Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Eristatakse:1) kineetilist energiat väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv: valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia; 2) potentsiaalset energiat kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. Avatud ja suletud ringe Looduslikes ökosüsteemides on ainete juurdetulek ja kadu enam vahem vordsed tegemist on nn. suletud aineringega (1). Agrookosusteemides viiakse toitaineid tihti rohkem ara kui tagastatakse tegemist on nn. Avatud aineringega (2). Lämmastikuringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ning moodustuvad orgaanilised ühendid. Taimed ja suur osa mikroobe toitub mineraalseist lämmastikuühendeist (põhiliselt nitraatidest), orgaanilise aine lagunemisel vabanevaid ammoniaaki ja ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid. Põlemisel, hingamisel ja kõdunemisel moodustunud CO2 läheb õhku
struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savim, mis monokultuuri ja ebaõige majandamise tingimusis on tõsiselt degradeerunud, kohati sekundaarselt sooldunudki, suure produktsioonivõimega, kuid see ei realiseeru sagedaste põudade tõttu), mägedes metsapruun- ja leet-pruunmullad (enamasti nõrgalt happeline, mitmesuguse huumusesisaldusega, kõrge produktsioonivõime ja jõudsa aineringega) ning segametsade kamar-leetmullad (alustevaesel lähtekivimil tekkinud muld). Kagu-Hiinas vahelduvad lähistroopilised kolla- ja punamullad (rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide sisaldavad) orgude ferralliitmuldadega. Lõuna-Hiinas valdavad punased ferralliitmullad. Lössiplatoo keskosa katavad stepi mustmullad, äärealasid kuivstepi kastan- ja pruunmullad. Mitmel pool mägedes on ülekaalus metsapruunmullad.
sagedaste põudade tõttu. Mustmuld Pruunmullad Paraskliimavöötmes leht- ja segametsade all leostunud karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld, mille profiilis on savistunud B-horisont. Mittesilikaatse raudoksiidi kogunemisest on värvus lähtekivimist tumedam pruun või punakaspruun. Pruumullad on enamasti nõrgalt happelised, mitmesuguse (kuni 10%) huumusesisaldusega, kõrge produktsioonivõime ja jõudsa aineringega. Eristatakse leostunud ja leetjaid pruunmuldi, kuid ka küllastunud ja küllastumata muldi. Kastanmullad Stepivööndi lõunaosa ja kuivstepivööndi mullatüüp. Kastanmullad on huumus- ja toitainevaesed, paljud karbonaatsed või sooldunud. Kultuuristamisel on vaja muldi niisutada, vältides seejuures sekundaarset sooldumist. Huumusesisalduse järgi eristatakse tumedaid ja heledaid kastanmuldi. Katanmuld Punamullad
C=2 tst ettevõtted foss. Kütuste põletamine tekib CC=2 , hulk suureneb takistub soojuskiirguse levik Maalt kosmosesse Maa temp tõuseb... ,,Juhuslikud komponendid" maapinna lähedastes õhukihtides , satuvad reeglipäratult eri hulkades, järelikult maap läh-ne õhukiht eri koostisega. Looduslikud juhuslikud vulkaaniline tegevus, orkaanid, maavärinad , laviinid, tulekahjud neid toimunud aastasadade jooksul, enamsti tasakaalustatud aineringega. Antoropogeensed e inimtekkelised juhusl. Komp kaasajal muutunud püsivalt toimivateks , osakaal kasvab pidevalt n. tööstuslikud heitmed (suits, tolm, gaasid, radioakt. Jäätmed, heitgaasid transpordist jne). Troposfääri piirides AS koostis enam-vähem püsiv, muutused märgatavamad stratosfääris. SAASTEAINED 1. N ühendid NO, NO2, mida tähistatakse NOx; harvem ammoniaak.
kliima: suvel on keskmine õhutemperatuur +20 °C ja kuiv kliima; talvel on keskmiseks temperatuuriks +4 °C kliima on niiske ja pehme Kuna Prantsusmaa on nii suur erineb kliima ka piirkonniti. Vegetatsiooniperiood kestab aprillist novembrini. Valitsevad on leet ja pruunmullad. Happelisus leetmuldades on suur ning toitained on sügavale uhutud.Pruunmullad on ainult nõrgalt happelised kõrge produktsiooni võime ja jõudsa aineringega. (3) MAJANDUSLIK SEIS Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi. Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ning 2008. aastal 7,4%. (1) Prantsusmaa suurimad impordiartiklid on masinate varuosad autod toornafta lennumasinad plastikatooted kemikaalid Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on
pinnale koonduvad ained , mis vähendavad vabapinnaenergiat negatiivne neeldumine- füüsikalise neeldumise osa, kus tõugatakse kolloidilt ja seda ümbritsevat lahuse piirpinnalt eemale tärklis, min soolad, suhkrud ja muud ained keemiline neelamisvõime- mullas toimuvad keemiline reaktsioonid, mille korral kergesti lahustuvatest ainetest tekivad raskesti lahustuvad ühendid, mis sageli ka seotakse tahke mulla faasiga. bioloogiline neelamisvõime- seotud bioloogilise aineringega , kus organismid seovad mullas leiduvaid ained enda kudede väljaehitamiseks. füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise- mis seisneb selles et mullas toimub pidev ainevahetus tahke ja vedela faasi vahel katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon- kujutab sellist ioonide neeldumist, mille korral pole neid enam võimalik lahusesse tagasi tõrjuda Mullas neeldunud katioonid jaotatakse: neeldunud alused- Ca2+, Mg2+, K+, N+ ja NH4
üks omapärasemaid ja üliolulisimaid osi. · Rabataimestik meenutab jääajajärgset tundrataimestikku.· Rabad vanade ja stabiilsete õistaimekooslustega on liigirikka putukakoosluse reservuaariks. Muld-on kompleksne ja dünaamiline süsteem, mis koosneb anorgaanilistest mineraalsetest osadest, elusorganismidestja surnud või lagunevast orgaanilisest ainest. ·Muld on tekkinud elusaja eluta looduse vastastikusel pikaajalisel toimel. ·Muld on osa loodusest, mis on seotud aineringega, energiavoogudega, soojusvahetusega. Muld on asustatud mikroorganismide ja selgrootutega, lisaks taimede juured, seened ja seemned. Mitmekesisus koosneb 3 omavahel seotud elemendist: geneetiline, funktsionaalne ja taksonoomiline mitmekesisus.KATEGOORIAD: Mikrofloora- <10m:bakterid,seened,kiirikbakterid, Mikrofauna10...100m:algloomad,nematoodid, Mesofauna-0,1...2,0mm:hooghännalised,lestad,valgeliimuklased, Makrofauna >2 mm: putukad
hajuda, aurumist ja muldade aineringet mõjutab veereziimi muutmine, keemiliste ühendite ja tolmu õhku paiskamine muudab otseselt õhu koostist kuid ka kaudselt nii mulla kui ka vee koostist, sest need keemilised ained kas vajuvad raskuse tõttu või sajavad alla vihma abil nii mulda kui ka vette. · avatud ja suletud aineringed; o Looduslikes ökosüsteemides on ainete juurdetulek ja kadu enam vähem võrdsed tegemist on nn. suletud aineringega. o Agroökosüsteemides viiakse toitaineid tihti rohkem ära kui tagastatakse tegemist on nn. avatud aineringega. · süsiniku, lämmastiku, fosfori ringe; o Süsinikuringe on võrrelduna teiste oluliste ainete ringetega ebatavaline sest ei vaja ilmtingimata lagundajate olemasolu. Taimsesse massi seotud süsiniku saavad CO2-ks teha kõik aeroobselt hingavad organismid. Tegelikkuses on
Tavaliselt mõõdukas, ilma eriliste sündmusteta mõõdukas kliima: suvel on keskmine õhutemperatuur +20 °C ja kuiv kliima; talvel on keskmiseks temperatuuriks +4 °C, kliima on niiske ja pehme. Kuna Prantsusmaa on nii suur erineb kliima ka piirkonniti. Vegetatsiooniperiood kestab aprillist novembrini. Valitsevad on leet- ja pruunmullad. Happelisus leetmuldades on suur ning toitained on sügavale uhutud. Pruunmullad on ainult nõrgalt happelised, kõrge produktsiooni-võime ja jõudsa aineringega. Prantsusmaal eristatakse nii leostunud ja leetjaid pruunmuldi. Mullad on enamasti viljakad. Prantsusmaal on haritud maad umbes 66, 000, 000 aakrit. Sellest niisutakse regulaarselt 6, 000, 000 aakrit ning seda täiendatakse aeg-ajalt veel 3, 000, 000 aakri niisutamisega. Rohumaade niisutamist esineb ka kuid selleks pole vaja kanaleid ja kalleid struktuure, vett võetakse lähedal asuvatest vooluveekogudest.
Tavaliselt mõõdukas, ilma eriliste sündmusteta mõõdukas kliima: suvel on keskmine õhutemperatuur +20 °C ja kuiv kliima; talvel on keskmiseks temperatuuriks +4 °C, kliima on niiske ja pehme. Kuna Prantsusmaa on nii suur erineb kliima ka piirkonniti. Vegetatsiooniperiood kestab aprillist novembrini. Valitsevad on leet- ja pruunmullad. Happelisus leetmuldades on suur ning toitained on sügavale uhutud. Pruunmullad on ainult nõrgalt happelised, kõrge produktsiooni-võime ja jõudsa aineringega. Prantsusmaal eristatakse nii leostunud ja leetjaid pruunmuldi. Mullad on enamasti viljakad. Prantsusmaal on haritud maad umbes 66, 000, 000 aakrit. Sellest niisutakse regulaarselt 6, 000, 000 aakrit ning seda täiendatakse aeg-ajalt veel 3, 000, 000 aakri niisutamisega. Rohumaade niisutamist esineb ka kuid selleks pole vaja kanaleid ja kalleid struktuure, vett võetakse lähedal asuvatest vooluveekogudest.
aurumist ja muldade aineringet mõjutab veerežiimi muutmine, keemiliste ühendite ja tolmu õhku paiskamine muudab otseselt õhu koostist kuid ka kaudselt nii mulla kui ka vee koostist, sest need keemilised ained kas vajuvad raskuse tõttu või sajavad alla vihma abil nii mulda kui ka vette. AVATUD JA SULETUD AINERINGED Looduslikes ökosüsteemides on ainete juurdetulek ja kadu enam vähem võrdsed – tegemist on nn suletud aineringega. Agroökosüsteemides viiakse toitained tihti rohkem ära kui tagastatakse – tegemist on nn avatud aineringega. ENERGIAVOOG Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. Vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda. SÜSINIKURINGE on biosfääris üks olulisemaid aineringeid. Lihtsalt öeldes vastutab
Eristada saab viite neelamisvõimet: Mehaaniline- nim mulla omadust pidada kinni tahke aine oosakesi, mille läbimõõt ületab pooride läbimõõtu Füüsikaline- tuleneb mullaosakeste vabast pinnaeneriast ja on seotud pindpinevusnähtustega. Keemiline- on seotud mullas toimuvate keemiliste reaktsioonidega, mille käigus kergesti lahustuvatest ühenditest tekivad raskesti lahustuvad ühendid, mis sadenevad ja segunevad mulla tahke faasiga Bioloogiline- on seotud bioloogilise aineringega. Mitmed taimed ja mullaorganismid kasutavad mullas leiduvaid toitaineid oma kudede ülesehitamiseks. füüsikalis-keemiline- seisneb sellest, et mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel. Neelamismahutavus-näitab ühes kilogrammis mullas neeldunud katioonide või anioonide hulka. Küllastusaste. Nim arvu, mis näitab mitu protsenti moodustavad meeldunud alused neelamismahutavusest. 4) Mulla reaktsioon ja happesus jagunemine, määramine, muldade jaotus vastavalt
Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Koos vee- ja lämmastikuringega on süsinikuringe kõige olulisem ringlus meie planeedil, tehes võimatikuks elu ja seega kogu biosfääri olemasoļu Lämmastiku aineringel on süsiniku aineringega võrreldes mitu olulist erinevust: (1) peamine ļämmastikuvaru ei sisaldu mitte maakoores nagu süsinikul, vaid atmosfāäris- umbes neli kvadriljonit tonni, mis moodustab78% atmosfääri koostisest (joonis 7.63); (2) lämmastiku aineringlus on tänu lämmastiku-ühendite heale lahustuvusele vees kiirem ja voogude osakaal varudega võrreldes suurem kui süsinikutsüklis; (3) geoloogiline tsükkel on lämmastikuringes ebaolulisem ja kiirem; (4) ļämmastiku aineringes etendab biosfäärne
Kliimaks on koosluste arengu suhteliselt püsiv lõppjärk, mida iseloomustab koosluse: · teatav ruumiline struktuur, · tootlikkuse ja biomassi ligikaudne püsivus saavutatud tasemel, · stabiilne mullaprofiil ja liigiline koosseis. Eestis on kliimakskooslusteks rabad ja kuuse-segametsad. METS KUI ELUPAIK Eesti asub põhjaparasvöötme okas- ja segametsade vööndis (boreonemoraalne v.); · See tähendab, et klimaatiliselt on siin kliimakskoosluseks ehk tasakaalustatud aineringega püsivaks taimekoosluseks mets; · Eesti metsad on juba ligikaudu 10 000 aasta jooksul eksisteerinud kõrvuti inimesega, s.t. inimmõjust ehk sekundaarset metsa on meil eeldatavalt väga palju. Puistu koosseis ja liigid: · Okasmetsad · Lehtpuumetsad · Segametsad Puuliikide looduslik vaheldus suktsessiooni käigus on iseloomulik okas-segametsade vööndile! Looduslikest tegureist määravad puuliikide esinemist kasvukohtadel mullastik ( sh. vee liikuvus) ja kliima. Tuntakse
populatsiooni väljatõrjumise protsessi aeglustatakse niivõrd, et tasakaal ei teki. Muudetakse keskkonda sedavõrd, et jõu tasakaal konkurentsivõitluses pidevalt muutub. 24. Muld kui elukeskkond, elupaigad mullas Muld on kompleksne ja dünaamiline süsteem, mis koosneb anorgaanilistest mineraalsetest osades, elusorganismidest ja surnud või lagunevast orgaanilisest ainest. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse vastastikusel pikaajalisel toimel ning see on osa loodusest, mis on seotud aineringega, energiavoogudega, soojusvahetusega. Mulla bioloogiliselt mitmekesisusest temae vähe, kui võrrelda teisi elukeskkondi. See on hiigelsuur ja palju on avastamata, kuid suure kasutuspotensiaaliga biotehnoloogias (tööstus, meditsiin, põllumajandus). Mulla bioloogilise mitmekesisuse uurimine uute meetoditega võimaldavad teha avastusi ja leida uusi asju. 25. Pedossfäär, selle jaotus. Pedosfäär on biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte maakoore pindmise kihi,
klibuvallid Kõik sood Looniidud Looduslikud veekogud Lamminiidud Põlendikud Aru- ja puisniidud Põlendikud Kadastikud-sarapikud Luited ja liivikud rannikul Sisemaa nõmmed ja liivikud Rannikunõmmed Tänane taimkate mosaiik keskkonnatingimustest ja inimmõjudest · Toimub suktsessioon areng tasakaalustatud aineringega ökosüsteemi poole · Toimuvad häiringud kaskestused nii looduslikel kui inimtegevusest tingitud põhjustel · Taimkate muutub seetõttu pidevalt nii ajas kui ruumis (koosluste sisemine areng + mõjutused) · Igasugune klassifikatsioon on tinglik, lähtub inimese vajadustest. Tänapäeval on Eestis taimkatte tüpiseerimisel enim rakendatav taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon: · Kasvukoht keskkonnategurite suhteliselt püsivate omadustega kompleks
klibuvallid Kõik sood Looniidud Looduslikud veekogud Lamminiidud Põlendikud Aru- ja puisniidud Põlendikud Kadastikud-sarapikud Luited ja liivikud rannikul Sisemaa nõmmed ja liivikud Rannikunõmmed Tänane taimkate – mosaiik keskkonnatingimustest ja inimmõjudest Toimub suktsessioon – areng tasakaalustatud aineringega ökosüsteemi poole Toimuvad häiringud – kaskestused nii looduslikel kui inimtegevusest tingitud põhjustel Taimkate muutub seetõttu pidevalt nii ajas kui ruumis (koosluste sisemine areng + mõjutused) Igasugune klassifikatsioon on tinglik, lähtub inimese vajadustest. Tänapäeval on Eestis taimkatte tüpiseerimisel enim rakendatav taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon:
annaabi.ee 
