Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme 19. sajandil esile tõusnud rahvuslus ei jätnud puutumata ka Vene impeeriumi koosseisus elavaid ,,ajaloota" väikerahvaid, sealhulgas eestlasi ja lätlasi, kes hakkasid teadvustama oma minevikku, keelt ja ,,rahvuslik-kultuurilist iseolemist", mis lõppkokkuvõttes viis välja eesti rahvuse kujunemiseni. Selle protsessi eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahva kultuurilise aktiivsuse tõus.
sõnelevad erakonnaliidrid on eeskuju? Kas poliitikute mudaloopimine on eeskuju? Arvan, et üks ja ainus, kes pakkus noortele suurt eeskuju, on siit ilmast lahkunud Lennart Georg Meri. Uus põlvkond noori on targemad ja vabamad, kui olid nende esivanemad. Nad ei täida käske pimesi. Peab olema oskust neile selgitada, miks see või teine käsk on õige. Nad ei ole huvitatud minevikust, vaid tulevikust. Siiski on nad valmis omaks võtma ajaloolise tausta, sest rahvas ilma ajaloota ei ole rahvas. Mis on need Eesti asjad, mis on aidanud meid nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus? Kindlasti on selleks laulupidu, kus saame laulda eesti põliseid laule ning tänapäeva heliloojate kauneid meloodiaid. See ühtsuse tunne seal laulukaare all on suurepärane. Seda, mida tunned seal lauldes, on kirjeldamatu. Eestlane olla ei ole enam kohustus, vaid enesest teadlik vabadus. Just valikuvabadus ja
Sotsioloogia ajalugu Teaduse ajaloo kaks tahku Ideede ajalugu – teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused Institutsiooni ajalugu – õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühingud Ajaloo tähtsus või tähtsusetus Filosoofia – filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika – füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks Milline on sotsioloogia? Robert K Merton - sotsioloogia peab olema nagu füüsika : tõeline teadus peab olema mineviku unustama Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma Sotsioloogia ajaloo perioodid Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg – kuni 19.saj) Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt – 20.saj algus)
Teadmine: on selge,mida peab tegema, et näha kas väide vastab tõele. Teadus sialdab siiskik ka kontrollimatuid väiteid. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on reaalselt olemas? Individualism,holism. Sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Loeng 17.09.13 Sotsioloogia ajalugu Ajaloo tähtsus või tähtsusetus Filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks. Milline on sotsioloogia? Robert K merton- sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama Jeffrey Alexander- sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. Ühiskonna kohta käivate ideede klassifikatsioon Normatiivne ( kuidas peab olema?) Üksikjuhtumitega tegelemine- ajakirjandus , poliitikute sõnavõtud Üldistuste tegemine-sotsiaal-poliitline filosoofia
Kui palju me eestlased tegelikult oleme oma kultuuri võtnud häid asju, mis on tasapisi saanud ,,meie oma kultuuriks" ja kui palju on üldse võimalik rääkida mingist ühest kultuurist. Seda ei ole võimalik teha. Võtame kasvõi ühe täiesti tavalise näite, kuidas meil on ikkagi nii oluline eksponeerida oma ,,tähtsaid ja ilusaid" asju riiulite, et kõik seda ilu ja au näha saaksid, meid kiidaksid ja tunnustaksid. See on ju nii inimlik! Aga kui minna ajalukku (ikka ei saa ilma ajaloota), siis see komme tuleb meile läbi sajandite kust? Ei kuskilt mujalt kui antiik Roomast (kes kindlasti võtsid selle kombe Kreekast ja nii tagasi, ikka mööda ajaloo skaalat), kus tähtsad isikud paigutasid oma autasud ja hinnalised esemed avariiulitele, kus neid valvas usaldusväärne ori, et siis külalised neid imetleda saaksid ja maja peremees ikka rohkem austusesse tõuseks. Ja kuude nimetused, kõik ikka antiigipärand.
pärineb 13. sajandi II poolest). Maarahvast linnaelanikkonna osatähtsus: Maarahvast linnaelanikkonna osatähtsust on seni tugevasti alahinnatud. Peamine põhjus peitub selles, et varasemad ajaloolised uurimused ei kajasta maarahva osalust keskaegse Tallinna linnaelus. Tänapäeva uurimused tuginevad vanemale materjalile, kus pole või on vähe maarahvast kirjutatud, mistõttu on maarahva puhul keskaegses Tallinnas tegu justkui ajaloota rahvaga. Kuid ometigi olid nad olemas. Sellele viitavad uuemad arheoloogilised leiud ja mõningad otsesed kirjalikud viited. Ilma maarahvata poleks keskaegne Tallinn funktsioneerinud, sest igas linnas oli vaja lihttöö tegijaid. Lisaks oli kohalik elanikkond tähtis linna varajases arenguetapis (vt lisaks: Tallinna Risto Sulu varajane genees). Maarahva protsentuaalset osakaalu keskaegses Tallinnas on väga raske
suurepäraste paleede ja templite maa, kindla riigikorra, arenenud põllumajanduse ja kõrgetasemelise astronoomia ning arstiteadusega maa. Egiptlastelt õppisid meie õpetajad kreeklased, Egiptuse nisu toitis keiserlikku Roomat, ristiusk leidis tugeva jalgealuse just Egiptuses. Aga siis, kui pandi paika Euroopa katedraalide vundamendid, oli Egiptus tsiviliseeritud rahvaste mälust kadunud kui suurriik ja muutunud lihtsalt ,,ajaloota rahva" maaks. 2. Püramiidide ehitamine 3 Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja hauapanuseid hävimise ning rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks. Tõde on see, et vaaraod ei saanud oma hauas rahus puhata, sest juba ammustel aegadel hakkasid varandust jahtivad röövlid neid rüüstama. Egiptuse
talumajandus, maakäsitöö ja eestlaste vabastamine pärisorjusest. Sel ajastul sattus Eesti Põhjasõja tagajärjel Vene impeeriumi koosseisu. Võib arvata, et see tähendas ka vene kultuuri mõjupiirkonda sattumist, ent kultuuris sai näha vaid senisest veelgi selgemat baltisakslaste kultuurilist domineerimist. Seega on mõjutused eelkõige aastatel 1700-1816 pärit baltisakslastelt. Pea kõik puudutatud teemad referaadis on väga olulised Eesti praeguse kultuuri arengule. Me ei oleks ilma ajaloota need, kes me oleme praegu. 12 KASUTATUD KIRJANDUS Eesti entsüklopeedia. (1998). Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus. Vahtre, L. (2000). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Virgela. 13
79. Lewis Henry Morgan ühiskonna arenguetapid: metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon 80. Leslie White uusevolutsionism. Varasemad evolutsiooniteooriad olid lihtsakoelised, kuna üritasid eristada arenguetappe. Evolutsiooni tuleks hinnata abstraktsete statistiliste näitajate alusel: energia tootmise alusel, ühiskonna arenedes energiatootlikkus kasvab ühe elaniku kohta. 81. Oswald Spengler tsükliteooria. Primitiivsed kultuurid on ajaloota, kogu aeg ühesugused. Kuid vahel arenevad nendest kõrgkultuurid, mis läbivad 2 faasi: kultuur (arengu faas, luuakse uusi asju) ja tsivilisatsioon (arengu langus, taasavastatakse vanu asju). 82. Pitrim A. Sorakin kultuuritsüklid, mis kultuuri arengus korduvad: ideatsiooniline, meeleline ja segatsükkel (idealistlik). 83. Walt W Rostow moderniseerumisteooria. Majanduskasvu staadiumid: traditsiooniline ühiskond, kasvu eeltingimused, kasvu algus, küpsemine,
õigusnormide koguna oma praktilise tähtsuse. Tallinna raad lakkas lõplikult olemast 1889. aastal, millega hääbus viimane Lübecki õiguse järgne institutsioon Tallinnas. VI Loeng *Kuidas sünnib riik, mis on vaja selleks , et oleks riik?- rahvast, territooriumi, piisavalt suurt ja suveräänsust. Võim , mis on usutav. 3 elemendi teooria: rahvas, territoorium, suveräänsus. *Eesti riigi sünd.-saksa filosoof Georg W. F. Hegel jaotab rahvad kaheks, ajalooga rahvad ja ajaloota rahvad. Ajalooga rahvad on need kellel on oma riik. Paljudel pole olnud võimalust riigiks saada, ajaloota rahvad. -Eesti rahvas kuulub nende rahvaste hulka kellel on riik, kuigi oleme selle korra maha mänginud ja siis tagasi võitnud. -Kõige raskem on esimest korda saada riiki, neil kellel on juba olnud riik on seda kergem tagasi saada. *Riigi sünnil on analoog inimesega- iga päev eostatakse palju elusid aga lapsena sünnib neist vaid osa. Riigiks tahavad
40 40 M, Pärna. Op cit. 18 5. Kokkuvõte Juhindudes käesoleva referaadi sissejuhatavas osas mainitud ning sisuosas põhjalikult analüüsitud väitele, et inimeste ühendamine ühtsesse ja kokkuhoidvasse ühiskondlikku süsteemi annab märkimisväärse tõuke riiklikele elementidele nagu õigus, õiglus, seadusandlus ja poliitika, on autori hinnangul põhjendatud väita, et ilma Rooma õiguse sellise ajaloota poleks enamikes Euroopa riikides niivõrd hästi toimivat õigusüsteemi kui seda on praegu. Rooma õiguse põhjalik kodifitseerimine, klassifitseerimine ja sellele järgnenud retseptsioon on andnud inimestele võimaluse vaadata tagasi minevikku ning läbi üksikasjalise kontrolli lubanud üle võtta seni tundmatuid uudseid õigus- ja ühiskonnaprintsiipe, andes seeläbi ajendi taaselustada rudimentaalseid süsteeme. Tuleb seega tunnistada roomlaste erakordset tulevikule suunatud mõtlemist
Õilis/noble metslane - puudub tsiv. ühisk. pahed, neil on aega jälgida päikeseloojangut; neid kasutati omaenda kultuuri kritiseerimiseks (Diderot, Rousseau, Voltaire) Soft primitivism & hard primitivism. Fotode peale graveeriti 19.II-20.saj alguseni (raamatutes). 19.saj areng: saame teada, kuidas meie esivanemad võisid kunagi elada. (primitiivid, ld primus; neutraalne tähendus, hiljem neg -esialgsed) Loodusrahvad (19.saj lõpp): Adolf Bastian: ajaloota rahvad vs nn kultuurrahvad. Ranke: hiinlastel ja indialastel pole ajalugu, paremal juhul on neil looduslugu. Alternatiivsed terminid: arhailised kultuurid; tööstuseelsed ühiskonnad/kultuurid(eeldab, et rahvad peaksid sinna faasi jõudma); traditsionaalsed kultuurid(ülerõhutatud);hõimuühiskonnad; etnosed(rahvad); kolmas maailm (viitab hierarhiale) arengumaad (optimistlik) jne. (Tsiili) Lihavõttesaar: suured kivipead, mida veeretati mööda kivipalke, see oli nagu võistlus.
Inimkonna psüühiline ühtsus e biopsühholoogiline võrdsus. Oli vaja põhjendust, mis ühendab kõiki inimesi maailmas. Miks kõik inimesed maailmas võiksid olla uurimisobjekt. Kuni 19.saj ei olnud paljudele väga ilmne, kust läheb piir. Euroopa intellektuaalid mõtlesid, kuidas liigitada, kas põliselanikud käivad inimeste alla v mitte. Mis inimesi ühendab? Esitati üldisi väiteid. Hakati rääkima sellest,et kõigil rahvastel on ajalugu. Et mõned rahvad on ilma ajaloota. Tglt on kõigil ajalugu ja kultuur. Printsiip: inimkonna ühtsuse printsiip. See põhjendab seda, miks peaks ühe distsipliini raames uurida kogu maailma rahvaid. Psüühiline ühtsus(ehk biopsühholoogiline võrdsus). Sisu: indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt, aga Inimpopulatsioonidel on võrdne võime kultuuri luua. Kõigil inimgruppidel on võime kultuuri luua. Kas on olemas ka selliseid kultuurielemente, mida võib leida kõigi rahvaste juures
Nt unenäod sisaldavad sageli elemente, mis ei ole individuaalsed, mis ei saa pärineda inimese isiklikust kogemusest ning mis näivad olevat ürgsed ja kaasasündinud inimpsüühika väljendusvormid. See on ootusprane. Nii nagu inimese keha kujutav endast elundite kogumit, millest igal on seljataga pikk arengulugu, nii võib ka oletada, et psüühikagi on organiseeritud samal põhimõttel. Nagu kehagi, milles hing eksisteerib, ei saa ka hinge käsitleda ajaloota (psüühe taust ürginimeses, kelle elutunnetus oli lhedane looma omale). See ürgvana psüühe moodustab inimmeele vundamendi, nagu ka kega ülesehitus põhineb imetajatele omastel üldistel anatoomilistel iseärasustel. Anatoomi või bioloogi treenitud silm näeb inimese kehas paljusid viiteid algupärasustele mustritele. Samuti märkab kogenud inimpsüühika uurija sarnasust, mis seob tänapäeva inimese unenäopilte
· Need laused sümboliseerivad inimesi, kes on Vamus arvates üksi ega suuda omavahel suhelda. Järelduste tegemine · Milline on uuringu tulemuste teaduslik tähendus, kuidas soviad tulemused kokku teiste uurijate tulemuste? · Milline on tulemuste praktiline väärtus? · Mida tasub edaspidi uurida? 17.09.13 Sotsioloogia ajalugu Ajaloo tähtsus või tähsusetus Filosoofia filosfoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks Milline on sotsioloogia? · Robert K Merton sotsioloogia peab olema nagu füüsika; iga tõeline teadus peab oma mineviku unustama · Jeffrey Alexander sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. Ükhiskonna kohta käivate ideede klassifikatsioon Normatiivne (kuidas peab Positiivne (kuidas tegelikult
. III loeng 19.09 (ptk 1) SOTSIOLOOGIA AJALUGU Teaduse ajaloo kaks tahku: Ideede ajalugu teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused Institutsionaalne ajalugu õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühiskonnad. Kuidas levitatakse, organiseeritakse teadust. Ajaloo tähtsus või tähtsusetus: Filosoofia: filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota. Füüsika: füüsika ajalugi ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks. Milline on sotsioloogia? Robert K. Merton sotsioloogia peab olema nagu füüsika; tõeline teadus unustab oma mineviku. Teadus ei pööra minevikule väga palju tähelepanu, tegeletakse oleviku ja tulevikuga. Jeffrey Alexander sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. Sotsioloogia ajaloo perioodid: Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg kuni 19
Koidula hõ oguvast patriotismitundest kantud isamaalaulud kõelesid sageli rahva võtlus- ja kannatusrohkest minevikust. Ilmus rida demokraatliku põihoiakuga Eesti ajalugu käitlevaid raamatuid ja kirjutisi ka teistelt autoritelt, süenes huvi kroonikaliste algmaterjalide vastu. Rahvusliku liikumise demokraatliku suuna esindajate pö ordumine feodalismivastases võtluses, ajaloo poole on täesti mõstetav. Seni ilma ajaloota ja ajaloolise teadlikkuseta talupojarahvas sai nü ud kuulda oma kaugemast minevikust, esivanemate kangelaslikust võtlusest rö ovvallutajate üevõmu vastu, aastasadu kestnud kannatusist ja rõujate julmast omavolist, mis mõevõra muutunud vormides veelgi edasi kestis. Pö ordumine rahva vabadusvõtluse temaatika juurde ajaloos ei olnud niisiis mingi põenemine kaasajast minevikku, vaid pü ue leida ajaloolistest südmustest tuge kaasaegsele sotsiaalsele võtlusele
annaabi.ee 
