Ajuinsult (0)

Madalsoo  
Alam- Pedjas
Koostjad:  Diana  Dubrova
Tatjana  Turžina
Lauri Piirisaar
Alam-Pedja  looduskaitseala
Ø  Kaitseala asub 
Võrtsjärve nõos
Ø Alam-Pedja on suurte 
soode , märgade 
metsade ja lammide 
ning looklevate 
jõgedega piirkond
Ø Kaitseala pindala on 
34220 ha. See ulatuslik 
loodusala jääb Jõgeva, 
Tartu ja Viljandi 
maakonna piirialadele
Mis on madalsoo?
Ø  Madalsoo on soo arengu algetapiks, mille 
vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest
ØMadalsoo on võrreldes teiste soodega 
küllaltki liigirikas kuna liikuv põhjavesi 
rikastab  turvast  hapniku ja  toitainetega . 
Turbakiht ei ole  madalsoos  veel kuigi paks ja 
taimed toituvad mineraalaineterikkast 
põhjaveest
Taimed
Rohttaimed :
TarnKollane võhumõõk
Ussilill
Ubaleht
Sookastik
Taimed
Rohttaimed:
Sinihelmi
Soopihl
kas
Soovõhk
Peetrileht
Harilik käoraamat
Loomad
Linnud:
Teder
Kurvitsalised
Kajakad
Sookurg
Rukkirääk
Loomad
Metskiur
Linnud:
Punajalg -tilder
Mustsaba-vigle
Kiivitaja
Põõsalind
Loomad
Kahepaiksed:
Rohukonn
Tähnikvesilik
Rabakonn
Rohe-kärnkonn
Arusisalik
Loomad
Roomajad:
Kuivemates sooservades, 
kraavikallastel rohkesti 
arusisalikke ja rästikuid ning 
vaskusse.
Rästik
Vaskuss
Loomad
Putukad:
Üle 1500 liigi. 
Kõige liigirikkam rühm mardikalised. 
Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, pärisk
ärblane,  rohekärblane ja 11 liiki parme. 
Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk
. Ämblikulised: hiidämblik, hüpikäblik, 
ristämblik, huntämblik, kangurlane, sireämblik.
Loomad
Arenenud põõsarindega soometsades:  metsk
its, põder,   metssiga , valgejänes, mäger, 
rebane . Pisinärilistest: uruhiir.
Metskits
Uruhiir
Madalsoo teke
Ø Madalsoo on soo, mille vesi pärineb 
peale sademete ka põhjaveest. 
Ø  Madalsood  kujunevad veekogude kinnikasvamisel 
või mineraalmaade soostumisel. 
Ø Madalsoo on väga liigirikas kuna põhjavesi 
rikastab turbakihti hapniku ja toitainetega.
Ø Madalsoos on 30 cm turbakiht, kus taimede 
juured ulatuvad läbi turbakihi ilusti mullani.
Ø Madalsoode pindala väheneb seoses  nende 
kuivendamisega – võetakse kasutusele üha uusi 
põlde ja heinamaid. 
Ø Turbasamblad hävivad  ning soode pindala 
väheneb õhusaaste mõjub tõttu.
Madalsoo püsima jäämiseks vajalikud 
tegurid
Ø Piisavalt sademeid, et vesi ei jõuaks sealt 
ära aurata või ära voolata.  
Ø Vältida madalsoo  kuivendamist  põllumaa või 
heinamaa  tegemiseks.
Ø Globaalsemad probleemid, mida tuleks 
vähendada/aeglustada  on õhusaaste ja 
kliima soojenemine.
Tingimuste muutumisel
Ø  Puhta vee säilitusalad vähenevad.
Ø  Hävib suur osa orgaanilist ainet, mis on aastatepikkuse 
protsesskäigus talletunud
Ø  Taime- ja loomaliikide elupaik hävineb
Ø  Hävineb pikaajaline majandustulu kogu inimkonnale: marjad-
seened,  turvas
Ø  Soode pindala väheneb
Ø  Soo kuivab kokku
Madalsood Eesti looduses
Ø  Truu, Kurm, Veber, 
1964(mullastiku alusel)  järgi: 
andmetel oli Eestis 515. 000 ha 
madalsoid, mis moodustasid kogu 
Eesti soodest 57%. 
Ø  Laasimer, 1965( taimkatte  alusel)  
järgi: madalsoid 36 %. 
Ø  Ajakirja  “Eesti loodus” artikli “Kui 
palju on Eestis  soid ” andmetel on  
järele jäänud 25. 000 ha 
madalsoid,  liigirikkaid madalsoid 
on üle 5. 000 ha ja liigivaeseid u. 
17. 000 ha. 
Madalsoode kaitse
Ø  Madalsoo on kaitset vajav ja kaitse all olev  kooslus , kuna 
märgalad on koduks   paljudele  liikidele.
Ø  Turbas seotud süsinik moodustab umbes veerandi mullas  olevast  
süsinikust. Seda on neli korda rohkem, kui suudavad siduda 
troopilised vihmametsad.
Seega on nende alade kaitse ja õige  majandamine  kliima 
soojenemise  seisukohast  oluline.
Toiduvõrgustik
Образец текста
Второй уровень
●
Третий уровень
●
Четвертый уровень
●
Пятый уровень
Säärik-sääsk
Rebane
Soopihl
KOKKUVÕTE
Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade 
soostumisel. On väga liigirikkad kuna põhjavesi rikastab turbakihti 
hapniku ja toitainetega ning taimede juured ulatuvad läbi 30 cm 
turbakihi ilusti mullani.
Kahjuks madalsoode pindala Eestis aina väheneb seoses nende 
kuivendamisega, sest võetakse kasutusele üha uusi põlde ja 
heinamaid. Madalsoo on kaitset vajav kooslus, kuna märgalad on 
elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Vähenevad ka puhta 
vee säilitusalad ja hävib suur osa orgaanilist ainet, mis on 
aastatepikkuse protsessi käigus talletunud.
Kasutatud kirjandus
Ø  http://www.slideshare.net/mariliis.lehtveer/soo-elustik  
Ø  http://www.tlu.ee/~kyttim/dokumendid/Soode%20okoloogilise
%20liigitamise%20pohimotted.pdf
Ø  http://bio.edu.ee/taimed/general/soop.ht m
Ø Muu:  http://www.ebu.ee/tokko/33_kooslused.html
Ø  http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_sood
Ø  http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/mires/F1178878013/
F1178878027
Ø / http://et.wikipedia.org/wiki/Madalsoo/ ja /
Ø  http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/mires/F1178878013/
F1178878027/
Ø /  http://www.eestiloodus.ee/artikkel1350_1346.html /
Ø  http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-04_Pajula.pdf
Aitäh tähelepanu eest !!

Document Outline

• Slide 1
• Alam-Pedja looduskaitseala
• Mis on madalsoo?
• Taimed
• Taimed
• Loomad
• Loomad
• Loomad
• Loomad
• Loomad
• Loomad
• Madalsoo teke
• Madalsoo püsima jäämiseks vajalikud tegurid
• Tingimuste muutumisel
• Madalsood Eesti looduses
• Madalsoode kaitse
• Toiduvõrgustik
• KOKKUVÕTE
• Kasutatud kirjandus
• Aitäh tähelepanu eest !!