t 0 t Leitud valemi abil arvutada hetkeline kiirus momendil t = 5 2 Diferentsiaalarvutuse rajajad Isaac Newton Gottfried Wilhelm Leibniz 1643-1727 1646-1716 3 Liikumise kiirus Punkti liikumise seadus: s = f (t) 0 (t = 0) Ajamoment t: s = f (t) s1 (t = t1) s Ajamoment t + t : s = f (t + t) s2 (t = t2) Ajavahemikus t läbitud tee: M s s = f (t + t) f (t) vk = s Keskmine kiirus: t v = lim s s Hetkeline kiirus: t 0 t
Aktiivtakistused Volt-ampermeetriga mõõdetud R, takistuste aritmeetiline keskmine 21,429 21,454 21,479 Testriga mõõdetud taksituste 21,429 artitmeetiline keskmine 21,479 20,5 Keskmine takistuste erinevus % 4,45 Millest on põhjustatud erinevus ? Erinevus on põjustatud erinevatest mõõteriistadest, nende täpsusest Mõõtmiste ajamoment on teine, hilisematel mõõtmistel on takkisti juba soojenenud ja seega takistus vähenenud. Ampermeeter mõõdab nii voltmeetrist sisetakistusest läbiminevat voolu kui ka takistist läbiminevat voolu, mis sumeeruvad Millal on osutimõõteriistaga mõõtmiselt mõõteviga väiksem ? Siis kui mõõteriistad ei ole veel soojenenud. Siis kui välised elektromagnetväljad ei häiri mõõteriista tööprotsessi. Siis kui on valitud kõige sobivam mõõtepiirkond
loenduse kokkuvõtete tegemisel tähtsust.Nimelisus võimaldab vältida inimeste korduvat arvestamist ja tagab andmete suuremat tõele vastavust.4.Loenduse minimaalkestus:Mida lühema aja jooksul rahvaloenduse andmed kogutakse, seda täpsemad ja väärtuslikumad nad on. 5.Loenduskava piisavus ja minimaalsus:loendatavatele tuleb esitada ainult minimaalne arv küsimusi,millest piisaks vajalike järelduste tegemiseks 10.Kriitiline e loendusmoment: so ajamoment-kuupäev ja kelaaeg,millise seisuga rahva arv ja muud tunused registreeritakse. Viimane oli 31.03.2000,kell 00.00. 11.Rahvus:selle määrab inimene ise. Kui lapse puhul tekib konflikt eelistatakse ema rahvust, emakeel:so keel mille laps omandab esimesena. Otsustamisraskuse puhul valitakse keel,mida leibkonnas rohkem kasutatakse. 12.Sündimuse mõõtmine: Kasut.viljakuse määra Sündimuse kordaja =sünnid aastaselanike arvuga*1000=vastus promillides 13.Sündimust vähendavad tegurid Eestis:1
STATISTIKA MÕISTED, VALEMID AEGRIDADE ANALÜÜS • Aegrida – nähtuste ajalist muutumist iseloomustavate arvandmete rida. • Aegrea elemendid – nähtust iseloomustava tunnuse arvväärtused ning neile vastavad teatud ajamomendid või –perioodid Aegread liigitatakse moment- ja perioodridadeks • Momentrida – aegrida, mille iga element on seotud teatud ajamomendiga. See kindel ajamoment võib olla mingi kindel kuupäev, näiteks aasta lõpp või algus, näiteks rahvaarv 1. jaanuari seisuga või bilanss mingi kuupäeva seisuga. Momentrea oluliseks iseärasuseks on asjaolu, et nähtust iseloomustava tunnuse arvväärtuste summal ei ole reaalset sisu. Näiteks ei oma sisu rahvaarvude liitmine 1. jaanuari seisuga. • Perioodrida – aegrida, mille iga element on seotud mingi ajavahemikuga, perioodiga (perioodiks võib olla kuu, kvartal, aasta)
Liigutuste hindamisel lähtutakse liigutustegevuse formaalsest mudelist On põhiline teadusuuringutes ja arengudünaamika numbrilisel hindamisel Ressursimahukas Biomehaanilised tunnused: 1) Kinemaatilised – kehade liikumise geomeetrilised aspektid, arvestamata nende massi ja neile mõjuvaid jõude. Liikumine võib olla kulgev(joonkiirus ja –kiirendus), pöörlev (nurkkiirus- ja kiirendus), deformatsiooniline ja kombineeritud. Kinemaatilised parameetrid: 1) Ajalised: ajamoment, kestvus, tempo, rütm 2) Ruumilised: positsioon, trajektoor, nihe, nurk (absoluutne või suhteline) 3) Ajalis-ruumilised: joonkiirus (hetk- ja keskmine kiirus), joonkiirendus, nurkkiirus, nurkkiirendus Kinemaatilise uuringu meetodid: lokaalsed kiirendus ja asendiandurid, gps põhised mõõteseadmed, goniomeetrid, videoanalüüs 2) Dünaamilised e. kineetilised – käsitleb kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul
Praost sureb ühel augustiõhtul 1939 ja samal õhtul teatab raadio Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise mittekallaletungipakti sõlmimisest. Ent romaani jutustaja jaoks ei ole neil sündmustel pealtnäha mitte mingit suuremat kaalu. Oluline on hoopis muu aja metafüüsika: ,,Samal õhtul ja nüüd kerkib küsimus, kas on võimalik, et sama õhtu on korraga kahes kohas, hoopis kõnelemata mitmest kohast, mida mõni üsna mõtlematult nimetab ,,kõikjal. On ainult üks ühine ajamoment, aga õhtu ei koosne ainult kellalöögist, nii nagu päev ei koosne ainult kalendrilehest. Isegi õhtu on korraga ainult piiratud alal, ja on neid, kes sama õigusega räägivad samal ajal hommikust. Sama õhtu on veel piiratumal alal, see on ainult siin, kus oleme meie ja kõik see, mida me näeme. Me ütlesime: samal õhtul ja mõtlesime seejuures kõigist seostest lahti mõtestatud aega, ja me
Selliste signaalide korrelatsioonifunktsiooni laius on tunduvalt väiksem nende kestvusest. 3.3.2.1 Optimaalne vastuvõtja signaali amplituudi mõõtmiseks- Lugedes signaali faasi mitte teadaolevaks, kasutame siin faasitundetut filtrit (joon. 3.3.9) Fikseerimisskeem jätab meelde ajamomendil t0=tsign pinge sobitatud filtri väljundis, mis on võrdeline sisendsignaali amplituudiga. Kui ajamoment pole teada, siis fikseeritakse maksimaalne filtri väljundsignaali väärtus. 3.3.2.2. Optimaalne vastuvõtja signaali viiteaja (objekti kauguse) mõõtmiseks- Vastuvõtja on analoogse, joonisel 3.3.9. toodud struktuuriga: ·Fikseeritakse ajamoment, millal filtri väljundsignaal saavutab oma maksimumi; sellest lahutatakse impulsi teadaolev kestvusaeg; saadud tulem ongi viiteaeg. Viiteaja eraldusvõime
d) lahendada võrrand , e) lahendada võrratus f(x) +3 < Vastus: a) X= 1; 4 ;b) (2,5;0) ; c)-a d) x = 1,6 ; e) 3; 4 3. Punkt liigub sirgjooneliselt seaduse s(t) = 0, 25t 0,5t 3t 6t järgi. 4 3 2 a) leidke kiirus ja kiirendus ajamomentidel t = 1s ; t = 3 s ; t = 4 s b) määrake ajamoment , millal kiirendus on 0 ; c) leidke millisel ajavahemikul kiirendus suureneb ; m 2 d) millisel ajavahemikul on kiirendus väiksem kui 30 sek Vastus: a) v -0,5 ;1,5 ;22 ; a -6;12;30 b) t = 2 ; c) t f 2 ; d) 0; 4
Vastus: a) X= ;b) (2,5;0) ; c)-a d) x = 1,6 ; e) 0, 25t 0,5t 3t 6t 4 3 2 3. Punkt liigub sirgjooneliselt seaduse s(t) = järgi. a) leidke kiirus ja kiirendus ajamomentidel t = 1s ; t = 3 s ; t = 4 s b) määrake ajamoment , millal kiirendus on 0 ; c) leidke millisel ajavahemikul kiirendus suureneb ; m sek 2 d) millisel ajavahemikul on kiirendus väiksem kui 30 f 0; 4
milliste elementide abil teostatakse loogikaoperatsioon. On olemas süsteemid: DTL, TTLS, nMOP, pMOP, KMOP, ESL, I2L. 5. Suhteliselt aeglane, aga samas väga täpne meetod. Konstanse kestusega ajavahemikus 0 - t1 (antakse ette aja t1 täitumise detektori abil) toimub sisendpinge UX integreerimine (esimene integreerimine). Teine integreerimine toimub püsiva kiirusega dUC/dt. Muundamise tulemus aja intervall deltat = t2 t1 on proportsionaalne sisendpingele UX. Ajamoment t2 määratakse komparaatori (nulldetektori) abil. Ajavahemik deltat muudetakse arvuks sel teel, et kogu teise integreerimise ajal täidetakse loendurit püsiva sagedusega loendusimpulssidega. Ajavahemiku 0 - t1 alguses strobeerimisimpulsiga loenduri väljundkood satub registrisse. Registri digitaalne väljund on muundamise lõpptulemus. Pilet 13. 1. Stabilitron 2. ÜE väljund karakteristik 3. Integraator OV baasil 4. DTL 5. Registrid 1
ilmnenud vigade kõrvaldamiseks, kõrgendatud vastutus teatud ajaks, mistõttu õigustatud isikul on kergem oma nõudeid maksma panna. 6. Menetlusseadustes sätestatud avalduste esitamise tähtajad- 7. Kohtu või haldusorgani määratud tähtajad- tähtaja möödalaskmisel kaotab menetlusosaline õiguse menetlustoimingut teha 8. Õiguse kaotamine selle pikaajalise kasutamata jätmise tõttu- ajamoment (õigus pikka aega kasutamata), usaldusmoment (võlgnikul usaldus et õigust ei kasutata), käsutusmoment (usalduse tõttu on võlgnik teinud käsutusi oma vara suhtes uskudes, et õigust enam ei rakendata) Õiguste lubamatu teostamine 1. Hea usu põhimõtetega vastuolus 2. Seadusega vastuolus 3. Teisele kahju tekitamise eesmärgil 4. kahjustava tegevuse või heade kommetega vastuolus oleva teo tegemise keeld Hädakaitse
ilmnenud puuduse kõrvaldamiseks, kui sellega ei välistata seadusest tulenevaid nõuded ega aegumistähtaegu) 6) menetlusseaduses sätestatud avalduse esitamise tähtajaga 7) kohtu või haldusorgani poolt määratud tähtajaga (kohtu või haldusorgani poolt menetlusosalistele määratud tähtaja möödalaskmisel kaotab menetlusosaline üldjuhul õiguse menetlustoimingut teha) 8) õiguse kaotamisega (ajamoment – õigust ei kasutata pikemat aega; usaldusmoment – võlgnikul tekib usaldus, et õigus enam ei kasutatagi; käsutusmoment – usalduse tõttu on võlgnik teinud käsitusi oma vara suhtes, uskudes, et õigust enam ei rakendata ÕIGUSTE LUBAMATU TEOSTAMINE: Subjektiivsete õiguste omamine ei tähenda nende piiramatu teostamise õigust. Subj õiguste piiramine: 1) keeld teostada õigusi vastuolus hea usu põhimõttega, sh seaduse, lepingu või tava kohaldamata
See on täpne meetod, aga aega kulub umbes 2,5 korda rohkem. 193 194 Kahekordse integreerimisega ADM. Suhteliselt aeglane, aga samas väga täpne meetod. Konstanse kestusega ajavahemikus 0 - t1 (antakse ette aja t1 täitumise detektori abil) toimub sisendpinge UX integreerimine (esimene integreerimine). Teine integreerimine toimub püsiva kiirusega dUC/dt. Muundamise tulemus aja intervall t = t2 t1 on proportsionaalne sisendpingele UX. Ajamoment t2 määratakse komparaatori (null- detektori) abil. Ajavahemik t muudetakse arvuks sel teel, et kogu teise integreerimise ajal täidetakse loendurit püsiva sagedusega loendusimpulssidega. Ajavahemiku 0 - t1 alguses strobeerimisimpulsiga loenduri väljundkood satub registrisse. Registri digitaalne väljund on muundamise lõpptulemus. 195 Kirjandus 1. Horowits P., Hill W. The art of Electronics. Cambridge University Press , 1998, 1999, 2000, 2001. 2
tellijal kohustus töövõtjale raha ära maksta. Tähtaja tähendus on paljudel juhtudel just see, et selle kaudu määratakse tähtpäev. Tähtajal võib olla ka iseseisev tähendus, eelkõige kestvuslepingute puhul nt üürileping mingi asi antakse üürile kaheks aastaks, see kaks aastat ongi tähtaeg, selle aja jooksul on üürnikul õigus seda kasutada. Tähtpäeva tähendus seisneb eelkõige selles, et sellega on määratud ajamoment, mis ajaks peab olema midagi tehtud eelkõige on selleks midagi tegemiseks kohustuse täitmine. Teiseks on tähtpäev oluline nõuete esitamise seisukohalt. Seaduses on antud hagi ehk kohtusse esitamise nõude tähtajad. Võib olla ka mitmete muude õiguste kasutamise puhul tähtaeg nt taganemise avalduse tegemine, tühistamise tähtajad on seaduses sätestatud. Terminoloogilest on õige rääkida, et tähtaeg möödub ja tähtpäev saabub. 11.2 Tähtaegade liigid
muudel võrdsetel asjaoludel alternatiivi, mis toob neile potentsiaalselt suurima tulu. Riskikartlikud otsustajad lülitaksid samadel tingimustel aga suurima tulu saamise võimaluse välja, kuna kardaksid saada halvimat tulemust (risk on suur). - Riskijulge otsustaja puhul annab täiendav info rohkem võitu kui riskineutraalse ja riskikartliku otsustaja puhul. 97. Mille alusel määrata otsuse vastuvõtmise optimaalne ajamoment? - Otsus tuleb teha võimalikult hilja, kui viivitamise korral on võimalik saada täiendavat infot väliskeskkonna seisundite tekkimise kohta. Samal ajal tuleb otsus teha piisavalt vara, et oleks võimalik normaalselt teostada kõik alternatiivi elluviimiseks vajalikud toimingud. Otsustamisega liigne kiirustamine nagu ka liigne viivitamine võib kaasa tuua kahju, st otsus tuleb langetada optimaalsel ajal. 98
K nihkus K´ suhtes s1,1. m nihkus K suhtes liikus x-telje vastassuunas, kuid K´ suhtes aga liikus x-telje suunas. Keha m on nüüd ( t3 ) K suhtes esialgses ( ruumi ) asukohas ( I ), kuid K´ suhtes aga jälle uues ( ruumi ) asukohas. Keha m tegi nihke edasi ja tagasi. Keha m on aga tegelikult uues ruumi ( ja seega ka aja ) asukohas, kuigi K suhtes seda näha ei ole. Seda tõestab K´ suhtes liikumine. Kuna tegemist on uue ruumi asukohaga, siis on ka uus ajamoment. Näiliselt on keha m K suhtes endises asukohas ruumis, kuid tegelikult seda ei ole. Nö. tõeline endine asukoht ( seega ka endine ajahetk ) jääb K-st väljapoole see jääb K´ ,,otsesesse" ulatusse. K suhtes liikus m nagu tagasi ( endisesse asukohta tuumis ), kuid tegelikult mitte. Ta liikus hoopis edasi. Seda tõestab K´ suhtes vaatlemine. Kehade m ja M näilised liikumised tulevad sellest, kui vaadelda neid K suhtes. Tõelised nihked aga siis kui K´ suhtes
K nihkus K´ suhtes s1,1. m nihkus K suhtes liikus x-telje vastassuunas, kuid K´ suhtes aga liikus x-telje suunas. Keha m on nüüd ( t3 ) K suhtes esialgses ( ruumi ) asukohas ( I ), kuid K´ suhtes aga jälle uues ( ruumi ) asukohas. Keha m tegi nihke edasi ja tagasi. Keha m on aga tegelikult uues ruumi ( ja seega ka aja ) asukohas, kuigi K suhtes seda näha ei ole. Seda tõestab K´ suhtes liikumine. Kuna tegemist on uue ruumi asukohaga, siis on ka uus ajamoment. Näiliselt on keha m K suhtes endises asukohas ruumis, kuid tegelikult seda ei ole. Nö. tõeline endine asukoht ( seega ka endine ajahetk ) jääb K-st väljapoole see jääb K´ ,,otsesesse" ulatusse. K suhtes liikus m nagu tagasi ( endisesse asukohta tuumis ), kuid tegelikult mitte. Ta liikus hoopis edasi. Seda tõestab K´ suhtes vaatlemine. Kehade m ja M näilised liikumised tulevad sellest, kui vaadelda neid K suhtes. Tõelised nihked aga siis kui K´ suhtes
K nihkus K´ suhtes s1,1. m nihkus K suhtes – liikus x-telje vastassuunas, kuid K´ suhtes aga liikus x-telje suunas. Keha m on nüüd ( t3 ) K suhtes esialgses ( ruumi ) asukohas ( I ), kuid K´ suhtes aga jälle uues ( ruumi ) asukohas. Keha m tegi nihke – edasi ja tagasi. Keha m on aga tegelikult uues ruumi ( ja seega ka aja ) asukohas, kuigi K suhtes seda näha ei ole. Seda tõestab K´ suhtes liikumine. Kuna tegemist on uue ruumi asukohaga, siis on ka uus ajamoment. Näiliselt on keha m K suhtes endises asukohas ruumis, kuid tegelikult seda ei ole. Nö. tõeline endine asukoht ( seega ka endine ajahetk ) jääb K-st väljapoole – see jääb K´ „otsesesse“ ulatusse. K suhtes liikus m nagu tagasi ( endisesse asukohta tuumis ), kuid tegelikult mitte. Ta liikus hoopis edasi. Seda tõestab K´ suhtes vaatlemine. Kehade m ja M näilised liikumised tulevad sellest, kui vaadelda neid K suhtes. Tõelised nihked aga siis kui K´ suhtes
annaabi.ee 
