Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aine omadused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juhtivus, ainel, sltu, vastupidavust, soojusjuhtivus, kindlaid, ainele, olekuid, veena, keemisel, aurustunud, sltubMEID ÜMBRITSEVAD AINED 1.1 Puhtad ained ja ainete segud Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakesest molekulidest, aatomitest või ioonidest. Puhtal ainel on kindel koostis ja temale iseloomulikud kindlad omadused. Ainete segu koosneb mitme aine osakesest. Segu koostis pole kindel segusse võib lisada rohkem ühte või teist liiki ainet. 1.2 Igal ainel on oma kindlad omadused Aine agregaatolek Tahkes aines asuvad aine osakesed lähestikku, nendevahelised sidemed on üsna tugevad. Paljudes tahketes ainetes asuvad osakesed korrapäraselt, moodustades kristalli. Vedelikus ei ole osakesed omavahel nii tugevasti seotud kui tahkes aines. Osakesed võnguvad tugevamini kui tahkes aines ning muudavad aegajalt oma asukohta. Gaasis- asuvad osakesed hõredalt ega ole üldse üksteisega seotud. Gaasi osakesed liiguvad
Aine füüsikalised omadused, aine tihedus Igal ainel on oma kindlad omadused. Puhtal ainel on iseloomulikud omadused, mille järgi saame teda teistest eristada. Kergesti on võimalik aineid ära tunda värvuse ja lõhna järgi. Füüsikalised omadused on näiteks aine tihedus, sulamistemperatuur ja keemistemperatuur, agregaatolek, aine kõvadus, tugevus jne. Aine agregaatolek Aineid võib esineda kolmes olekus: tahkes, vedelikus ja gaasilises. 1. Tahkes aines • asuvad aine osakesed lähestikku • osakestevahelised sidemed on üsna tugevad
1. Mis on keemiline omadus? Keemiline omadus aine reageerimisvõime teiste ainetega. Keemiliste omaduste hulka kuuluvad nt aine võime põleda, reageerida veega vms. 2. Mis on füüsikaline omadus? Füüsikaline omadus on omadus, mis pole seotud aine muundumisega teisteks aineteks ehk aine osalusega keemilistes reaktsioonides. 3. Loetle olulisemad füüsikalised omadused. Olulisemad füüsikalised omadused on aine värvus, lõhn, sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, tugevus, elektrijuhtivus, soojusjuhtivus, lahustuvus erinevates ühendites, tihedus jms. Enamuse füüsikaliste omaduste iseloomustamiseks tuleb kasutada katsete või mõõtmiste abi, ainult väheseid saame määrata oma meeleorganite abil (lõhn, värvus). 4. Millest sõltub aine olek? Aine olek sõltub sellest, kuidas paiknevad aineosakesed. Erinevas olekus aine osakesed paiknevad erineva tihedusega, nende omavaheliste sidemete tugevus ja seetõttu ka liikumisvõime on erinevad.
aineid. Õhk on mitme gaasi segu. Kui segame uhmris kollast väävlipulbrit ja hallika värvusega rauapulbrit, siis saame hallika segu. Kallame segu katseklaasi ja lähendame siis magneti. Ja eraldus raud. Liiva ja keedusoola segust saame liiva eraldada, kui segu lahustada vees. Segude eraldamiseks kasutatakse lahustamist, filtrimist, destilleerimist jm. 1.3 Aine ja materjal Nagu olen ka eespool rääkinud, sellistest ainetest nagu väävel, raud, puhas vesi, naatriumkloriid. Puhtal ainel on kindel koostis ja omadused. Argielus me puhaste ainetega pmts kokku ei puutu. Kööginoad on valmistatud terasest. Teras sisaldab raua kõrval veel teisi aineid, näiteks kroomi ja süsinikku. Terased pole kõik ühesugused. Käärid on tehtud palju kergemast terasest. Teras on materjal. Ka puu ja puit ei ole ka ained vaid materjalid. Sellepärast, kuna kask, kuusk, või tamm erinevad üksteisest koostise, tiheduse, puutüve ristlõike jm. poolest. Materjal sisaldab mitut ainet.
Kõige paremini peegeldavad valgust alumiinium ja hõbe ning seetõttu kasutatakse neid peeglite valmistamisel. Värvus: enamik metalle on hõbevalged ja terashallid. Teistsuguse värvusega on kuld(kollane) ja vask(punane). Plastilisus: enamik metalle on plastilised: välisjõudude mõjul võib muuta nende kuju ja see kuju säilib ka pärast jõu mõju lakkamist. Plastilisuse tõttu saab neid sepistada, valtsida õhukesteks lehtedeks ja tõmmata traadiks. Elektri-ja soojusjuhtivus: suhteliselt vabade elektronide olemasolu tõttu on metallid head elektri-ja soojusjuhid. Kõvadus: metallid on erineva kõvadusega. Kõige kõvem metall on kroom, millega võib lõigata isegi klaasi. Ka volfram ja mangaan on kõvad metallid. Leelismetallid kaalium ja naatrium on niivõrd pehmed, et neid saab noaga lõigata. Tihedus: enamik metalle on veest raskemad. Erandiks on osa leelismetalle( Li, Na, K). Sulamistemperatuur: kõik metallid peale elavhõbeda on tavatingimustes tahked
Magnetiline- magnetvälja mõju; Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldusvõime; Keemiline- keemiline aktiivsus. 12. Metalsed materjalid- iseloomustab aatomite korrapärane paigutus; head elektrijuhid ja soojusjuhid; valgusele läbipaistmatud; poleeritud pind on läikiv; magnetilised omadused (Fe, Co, Ni). 13. Keraamilised materjalid- jäigad ja tugevad (sarnane metallidega), kõvad, purunevad kergesti, madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus, vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele, võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud. 14. Polümeersed materjalid- madal tihedus, mitte nii tugevad ja jäigad kui eelnevad tahked materjalid, plastilised, kergesti valatavad ja vormitavad, keskkonnamõjudele vastupidavad, agunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel, madal elektrijuhtivus, mittemagnetilised. 15
külm vesi. On kindlaks tehtud, et soojusülekandel on alati kindel suund, mida kirjeldab termodünaamika II printsiip: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Termodünaamika II printsiipi ei saa tuletada, see kirjeldab paljukordselt katselist kinnitust leidnud looduse omapära nagu termodünaamika I printsiipki. Termodünaamika II printsiibil on mitmeid erinevaid sõnastusi, mis oleneb sellest, milliseid protsesse vaadeldakse. Näiteks, kui vaadeldakse süsteemi olekuid, siis võib termodünaamika teist printsiipi sõnastada nii: suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Korra all mõistetakse siin seda, et süsteemi ühes osas on temperatuur (molekulide liikumise keskmine kiirus) suurem kui teises osas. Korrastamata olekus ei ole enam mingit erinevust süsteemi osade vahel, süsteem on siis tasakaalulises olekus. Süsteemi korrastatust iseloomustatakse entroopia mõiste abil. Mida korrastatum
komposiidid, ftalaadid, vinüülplastid -töötasapinnad ruumides: epoksüvaik, puit, formaldehüüd, komposiidid. -ukse ja aknaraamid: epoksüvaik, puit, formaldehüüd, komposiidid Ehitusmaterjalide peamised omadused I Millised omadused iseloomustavad ainet? -Stabiilse aine omadused on määratud: -kindel keemiline koostis; -molekulmass ja struktuur; -molekulidevahelised toimed Milline erinevus karakteerse ja kaasuva aine omaduse vahel? -Iseloomiliku ehk karakteerse aine omadus on ainele iseloomulik või füüsikaline omadus, mis aitab identifitseerida ja klassifitseerida. Ei sõltu aine hulgast. Nt- ühest ja samast metallisulamist võib valmistada nii kruvi kui ka sillaposti. Kaasuvad ehk teisesed omadused tulenevad objekti keemilistest või füüsikalistest omadustest mis on olulised sellel kasutusalal. Nt-materjali koostis, homogeensus, silmaga nähtav värvus tuleneb valguskiirguse neeldumisest või peegeldumisest Millised on aine keemilised omadused
Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistemperatuur puhas aine sulab ja keeb kindlal temperatuuril. Puhta aine sulamisel ja keemisel temperatuur ei muutu. Nt. S: jää 0°C, raud ~1500°C, tina 232°C. K: vesi 100°C, etanool 78°C, eeter 36°C. Elektri- ja soojusjuhtivus aine võime juhtida elektrir ning soojust. Head elektri- ja soojusjuhid on metallid(Ag, Cu, Al) ja soolade vesilahused. Ohutusnõuded: 1. järgi täpselt tööjuhendis antud soovitusi ja õpetaja nõuandeid! 5. tundmatu aine lõhnaga tutvu eemalt, ära maitse! 2. vajadusel kasuta avivahendeid nt. kittel, kummikindad jne
Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased, alumiiniumi ühendid, toidulisandite värvid E100-199, askorbiinhape E300, konservandid E200-299. 21. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema järgmised andmed: 1. Identifitseerimine- nimi, valmistaja nimi jm.; 2. Koostis- keemiline koostis, CAS, EINECS jt. nr.; 3. Ohtlikkus- omaduste kirjeldus jm. vajalik; 4. Füüsikalised ja keemilised omadused. 5. Tegutsemine tulekahju korral; 6. Õnnetuste vältimise abinõud (kaitsevahendid, seadmed); 7. Käitlemine ja hoiustamine, kusjuures enamuses SC-del puuduvad sellele ainele
* valgusele läbipaistmatud; * poleeritud pind on läikiv ; * magnetilised omadused (Fe, Ni) 13. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel, tavaliselt oksiidid (Al 2O3, SiO2), nitriidid (SiN) ja karbiidid (SiC). Tradistiooniline keraamika koosneb savimineraalidest: portselan, tsement, klaas ÜLDISELOOMUSTUS: Jäigad ja tugevad Kõvad Purunevad kergesti Madal elektri- ja soojusjuhtivus Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele Võivad olla läbipaistvad Fe3O4 – magnetilised omadused 14. Polümeersete materjalide üldiseloomustus. Platsid ja kummid Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O,N, Si) Suur molekulaarstruktuur Madal tihedus Mitte nii tugevad ja jäigad kui metallid ja keraamika Plastilised, kergesti valatavad ja vormitavad
20. Ainete ja materjalide tähistamine. Nimi: Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta. Valem: Empiiriline ja Molekulvalem; Tähtede ja numbrite kombinatsioon: Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Nomenklatuursed nimetused: Ainete tähistamine juriidilistes ja tehnilistes dokumentides 21. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema kindlad andmed. 2 sisu 1. dokument, milles on aine või materjali kõige olulisemad omadused ja nende määramise normdokumendid. Iga aine ja materjali partii või pakendiga peab olema kaasas. 2. dokument, mis antakse välja mingile tootele (sertifitseerimise) komisjoni poolt ja milles on fikseeritud nõuded, millistele peab vastama iga vastav toode või toote 22. Mis on REACH?
Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. osarõhkude Nomenklatuursed nimetused: summaga. Osarõhk - rõhk mida avaldaks gaas kui teisi gaase segus poleks. Ainete tähistamine juriidilistes ja tehnilistes dokumentides 27. Clapeyroni võrrand ideaalgaasi kohta. 22. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema Kindlad andmed. n 2 sisu 1. dokument, milles on aine või materjali kõige olulisemad omadused ja nende määramise normdokumendid. Iga aine ja materjali partii või pakendiga peab olema kaasas. 2. dokument, mis antakse välja mingile tootele 28. Gaaside suhteline ja absoluutne tihedus (praktikumi (sertifitseerimise) komisjoni poolt ja milles on fikseeritud
Ainete tähistamine juriidilistes ja tehnilistes dokumentides Gaaside segu (ideaalgaasi) üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk - rõhk mida avaldaks gaas kui teisi gaase segus poleks. 22. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema Kindlad andmed. 27. Clapeyroni võrrand ideaalgaasi kohta. n 2 sisu 1. dokument, milles on aine või materjali kõige olulisemad omadused ja nende määramise normdokumendid. Iga aine ja materjali partii või pakendiga peab olema kaasas. 2. dokument, mis antakse välja mingile tootele (sertifitseerimise) komisjoni poolt ja milles on fikseeritud nõuded, millistele peab vastama iga vastav toode või toote
1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased, alumiiniumi ühendid, toidulisandite värvid E100-199, askorbiinhape E300, konservandid E200-299. 22. Ainete ohutuskaart Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema järgmised andmed: 1. Identifitseerimine- nimi, valmistaja nimi jm.; 2. Koostis- keemiline koostis, CAS, EINECS jt. nr.; 3. Ohtlikkus- omaduste kirjeldus jm. vajalik; 4. Füüsikalised ja keemilised omadused. 5. Tegutsemine tulekahju korral; 6. Õnnetuste vältimise abinõud (kaitsevahendid, seadmed); 7. Käitlemine ja hoiustamine, kusjuures enamuses SC-del puuduvad sellele ainele iseloomulikud keemilised reaktsioonid. 8. Mõju inimesele ja isikukaitsevahendid. 9
Soojusõpetus. 1. Mikroparameetrid, makroparameetrid. Soojusliikumine. Soojusnähtusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks nimetatakse ühelaadseid, olekuid või protsesse kirjeldavat suurust, mille iga väärtus määrab mingi kindla objekti, oleku või protsessi. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks onnäiteks molekuli mass, molekuli kiirus.
Materjal keemiline aine, mille kasutamisel ei toimu keemilisi muutusi. Materjaliteadus uurib materjalide struktuuri, omadusi ja kasutamist. Materjalid võivad olla: · Lihtained (puhtad gaasid, - metallid), · Lihtainete segud (õhk), · Liitainete segud, · Liht- ja liitainete segud. Materjalide omadused: · Tihedus, · Sulamistemperatuur, · Kõvadus, · Värvus, · Tugevus, · Elektrijuhtivus, · Soojusjuhtivus, · Soojusväsimus jne. Segu koosneb kahest või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Puudub kindel keemiline koostis. Homogeenne segu segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne (igas olekus, nt. õhk). Heterogeenne segu segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist (emulsioonid, kivimid, pulbrid, nt. graniit).
Tõmbejõud rauas, mis sulab temperatuuril 1535º C, on tugevamad kui hapnikus, mis tahkub temperatuuril -219º C. Keemistemperatuur Vedelik keeb, kui vedelikus kasvavad aurumullid tõusevad pinnale ja lõhkevad, moodustades gaasi. Aine keemistemperatuur ehk keemispunkt on temperatuur, mille juures selle aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur selleks, et ületada jõud, mis tõmbavad osakesi kokku. Nii nagu on igal puhtal ainel teda iseloomustav sulamispunkt, on igal puhtal ainel ka teda iseloomustav keemispunkt. Näiteks vesi keeb 100º C juures, moodustades auru, vedel vesinik keeb -260º C ja etanool 79º C juures. Mitte kõik ained ei sule enne kui nad keevad. Mõned tahkised gaasistuvad läbimata vedelat olekut. Sellist protsessi kutsutakse sublimatsiooniks. Tahke süsinikdioksiid (kuiv jää) on aine, mis sublimeerub muutub süsihappegaasiks 78,5º C juures. Vee omadused ja olekud · Läbipaistev · Värvuseta · Lõhnata
Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. 87. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur. Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsele ainele vastandub pindinaktiivne aine. Levinuimad pindaktiivsed ained on seebid, detergendid, dispergendid, sünteetilised pesemisvahendid. 88. Pindpinevus. Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 89. Mis faktoridest sõltub pindpinevus? Lahuse pindpinevus sõltub PAA molekuli ehitusest ja nende vastasmõjust.
4. Kirjuta näiteid ainetest, mis toatemperatuuril on vedelikud. 5. Kirjuta näiteid ainetest, mis toatemperatuuril on gaasid. 6. Mida tähendab sõna agregaatolek? 7. Millises agregaatolekus ainetel on võimalik võre? 8. Millises agregaatolekus ained segunevad iseeneslikult kõige kergemini? 9. Millisel juhul iseeneslikult segunevad vedelikud? 10. Kuidas nimetatakse ainete iseeneslikku segunemist? 11. Millises olekus ainel on osakeste vahel kõige rohkem tühja ruumi? 12. Millises olekus aineosakesed liiguvad kaootiliselt? 13. Gaasimolekulid liiguvad toatemperatuuril kiirustega mõnisada meetrit sekundis kuni 1500m/s. Kuidas seletada nähtust, et lõhnad tegelikult nii suure kiirusega ei levi? Millistes tingimustes leviks lõhnad suurema kiirusega? Põhjenda oma vastused. 14. Mis on kontraktsioon vedelike puhul? Selgita seda nähtust. 15
Nomenklatuursed nimetused Näiteks väävelhape (IUPAC- tetraoksosulfaat(VI)vesinik) • Ainete tähistamine juriidilistes ja tehnilistes dokumentides: Lisaks keemilistele nimetustele on kasutusel numbrilised tähistused (koodid), millest tähtsamad on CAS ja EINECS registrite numbrid. • CAS number on kemi 21. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema järgmised andmed: 1. Identifitseerimine- nimi, valmistaja nimi jm.; 2. Koostis- keemiline koostis, CAS, EINECS jt. nr.; 3. Ohtlikkus- omaduste kirjeldus jm. vajalik; 4. Esmaabi viisid kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel ja sattumisel nahale; 5.Tegutsemine tulekahju korral; 6. Õnnetuste vältimise abinõud (kaitsevahendid, seadmed); 7. Käitlemine ja hoiustamine, kusjuures
keemistemperatuur ja sulamistemperatuur. Külmumine alandades temperatuuri igale vedelikule iseloomulikule temperatuurile, ületavad osakeste tõmbejõud tõukejõu ning vedelik tahkub (moodustuvad kristallid või amorfsed ained). Aururõhud kuna vedeliku osakene on gaasilises olekus, siis ta omab mingit kindlat rõhku. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõustes. Gaaside korral lahustuvus vedelikes väheneb (rõhu tõstmisel aga suureneb). Vedelike keemisel lähevad selle molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal. Vees on Ca2+ + Mg2+ sisaldus 2,0 mmol/dm3, HCO3 sisaldus 4,5 mmol/dm3, kui palju võib maksimaalselt tekkida mmol katlakivi 12 m3-st veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)? Antud: Lahend: 3 ÜK = 2 + 4,5 = 6,5 mmol/dm nH2O = 6,5 * 12 000 = 78 000 mmol = 78 mol
1. Keemiline element teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine keemiline aine, milles esinevad
1. Keemiline element – teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom – koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul – koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon – koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass – aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass – molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass – keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine – keemiline aine, milles
aine kogust nimetatakse selle aine lahutuvuseks) lahus. Üleküllastunud lahuses on lahustunud ainet rohkem kui on lahustuvus. · Lahuste konsentratsioonide väljendusviisid: a. Massiprotsent lahustunud aine mass 100 massiosas lahuses b. Molaarsus lahustunud aine moolide arv on 1000g lahuses. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temp tõustes. Gaaside korral lahustuvus väheneb vedelikes (rõhu tõstmisel aga suureneb). Vedelike keemisel lähevad selle molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal. Vedelik keeb siis, kui küllastunud auru rõhk saab võrdseks atm rõhuga. Keemisel on vedeliku temp konstantne niikaua kuni vedelik on läinud gaasilisse olekusse. Edasisel soojendamisel hakkab suurenema auru rõhk ja temp. Lahusti külmub, siis kui moodustuvad esimesed lahusti kristallid (nende tekke põhjuseks on molekulide vahelised jõud) 14
Dielektrikul peab olema: suur elektriline eritakistus, läbilöögi kindlus, vajalikud mehaanilised omadused, kindlad füüsikalis-keemilised omadused. Tahkeid dielektrikuid kasutatakse lisaks ka kinnitus- ja kaldeelementidena. Vedelaid ja gaasilisi dielektrikuid kasutatkse ka jahutus ja elektrikaare kustutuskeskkonnana. Materjalide klassifikatsioon Pooljuhid (diood, transistor, türistor jm) juhtivuse poolest asuvad juhtide ja dielektrikute vahel, juhtivus sõltub välistest teguritest (valgustugevus, temperatuur). kasutatakse räni ja germaaniumi kristelle. Magnetmaterjalid magnetpehmed ja magnetiliselt kõvad materjalid. kasutatakse raadiotehnikas, valmistatakse südamikke trafodele, kasutatakse püsimagnetitena. neid iseloomustab suhteline magnetiline läbitavus . jagunevad ferro, ferri ja antiferromagneetikuteks. Räni diood Materjalide klassifikatsioon Konstruktsiooni materjalide kasutusvaldkond sõltub nende:
ilma hapniku tekkimiseta fotosüntees (anoksügeenne fotosüntees). Aine agregaatolekud. Agregaatolek ehk aine olek (ka lihtsalt: olek) on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (mõnikord tuuakse eraldi välja Bose-Einsteini kondensaat). Näiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. 5 Gaaside seadused.
tagasi. ¤Mittepööratava protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine võimalik. Kõik reaalsed protsessid on mittepööratavad, sest need esinevad avatud süsteemides, kus esineb soojusülekanne süsteemi ja sinna mitte kuuluvate kehade vahel. Termodünaamika II printsiip: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale kehale. Näiteks kui vaadelda süsteemi olekuid, siis võib termodünaamika II printsiipi sõnastada: suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Süsteemi korrastatust iseloomustatakse entroopia abil. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi. Tavaliselt kasutatakse entroopia S asemel S, mis leitakse valemist: S= Q / T (Q-ülekantav soojushulk, T- süsteemi temp.) Entroopia mõistet kasutades on termodünaamika II printsiip: entroopia kasvab suletud
der Waalsi jõud adsorbaadi osakeste vahel; 2) kemosorptsioon tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. 47. Absorptsioon ja adsorptsioon · Adsorptsioon erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises, adsorptsioon on aga aineosakeste kogunemine pindkihti. 48. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? · Hüdrofoobsel ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega saa moodustada vesiniksidemeid. · Hüdrofiilsel ainel on vastastikmõju vedelikuga ja aine märgub ning on võimeline moodustama vesiniksidemeid. 49. Lahuste stabiilsus mis seda mõjutavad? · Stabiilsust mõjutavad osakeste pindade neutraliseeritus. · Van der Waalsi jõud. Nõrgad elektrostaatilised vastasmõjud molekulide vahel. · Elektrolüüdid. Väike kogus põhjustab ebastabiilsust. 50
Amorfsed ained võivad löögi mõjul kergesti kildudeks puruneda. Siledale alusele asetatuna võib pika aja möödumisel märgata, et amorfne keha on hakanud pisitasa laiali valguma. Amorfsed ained on näiteks mesilasvaha, pigi, merevaik, kampol. 5. Ülekandenähtused Selle tõttu, et kõigis agregaatolekutes aineosakesed mõjutavad üksteist ja liiguvad korrapäratult, erinevad järgmised nähtused: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. ÜLEKANDENÄHTU MILLES VÄLJENDUB? S Difusioon Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus Soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Sisehõõre Keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvate kehale mõjuv takistusjõud. See võimaldab gaasis või vedelikus ühe keha teise
Vedelik tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difusioon ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus soojuse levik molekulide vastastikmõju tulemusena. 4. Mis on amorfne aine ja võrdle seda tahkisega? Näited Amorfne aine tahke aine, millel on omadus voolata väga aeglaselt
Saadud lahus on ebastabiilne, mistõttu lahustatava aine osakeste lisamisel lahusesse toimub lahustunud aine välja kristalliseerumine kogu lahuse ulatuses. Lahusesse jääb niipalju ainet kui suur on selle lahusti lahustuvus antud temperatuuril, ülejäänud on tahkes faasis. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõustes. Gaaside korral lahustuvus väheneb vedelikes (rõhu tõstmisel aga suureneb). Vedelike keemisel lähevad selle molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal. Vedelik keeb siis, kui küllastunud auru rõhk saab võrdseks atmosfääri rõhuga. Keemisel on vedeliku temperatuur konstantne niikaua, kuni vedelik on läinud gaasilisse olekusse. Edasisel soojendamisel hakkab suurenema auru rõhk ja temperatuur. Lahusti külmub siis kui moodustuvad
9. klassile 1 Kodune töö: Õpikust ptk III lugeda. Vihikust õppida KUI JÄRGNEVATEL SLAIDIDEL ON MÕISTEID JA LAUSEID, MIDA KINDLALT TEAD, SIIS EI PEA SA NEID VIHIKUSSE KIRJUTAMA, AGA VÕID. TEKSTI LÄBI KIRJUTAMINE ON ÜKS ÕPPIMISE VIISE. 2 Sulamine ja tahkumine Sulamine aine muutub tahkest olekust vedelaks. Tahkumine aine muutub vedelast olekust tahkeks. Igal ainel on oma sulamis- ja tahkumistemperatuur. Sulamis- ja tahkumistemperatuurid on võrdsed. SULAMINE JA TAHKUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL. 3 t/C 40 20 10 soojenemine sulamine 0 aeg -10 Soojenemine 4 Sulamine ja tahkumine Sulamisel saab keha energiat/ soojust juurde, tahkumisel energia/soojus eralduvad.
annaabi.ee 
