Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aineklassid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
oksiid, oksiidid, happed, hüdroksiid, liigitamine, soolad, hüdroksiidid, liitained, mittemetallid, aluselised, metallioksiidid, aineklassid, lihtaines, summaga, ch3oh, k2cr2o7, lihtained, naatriumoksiid, kroom, cr2o3, li2o, happelised, süsinikdioksiid, amfoteersed, vesinikioone, hapnikhapped, väävlishape, fosforhape, süsihape, lämmastikhapeKui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon: S + 2e ® S-2 Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga. Mittemetalliaatomid seovad elektrone suhteliselt tugevalt ja seetõttu nad tavaliselt liidavad elektrone, kuid võivad ka loovutada. Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada. Seega võib elementide elektronide sidumise võime kaudu iseloomustada nende metallilisi ja mittemetallilisi omadusi. 2.6 Ainete liigitamine. Koostise põhjal liigitatakse aineid: Lihtained koosnevad ühest keemilisest elemendist. Lihtainete valemitena kasutatakse vastavate elementide sümboleid. Kaheaatomilistest molekulidest koosnevad O2, H2, N2, Cl2, F2, Br2, I2. Liitained koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid: Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained).
1. AINE KLASSID: a. Lihtained- (400),koosnevad ühe elemendi aatomitest.: · mittemetallid(19)- S, P, O2, Cl2 jne · poolmetallid e. metallid(15)- Ge, As, Sb, Te, At jne · metallid (90); Al, Au, jne b. Liitained- koosnevad mitme elemendi aatomitest: 1. Oksiidid- on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste -II). Oksiid on hapnik (o.-a. II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. a. Aluselised oksiidid oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamik metallioksiide (nt. CaO, Na 2O, FeO jt.). b. Happelised oksiidid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee
..........................3 Skeem: Aineklasside vahelise seosed.............................................5 Aineklasside tähtsamad keemilised omadused...............................8 Kõikide aineklasside saamisviis.....................................................10 2 Anorgaaniliste ainete põhiklassid (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: 1. Üheprootonilised happed (näiteks HCl, HNO3) 2. Mitmeprootonilised happed (näiteks H2SO4, H3PO4) 3
Aineklassid Lihtained: Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3... o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Nimetused oksiididele:
Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone
·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. Aluseline oksiid+vesi=alus CaO+H2O=Ca(OH)2 Ühinemisreaktsioon Nõrgalt aluselised: aluselised (enamik ülejäänud metalliga algavaid oksiide) lagunevad kuumutamisel alus alus=t·metallioksiid+vesi nt. 2Fe(OH)3=Fe2O3+3H2O Lagunemisreaktsioon ·amfoteersed oksiidid-osa metallioksiide. Ei reageeri veega! nt. ZnO tsink(II)oksiid ·Inertsed ehk neutraalsed oksiidid-osa mittemetallidest. Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. nt
Kordamisküsimused kontrolltööks nr.2. Teema: Aineklassid 1. Mis on oksiidid, hüdroksiidid (alused), happed, soolad? Oksiidid-ained,mis koosnevad kahest elemendist,millest üks on hapnik.Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal( aluselised,happelised,amfoteersed,neutraalsed) Hüdroksiidid(alused)-on ained,mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Happed-on ained,mis annavad lahusesse vesinikioone.Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Soolad-on kristalsed ained,mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. 2. Kuidas liigitatakse oksiide: a)koostise järgi (metalli- ja mittemetallioksiidid) b) keemilise käitumise järgi (happelised, aluselised, amfoteersed ja neutraalsed)? b)aluselised oksiidid on oksiidid,mis reageerivat hapetega nt: Cr(OH)2,Fe(OH)2,Ni(OH)2
Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained: Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO
Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained: · Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) · Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained · Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO
Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3)
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3)
Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel 1. Kontrolli, kas oskad selgitada küsimustes toodud mõisteid ja teema teoreetilist tausta. 2. Kuidas liigitatakse oksiide keemiliste omaduste järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus).--------1)aluselised oksiidid: CaO-kaltsiumoksiid 2)happelised oksiidid: SO₂- vääveldioksiid 3)amfoteersed oksiidid: Al₂O₃- alumiiniumoksiid 4)neutraalsed oksiidid: CO-vingugaas 3. Kuidas liigitatakse happeid a. vesiniku sisalduse, ------- Üheprootonilised: HBr-vesinikbromiidhape; Mitmeprootonilised happed: H₂SO₄-väävelhape b. hapniku sisalduse,--------hapnikhapped: H₂SO₄- väävelhape; Hapnikuta happed: HCl-vesinikkloriidhape c. tugevuse järgi?-------tugevad happed: HCl-vesinikkloriidhape; Nõrgad happed: H₂CO₃-süsihape Tooge igal juhul näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 4
Oksiidid Happed Alused Soolad Nimetused 1) Mittemetallioksiidide nimetustes tähistatakse Hapete nimetused peavad olema peas. Vesiniksoolade nimetustes lisatakse happeaniooni nimetuse ette elementide aatomite arvud kreeka keelest "vesinik", mille ees on mitme vesiniku aatomi korral aatomite tuletatud eesliidetega (Cl2O- diklooroksiid)
ANORGAANILISTE AINETE KLASSID konspekt ja tööleht OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik(oa II ). Näit: H2O CO2 Fe2O3 CaO. HÜDROKSIIDID (ALUSED) on liitained, koosnevad metalliiooonidest ja hüdroksiidioonidest OH-. Näit: NaOH Ca(OH)2 HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Näit: HCl H2SO4 H3PO4 SOOLAD on liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Näit: NaCl CaF2 Al2(SO4)3 Aine valemis asuvad esimesel kohal positiivsed koostisosad (H + Na+ Al3+ jne ) ja teisel kohal negatiivsed koostisosad ( O 2- OH- SO42- Cl- jne ) Kirjuta iga valemi taha aine klassiline kuuluvus (O Hü Ha S ): Na2SO4 KBr N2O5 P4O10 H3PO4 Ca3(PO4)2 Ca(OH)2 CaO HCl CaCl 2 H2SO4 SO3 MgSO3 Mg(OH)2 MgO FeO . OKSIIDID Oksiidid on looduses ühed kõige enam levinumad ühendid
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid).
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihlie kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused
Aineklassid Sisukord Aineklassid Oksiidid Happed Alused Soolad Tuntumad ained Millest saab mis? Aineklassid Hape Oksiidid (happeline, aluseline) Sool Alus Oksiidid Oksiid on kahes elemendist koosnev ühend, millest üks on hapnik. Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele nimetatakse happelisteks (hüdroksiidile) vastav oksiid. oksiidideks. Enamasti on Happelised oksiidid mitte- metallioksiid. Oksiide nimetatakse a)Oksüdatsiooniastme kaudu b)Eesliidete järgi Haped Haped on liitained, mis annavad lahusesse. vesinikioone. Hapete iseloomulikuks on hapu maitse.
Anorgaanilised ained oksiidid hüdroksiidid happed soolad Oksiidid Oksiidid liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik koostise järgi liigitatakse oksiide · metallioksiidideks (FeO, Al2O3) · mittemetallioksiidideks ( CO2, P2O5) omaduste järgi liigitatakse oksiide · happelisteks (SO2, CO2, P4O10 jne.) · aluselisteks (Na2O, Fe2O3, MgO jne.) · amfoteerseteks (Al2O3,ZnO) Aluselised oksiidid on moodustunud metalliaatomitest ja hapniku aatomitest Reageerivad hapetega moodustades soola ja vee Nimetuste andmisel lisatakse metalli nimetusele sõna "oksiid", muutuva o.a.ga metalli puhul näidatakse sulgudes metalli o.a. või kasutatakse eesliiteid, näiteks: · Na2O naatriumoksiid · FeO raud(II)oksiid · Fe2O3 raud(III)oksiid ehk diraudtrioksiid Happelised oksiidid on enamasti mittemetallioksiidid.
OKSIID- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 1A, 2A ja 3A rühmas nimetuses metalli nimi+oksiid B rühmas või teistes A rühmades nimetuses metalli nimi (rooma nr metalli o-a) +oksiid Mittemetallioksiid nimetuses eesliited 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7- hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid) Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide)
Oksiidid. Happelised oksiidid (mittemetalsed oksiidid) : CO2, SO3, I2O7 * Kõrge oksüdatsiooniastmega metallioksiidid. Nt. MnO2, Mn2O7, CrO3. Aluselised oksiidid ( metalsed oksiidid ) : Na2O, CaO, ( Al2O3 ), CuO. Amfoteersed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri, kuid võib reageerida happe või leelisega. Fe2O3, Cr2O, ZnO, Al2O3 . Neutraalsed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri. CO, NO, N2O Oksüdatsiooniaste ( hapnik -II, vesi I ) IV II VI II II -II CO2 CrO3 FeO +4 -4 +6 -6 +2 -2 0 0 0 Nimetuste andmine. IV -II CO2 süsinik(IV)oksiid * Püsivate oksüdatsiooniastmetega metallidel ei pea VI -II oksiidi nimetusse numbrit kaasa kirjutama ( IA- II A, Zn ) CrO3 kroom(VI)oksiid II -II FeO raud(II)oksiid
TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3
OKSIIDID Metallioksiidid: nimetus à metalli nimi (vajadusel oksüdatsiooniaste)oksiid Mittemetallioksiidid : tavaliselt on molekulaarse ehitusega ja nimetus reagee Metallioksiidid on ioonilised ained ja molekule pole moodustatakse eesliidete abil (mono, di ,tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, rimine Näiteks CaO kaltsiumoksiid Fe2O3 raud(III)oksiid e. diraudtrioksiid nona ,deka)
Perioodi number näitab elektronkihtide arvu aatomis. Rühm moodustavad tabelis üksteise all asuvad lähedasete omadustega elemendid. Rühma number näitab väliskihi elektronide arvu aatomis. Perioodilisusseadus keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Väärisgaas element, mille aatomite väliselektronkiht on täielikult elektronidega täitunud, äärmiselt püsiv. Molekulid ja ioonid. Liht- ja liitained. Molekul aine väikseim osake, millel on selle ainele iseloomulik koostis. Koosneb omavahel seostunud aatomitest. Lihtaine lihtaine molekul koosneb ühe elemendi aatomitest, nt O2 ; N 3 ; Cl3 jne. Liitaine liitaine molekul koosneb mitme elemendi aatomitest, nt H 2 O; CO2 ; C12 H 22O11 Molekuli valem näitab, millistest aatomitest molekul koosneb Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis
a.-te summa = 0 3)A-rühmade metallidel tavaliselt püsiv o.a., mis võrdub nende rühma numbriga 4)B-rühmade metallidel o.a. tavaliselt muutuv, sagedasti esineb o.a. II 5)Mittemetallide o.a.-d muutuvad vahemikus ,,rühma nr" (maks) kuni ,,rühma nr 8" (min) 6)Hapnikul alati II, vesinikul alati I II. Anorgaaniliste ainete põhiklassid: Anorgaanilised ained Liitained ehk keemilised ühendid Lihtained Metallid Mittemetallid Oksiidid Happed Alused Soolad 2. Oksiidid ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik V -II N2 O5 a) Saamine: 1) Lihtaine põlemisel (2H2 + O2 2H2O) 2) Liitaine põlemisel (CH4 + O2 CO2 + H2O) 3) Liitainete lagunemine (CaCO3 CaO + CO2)
Suurendamisel saaduste tekke suunas. Vähendamisel lähteainete tekke suunas. 2. Saaduse kontsentratsiooni: Suurendamisel lähteainete tekke suunas. Vähendamisel saaduste suunas. 3. Rõhu: Tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas. Alandamisel suurema gaasi molekulide arvu suunas. 4. Temperatuuri: Tõstmisel endotermilise protsessi suunas. Alandamisel eksotermilise protsessi suunas. Üheprootonilistes hapetes on üks H, mitmeprootonilistes mitu. Hapnikhapped on hapnikuga Tugevad happed: H2SO4 , HCl, HI, HBr, HNO3. Alused ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Leelised tugevad alused, vees lahustuvad hüdroksiidid(I-A rühm ja II-A rühm Ca alates.) Nõrgad alused Vees praktiliselt lahustumatud. Soolad Katioon ja anioon koos (Na2SO4) Vesiniksoolad Happeanioonis on vesinik.(NaHSO4) Kristallhüdraadid Sisaldavad tahkes olekus kristallvett(CuSO4 * 5 H20) Mittemetallisoksiidide nimetuses tähistatakse eesliitega(di-,tri-,jne) Kui metallil on muutuv o.a
Oksiidid - ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks osa on hapnik (oa II) Aluselised, amforteersed oksiidid on mittemolekulaarsed. Happelised, neutraalsed oksiidid aga molekulaarsed. Amfoteersed oksiidid oksiidid, millel võivad avalduda nii happelised kui ka aluselised omadused. Vähemaktiivsed metallid on need. Tavaliselt on o-a III, ehk alumiinium, raud, kroom, tsink (ZnO). Amfoteersed hüdroksiidid on vees lahustumatud, ehk veega nad ei reageeri. Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete, leeliste ega veega. Neutraalsed oksiidid on CO, NO, N2O. Hape aine, mis vesilahuses jaguneb vesinikioonides ja happe anioonideks. Happeid saab liigitada: 1) hapnikusisaldus (O või ei ole O) 2) prootonite arvu järgi (mitu H molekuli on [H; H2; H3]) 3) happe tugevuse järgi. Tugevad: väävelhape, lämmastikhape, soolhape, vesinikbromiidhape, vesinikjodiidhape Keskmised: fosforhape, väävlishape, vesinikfluoriidhape
Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1
1. Kõik happed annavad lahusesse vesinikioone. 2. Hapete omadused on tingitud vesinikioonide esinemisest lahuses. Om.-d: hapu maitse, muudavad indikaatorite värvust, reag. aluste ja aluseliste oksiididega, reag. metallidega. 3. Indikaatori muudavad happed punaseks. 4. Happed liigitatakse: 1)hapnikusisalduse järgi- *hapnikuta hape (n. HCl), * Hapnikhape (n.H2SO4) 2)vesinikioonide e prootonite arvu järgi-*üheprootonihape, *Mitmeprootonihape 3)tugevuse järgi- tugevad happed, nõrgad happed 5.Üheprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. (n. HCl, HNO3) 6.Mitmeprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. (n. H2SO4) 7. Vesinikiooni nim
ANORGAANILISED AINED OKSIIDID - Ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Oksiide saadakse: Lihtainete vaheline reaktsioon 2Mg + O2 -> 2MgO CH4 + 2O2->CO2 + 2H2O Hüdroksiidide ja karbonaatide kuumutamisel MgCO3 --to> MgO + Co2 OKSIIDIDE LIIGITUS - Oksiide saab liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks ning neutraalseteks oksiidideks (happelisust, ega aluselisust üldse ei avaldu) ALUSELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib hapega NB! Kõik aluselised oksiidid on mittemolekulaarsed. Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad aktiivselt veega, nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri. HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid(nt SiO2 ja CrO3). Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O Happeline oksiid + vesi = vastav hape
Lihtainete vaheline reaktsioon Paljusid oksiide võib saada lihtaine reageerimisel hapnikuga. Näide: C + O2 =CO2 Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine kuumutamisel Paljusid oksiide on võimalik saada neile vastavate hüdroksiidide või ka mõnede soolade(eelküige karbonaatide) lagundamisel kõrgel temperatuuril. Näide: Cu(OH)2 = CuO + H2O CaCO3= CaO + CO2 Liigitus Oksiide liigitatakse aluselisteks, happelisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks. Aluselised oksiidid Aluselisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Aktiivsete metallide(leelis-ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. Nendele vastavad hüdroksiidid on vees hästilahstuvad tugevad alused ehk leelised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselise. Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidi vees praktiliselt ei lahustu. Reageerimine hapetega Aluseliste oksiidide reageerimisel hapetega tekivad vastav sool ja vesi.
OKSIIDID-liitained,mis koosnevad kahest ALUSED e. HÜDROKSIIDID- ainest(neist 1 on hapnik.o-a. -2.) liitained, mis koosnevad Na2O-naatriumoksiid metallkatioonist ja ühest või mitmest MgO-magneesiumoksiid OH- anioonist CaO-kaltsiumoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid Fe2O3-raud(3)oksiid Fe(OH)3-raud(3)hüdroksiid Cu2O-vask(1)oksiid NaOH-naatriumhüdroksiid
•lihtaine, liitaine – ELEMENT Puhas aine, segu – AINE KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL TASAKAAL Temp tõstmisel – endo (∆H>0 ) suunas > Temp alandamisel – ekso (∆H<0) suunas < Tahke aine kogus või peenestamine, segamine ja katalüsaatori kasutamine EI MÕJUTA TASAKAALU, vaid kiirust ! Pöörduv reaktsioon ei saa kunagi otsa ! KIIRUS Kui reaktsioonis kõik gaasid, kiirus ei muutu ANORGAANILISTE AINETE PÕHIKLASSID Anorgaanilised ained – Lihtained → Metallid Mittemetallid Liitained → Oksiidid Happed Alused Soolad Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest 1 on Hapnik. Liigitatakse keemiliste omaduste põhjal: aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed HCl CH₃COOH Happed on ained, mis annavad vesilahusesse vesinikioone. Hapete liigitamine vesinikuaatomite arvu järgi 1. Üheprootonilised HCl HNO₃ 2. Mitmeprootonilised H₂SO₄ H₃PO₄
annaabi.ee 
