moraalselt õigustatav? 3)Esteetika/kunstifilosoofia Kasutatud kirjandus Berlin, I. 1998. Valik esseid. Tln. Salumaa, E. 1992. Filosoofia ajalugu I. Blackburn, S. 2002. Oxfordi Tln. kr aistinguline, meelelisse-tajusse puutuv filosoofialeksikon. Tln. Searle, J. R. 2006.What is to be done? `Esteetika' ja `kunstifilosoofiat võetakse sünonüümidena Camus, A. 1972. Sisyphose müüt. Topoi 25: 101108. Essee absurdist. Tln. Sellars, W. 1963. Science, Perception
Kognitiivne psühhologia I Taju protsess Mis on taju? Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Taju on protsess, mille käigus sünnib väliskeskkonnast terviklik sisemine representatsioon, mis on aluseks keskkonna tunnetamiseks ja selles käitumiseks. Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? · Kiskjate vältimine · Õige toidu leidmine · Liitlaste ja sõprade leidmine
Binet´-Simoni test o Prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Théudore Simon, 1905 o Mõõdab inimese IQd o Testib inimese ruumilisi ja loogilisi võimeid o Erinevad testid erinevatele vanusegruppidele IQ geneetilise taseme realiseerumine o Narkomaanide lastel IQ = 82-83 (USA). Geneetiline võimekus ei realiseeru o Beebi aju on õppimismasin Aktiivsuse järjekord Aistinguline, s.o. Nägemine, kuulmine, kompamine (max 3-4 kuulistel) Keeleline, s.o. Sümbolid, ideed, verbaalne võimekus, sotsiaalsed suhted (max8-9 kuulistel) Kõrgemad tajufunktsioonid, s.o. kriitiline mõtlemine, reflektoorne mõtlemine, kaalutletud reaktsioon (max 1 aasta) Kriitiline iga kuni 2.a. (lastekodud, adopteerimisaeg)
vastandvärvi 20. Mis on retseptiivväli? (,,Nägemispsühholoogia" lk 62-63, ,,Tähelepanu ja taju" lk 338) Teatud suurusega nägemisvälja piirkond, mille teatud stimulatsioon kutsub esile muutuseid raku aktivatsioonis/ mingi kindel asukoht ruumis või asukoht kehal, millel toimuvatele muutustele teatud kindel sensoorne neuron ajus reageerib. TAJU 21. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Distaalne stiimul on väliskeskkonnast tulev ärritus, omadus (nt päikesevalgus) Proksimaalne stiimul on väliskeskkonna mõju retseptorrakule Transduktsioon on proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse
lähtub modernistlikust traditsioonist. Tugev dialoogilisus on olemuslik, avaldub nii draamas kui proosas. Laiemas plaanis: saavad kokku erinevad hääled ja erinevad keeled. Tekstis on läbisegi võru-, saksa ja vene keel. Rõhutab kohta või ruumi: ruumilised kordinaadid, kohavaim. Tekstid on seotud konkreetse kohaga. Tõrjub pshühhoogilist lähenemist. See võimendub koostöös Vaino Vahinguga ,,Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus" (1984). Üllatavalt meeleline/aistinguline helid, värvid, lõhnad tekstides, mille peal on kõivulik valgus: kella viie valgus, mil kõik muutub irratsionaalseks. Tal on filosoofiline pool ja aistinguline pool. Isiklik asi ja üldine asi on lähedases kontaktis. Paljudes tekstides on saatuslikkuse vari, katastroofiaimdus. Esiplaanil on draamakirjandus. Kirjutanud ka kuuldemänge ja filmistsenaariume. Kirjanikke näitekirjanduses jääb väheks 1990ndatel ja Kõiv hakkab määrama draama situatsiooni
- Hirmugeenid - Mäletamine - Õppimisvõime - Molekulaarne emaarmastus 35.IQ intelligentsuskvoot Binet’-Simoni test - Mõõdab inimese IQd - Testib inimese ruumilisi ja loogilisi võimeid - Erinevad testid erinevatele vanusegruppidele Kuidas IQ geneetiline tase realiseerub Narkomaanide lastel geneetiline võimekus ei realiseeru Beebi aju on õppimismasin; aktiivsuse järjekord: - Aistinguline – nägemine, kuulmine, kompamine - Keeleline – sümbolid, ideed, verbaalne võimekus - Kõrgemad tajufunktsioonid – kriitiline mõtlemine, reflektoorne mõtlemine, kaalutletud reaktsioon Kriitiline iga kuni 2.a – lastekodud, adopteerimine Heal järjel vanemate lapsed – geneetiline võimekus realiseerub 36.Käitumisgeenide mutatsioonid IQ taseme põhjused: - Geenid – lugemis-, kirjutamis-, ja kõnevõime; dementsus
ESTEETIKA EKSAM SÜGIS-2014 I. Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Esteetika teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse
Eriti oluline, otse pühapaik olnud tema jaoks Paralepa mets. ,,Paralepa on minu tempel," kinnitanud ta oma lähedastele mitmel korral. Muinasjutulise ja salapärase Paralepaga seostas Kreeki ka Mart Saar, kes kolleegi 40. sünnipäeva puhul kirjutas Muusikalehes: ,,Cyrillus Kreek helide nõid, kes viskab joonistusi hämaras Paralepa metsas merekaldal vaikuse ja muinasjuttudega ümbritsetud viirastuste keskel".Ent Kreegi suhe loodusega polnud hoopiski ainult müstiline ja ebaratsionaalselt aistinguline. Ta oli õppinud tundma ja eristama sadu taimi lilli, puid ja põõsaid ning jälgis aastaid nende kasvamise ja elu rütmi. 1920. ja 1930. aastaid võib muusikaelulise panuse aspektist pidada Kreegi kõige elavamaks ja viljakamaks perioodiks. Ta töötas Haapsalu koolides muusikaõpetajana, juhatas koore, edendas linna kontserdielu ning sidus end aktiivselt kohalike rannarootslaste muusikakultuuriga. Põhjusi, miks Kreek õpetajana töötas, oli kaks
Hõivamisele järgneb nõustumine või tagasitõrjumine. Siis järgneb kas heakskiit või või kõrvaleheitmine. Ratsionaalsele heakskiidule järgneb isiklik õigeks tunnistamine või valeks tunnistamine. Siis hakatakse objekti tajuma iseenesest kui õiget ja väärt. Kuuendas astmes langetatakse väärtuse tajumise aste Väärtuskogemus haarab inimese psüühikat tervikuna. Selleni jõuab: 1) Teadmine 2) Tundeline 3) Tahe 4) Kujutlus 5) Aistinguline Kuidas väärtused kustuvad: 1) Tegemist on autoriteedipõhiste väärtustega, mis muutuvad kiirelt ja tegelikult inimest ennast üldse ei huvita. 2) Inimene seesmiselt eemaldub sellest ja asendab teistega. 12. Müstilise kogemuse mõiste ja tunnused. Müstiline kogemus piiri kadumine mina ja mittemina vahel. Seda samastatakse sageli usulise kogemusega. Seda soosivas psühhogeensed ained. On lühiajaline Tunnused: 1) Aeg ja ruum saavad uue tähenduse
populatsioonist, füüsika doktorantide IQ, 158+: geenius, 1:10 000 populatsioonis, Noobeli preemia saajad, 164+: geenius, 1:30 000 populatsioonis, Mozart, Fischer… 4. IQ, seos keskkonnaga Narkomaanide lastel IQ= 82-83 (USA). Geneetiline võimekus ei realiseeru. Seevastu heal järjel vanemate lastel geneetiline võimekus realiseerub. Beebi aju on õppimismasin: Aktiivsuse järjekord: a. Aistinguline, s.o. Nägemine, kuulmine, kompamine (max 3-4 kulistel), b. Keeleline, s.o. sümbolid, ideed, verbaalne võimekus, sotsiaalsed suhted (max 8-9 kuulistel), c. Kõrgemad tajufunktsioonid, s.o. kriitiline mõtlemine, reflektoorne mõtlemine, kaalutletud reaktsioon (max 1aasta), Kriitiline iga kuni 2. aastani (lastekodud, adopteerimisaeg) 5. Inimese spetsiifilised vaimsed võimed See, mida saab teha ainult inimene. Nt viiulimäng, joogaga tegelemine jne
motoorne liigutustesse puutuv obstruktiivne ummistuslik, ummistav, ahendav palpatsioon käega katsumine, kompimine par(a) kõrval asetsev, kõrval-, vastu-, vastas-, väär- perifeerne keskusest kaugel asetsev, piirdeline perkussioon käega koputlemine 9 proksimaalne kesksemal asuv, lähimine, lähem renaalne neer, neeruline, neerudesse puutuv sedatiivne rahustav sensoorne aistinguline, meeleline, meeltesse puutuv super peal, ülal, kohal, üli-, liig-, peal tsentraalne kesk-, keskne tsüanoos naha või limaskestade sinakaspunane värvus vaskulaarne veresoontega seotud venoosne veenidega seotud 2. Rakk (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 24-49) Inimorganism koosneb rakkudest ja rakuvaheainest. Arvatakse, et inimrakke on umbes 1014 . Rakuõpetus ehk tsütoloogia on õpetus raku ehitusest ja funktsioonist.
empiirikale. Nähtumused peavad koosklastuma sellega, mida geomeetria räägib, sest see näited meile viisi, kuidas nähtused olla saavad. Hinnaks on see, et teadus ei kirjelda asju iseendast, vaid asju meie jaoks. Aritmeetika puhul on tegemist järjestustega ehk aeg ongi järjestus, aeg on see üheteisele järel eksisteerimise dimensioon. Aritmeetika on arvujajadega kirjeldav järjestus. Vorm on aeg ja ruum, aga sisu on aistinguline. Võtta puhas meelelisus, kaemuses on materiaalne objekt. Kui võtta kõik aistingud ära, siis jääb alles puhas vorm ja aeg. Matemaatiline aeg on homogeenne ehk püsiv, kus igahetk on teisega võrdne(seda kasutab füüsika) ja aritmeetika kirjeldab seda suktsessiooni. Puhtad meelelisuse vormid, mis rakenduvad üldiselt ja paratamatult asjadele ja mis on kogemusest sõltumatud. Lk 46, märkused. Võtab väited, mis teda pahandasid ja vastab neile märkustele. Need
Seega jõuame järeldusele: Antitees: "Absoluut on mittemiski". Neist kokku teeme me sünteesi, milles teatud aspektidena säilivad nii tees kui antitees. Süntees: "Absoluut on millekski saamine". (Sks: seinnichts werden; ing: beingnothingbecoming) Olemise ja mitteolemise ühenduseks on saamine. Iga väide osutub mitte täielikult õigeks. Teesi ja antiteesi sünteesides jõuame me ulatuslikuma tõeni. Jne., jne. 26 Teadmine on algul puhtalt aistinguline, kaemuslik. Inimesele näib, et tema aisting on objektiivne. Analüüs näitab, et aisting peab olema midagi subjektiivset. Süntees saavutatakse enesetunnetuse kaudu, kus subjekt ja objekt ei ole eraldi asjad. Eneseteadvus saavutab oma kõrgeima tipu Absoluudis: Absoluudi enesetunnetus on täielik teadmine kõigest, sest väljaspool Absoluuti pole midagi. Mitte mingi meie teadmine pole ei täielikult vale ega täielikult õige. Absoluutne teadmine
Niisiis, arvestades kuut s¨ ummeetrilist olekut saame kokku 10 erinevat v~oimalikku m¨argiliiki. 1. K111 , kus kandja on ikooniline v~oi asi ise, objekt on f¨ uu ¨siline, t~olgendamine toimub senso-motoorselt, l¨abi otseste aistingute. 2. K121 , kus kandja on ikooniline, objekt kannab endas viidet, t~olgen- damine on endiselt aistinguline. 3. K221 , kus nii kandja ja objekt viitavad millelegi muule, subjekt toimib endiselt aistinguliselt. 4. K222 , kus nii kandja, objekt kui subjekt toimivad viiteliselt. 5. K311 , kus kandja on s¨ umbol, objekt on f¨ uu¨siline ja subjekt toimib sensoorselt. 6. K321 , kus kandja on s¨ umbol, objekt osutav, t~olgendamine toimub kehaliselt. 7
erinevad nimed. Kategooriad. Kõige üldisem termin ei saa olla liigitermin, sest lihtsalt pole olemas veel üldisemat sooterminit. Nt asi, omadus; mõne autori arvates ka nt ruum, aeg. •Olemine. Seda võib käsitleda ühe kategooriana, aga olemine sisaldub igas definitsioonis tegusõna olema kaudu. Olemise defineerimine viib ringile definitsioonis. •Lihtterminid, mis rakenduvad vaid neile asjadele, millel on terminiga väljendatud lihtne aistinguline omadus, lihtne kvaliteet, nt punane. Kui inimene ei taju punast ja sellepärast ei tea, mida tähendab termin ,,punane", siis pole seda võimalik teiste terminite abil määratleda. Kui termineid ei saa klassikaliselt defineerida, siis kasutatakse termini määratlemiseks teisi võtteid, nt ostensiivne määratlus, kirjeldamine, iseloomustamine, võrdlemine, eristamine, üldistamine jne. Kirjeldamine (deskribeerimine) on termini sisu keeleline avamine vabas vormis
erinevad nimed. Kategooriad. Kõige üldisem termin ei saa olla liigitermin, sest lihtsalt pole olemas veel üldisemat sooterminit. Nt asi, omadus; mõne autori arvates ka nt ruum, aeg. Olemine. Seda võib käsitleda ühe kategooriana, aga olemine sisaldub igas definitsioonis tegusõna olema kaudu. Olemise defineerimine viib ringile definitsioonis. Lihtterminid, mis rakenduvad vaid neile asjadele, millel on terminiga väljendatud lihtne aistinguline omadus, lihtne kvaliteet, nt punane. Kui inimene ei taju punast ja sellepärast ei tea, mida tähendab termin ,,punane", siis pole seda võimalik teiste terminite abil määratleda. Kui termineid ei saa klassikaliselt defineerida, siis kasutatakse termini määratlemiseks teisi võtteid, nt ostensiivne määratlus, kirjeldamine, iseloomustamine, võrdlemine, eristamine, üldistamine jne. Kirjeldamine (deskribeerimine) on termini sisu keeleline avamine vabas vormis
annaabi.ee 
