ühendite kandumine sügavamale mulda.Okkavaris- okaste kiht maas Rohtlate mullad-üle 1m, tasakaaluline niiskusaste, kõige viljakam muld, kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont. Eriti iseloomulik parasvööndi rohtlatele.Huumus mulla keerulise ehitusega orgaaniline aine. CO2, vesi ja ammoniaak-muld paneb sellest huumuse kokku. Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine huumuseks. Pikk ja kuiv suvi, kui sajab on vee erosioon(uuristumine + ärakanne). vihmametsade mullad- väheviljakad. Temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine. Ferraliitmuld huumus- ja toitainetevaene punakaspruun muld troopikas ja lähistroopikas, sisaldab palju raua- ja alumiiniumiühendeid. Väga kuum ja palju niiskust. Kõik protsessid toimuvad kiiresti. Humifitseerumine.
toimub mõõdukas kliimas keskmise sademetehulga juures,Korrosioon- kivimipindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus.Leostumine-vees lahustuvate soolade ja kitsamas tähenduses karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast,Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks.Mineralisatsoonil vabaneb energia,laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks komleksühendiks huumuseks.Mullahorisont-mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse,läbimõõdu,tiheduse ja struktuuriga mullakiht.Turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas.Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks.Voolamine-on
MEELEELUNDID JA NAHK SILM (nägemiselund) ladina keeles occulus koosneb silmamuna, ja silmaaparaat (lihased, silmalaud, kulmud ja pisaraaparaat). Selgitage mõisted: Silma adaptatsioon Inimese silmal on võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. Silma akommodatsioon Inimese silm eristab mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Silma sellist kohanemisvõimet nim. akommodatsiooniks. Nägemisteravus silma võimet eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. Valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal pöördkujutis vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud mustvalget nägemine, kepikestega aga nägemine värvilist . Nägemisanalüsaatori t...
Pohladest ja mustikatest valmistatud toodete hea säilivus ongi põhjendatav nähtavasti nende bensoehappe sisaldusega. Bioloogilised: Looduslikes tingimustes nii nagu toiduaineteski elavad ja paljunevad üheaegselt erinevad mikroorganismid. Nende vahel kujuneb välja erisuguseid suhteid. 1) Sümbioos: Juhul, kui kooselu kahe või mitme liigi vahel toob vastastikust kasu ja koos kasvavad nad isegi paremini kui igaüks eraldi. Sümbiontide vahel toimub osaline ainevahetussaaduste vahetamine. Näiteks piimhappebakterid ja pärmseened. 2) Mutualism: Mõlemale poolele kasulik 3) Kommensialism; Kui suhetes ei väljendu vastastikust kasu ja kooselu ei too organismidele ka kahju 4) Parasitism: Vastastikuseid suhteid, mil kooselu toob kasu ainult ühele organismile, teisele aga kahju 5) Metabioos: Mikroorganismide vahelist suhtet, mil ühe organismi elutegevus soodustab teise
suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine. GPS-ülemaailmne asukohamääramise süsteem(Global Positioning System). Happevihm-happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lammastikoksiidide lahustamisel veepiisakestes. Haudmik-jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks kompleksühendiks huumuseks. Hüdrograaf-jõe vooluhulga ajalise muutumise graafik. Hüdroloogia-teadus veest ja veekogudest ning neis toimuvates protsessidest. Hüdrosfäär-osa Maast, mis on täidetud veega. Igikelts ehk kirsmaa-kestvalt külmunud pindmine maakoore osa. Infiltratsioon-vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. Inversioon-olukord, kus
organismideks. Seene seas on tavaline nii suguline kui ka mittesuguline paljunemine, mis võivad ühel ja samal organismil esineda samaaegselt. Enamik seeni paljuneb ja levib eoste abil, mis võivad moodustuda nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Seened on majanduslikult tähtsad kuna neid kasutatakse biotehnoloogia objektidena. Toiduaine- ja farmaatsiatööstuses kasutatakse seeni, s.h. insenegeetiliselt muudetud organisme, mitmesuguste ainevahetussaaduste tootmiseks. Seeni kasutatakse alkoholkäärimiseks. KASUTATUD KIRJANDUS Tiina Alamäe, Kalevi Kull, Urmas Kõljalg, Raivo Masso, Mart Ustav 2000. Bioloogia gümnaasiumile. Tartu
Kasutatakse tööstuses bensoehape, sorbiinhape, propioonhape, 4. Keskkonna bioloogilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust Sümbioos-vastastikune suhe, positiivne kasu.nt:piimhappeb, ja pärmseened.keefiris. Mügarbakter vs liblikõieline. Kommensialism-ei ole vastastiku kasu ega ka kahju.inimorganismi ja selle mikrofloora. Parasitism- ühele kahju, teisele kasu.bakteriofaagi areng bakterirakus. Metabioos- ühe elutegevus soodustab teise arengut, üks elab teise ainevahetussaaduste arvel. Sünergism- 2-või mitme mikro.kooskasvul väljenduvad nende omadused paremini kui üksi kasvades. Antagonism- üks liik pidurdab teise, hävitab. Bakteriotsiidid-bakterite antimikroobsed metaboliidid.seente poolt produtseeritud- antibiootikumid.Fütontsiidid-taime päritoliga antibiootlise toimega.taimede looduslik viis võidelda mikroobidega. Loomse päritoluga antibiootilised ained- lüsosüüm(valguline,,munas), eritiriin(punastest verelibledest, hävitaab stafülokokke,
● nende tegevusel toimub keha termoregulatsioon, AV-saaduste ja mürkainete eritamine Millistes kehapiirkondades on higinäärmeid kõige tihedamalt? ● kaenlaaukudes, nibuväljadel, suguelundite piirkonnas, peopesades, jalataldadel Higi on happelise reaktsiooniga. Milles seisneb higi eritumise tähtus? ● merokriinsete higinäärmete tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine, nad võtavad osa ainevahetussaaduste ja mürkainete eritamisest ● higi on happeline ja moodustab naha pinnale bakteritsiidsete omadustega kaitsekile Milles seisneb rasunäärmete tähtsus? Kus nad nahas esinevad? ● Pärisnahas näsa- ja võrkkihi piiril ● Kõikjal kehas, va peopesadel ja jalataldadel ● Rasu võiab karvu ja nahka, hoides neid elastsena. ● Kaitseb nahka mikroorganismide eest. Kus rasunäärmed puuduvad? ● Peopesadel ja jalataldadel.
kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes see on seene ja vetika partnerlus · Kommensalism- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas).
ambroosia sümbioos, endosümbioosi – üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes – see on seene ja vetika partnerlus Kommensalism- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele – kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid – orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). Protokooperatsioon- kahe organismi ajutine
tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes see on seene ja vetika partnerlus KOMMENSALISM- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas).
kulgu. Sümbioos kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. (Ektosümbioos puiduüraskid ja ambroosia sümbioos. Endosümbioos üks organism elab teise kehas, nt tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides.) Kommensalism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. See väldib nt ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogumist. Eristatakse endo- ja eksokommensalismi. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Sümbioosi üks vorme. 7 Mutualism e sümbioos. Liikidevaheliste suhete vorm, kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Võib piirduda mõne vajaduse vastastikuse rahuldamisega või seisneda mitmekülgses sõltuvuses.
Sisaldab ka teisi polüsahhariide ja valke Plastiidid- Kloroplastid sisaldavad klorofülle (vajalik fotosünteesiks), kromoplastid karotenoide (punased, oranzid, kollased pigmendid), leukoplastid varuaineid. Vakuoolid- tagavad raku siserõhu, sisaldavad varu kui ka jääkaineid, mürkaineid. Seened Toiduainete tootmine, nt pagari- ja juustutõõstus, sojaubade kääritamine Seente toodetud ensüümide kasutamine lõhna-ja maitseomaduste parandamisel Seente ainevahetussaaduste kasutamine farmaatsiatõõstuses ravimina nt antibiootikumid ORGANISMIDE ENERGIAVAJADUS Metabolism ehk ainevahetus tagab organismi stabiilse sisekeskkonna. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum Nt assimilatsiooniprotsess on fotosüntees, valkude süntees aminohapetest Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum Nt dissimilatsiooniprotsessid on polüsahhariidide lagundamine monosahhariidideks, valkude lagundamine aminohapeteks
*Aktiin *Müosiin 53.Milliseid lihaseid moodustab milline lihaskude? a) Skeletilihased → Vöötlihaskude, b) Süda, ülemine ja alumine õõnesveen ning kopsuveenid → Südamelihaskude, c) Vere- ja lümfisoonte seinad → Silelihaskude, d) Õõneselundite seinad → Silelihaskude, e) Keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihased → Vöötlihaskude 54.Kuidas nimetatakse gliiarakke, mis toimivad vere-aju barjäärina ning kontrollivad ainevahetussaaduste liikumist neuronitesse ja neist välja? Astrotsüüdid 55.Millisest lootelehest on välja arenenud järgmised koed? a) Hingamiselundkonna epiteel → Endoderm, b) Lihased peale kolju lihaste → Mesoderm, c) Sidekude → Mesoderm, d) Marrasknahk, karvad, küüned ja nahanäärmed → Ektoderm, e) Närvikude → Ektoderm 56."Sensoorsete närvirakkude perikaarüonist algavad ühise tüvena kaks jätket. Nende kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi
piirkonnas. Nad avanevad karvafolliikulitesse. Nende sekreet on valgurikas ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga. Naistel on nad tugevamini arenenud. Merokriinsed higinäärmed on tavalised väikesed higinäärmed, mis on levinud üle kogu keha. Kõige tihedamini on neid jalataldadel ja peopesades (kuni 1000 nääret 1 cm kohta). Nende higinäärmete tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine. Nad võtavad osa ka ainevahetussaaduste ja mürkainete eritamisest. Higi on happelise reaktsiooniga ja moodustab naha pinnale bakteritsiidsete omadustega kaitsekile. * Rasunäärmed paiknevad pärisnahas näsa- ja võrkkihi piiril ning neid leidub nahas kõikjal, väljaarvatud peopesad ja jalatallad. Näärme juha avaneb karva ja karvatupe vahelises pilus. Ainult huulepuna, sugutiluki, eesnaha sisemisel pinnal, rinnanibudel ja nibuväljadel avanevad rasunäärmete juhad vahetult naha pinnale
Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon. K. seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. K-se tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talitluslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Kommensalism e. ühelaudsus kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. K. on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogunemist. Eristatakse endo- ja eksokommensalismi (kokku puutuvad organismide välispinnad), tüüpilised endokommensaalid on nt. selgroogsete seedekulglas elavad bakterid ja algloomad. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon (vastastikku piirav kooselu vorm), ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht vähest ressurssi. Tavalisimad on eluruumi- ja toidukonkurents. K. võib olla liigisisene või liikidevaheline. Populatsioonitiheduse suurenedes k-I surve kasvab
sama närvi mõjuala ka luudes (sklerotoomis) ja siseelundites. Tehakse massaazilaual paljale nahale. 1.2.5. Meemassaaz Tiibeti traditsioonilise meditsiini raviprotseduur, mis kasutab mee bioaktiivseid raviomadusi naha kaudu imendumisel selgroo ,,toitmiseks" ja vere kaudu mitmesuguste siseorganite kaudseks mõjutamiseks ning mee kleepuvat-nakkuvat omadust surnud naharakkude ,,lahtikiskumiseks" naha basaalkihi küljest, et elavdada naha eritusfunktsioone mitmesuguste toksiliste ainevahetussaaduste väljutamiseks otseselt naha kaudu. Tiibeti teooria kohaselt ,,kitkub" kehast välja ,,saastunud energia" ja vabastab inimese psüühilistest blokkidest. Meemassaazi on kasutatud nii Aasias kui Venemaal juba ammustel aegadel. Meemassaaz parandab verevarustust ja maandab lihaspinget, mis tekib jääkainete kogunemisest. Vere ja lümfiringe kaudu aitab see väljutada organismist jääkaineid, stimuleerib naha aluskoe ja verevarustuse tööd.
a) otsesed(biootilised) b) keskkonnakaudsed (transbiootilised) Liikidevahelised suhted- eri eluvormide ja eri liikide isendite vahelised suhted, tsönootiliste suhete peamine rühm. Kahe liigi suhete koaktsiooni eritlemisel vaadeldakse oluikorda mõlema osalise seisukohast Kommensalism kahe org. Suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. Ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosis või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seadupärane toitaineterohkes keskkonnas. Antibioos organismide mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Allelopaatia eri liikide taimede vastatikune mõjutamine keemiliste ühenditega ning see võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. Kisklus röövlus
Suuremale k-le vastab uuritava vee väiksem olmeline reostatus (eriti fekaalreostus). Joogivee k. peab olema >300, st. 300 ml vees ei tohi olla rohkem kui üks kolibakterirakk. Kommensalism e. ühelaudsus kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. K. on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogunemist. Eristatakse endo- ja eksokommensalismi (kokku puutuvad organismide välispinnad), tüüpilised endokommensaalid on nt. selgroogsete seedekulglas elavad bakterid ja algloomad. Kompensatsiooniala e. ökotsoon ökoloogiliselt tasakaalustav ala kultuurmaistus, suhteliselt intensiivse kasutusega alade vahel olev ekstensiivselt kasutatav ala, mis puhverdab või mahendab keskkonna kahjustusi ja mitmekesistab maastikku
peamine rühm. Kahe liigi suhte koaktsiooni e. interaktsiooni eritlemisel vaadeldakse olukorda mõlema osalise seisukohast ( kas suhe on positiivne, negatiivne või indiferentne). Kommensalism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). Antibioos organismide (pms
rakkude n-ö insuliinitundetus (insuliinresistentsus). Kuna rakud on toitainetega, eelkõige glükoosiga küllastunud, ei suuda rakud vaatamata olemasolevale insuliinile glükoosi enam vastu võtta (perifeerne insuliiniresistentsus), mis suurendab veresuhkru taset. Tekib osaline insuliinipuudus. Alles hiljem, pärast aastatepikkust insuliini ületootmist pankreas väsib ning tekib täielik insuliinipuudus. Selle esmakordse avaldumise hetkeks on happeliste ainevahetussaaduste tootmine takistatud, sest insuliinivarud on veel olemas. Seega üldjuhul ketoatsidoosi ei teki. Kuid kõrge veresuhkru taseme tõttu tekib vee difusioon rakkudest verre (et verd uuesti vedeldada), rakud dehüdreeruvad ning areneb diabeetiline hüperosmolaarne kooma (tihti tuleb ette ka mõlema eespool nimetatud kooma segavorme). Difusioon – läbilaskmine Dehüdreeruma – vedelikku kaotama Hüperosmolaarne kooma – veresuhkru kõrge tõusuga ainevahetuskooma, mis on tingitud
annaabi.ee 
