuaalselt ajaläbised entiteedid, ning sellistena pole nad, puhtloogilisel põhjusel, mitmekslõhestatavad ega kokkusulandatavad, sobides seega igati personaalidentiteedi kandjateks. Inimeste ja teiste aistinguliste olendite immateriaalsed hinged ei saa olla põhjuslikult produtseeritud materiaalse reaalsuse poolt. Ehk kõige üldisemalt väljendudes: nii nagu ajuprotsesside ja kvaalide vahelise mistahes seose kontingentsest iseloomust järeldub, et kvaalid ei saa olla põhjusliku paratamatusega esile kutsutud ajuprotsesside poolt, nii järeldub ka ajuprotsesside struktuurse üldiseloomu ja indiviidi ajaläbise identsuskonfiguratsiooni topoloogia vaheliste võimalike seoste kontingentsest iseloomust, et indiviidide immateriaalsed hinged ei saa olla põhjusliku paratamatusega genereeritud materiaalsete protsesside poolt.
· Dopamiin- (ligutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sõltuvussuhted) · GABA /gamma-amino-võihape- (motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon, korteks!) · Glutamaat+ (õppimine, mälu) · Norepinefrin- (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu) · Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agresiivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiidid) Kasutatakse spetsiaalseid ajuprotsesside registreerimise ja kuvamise meetodeid: PET- positronide emissiooni tomograafia; magnetresonants-kuvamine (fMRI); MEG; optilised meetodid. SENSOORSED TUNNETUSPORTSESSID (kognitiivsed protsessid) Eesmärgipärane tegevus on võimalik tegelikkuse peegeldeamisel või esindamisel. Tegelikkusest vaimse pildi loomine psüühiline kujunditena toimub tunnetusprotsesside vahendusel. Psüühilise tegevuse vomrid ehk tunnetusprotsessid: Aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia.
Atsetüülkoliin+ aktivatsioon,tähelepanu,lihaskordinatsioonid,viha,seks,agressiivsus Dopamiin liigutuste kontroll,asendid,meeleolu,positiivsed kinnitused,sõltuvussuhted GABA(gamma-amino-võihape/ - motoorika kontroll,nägemine,ärevuse regulatsioon,korteks Glutamaat+ õppimine,mälu Norepinefriin tähelepanelikkus,emotsioonid,uni,õppimine,meeleolu Serotoniin-uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressiivsus, impulsiisvus, depressiivsus,suitsiid) Kasutatakse spetsiaalseid ajuprotsesside registreerimise ja kuvamise meetoteid Positronide emissiooni tomograagia(PET) Magnetresonants-kuvamine(MRI) Sensoorsed tunnetusprotsessid Aisting: Keskkonna üksikomaduste kui stiimulite,ärritajate vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess.Mitte üksnes välikeskkond vaid ka sisekeskkond · Nägemine(visuaalne modaalsus) · Kuulmine(auditiivne) kuulmismeele puhul igalt poolt vastuvõetavad hääled · Maitsmine(gustatoorne) · Haistmine(olfaktoorne)
4. Sihteksperimentide läbiviimine eel või järeltestimiseks 5. Tasulised loengud reklaamipsühholoogiast erinevatele spetsialistidele 6. Praktilisteoreetiline koolitus asjast huvitatuile 7. Lepingulised tööd andmete süstematiseeritud esitamiseks, reklaamide ja reklaamikampaaniate süvaanalüüsiks jne. Neuromarketing Neuromarketing tajumise, mõtlemise, otsustamise, eelistamise, tundmuste ning isikuomadustega seotud ajuprotsesside kuvamise meetodite kasutuselevõtt reklaamialal. Funktsionaalse magnetoentsefalograafia, positronide emissiooni tomograafia, magnetresonantsi või EEG aparatuuri abil saadud ärritussündmustega seotud aju biopotentsiaalide registreerimise aparatuuriga tehakse kindlaks ja kuvatakse katseisiku aju eri piirkondade aktiivsust tingimustes, kus see katseisik tajub reklaamispetsialistide jaoks huvitavaid objekte. Samuti pakub huvi, millised protsessid ajus ja kus
language"): rahvamudel suhtlusest põhineb "torumetafooril". TORUMETAFOOR: Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. Torumetafoor ei arvesta, et tegelikult liiguvad inimeste vahel kas hääle- või valguslained, mis aktiveerivad protsessid vastuvõtja ajus. Isegi taju tasemel pole vastavus lainete ja ajuprotsesside vahel üks-ühene (näomaskinõgus pool tundub kumerana), tähendusetasandist rääkimata. Kui sisu on teksti "sees", siis on näiteks olemas ainult üks õige ajalugu, mis on türikutesse peidetud ja tuleb sealt "välja lugeda", õigustekstid on "absoluutsed", ühetähenduslikud (milleks sel juhul advokaadid, Ülemkohus jne?), kirjandusteosel on üks õige tähendus jne. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine:
elektromüograafia - lihaste biovoolud registreeritakse puhkeolekus ja kontraktsioonil nõel- ja pinnaelektroodidega. Mõõdetakse motoorse ühiku aktsioonipotentsiaali. elektroneurograafia - motoorsete ja sensoorsete närvide juhtekiiruste registreerimine. Stimuleeritakse elektriimpulssidega. Kasutatakse plüneuropaatia ja polüardikuloneuriidi avastamiseks. Neuroradioloogia(visualiseerimismeetodid) Kompuutertomograafia Esmane uuring enamiku ajuprotsesside diagnoosimisel. Kontrastaine kasutamine võimaldab täpsemalt diagnoosida juhul, kui haigusprotsessiga kaasneb aju verevarustuse häire või on tekkinud ülemääraselt veresoonestikku (ajuinfarkt, subduraalne hematoom, kasvajad jm.). · Värske ajuinfarkt (alla 24 t.) pole tavaliselt nähtav, kuid verevalumit näeb ja uuring sobib infarkti ja subarahnoidaalse hemorraagia (SAH) eristamiseks. · Demüelinisatsiooni üldiselt ei näe.
- kaudne tahtlus näitab, et isik peab võimalikuks oma käitumise vastavust süüteokoosseisule Valetamine On see kui inimene püüab varjata teadaolevat. „Valedetektori” testis esitatakse inimesele nö kriitilisi stiimuleid, mille peale peaks inimense füsioloogilised seisundid viitama. Küll aga on probleemiks see, et „Miks?!” inimene neile stiimulitele reageerib. Valetamise avastamisele on suunatud ka näiteks ajuprotsesside kuvamise meetodid – EEG ja fMRI aparaadid võimaldavad nt valetava aju pilti tuvastada. fMRI-ga on võimalik näidata eesmise aju tsingulaarkorteksi piirkonda, mis aktiveerub ja see näitabki pilti nö „Valetavast ajust”. Sissejuhatus sotsiaalkultuurilisse psühholoogiasse Isiksuse psühholoogia Isiksuse psühholoogia on juriidiliselt relevantne mitmel põhjusel. Inimesed reageerivad asjadele erinevalt
Haiguse põhjustatud isiksusemuutused Osa seoseid haiguste ja isiksuse vahel tõusevad esile, kuna kindlad aspektid isiksuses on esile kutsutud haiguse poolt. Näiteks mõned vähihaiged muutuvad depressiivseks ja kartlikuks. Ka võivad teatud kahjulikud bioloogilised protsessid esile kutsuda kroonilisi psüühikahäireid. Näiteks võib hapnikupuudus (hüpoksia) põhjustada depressiooni.Lisaks võivad paljud haigused sh süüfilis, AIDS ja Alzheimeri tõbi, mõjutada ajuprotsesside tööd ja seega kutsuda esile muutusi isiksuses. Kuna pereliikmed märkavad muutusi isiksuses ennem, kui arst otsustab teha meditsiinilised testid, võib neil tekkida vale-arusaam, et isiksus prognoosib või põhjustab haigust. Ka paljud ravimid ja ravimiteraapiad põhjustavad depressiooni, tuju-muutusi, ärevust, langenud seksiiha ja muid psühholoogilisi kõrvalmõjusid. Kahjuks on tänapäeval pidevalt suurenenud ravimite tarbimine, kuid samas ei ole
1. Erinevad episteemilised omadused: ignorantne isik võib teada ja tunda oma vaimuseisundeid, teadmata midagi ajuprotsessidest(Smarti vastuväide 1). Aistingud on isikule privaatsed, ajuprotsessid on avalikult kättesaadavad(Smarti vastuväide 6). Vastus 1: teadmiste ja uskumustega seotu loob konteksti, kus Leibnizi seadus ei kehti. Vastus 2: teadmine ja arusaamine sõltuvad mõistetest. Smart rõhutab, et samasusseos aistingute ja ajuprotsesside vahel pole analüütiline, paratamatu seos, mis tuleneks mõistet tähendustest. Seega langevad ära vastuväited, mis pärinevad vaimsete ja füüsiliste mõistete erinevusest. Need vaimuseisundite ja ajuseisundite erinevad omadused on mentaalse ja füüsilise valdkonna erinevate mõistete tunnused, mitte ontoloogilisel tasemel asuva entiteedi vasturääkivad omadused. 2
Samuti ka meeleelunditest või perifeersest närvisüsteemist tulevate närviimpulsside töötlemine. Teadvuse sisude neurokorrelaatidena võivad toimida ka ülalt alla suunatud tagasisidestatud närviprot- sessidena. Teadvuse sisude neurokorrelaadid esinevad ka sündmus-potentsiaalides. Teadvusliku taju ajuaktiivsuse sagedus jääb umbes beetasageduste ( 20 Hz ) ja gammasageduste ( 30-80 Hz diapasoonis ) vahele. Teadvus esineb ajuprotsesside biopotentsiaali negatiivse polaarsuse korral. 2.3 Ajusüsteemide aktivatsioon Neuronite ( ja neuronipopulatsioonide ) aktiivsused on seotud närviimpulsside liikumistega närvikoes. Näiteks kui impulss saabub neuronisse ( neuronipopulatsiooni ), siis muutub neuronipopulatsioon aktiivseks. See tähendab seda, et mingi ajupiirkonna aktiivsus tähendab ( info ) impulsside vastuvõtmist, töötlemist või edasi saatmist. Seda sellepärast, et neuronite aktivatsioon ja
annaabi.ee 
