(baarperioodiga). d b yt y1 Nii ahel- kui alusmeetodil leitud absoluutsed juurdekasvud võivad omandada nii positiivseid kui negatiivseid väärtuseid. Kui absoluutne juurdekasv on positiivne, siis tähendab, et võrreldes kas eelmise või baasperioodiga on näitaja väärtuses toimunud kasv, negatiivne väärtus näitab aga väärtuse kahanemist. 2. KASVUTEMPO on nähtust iseloomustava tunnuse vaadeldava ajamomendi (või -perioodi) arvväärtuse ja mingi eelmise ajamomendi (või -perioodi) arvväärtuse suhe. - Ahelkasvutempo – aegrea eelmise elemendi väärtusega võrreldakse. yt ia y t 1 - Aluskasvutempo – mingi varasema baasiks võetava väärtusega võrreldakse yt ib y1
fikseeritud arv sisendtähestiku lõplikke väärtusi Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 49 Lõplik automaat mudeli väljundil saab olla n väljundsuurust y1, y2, ... yn, mis on väljundtähestiku Y sümbolid ehk fikseeritud arv väljundtähestiku lõplikke väärtusi igal ajamomendil saab mudel olla ainult ühes võimalikest olekutest z1, z2, ... zN mudeli oleku mingil ajamomendil määravad ära selle ajamomendi sisendsuurus x ja eelmise ajamomendi olek z Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 50 Lõplik automaat mudeli teisendab sisendsümboli x väljund sümboliks y sõltuvalt mudeli olekust eelmisel ajamomendil automaate, mille väljundsümbol y määratakse üheselt vaid sisendsümboliga x, nimetame mäluta automaatideks Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 51 Lõplik automaat automaate, mille väljundsümbol y sõltub lisaks
raamatupidamises kajastatuga. Varude arvestusmeetodid: 1.Tükimeetod- lähtub varude tegelikust füüsilisest liikumisest. 2.Kaalutud keskmise soetushinna meetod- peale igat kaubapartii sissetulekut arvutatakse uus kaalutud keskmine soetusmaksumus 3.FIFO meetod- lähtub põhimõttest, et esimesena soetatud kogus müüakse ka esimesena ära. Inventuuri läbiviimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks varade tegelik seis kindla ajamomendi seisuga ülelugemise,-kaalumise,- mõõtmise teel. Materiaalne põhivara: Maa, ehitised(jääkmaksumuses), masinad ja seadmed (jääkmaksumuses), muu materiaalne põhivara(jääkmaksumuses), lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Amortisatsioonimeetodid- lineaarne meetod, tegevusmahul põhinev meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Immateriaalne põhivara- firmaväärtus, arendusväljaminekud, muu immateriaalne põhivara, ettemaksed immateriaalse põhivara eest.
olnud teda mõjustanud tegurite suhtelised või absoluutsed mõjuulatused, mille kohta majanduslikust praktikast kogutud arvulistes lähteandmetes otsest informatsiooni ei ole. Individuaalindeksid ehk dünaamikasuhtarvud iseloomustavad nähtuste ajalist muutumist ning nad leitakse kui tunnuse väärtus mingil ajaperioodil jagatakse tunnuse väärtusega mingil talle eelneval ajaperioodil. Ahelindeksid leitakse libisevas järjekorras eelneva ajamomendi või -perioodi alusel (t 3 vs t2, t2 vs t1) Alusindeksid (baasindeksid) leitakse ühe kindla ajamomendi või -perioodi alusel (t 3 vs t1, t2 vs t1) Kaks peamist rühma indekseid tulenevalt nähtuse tüübist: kvantitatiivsed ehk ekstensiivsed nähtused nagu toodete hulk, tööliste arv, tööpäevade arv, palgakulu jne kvalitatiivsed ehk intensiivsed nähtused nagu toote hind, tööliste palgatase, tööviljakus
1.3. Kvantmehaaniline maailmapilt Kvantmehaaniline maailmapilt kujunes välja 19241930 Bohri, de Broglie, Schrödingeri, Heisenbergi, Pauli ja Diraci tööde tulemusena. Lisandusid dualismiprintsiip ja tõenäosuslikkuse printsiip12. 1.3.1. Werner Heisenbergi määramatuse printsiip13 Heisenbergi määramatuse printsiip (relatsioon) seob osakese Warner Heisenberg asukoha ruumis tema kiirusega, ajamomendi aga energiaga. 12 http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC%C3%BCsikaline_maailmapilt (24.03.2009) 13 http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/kymnes/kakskymmend.html (24.03.2009) 7 Suurusi , , ja võib käsitleda kui tavalisi mõõtmisvigu. Määramatuse printsiip ütleb, et teatud väikesed vead on loodusseadustesse "sisse kirjutatud", nad on omaette loodusseadus. 1.3.2
2) Liitindeks – leitakse individuaalindeksi keskmistena või agregaatsummade (poes oleks selleks kogu kaupade maksumus e. kogus*hind=maksumus ja maksumused liidetakse kokku) jagatisena. 3. püstitatud uurimisülesande järgi: 1) kirjeldavad indeksid on kõik individuaal- ja koondindeksid 2) üldistav-analüütilised indeksid- 4. ajalise muutumise järgi: 1) alusindeks- leitakse ühe kindla ajamomendi või ajaperioodi alusel ja neid nimetatakse baasindeksiteks. 2) Ahelindeks – leitakse libisevas järjekorras eelneva ajamomendi või ajaperioodi alustel. 32. Üldindeksi valemi tuletuskäik Indeksite tuletamisel tleb läbida järjekorras 4 etappi: 1. ülesande püstitus ja andmete hankimine eeldab , et uurijal on juba teada , mida ta uurida tahab ja missugusel viisil ta indeksimeetodi abil eesmärgini kavatseb jõuda
µ+/- 4 sigma 99,99% µ+/- 3 sigma 99,73% µ+/- 2 sigma 95,45% µ+/- 1,96 sigma 95% µ+/- 1,645 sigma 90% µ+/- 1,28 sigma 80% µ+/- 1sigma 68,27% Eksponentkeskmist kasutatakse siis kui on tegemist: 5. eksponenttasandamisega, mille korral tasandatakse e. silutakse uuritavat aegrida (mudeli lahendamiseks tuleb leida algtingimused (So) ja tasandusparameeter (alfa)). Eksponentkeskmine leitakse iga ajamomendi jaoks välja arvatud kõige esimene. Eksponentkeskmist kasutatakse kui on tegemist.. 6. aegreaga ja selle tasandamise juures 7. kekmise taseme leidmisega perioodreas ja perioodid on võrdsed (kasutatakse aritm. keskmist) 8. keskmise tasemega perioodreas ja perioodid ei ole võrdsed (kasutatakse aritm. keskmist) 9. aegreaga ja väärtuste standardhälve arvutamise juures (standardhälbe arvutamie juures kasutatakse aritm. keskmist) 10. ei ükski
µ+/- 4 sigma 99,99% µ+/- 3 sigma 99,73% µ+/- 2 sigma 95,45% µ+/- 1,96 sigma 95% µ+/- 1,645 sigma 90% µ+/- 1,28 sigma 80% µ+/- 1sigma 68,27% Eksponentkeskmist kasutatakse siis kui on tegemist: 5. eksponenttasandamisega, mille korral tasandatakse e. silutakse uuritavat aegrida (mudeli lahendamiseks tuleb leida algtingimused (So) ja tasandusparameeter (alfa)). Eksponentkeskmine leitakse iga ajamomendi jaoks välja arvatud kõige esimene. ÜLESANDED: 1.) Kui palju oleks muutunud müüdud kaupade käive kui hinnad ei oleks muutunud? Kaup Esimene periood Teine periood hind kogus Hind kogus A 8 EEK 450 10 EEK 430 B 14 EEK 600 13 EEK 680 V: Käive oleks suurenenud 8%
Libisemissammuks võib olla paaris või paarituarv aga soovituslikult on parem kasutada viimast varianti, sest sellisel juhul paiknevad keskmised ajaliselt kohakuti esialgse rea elementidega. Libiseva keskmise puhul tuleb silmas pidada, et tunnuse väärtuste kasvamise korral kalduvad libisevad keskmised tunnuse väärtusi alla hindama ja kahanemise korral üle hindama. Libisev keskmine tasandab ära jääkliikmete varieerumise. · Eksponentkeskmised arvutatakse iga ajamomendi (perioodi) jaoks sellele momendile (perioodile) vastava tunnuse tegeliku väärtuse ja sellele vahetult eelnevale ajamomendile vastava eksponentkeskmise kaalutud keskmisena. Eksponentkeskmise leidmisel võetakse rea liikmed arvesse seda väiksema kaaluga, mida varasemale ajale nad vastavad võrreldes vaatlushetkega. Eksponentkeskmise leidmist alustatakse keskmistamiskaalu (tasandusparameetri) valikuga. Kui see võrduks ühega, siis oleksid
tulemuse Majanduslik kasutusaeg ajaperiood, mille jooksul on majanduslikult kasulik seadet kasutada Ettevõttel tuleb kõigepealt ära hinnata seadmete majanduslik kasutusaeg ja määrata õigesti väärtuste vähenemine mis aastate jooksul toimib. Amortisatsioonieraldised väljaselgitatu summad, mille abil võetakse arvesse tootmisvahendite väärtuste vähenemine Antud ajamomendi väärtus väärtus mille võiks saada masina müümise eest antud ajamomendil. Väärtus langeb pärast masina kasutusele võttu. Tootmisvõimsus makstoodang kvantitatiivses ja kvalitatiivses mõttes, mida see seade võib oma tehnilistest omadustest lähtudes ühes ajaühikus anda. Kvalitatiivne maksimaalvõimsus -selle ületamine viib kulude suurenemisel. Selle asemel piisaks ka tootest, mis on väiksema tootmismahuga. Kasutamise aeg :
g (4.60) kust v = x = - 50 + 70 e - 0,02 g t (4.61) J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 40 Vaatame nüüd trajektoori kõige kõrgemat punkti, kui kuulikene hetkeks seisatub. Tähistame selle ajamomendi t f , kiirus on sel hetkel null, s.t v f = 0 . Seda arvestades näeb võrrand (4.61) ajahetkel tf välja kujul - 0,02 g t f 0 = - 50 + 70 e 5 - 0, 02 g t f Siit e = 7 Võtame mõlemast poolest naturaallogaritmid, saame
Haldus tegeleb kogukonna ja seal elavate inimeste asjadega (riigi/KOV elanikkond). 2. peab olema orienteeritud avalikele huvidele, mis pole konstante nähtus seotud konkreetsete asjaoludega, muutuvad ajas. Mis on avalik huvi? puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1. lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest
Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib vahepeal ette tulla vajadus piirata üksikisiku huvisid. Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus). Mis on avalik huvi? puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1. lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest
2) Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib vahepeal ette tulla vajadus piirata üksikisiku huvisid. Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus). Mis on avalik huvi? puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1. lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2
enamik süsteeme on pidevalt muutuvas seisundis), nt sisend, väljund, olek, häiringud (mürad), üldiselt mõõdetavad. Kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse. Orienteeritud süsteemis, kus on põhiliselt tegemist informatsiooniliste protessidega, nimetatakse muutujaid ka signaalideks. Kõik süsteemi muutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena. Hetkväärtused võivad sõltuda teiste muutujate (sama või varjasema ajamomendi) hetkväätustest. Parameetrid- süsteemi või tema elementide iseloomustavad suurused, mis esinevad dimensiooniga kordajatena süsteemi või mõnda elementi iseloomustavas võrrandis (nt. matemaatilises mudelis). Parameetrid võivad olla konstantsed, sõltuda ajast või mudeli muutujatest. Parameetri muutumisel muutuvad ka võrrandite lahendid ja sellest tulenevalt süsteemi omadused. Süsteemi parameetrid
Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib vahepeal ette tulla vajadus piirata üksikisiku huvisid. Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus). Mis on avalik huvi? puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1. lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 5 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides.
spinn (tekib elektroni pöörlemisel ümber oma telje) aja dimensioon => kvant-arvud on neljamõõtmelise aegruumi R4 = (n,l,m,t) koordinaadid, mis märgivad elektroni võnkumise perioodilisust orbiidil. Määramatuse relatsioon. Elektronile lainepikkuse omistamine ja tema asukoha sidumine seisevlaine maksimumidega tähendab, et asukoht on määratav lainepikkuse täpsuseni. (Heisenbergi määramatuse printsiip (relatsioon) seob osakese asukoha ruumis tema kiirusega, ajamomendi aga energiaga.) Pauli keeluprintsiip - Aatomis ei saa olla kaht elektroni, millel oleks samasugune kvantarvude nelik 21. Tuumafüüsika Põhimõisted: aatomituum, tuuma koostisosad, tuumajõud, seose-energia, massidefekt. Tuuma valem: massiarv, laenguarv, nende seos prootonite ja neutronite arvudega. Tuumaenergeetika: selle olemus, ahelreaktsioon, termotuumareaktsioon. Kiirguskaitse: radioaktiivne kiirgus ja seda iseloomustavad suurused; nende SI- ühikud.
spinn (tekib elektroni pöörlemisel ümber oma telje) aja dimensioon => kvant-arvud on neljamõõtmelise aegruumi R4 = (n,l,m,t) koordinaadid, mis märgivad elektroni võnkumise perioodilisust orbiidil. Määramatuse relatsioon. Elektronile lainepikkuse omistamine ja tema asukoha sidumine seisevlaine maksimumidega tähendab, et asukoht on määratav lainepikkuse täpsuseni. (Heisenbergi määramatuse printsiip (relatsioon) seob osakese asukoha ruumis tema kiirusega, ajamomendi aga energiaga.) Pauli keeluprintsiip - Aatomis ei saa olla kaht elektroni, millel oleks samasugune kvantarvude nelik 21. Tuumafüüsika Põhimõisted: aatomituum, tuuma koostisosad, tuumajõud, seose-energia, massidefekt. Tuuma valem: massiarv, laenguarv, nende seos prootonite ja neutronite arvudega. Tuumaenergeetika: selle olemus, ahelreaktsioon, termotuumareaktsioon. Kiirguskaitse: radioaktiivne kiirgus ja seda iseloomustavad suurused; nende SI- ühikud.
haldus tegeleb ühiskonna, kogukonna ja sinna kuuluvate asjade ja inimeste elu korraldamisega. Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele. Avalikud huvid ei ole konstantne nähtus, nad on seotud konkreetse ajaga ning need huvid võivad koos ajaga muutuda. Mis on avalik huvi? – puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1. lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust – avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2
välistavad §305 lg3, §306 lg4. §305 lg3 üürniku isa õigused asjale on eelnevad. Pealegi üürileandja teab, et sülearvuti ei kuulu üürnikule. Kui P taganeb üürilepingust, siis pm oleks pandiõigus, aga isa õigus eelneb sellele pandiõigusele. See et eelneb on seotud sellega et ta teadis et kuulub isale. Pandiõigus tekib kui viib läpsi korterisse. Üürileandja teadmine pandiõiguse olemasolu kohta peab olema võlgnevuse tekkivusega. Teadmise ajamomendi osas määrav ka see millal valdust nõuab, teamise jaoks määrav pandiõiguse tekkimise aeg. Üürileandja et saaks nõude rahuldatud, kui tema nõue eelneb isa omale, siis kõige lihtsam oleks asi enampakkumisel maha müüa - §292 jj. (Kinnipidamine on lubatud üksnes juhul kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud; kui vallasasjad on isiku valdusse sattunud seaduslikult; kui nõue on seotud kinnipeetava esemega).
majandusliku käitumise väljundiks või mõjutavad seda. Need muutujad võivad olla nii endogeensed kui ka eksogeensed. Endogeensed muutujad on sõltuvad e mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad. Eksogeensed muutujad on autonoomsed e sõltumatud muutujad. Majandusteaduses eristatakse ka varude muutujat ja voogude muutujat. Varu on kogus, mis eksisteerib teatud ajamomendil. Voog on aga koguse muutus teatud ajaperioodi jooksul. Varu võtab kokku koguse ja ajamomendi, millal antud kogus mõõdeti, voog koguse ja ajaperioodi. Näiteks kui me ütleme, et seisuga 1.jaanuar 1999 oli ettevõtte käive 10 miljonit krooni, siis on meil tegemist varuga. Kui me aga ütleme, et 5 aasta jooksul kasvas ettevõtte käive 10 miljonilt 15 miljonile, siis on meil tegemist vooga. Need kaks
populatsioon eksponentsiaalselt (limiteerimatult). Kui iive sõltub populatsiooni tihedusest, siis logistiliselt . 2) Normaalne e stabiliseerunud populatsioon – sellise populatsiooni arvukus on dünaamilises (muutuvas) tasakaalus – võivad esineda populatsioonilained. 3) Kahanev e regressiivne populatsioon – sellise populatsiooni iive on negatiivne. Olulised arusaamised kasvukiirusest, populatsiooni kasvumudelid. Arvukuse muutusi kahe ajamomendi vahel saab avaldada lihtsa võrrandiga: N (t+1) = Nt+ B – D + I – E Eksponentsiaalne kasv. Limiteerimatut kasvu nimetatakse eksponentsiaalseks e geomeetriliseks kasvuks. Selline järjest kiireneva kasvu matemaatiline kirjeldus annab populatsiooni mudelitele alguspunkti. Sellist baasmudelit teisendatakse tegelikkuses limiteerivate teguritega. Elementaarmudel. Alustuseks eeldame, et populatsioonil pole vanuselist struktuuri ja ta ei interakteeru teiste
annaabi.ee 
