endale ise esindajad, kes esindavad rahva huve ning annavad sellest avalikult aru. Kahe maailmasõja vahel olevatel aastatel asendus aga osades rahvavõimu riikides demokraatia diktatuuriga. Mis oli sellise karmi ja ebaõiglase võimu kehtestamise põhjuseks? Välja tuues demokraatia tugevad ja nõrgad küljed saame teada mis võis olla juba üheks põhjuseks, miks asendus demokraatia diktatuuriga. Näite võime tuua ajaloost, kus paljudes riikides olid ainuvalitsejad, kes said riigi majandamisega ja muuga imeliselt hakkama. Esiteks on demokraatia säilitamiseks vajalik kogemus, mis õpetab riiki valitsema rahva kaudu ehk siis rahvas valib endale meelepärased esindajad. Demokraatia üheks tugevamaks küljeks ongi rahva võim, kus rahvas valib endale ise enda esindajad seejärel ei saa me vastu vaielda, et miks on halvad esindajad , kui me ise need valisime. Demokraatia teiseks tugevaks küljeks on põhiseaduse kindel järgimine
samuti Kesk-Aasia. Pärast tema surma lagunes kolmeks riigiks: 1. Egiptus 2. Seleukiidide riik (hõlmas Aleksandri vallutusi Aasias) 3. Makedoonia Juurde tuli palju uusi tähtsaid linnu nt Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid võim oli piiramatu Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduskeskused, tähtsaks muutus orjapidamine. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. HELLENISTLIKUD RIIGID JA KULTUURIELU Edenes tänu valitsejatele Aleksandriasse rajati Museion, millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri ja teaduskeskus. Sinna rajati ka raamatukogu, mis sisaldas enam-vähem kõike kreeka kirjasõnas.
Egiptus(tähtsaim uus linn Aleksandria), nn Seleukiidide riik(Süüria piires)(tähtsad uued linnad Antiookia ja Pergamon), Makedoonia(Kreeka polised). · Vahemere ümbrus muutus kreekapäraseks, kuna Aleksander Suure vallutusretkedele järgnenud paljude sõdadega rändasid kreekalased sinna elama. · polis kaotas oma senise tähtsuse · hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päristolu ainuvalitsejad- monarhid(praktiliselt piiramatu võim, ainult makedoonias pidid arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi) · monarhid võtsid oma igapäevaelus palju üle idamaistelt eelkäijatelt · linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused · orjapidamine sai veelgi suurema ulatuse · nõukogude, ametnike, rahvakoosoleku võim piirdus igapäevaelu puudutavate küsimustega · sõjaväekorraldus-sõjavägi koosnes palgasõduritest, kes elasid sõjaväeasulas.
koosnesid kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriiki valitsesid kodanikud. Hellenismi perioodil aga kaotas kreeklaste tavapärane riigikorraldus polis oma senise tähtsuse. Leian, et polis kaotas oma olulisuse sellepärast, et kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka- makedoonia päritolu monarhid. Seega ei valitsenud linnriiki enam kodanikud nagu klassikaliselt perioodil, vaid ainuvalitsejad, kelle võim oli piiramatu. Vaatamata sellele, et polis kaotas oma tähtsuse ja võimule sai monarh, tegutsesid hellenismiperioodil edasi linnanõukogud, valiti iga-aastaseid ametnikke ja tehti rahvakoosolekuid nagu ka klassikalisel ajastul. Erinevus seisnes aga selles, et kui klassikalisel perioodil oli rahvakoosolek kõrgeim võimuorgan, siis hellenistlikul ajastul piirdus nende võim vaid kohalikku igapäeva elu puudutavate küsimustega. Kõigis tähtsamates küsimustes pidid
Nõnda sündis Hitleri algatatud Aaria rassi ideoloogia, mille kohaselt peeti juute ja mustlasi alamrassideks ning „puhtatõulisi“ sakslasi ülemrassiks. Taoline ideoloogia hakkas Saksamaal üpriski kiiresti populaarsust koguma ning üsna pea saigi natsiparteist valitsev partei. Olukorra muutis veel hullemaks asjaolu, et 1935. aasta parlamendihoone põlengu tõttu kuulutati Saksamaal välja üheparteisüsteem ning natsidest olid saanud sakslaste ainuvalitsejad. Et kaitsta uut rassilise puhtuse maailmavaadet, moodustas natsipartei peale võimuletulekut sõjalise organisatsiooni SS, mis alustas peale oma teket riigis hirmuvalitsemist, milles mängis suurt osa sõnavabaduse laialdane piiramine ning teisitimõtlemise keelustamine. On ju lihtsam olla rahva lemmik, kui sa oled nende ainsaks valikuks. Seda ideed ära kasutades koheldi kõiki valitseva partei ideedega
tõusid jumalatega lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteerimid, veidi muutus ka kreeka panteon ning ka omajumalaid samastati võõraste jumalatega. Muutused ja reformid, mida läbi viidi olid ääretult laialdased. Milline oli sellel perioodil ühiskonnakorraldus ning kas tollel ajal oli hea elada? Ega tegelikult ei olnud sealne elu just inimestel kuigi vaba, kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad ? monarhid, kelle võim oli piiramatu. Kuid siiski inimesed ei nurisenud, kuna nood olid ju harjunud sellise eluga. Samuti oli neile meeltmööda eriti Aleksander Suure valitsemine, kes suutis oma valitsemisajal ellu viia palju olulisi ning häid reforme, mis muutsid kodanike elu lihtsamaks. Läbi suurte vallutuste Aleksandri juhtimisel, sai kreeka endale palju orje, kes tegid peamised raksed tööd omaniku eest ära, tõusis orjapidamise tähtusus. Minu
Võitsid selle ikkagi punased (enamlased), kuna: 1)Hea paiknevuse tõttu, punased olid riigi keskel ja valged olid ümberringi. 2)Punaste käes olid kõik tööstuspiirkonnad. 3)Valged ei suutnud leida endale igavesi liitlasi. 4)Sõjakommunismi poliitika ja Tsekaa. 5. Totalitaarsele riigile iseloomulikud jooned ja näited NSVL-st, Itaaliast ja Saksamaalt! (TV harjutused) 1) Kõikides kolmes riigis olid ainuvalitsejad. 2) Kõigis kolmes riigis oli vaid üks ideoloogia Itaalias- Fasism , Saksamaal- Natsism ja Venemaal- Kommunism 3) Inimeste pidev hirmu all hoidmine.
Geomeetrilise ornamentikaga 6.Milleks vaase tarvitati? Nendes hoiti veini ja vett, segati ka vett ja veini. 7.Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Kohmakate mustade siluettidena 8.Mis teemadel olid vaasimaalid? Loodusteemadel 1.Mille poolest erineb Hellenism varasemast kultuurist? Hellenistlik kunst on väga mitmeksine 2.Kelle tegevus tegi võimalikuks hellenismi tekke ja leviku? Aleksander Suure tegevus 3.Kes olid uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad? Ainuvalitsejad (jumalad) 4.Nimeta hellenismi tähtsaimaid keskusi? Pergamon,Priene ja Aleksandria 5.Milliseid ehitisi eelistati templitele? Millist stiili eelistati? Miks? Losse ja muid ilmalikke ehitisi(turu,teater,saun,raamatukogu) Joonia ja Korintose stiil 6.Nimeta maailmaimesid hellenistlikust ajast? Pharose saare 100m kõrgune tuletorn 7.Kes ja kuhu rjas Aleksandria? Aleksander Suur-Egiptusesse 8.Milliseid meeleolusid rõhutati hellenistlikus skulptuuris? Võitluste ja raevu piina.
Ateenast Aleksandriasse. Amfiteater akropolil Zeusi tempel Ateenas Akropol, Ateena 3.Rooma kunst 6. sajandil e.Kr tekib Rooma seitsmele künkale roomlaste riik. Juhi romuluse nimest tuletataksegi nimi Rooma. Algselt kujuneb välja vabariik, kus on suur tähtsus vabadel kodanikel. Riik laieneb sõdadega ja haarab enda alla pea kogu Apenniini poolsaare. 2. 1. saj. e.Kr saabub vabariikliku korra krahh ja võimule pääsevad ainuvalitsejad. 1. keisriks saab Caesar. Algab keisrite ja pidevate sõdade ajastu. Väikesest rooma riigist saab 1.saj. p.Kr võimas Rooma impeerium. Tekkis riik mille sisemereks sai vahemeri. Roomlased olid läbi aegade pidevas kontaktis Kreeka kultuuriga, sest Apenniini poolsaarel asusid ammusest ajast väiksed Kreeka linnriigid. Roomlased olid märksa madalamal arengu tasemel ja nad imetlesid Kreeka kultuuri. Roomlased kopeerisid ja jäljendasid Kreeka kunsti. Kuid Kreeka Ja Rooma
Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast 5ks aastaks, korraldasid kodanike loendusi, koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete järele, amet oli auväärne. Julius Caesar alustas 49. ekr kodusõda, kuulutas end diktaatoriks; oli Rooma ainuvalitseja 49-44 ekr Augustus tegi lõpu kodusõdadele, tõi Rooma riigile rahu- ja õitsenguaja; Rooma ainuvalisteja 27 ekr 14 pkr Sarnasused püüdisd enale pooldajaid võita korraldades pidustusi jm., olid Rooma ainuvalitsejad. SENAT aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat KONSUL Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik, igal aastal valiti kaks konsulit, kelle peamine ülesanne oli juhtida Rooma sõjaväge. KEISER kõrgeim monarh, mõiste tuleb Caesari nimest. PATRIITS muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane, Rooma abariigi algusaegadel kuulus kogu võim nendele, hiljem muutus see tiitel aunimetuseks PLEBEI Vana-Rooma lihtrahva liige, Rooma vabariigi algul olid
Nad kuulusid oma eeskostja alla kelleks oli meessoost isik (tavaliselt pereisa või mees). 12. Võrrelge Caesari ja Augustuse tegevust.(2 sarnasust/erinevust) Erinevused: 1. Caesari ajal polnud aristokraatia ainuvalitsusega nõus kuid Augustus oskas leppitada ainuvalitsusega nii lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast. 2. Augustus valitses algul Rooma riigi läänepoolsete osade üle aga Caesar idapoolsete osade üle. Sarnasused: 1. Mõlemad olid ainuvalitsejad Roomas. 13. Ristiusu sünd roomas. Juudid ootasid Taaveti soost messiast, kes tooks tagasi Iisraeli muistse hiilguse ja taastaks õnneajastu ning messia ootustel põhines ka Jeesuse õpetuse tegevus. Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, jutlustaja, kes kuulutas taevariigi peatset saabumist. Seda õpetust levitavad apostlid selgitasid selle olemust ja võitsid usule uusi pooldajaid. 14. Miks võib väita et roomas rajati euroopalik õigusteadus? Sest seal oli nn kohtusüsteem
Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. Kunsti esimene õitseaeg oli 6. sajandil keiser Justinianuse ajal. BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks. Peamiseks ehitistüübiks oli ristikujuline basiilika, mis sisaldas ka empoore. 6
· kreeka kultuuri levik Vahemere idaossa levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel ning kreeklased olid sealsetel juhtpositsioonidel, · kreeklaste enda elukorralduse muutumine ning idamaiste mõjude suurenemine. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Kreeklaste tavapärane riigikorraldus polis kaotas hellenismiperioodil oma tähtsuse. Suurriike hakkasid valitsema kreekamakedoonia päritoluga ainuvalitsejad monarhid. Nende võim oli praktiliselt piiramatu, ainult Makedoonias pidid nad arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi. Monarhid rajasid endale suurejoonelisi ja luksuslikke losse, mille juurde kuulusid toretsevad õukonnad. Monarhid hakkasid alluvatelt nõudma jumalikku austust ning lähtusid vanadest idamaistest tavatest riigivalitsemist puudutavates üksikasjades. Seetõttu säilis
Kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, kreeklased ise olid sealse elanikkonna hulgas juhtpositsioonil. Kaugemal ida pool jäi kreeklaste ja kreeka ehitiste osatähtsus küll väiksemaks, kuid teatud määral ulatus see kõik ka Mesopotaamiasse ning mõneti isegi Kesk-Aasiasse ja Induse kallastele. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid. Nende võim oli praktili selt piiramatu vaid Makedoonias pidid nad tosiselt arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi. Monarhid rajasid endale suurejoone lisi ja luksuslikke losse ning ümbritsesid end toretsevate õukondadega. mis koosnesid peamiselt kreeka-makedoonia ülikutest. Seejuures võtsid nad meelsasti eeskuju oma idamaistelt eelkäijatelt. Nad hakkasid alluva telt nõudma jumalikku austust ja lähtusid vanadest idamaistest tavadest ka paljudes
hingerahu) 7. Mis on hellenismiperiood Vana-Kreeka ajaloos? 338-30 eKr, makedoonlased vallutasid Kreeka, tekkis suur impeerium, algas kreeklaste massiline väljaränne, levis Kreeka kultuur, arhidektuur, keel, kerkisid esile võimsad linnad (Aleksandria, Pergamon, Antioopia). See ongi kreekapärase kultuuri väljakandumine. 8. Mis muutus kreeklaste elus hellenismiperioodil? Riigikorraldus- polis kaotas tähtsuse, asemele tulid monarhid, ainuvalitsejad (Kreeka-Makedoonia päritolu), linnad muutuseid kaubanduskeskusteks, keskvõim. Sõjaväekorraldus- palgasõdurid (enne olid riiki kaitsvad kodanikud), sõjaväeasulad. Kirjandus- teater kaotas tähtsuse, esiplaanil luule, poeedid ei tundnud huvi ühiskonna elu ja moraali puudutavate küsimuste vastu. Filosoofia- tähtid on hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Epikuurlased (hingeaatom, vabanemine surmahirmust, inimesed aatomist), stoikud
ühtekuuluvus Juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed 3. Periklese valitsusajal kujunes Ateenas kindlalt demokraatlik riik. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, võim rahvakoosoleku käes. Sellel ajal tugevnes ka Ateena laevastik. 4. Nad olid ainuvalitsejad Kreeka polistes, vägivaldsed ja halvad valitsejad. Lk 147 2,3 2. Roomlased imetlesid etruskide ehituskunsti, paljud roomlaste hilisemad kombed ja religioossed tavad olid etruski päritolu. Etruskid uskusid ellu pärast surma, nad olid erinevalt roomlastest jumalakartlikud. Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid, neil oli kõrgelt arenenud käsitöö. Erinevalt roomlastest ja kreeklastest, oli etruskide
Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. Kunsti esimene õitseaeg oli 6. sajandil keiser Justinianuse ajal. BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks. Peamiseks ehitistüübiks oli ristikujuline basiilika, mis sisaldas ka empoore. 6.saj-l sai suuremaks
millest sai Vahemeremaade suurim keskus. Lisandusid Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias. Vahemere idaosas levis kreeka arhitektuur, levis kreeka keel ning kreeklased olid kõrgel positsioonil. Kreekat ennast mõjutasid idamõjud. Oli alanud hellenismiperiood, mis lõppes 1. saj eKr kui roomlased vallutama tulid. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Polised kaotasid oma tähtsuse. Kõiki hellenistlike suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid. Nende võim oli praktiliselt piiramatu, vaid Makedoonias pidid nad arvestama aristokraatide soovidega. Nad ehitasid endale luksuslikke hotelle ja hakkasid nõudma jumalikku austust. Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused; orjanduse ulatus suurenes. Tegutsesid linnanõukogud, valiti ametnikke ja kutsuti kokku rahvakoosolekuid, kuid nende võim piirdus nüüd vaid kohaliku igapäevaelu korraldamisega. Tähtsamates asjades pidid nad alluma valitseja tahtele. Oluline
elanikkonnal. Hellenismiperiood 338-30 eKr: Aleksander Suure vallutusretk(Philippose poeg ja uus riigi valitseja,valitses 336-323 eKr). Pärast Al. Suure võimuvõitlus/surma lagunes riik 3ks-Makedoonia ja Kreeka, Egiptus, Aasia alad Süüriast Pärsiani. Idamaised mõjud Kreeka tsiv. tugevnsid veelgi. Täht. linnad-Aleksandria(Egiptuses), Antiookia(Süürias),Pergamon(Väike-Aasias);riigi ja ühiskonnakorraldus-polis kaotas tähtsuse;valitsesid kreeka-makedoonia päritoluga ainuvalitsejad e. monarhid, nende võim oli piiramatu, rajasid endale losse õukondadega, nad nõudsid alluvatelt jumalikku austust. Hellenismiper. linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduskeskused;orjapidamine käis täies hoos; sõjavägi koosnes värvatud palgasõduritest. kultuurielu-Aleksandriasse rajati muusade tempel Museion, millest sai kultuuri-ja teaduskeskus, sinna rajati ka raamatukogu. kirjandus-teater
Levis kreeka arhitektuur ja keel. Mida ida poole seda harvemaks kreekapärasuse domineerimine läks, kuid kreeka valitsejate kohalolu oli näha isegi Kesk-Aasias ja Induse kallastel. Nii pani A Suure vallutusretked aluse uuele ajajärgule hellenismiperioodile, mis lõppes 1.sajandil eKr, kui Vahemere idarnniku vallutavad roomlased. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Polis kaotas oma senise tähtsuse. Kõiki hellenistlike suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad, monarhid, kelle võim oli praktiliselt piiramatu. Monarhid rajasid endale ühkeid losse ning koondasid enda ümber õukonnad. Enamasti võtsid nad üle kohaliku maa tavad riigikorralduses. Linnadest said tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused, orjapidamine sai veelgi suurema ulatuse. Sõjavägi ei koosnenud enam kõigist kodanikest vaid palgasõduritest. Kodakondsusel polnud ei riigielu ega riigikaitse korraldamisel enam tähtsust. Hellenistlikud riigid ja kultuurielu
algas kreeklaste väljaränne ning kreeka kultuuri levik Idamaades, mistõttu toimus kreeka kultuuri ja idamaade traditsioonide põimumine.Seda ajajärku nimetatakse HELLENISMIPERIOODIKS, mis kestis 4.-1.saj eKr. Pärast Aleksandri surma lagunes impeerium kolmeks: 1) Egiptus (Ptolemaios) 2) Seleukiidide riik 3) Makedoonia Riik jagunes diadohhide (kr k järglaste) vahel, "Kõige väärikamate". Aleksander suri Babüloni linnas. Hellenistlikke riike valitsesid monarhid (ainuvalitsejad), kes nõudsid jumalikku asustust. Sõjavägi ei koosnenud enam linnriigi kaitsevatest kodanikest, vaid palgasõduritest (kreeklased ja makedoonlased). Tähtsaimaks teaduskeskuseks väljaspool Kreekat Aleksandria linn Egiptuses, kus asus muusade tempel Museion, mille juures oli raamatukogu. Religiooni ilmusid muud jooned: vanad jumalad jäid alles, nende kõrval austati ka paljusid idamaiseid jumalaid (näiteks Egituses jumalanna Isis). Ajaloolised isikud
elanikkonna hulgas juhtpositsioonil. Kuid ka kreeka tsivilisatsioon sai omakorda mõjutusi Idamaadelt. Seda ajajärku nimetatakse tavaliselt hellenismiperioodiks, mis lõppes 1.sajandil eKr, kui Vahemere idaranniku olid vallutanud roomlased. Hellenismiperioodil kaotas kreeklaste tavapärane riigikorraldus - polis - oma senise tähtsuse. Kõiki hellenistlikke riike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad - monarhid, kelle võim oli praktiliselt piiramatu. Oluline muutus oli aset leidnud ka sõjaväekorralduses. Sõjavägi ei koosnenud enam oma riiki kaitsvatest sõduritest, vaid palgasõduritest. · 146 eKr - Kreeka alistumine Rooma ülemvõimule. · 30 eKr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse. FILOSOOFIA. Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumaliku tahte tulemus
Kreeka vaasimaali ja keraamika tootmise tähtsaim keskus. 7. 6. sajandi vahetusel hakkasid Väike-Aasia kreeka linnad lüüdlaste eeskujul müntima raha (esimesed mündid on meile teada Eefesosest) ja 6. sajandi lõpuks oli müntimine levinud kogu Kreeka maailmas Väike-Aasiast Itaalia ja Sitsiiliani. Sisevastuolud polistes viisid vahel ka relvakonfliktidele ja võimuhaaramistele, mille tagajärjel mitmetes linnades tõusid võimule ainuvalitsejad ehk türannid. Sõnad türann (tyrannos) ja türannia (tyrannis) on arvatavasti Anatoolia päritolu ja võeti kreeklaste poolt kasutusele 7. sajandil. Esialgu tähistasid need lihtsalt tugeva võimuga valitsejat ja monarhiat, ent kuna enamus Kreeka linnriike ainuvalitsust omaks ei võtnud seda käsitati tavaliselt normaalse riigikorra rikkumisena , siis omandasid nad klassikaliseks 12
Arengu kiirendamiseks peeti vajalikuks vabakaubanduse tekkimist. 18sajandiks oli valgustusideed nii laialt levinud et tekkis üldine kriitiline õhkkond kehtiva korra suhtes. Paljudes riikides peeti vajalikuks reformide läbi viimist. Kujundada religioosne sallivus. Võimaldada ribelaarset majandust. Ühtlustada seadused. Luua humaansem karistussüsteem. Lõpetada tsensuur. Absulutism. Monarh püüdis seaduslikult moodustatud võimu organid maha suruda. Kuningate jumaliku õiguse postulaat- ainuvalitsejad rõhutasid oma võimu jumalast antud seaduslikkust. Nad on jumala poolt välja valitud. Ja täidavad oma poliitikas jumalikke eesmärke. Riigi huvi teooria. Kui riik on kuidagi ohustatud siis ei ole valitseja tegevusel mingeid piiranguid. Oli õigustuseks türanniale Valgustatud abolotism. Valgustatud valitsejad otsisid oma tegevusele õigustust oma alamate heaolu parandamises. Põhi idee ,,monarhh on riigi esimene teener". Fridrich suur. Katarina 2. venemal carlos 3.
ba? Loone arutleb pikalt ja jõuab otsusele, et ei ole, sest olles ainuke, kes saab otsustada, ei ole tal võimalik saada informatsiooni otsusta- mise jaoks. Ta ei tea, mis maailmas tegelikult toimub. 2. Alles siis, kui mõned inimesed on vabad, saab vabadus hakata eksis- teerima. Esmakordselt juhtus see vanas Kreekas–Roomas. Kuivõrd aga orjad jäid alles, oli see Hegeli arvates “juhuslik õieke”. Hiljem tulid jällegi ainuvalitsejad, kelle puhul enam vabadust ei olnud. 3. Seda, et inimene on inimesena vaba, said esmakordselt teada gera- maanirahvad kristluses. Vabadus on vaimne looming, alguses teadsid inimesed ainult religioosset vabadust. Nad arvasid, et neil on vaja va- badusse saamiseks vahendajat — kirikut. “Õige vabadus tuli alles Mar- tin Luteriga, kes ütles, et iga inimene võib ka ise Jumala poole pöör- duda. 4
Kõik on vapustatud, liiatigi on seeläbi tekkinud uus poliitiline probleem. -Cornelia püüab end tappa. Curius, kes on temasse armunud, takistab teda selles ja teeb olukorra ebasobivust tajumata abieluettepaneku! Nördinud Cornelia mõtleb üksnes oma surmale. Sextus vannub kättemaksu. Kuningapalee. Cleopatra kuuleb äsjastest sündmustest Nirenuse kaudu. Ta otsustab kasutada tekkinud olukorda enda kasuks ja venna kahjuks - mõlemad ihaldavad ju olla ainuvalitsejad. Achillasel on ettepanek Ptolemaiosele: ta tooks Ptolemaiosele Caesari pea, kui saaaks vastutasuks Corneliaga naituda! (Niisiis, veel üks kosilane Corneliat piiramas.) Ptolemaiosel ei ole midagi selle vastu. Roomlaste laager. Caesar mõtiskleb Pompeiuse tuhaga täidetud urni ees. Saabuvad Cleopatra ja Nirenus. Cleopatra esineb "Cleopatra teenijanna Lydiana", kes palub Caesarilt abi: Ptolemaios olevat omastanud ta varanduse. Caesar on kaunitarist ülimalt vaimustatud ja lubab teda kaitsta
annaabi.ee 
