mõjuva raskusjõu tulemusel valgub see laiali, moodustades ühe aineosakese paksuse kihi. Õliosakeste läbimõõdu määras Robert Reyleigh ( 20.saj ). Mõõtis ruumala ja pindala ning sai paksuse. Lihtainete molekulide läbimõõt : 2*10-10 m . ( mõnede ) vedelike segamisel ilmneb, et segu ruumala on väiksem ainete ruumalast. Suuremate molekulide vahel on rohkem tühja ruumi ja väiksed lähevad sinna vahele. 2 ) soojusliikumine Robert Brown vaatles läbi mikroskoobi karukolla eoseid ja sai aru, et osakesed liiguvad korrapäratult ( nimetatakse Browni liikumiseks ). Osakesed liiguvad korrapäratult, sest nad saavad tõukeid igalt poolt teistelt aineosakestelt. Osakeste liikumine ei lakka kunagi. Mida kiiremini aineosakesed liiguvad, seda soojem on keha , aine temperatuur on kõrgem ( seetõttu nimetatakse ka soojusliikumiseks ). 3 ) tahke, vedel ja gaasiline aine Tahke aine ehk tahkis. Tahkis säilitab kuju
15.Millised on aine kolm olekut? Aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. 16.Iseloomusta tahket olekut? Säilitab keha kuju ja ruumala. 17. Iseloomusta vedelat olekut? Vedelik on hea voolavusega, säilitab ruumala, anumasse valades võtab anuma kuju. 18.Iseloomusta gaasilist olekut? Täidab kogu anuma,aineosakesed paiknevad hõredalt. 19.Mis on amorfne aine? Amorfsed ained on halva voolavusega vedelikud. 20.Milles seisneb soojusliikumine kristallilistes ainetes? Kristalliliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumised kindla keskme ümber. 21.Milles seisneb soojusliikumine vedelikes? Vedelike soojusliikumine sesneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohaste teise. 22.Milles seisneb soojusliikumine gaasides? Aineosakeste liikumine on korrapäratu,osake võib liikuda mistahes suunas ja iga osake on ise kiirusega. 23.Mis põhjustab ainete iseenesliku segunemist? Ainete iseenesliku segunemist põhjustab soojusliikumine. 24.Mida nimetatakse difusiooniks?
Tahked ained säilitavad kuju. Kui tahke aine on deformeerimata olekus, on tõmbe- ja tõukejõud tasakaalus, s.t. nende jõudude summa on null. Kristallilistes ainetes soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises oma kindla keskme ümbruses. Vedelikud on voolavad ja võtavad anuma kuju. Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Vedelike voolavuse põhjustavadki aineosakeste hüpped ühest kohast teise. Gaasid on lenduvad ja neid ei saa hoida lahtises anumas. Gaasilises aines sidemed molekulide vahel puuduvad. Gaasiliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste korrapäratus liikumises, osake võib liikuda mistahes suunas ja oma kiirusega. Kehad koosnevad ainetest või ainete segust, omakorda koosnevad osakestest, kas aatomitest või
1.Aine ehituse 3 põhiseisukohta *Aine koosneb osakestest *osad mõjutavad ükstest tõmbe ja tõukejõududega *osad on lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises (osade vahel on palju vaba ruumi) 2. Soojusliikumine aine osade korrapäratu liikumine, mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on liikumine. 3. Browni liikumine on see, kui aineosakesed on korrapäratus lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises 4.Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu, ega lakka kunagi. 5.Tahkis kehal on kindle kuju ja ruumala, kuna aineosakesed paiknevad korrapäraselt kristallvõre tippudes. Soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises tasakaaluasendi ümber
vastastikku. Aineosakese lihtsaimaks mudeliks on kera. Kuidas määrati aineosakese läbimõõt? 20. sajandi alguseks oli teada, et aine koosneb osakestest, kuid senini polnud määratud aineosakese suurust. Prantsuse teadlane Robert Reyleigh korraldas katse molekuli läbimõõdu hindamiseks. Suurele veeloigule kukub tilgake õli. Õli valgub veepinnal laiali, kuid ei kata kogu loiku õliga. Õlikiht on nii õhuke, et seda mõõta pole võimalik. Teades aga veele langenud õlitiga ruumala Õlilaik veepinnal (V) ja õlilaigu pindala (S), saab arvutada õlikihi paksuse (l). SV A A l= S Lõige
osa milles uuritakse soojus nähtusi. Lähtuvalt aine ehitusest. Kõik ained koosnevad osakestest: Väikesed(Molekul,Aatom) Aine ehituse põhi seisukohad: -Kui tahkis on deformeerimata, on tõmbe/tõukejõud tasakaalus ja summa 0. -Molekulide vahel esineb tõmbe ja tõukejõud. Tahket keha on raske lõhkuda. (Tahke keha(katkised tükid) kokku ei jää, sest molekulid jäävad konaruste tõttu kaugele) -Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. .10m-10. Õlitilk veepinnal V=s*h=h=d=V/S Difusioon- ainete segunemine molekulide soojus liikumise tulemusena. Browni liikumine tolmuterakese liikumine, mikroskoobi vaateväljas, molekulide põrgetel. Gaasis tav. temperatuuridel molekulide sojliik kiiruse suurusjärk on 500 m/s Üksiku molekuli liikumis kiirust on praktiliselt võimatu määrata. Aine Gaas Vedelik Tahke Kuju Kindel kuju puudub, Voolav, võtab anuma Kindel
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 9. klass 1. Aineehituse mudeli põhiväited! Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud) Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 3. Aine agregaatolekud! Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga.
KORDAMISKÜSIMUSED JA ÜLESANDED Aine ehitus. Aine erinevates olekutes. Difusioon. Aurumine ja kondenseerumine. Sulamine ja tahkumine. Sublimatsioon. Deformatsioon. Vedelik. Tahkis. Energia. Soojusülekanne. Rõhk. 1. Hinnake järgmistest andmetest vee molekuli läbimõõtu. Vee molekulmass osake on 18 g/mol. Avogadro arv on 6,02 10 23 . Vee tihedus on 1 g/cm3. mol 2. Hinnake sarnaselt ülesandega 1 vesiniku aatomi läbimõõtu. Vesiniku tihedus vedelas olekus temperatuuril 235 ºC on 0,0719 g/cm3. 3. 1 tilk õli (0,04 cm3) valgus vee peale laiali ja moodustas 50 m2 suuruse õlilaigu. Kui suur on keskmiselt õli osakese läbimõõt. Eeldada, et molekul on kerakujuline. Õli moodustab vee peal monomolekulaarse kihi. 4. Hinnake mitu vee molekuli on udupiisas (d = 0,001 mm). 5. Mitu vee molekuli peab lisanduma ig
11. klassi füüsika: Aine ehituse alused 1. Agregaatolekud Kuna mõiste ,,olek" omab erinevaid tähendusi, siis on oluline seda mõistet täpsustada. Agregaatoleku all mõistetakse aine gaasilist, vedelat ja tahket olekut. Agregaatoleku makrotunnused on järgmised: a) Gaasiline: kuju ei säilita (on anuma kujuga); ruumala ei säilita (on kergest kokku surutav, hajub anumast vabanemisel). b) Vedel: kuju ei säilita (võtab alati anuma kuju); ruumala säilitab (on väga raskesti kokkusurutav ja temperatuuritõusuga paisub ta ainult veidi). c) Tahke: kuju säilitab; ruumala säilitab. 2. Reaalsed gaasid Reaalsed gaasid on ühelt poolt kõik tegelikult eksisteerivad gaasid. Teiselt poolt on reaalne gaas gaasi selline mudel, mis erineb ideaalse gaasi mudelist. Mõlemal mudelil on ühine see, et gaas koosneb molekulidest, mis paiknevad üksteise suhtes hõredalt ja korrapäratult. Reaalse gaasi
Lained Lainete tekkimine: Mehaanilised lained saavad tekkida elastses keskkonnas, mis proovib oma esialgset olekut taastada, nt visates kivi vette. Erinev elektromagnetlainete puhul. Võnkuma hakkavad keskkonna osakesed tõmbavad kaasa kõrval oleva osakese → laine levib. Lained kannavad edasi energiat, aga mitte massi. Üksikud osakesed võnguvad tasakaaluasendi ümber Lainete jaotus: Pikilained (heli, lained vedrus). Levivad tihenduste ja hõrendustega Ristilained (lained veepinnal, valgus, lained paelaga, pillikeeled) Lained võivad olla ka segu piki- ja ristilainetest (lained vees) Laineid iseloomustavad suurused: Amplituud, a, [x0 ] – maksimaalne kaugus tasakaaluasendist. Ühikuks on võnkuva suuruse ühik. Näiteks veelainel pikkusühik (m, mm). Võib olla ka rõhk (Pa) Hälve, x(t) – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t Periood, T – lühim ajavahemik, mille jooksul antud ruumipunkti läbivad kaks järjestikust laineharja.
Märgav vedelik tõuseb kuni raskusjõud tasakaalustab pindpinevusjõu. · Kui kapillaaris on mittemärgav vedelik, langeb vedeliku nivoo kapillaaris allapoole kui anumas. TAHKIS Tahkis ehk tahke aine säilitab kuju ja ruumala. · Osakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt · Osakeste vahel esineb tugev vastastikmõju · Osakesed võnguvad korrapäratult ümber mõttelise punkti, mida vahetavad harva. Tahkiste soojusliikumine seisnebki osakeste võnkumises kindla keskme ümber. Mida suurem on võnkumise kiirus, seda kõrgem on temperatuur. VEDELIK Vedelik on voolav. Vedelik säilitab ruumala, kuid ei säilita kuju. Vedelik võtab alati anuma kuju, milles vedelik on. Vedelik on raskesti kokkusurutav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelikes esinevad ülekandenähtused. · osakesed paiknevad tihedalt ja korrapäratult · vastastikmõju osakeste vahel tugev
Soojusõpetus. 1. Mikroparameetrid, makroparameetrid. Soojusliikumine. Soojusnähtusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks nimetatakse ühelaadseid, olekuid või protsesse kirjeldavat suurust, mille iga väärtus määrab mingi kindla objekti, oleku või protsessi. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel
suhtes teatud aja jooksul. kiirus ei muutu. liikumist. Elastsusjõud on vastassuunaline Elastsed deformatsioonid – keha Plastsed deformatsioonid – kehakuju deformeerivale jõule ja püüab taastab oma algse kuju peale ei taastu. taastada keha esialgset kuju. deformeerimist. Kui Fü > mg, siis hakkab keha Soojusliikumine on aineosakeste Soojuspaisumine on keha ruumala vedelikus ülespoole tõusma ja see liikumine, mis on seotud muutumine temperatuuri toimel. kestab seni, kuni jõud temperatuuriga. tasakaalustuvad ehk Fü = mg. Aineosakeste liikumine on korrapäratu ning ei lakka kunagi. (Browni liikumine)
tasakaalulise või keskmise väärtuse ümbruses. Võnkuva süsteemi osad: Võnkumisvõimeline süsteem. Nt. vedru, raskus, kinnituskonstruktsioon Vajalik anda esialgne energia Energia korduv muutumine: potentsiaalne ja kineetiline energia Võnkumiste liigid: Vaba- ehk omavõnkumine – süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine (nt. niitpendel) sisejõud on gravitatsiooni jõud ja niidi tõmbejõud 3 tingimust: o Tasakaaluasendi olemasolu o Inertsi olemasolu o Esialgse energia andmine süsteemile Sundvõnkumine – välise perioodilise jõu mõjul (nt õmblusmasina nõel) Sumbuvad – võnkumiste ulatus väheneb. Kõik looduslikud isevõnkumised Mittesumbuvad – võnkumise ulatus ei muutu. Vajalik lisaenergia. Nt pommiga kellapendel Võnkumist kirjeldavad suurused:
Aerodünaamika uurib kehade liikumist gaasis. Vedelikud Vedelikel on ühiseid jooni nii gaaside kui tahkistega. Põhiomadus on voolamine vedelik püüab võtta sellist asendit, et tema potentsiaalne energia on minimaalne. Voolamine on võimalik tänu sellele, et vedeliku molekulid vahetavad võnketasandeid. Vedelikes püüavad molekulidevahelised tõmbejõud tekitada kristallilist struktuuri seda segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki. Korrapära tekkimine on osades vedelikes võimalik suures ulatuses. Neid aineid nimetatakse vedelkristallideks(Orgaanilised ained, mille molekulid on pikad ja peenikesed, nende orientatsiooni on suhteliselt kerge muuta). Pindpinevus Vedelike pinnal on alati omadus kokku tõmbuda ja seega püüab ta omandada võimalikult väikest pinda. Seda omadust nimetatakse pindpinevuseks.
väärtuste kogumiga. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub ka vähemalt üks teine olekuparameeter. 4.1.1. Temperatuur, soojus ja siseenergia Soojusõpetuse üheks põhimõisteks on temperatuur. Temperatuuril ei ole lühikest ja kõikehõlmavat definitsiooni. Sageli öeldakse , et temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Molekulide soojusliikumine esineb mitmel kujul. Tahkistes molekulid võnguvad kindlate tasakaaluasendite ümber, vedelikes toimub lisaks võnkumisele veel hüppeline edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega, gaasides aga liiguvad molekulid pidevalt ja kaootiliselt, põrkudes teiste molekulidega. Kõigil mainitud juhtudel on molekulide liikumiskiirused tavamõistes suured, suurusjärgus 10 2... 103 m/s. Õhus toatemperatuuril ja normaalrõhul toimub ühe molekuliga ca 1010 põrget ja
F 1kg 1m massiga. a F ma 1N m 1s 2 Üks njuuton on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 Ülemaailmne gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, ,mis on võrdeline nende masside korrutisena ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G m1 m2 F r2 Gravitatsioonijõud kahe keha vaheline tõmbejõud. Gravitatsioonijõu konstant (G) on arvuliselt võrde jõuga, millega tõmbavad kaks teineteisest 11 N m ühe meetri kaugusel olevat 1kg keha. G 6,7 10 kg 2 Raskusjõud on gravitatsioonijõu üks vorme. Raskusjõud on jõud, millega maa või mõni teine taevakeha tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi. M m
F 1kg 1m massiga. a F ma 1N m 1s 2 Üks njuuton on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 Ülemaailmne gravitatsiooniseadus – kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, ,mis on võrdeline nende masside korrutisena ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G m1 m2 F r2 Gravitatsioonijõud – kahe keha vaheline tõmbejõud. Gravitatsioonijõu konstant (G) on arvuliselt võrde jõuga, millega tõmbavad kaks teineteisest N m 11 ühe meetri kaugusel olevat 1kg keha. G 6,7 10 kg 2 Raskusjõud on gravitatsioonijõu üks vorme. Raskusjõud on jõud, millega maa või mõni teine taevakeha tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi.
võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga F=G*(m1*m2/r2) IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS-Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv m1v1+m2v2=m1v1+m2v2 ehk p1+p2+... +p10=p1+p2+...+p10 4. Selgita ja põhjenda HÕÕRDUMISE PÕHJUSED JA LIIGID- 2peamist põhjust: 1) pindade ebatasasus- pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist 2)aineosakeste vahelised tõmbejõud. Liigid: Seisuhõõrdumine- mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale F h=-F. Liugehõõrdumine-keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda Fh=N KIIRUSE MUUTUMISE PÕHJUSED JA KIIRENDUSE TEKITAJA-Põhjused: sõltuvus keha massist ning mõjuvast jõust Kiirenduse tekitaja?????? DEFORMATSIOONI LIIGID-tõmbe-, surve-, painde-, väände-, nihkedeformatsioon KEHA KAALU MUUTUMINE- Suureneb P=m(g+a), Ei muutu P=mg,
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keh
J dzaul, K kelvin, Q = m (t2-t1), c = Q/m(t2-t1) Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse. Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. Aine sulamisel kulub energiat, kuna sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus ja selleks kulub energiat. Tahkumisel vabaneb energiat, kuna toimub sulamisele vastupidine protsess ja aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi (seejuures vabaneb soojushulk, mis on võrdeline aine sulamiseks kulunud soojushulgaga). Aur on väikeste veepiiskade kogum, mis on nähtamatu, puutub õhuga kokku ja jahtub. Jahtumisel koguneb osa veeaurust piiskadesse ehk kondenseerub. Nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks, nimetatakse aurumiseks. Mida rohkem on õhus vee auru, seda niiskem on õhk. Tahkete ainete aurumist nimetatakse sublimeerumiseks.
Vesinikside Vesinikside esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel, kus vesinik on ühendis fluori, hapniku või lämmastikuga. Mõned ühenditest kus moodustuvad vesiniksidemed HF; H2O; NH3 jt. Sideme tekkemehhanism - vesiniku aatomi ainus elektron tõmmatakse elektronegatiivsema elemendi aatomi poole viimasele moodustub negatiivne osalaeng vesinikule positiivne ning nende vaheline tõmbejõud on sideme moodustajaks. 92 Vesinikside Reeglina on vesinikside 10...20 nõrgem kui kovalentne side, tema tugevus on tavaliselt vahemikus 12...35 kJ/mol. Vesiniksideme pikkus ületab kovalentse sideme pikkuse 1,5...2 korda. Elu eksisteerimise eelduseks on nõrkade sidemete olemasolu ja nõrkade jõudude olemasolu. Vesiniksidemes osaleb alati H aatom.
Nende ioonide laeng 1 m2 suuruse pinna kohta on võrdne q1-ga. Teine osa ioonidest osaleb soojusliikumises ja moodustab nn difuusse kihi. Nende ioonide tsentrid asuvad kaugusel x r ja summaarne laeng on q2. 4. Mida mõeldakse elektrilise kaksikkihi difuusse osa paksuse all? Millega määratakse elektrilise kaksikkihi tiheda (Helmholtzi) ja difuusse (Gouy) osa paksused? Difuusses kihis on ioonid jaotunud korrapäratult. Ioonid on küll elektrostaatiliselt adsorbse kihi laenguga seotud, kuid soojusliikumine põhjustab vastasioonide hajutatud olekut. 5. Loetlege elektrokineetilised nähtused ja selgitage, millest need on tingitud? Rakendades välist elektrivälja võime panna faasid üksteise suhtes liikuma. Nähtusi, kus välise elektrivälja toimel hakkavad liikuma faasid või kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe (elektriväli), nimetatakse elektrokineetilisteks nähtusteks. 1. elektroforees - osakeste liikumine välise elektrivälja mõjul liikumatus dispersioonikeskkonnas 2
∆ U – süsteemi siseenergia muut ∆ Q – süsteemile antud soojushulk ∆ A – süsteemi poolt tehtav töö o Paisumistöö (+ valem) Kui süsteemi ruumala saab muutuda ja väline rõhk on konstantne (paisumine atmosfäärirõhu vastu), siis: o w = −Pex∆V, Paisumisel vaakumisse tööd ei tehta ehk Pex = 0 o Soojuspaisumine, joon- ja ruumpaisumine, vee paisumine (+ valemid ja joonised) on keha mõõtmete muutumine soojendamisel, aineosakesed hakkavad kiiremini liikuma joon- ja ruumpaisumine- tahked ained paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku jahtudes, vee paisumine- paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku jahtudes 13) Termodünaamilised protsessid o Isoprotsessid, töö isoprotsessides (+ valemid ja joonised) isobaarne- rõhk on jääv V/T=const P isohoorne- ruumala on jääv =const T
*hemodialüüs (meetod mürgiste ainete eemaldamiseks verest) *elektrodialüüs (kolloidlahused, kus lisandiks on elektrolüüt) Dialüüs Protsess ise põhineb sellel, et ioonid ja molekulid tungivad läbi membraani pooride, kolloidosakesed ja makromolekulid aga membraani ei läbi. Kuna kolloidlahus on membraaniga eraldatud puhtast lahustist, siis difusiooni tõttu liiguvad ioonid läbi membraani puhtasse lahustisse, kuni saabub tasakaal. *Kõige lihtsam on Grahami dialüsaator. See on anum, mille põhjaks on membraan ja mis on asetatud suuremasse puhast lahustit sisaldavasse anumasse. Elektrodialüsaator koosneb kolmest osast. keskmine osa on täidetud kolloidlahusega ning selles asetseb segaja *osadest, milles asetsevad elektroodid, on see eraldatud membraanidega. protsessi kiirendamiseks on elektroodid ühendatud alalisvooluallikaga. avade kaudu juhitakse seadeldisse puhas lahusti, mis haarab enesega kaasa läbi membraani difundeerunud aine ning väljub avade kaudu
*hemodialüüs (meetod mürgiste ainete eemaldamiseks verest) *elektrodialüüs (kolloidlahused, kus lisandiks on elektrolüüt) Dialüüs Protsess ise põhineb sellel, et ioonid ja molekulid tungivad läbi membraani pooride, kolloidosakesed ja makromolekulid aga membraani ei läbi. Kuna kolloidlahus on membraaniga eraldatud puhtast lahustist, siis difusiooni tõttu liiguvad ioonid läbi membraani puhtasse lahustisse, kuni saabub tasakaal. *Kõige lihtsam on Grahami dialüsaator. See on anum, mille põhjaks on membraan ja mis on asetatud suuremasse puhast lahustit sisaldavasse anumasse. Elektrodialüsaator koosneb kolmest osast. keskmine osa on täidetud kolloidlahusega ning selles asetseb segaja *osadest, milles asetsevad elektroodid, on see eraldatud membraanidega. protsessi kiirendamiseks on elektroodid ühendatud alalisvooluallikaga. avade kaudu juhitakse seadeldisse puhas lahusti, mis haarab enesega kaasa läbi membraani difundeerunud aine ning väljub avade kaudu
positiivsed metallioonid, mille ümber liiguvad elektronid mahuvad oma väiksuse tõttu seal liikuma ja moodustavad nn. elektrongaasi ning moodustab delokaliseeritud sideme. Metallilisel sidemel puudub suunalisus. Metalliline side on suhtelist tugev. 26. Vesiniksideme moodustumise mehhanismid - vesiniku aatomi ainus elektron tõmmatakse elektronegatiivsema elemendi aatomi poole viimasele moodustub negatiivne osalaeng vesinikule positiivne ning nende vaheline tõmbejõud on sideme moodustajaks. 27. Vesiniksidemed vees vesiniksidemete mõju vee omadustele - Vesiniksideme tõttu vee molekulid liituvad omavahel, moodustades assotsiaate. Assotsiaatide esinemise tõttu on veel tunduvalt kõrgem keemis- ja külmumistemperatuur, kui peaks olema lähtudes ainuüksi vee valemist H2O. Veeaurus vesiksidemeid praktiliselt ei esine 28. Molekulidevahelised jõud - Molekulide küllaldasel lähenemisel üksteisele tekivad
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb erinevatest keemilistest element
..................................................................................................25 12. Lainepikkus............................................................................................................................25 13. Interferents.............................................................................................................................26 IV ARVESTUS MOLEKULAARFÜÜSIKA.........................................................................26 1. Soojusliikumine.......................................................................................................................26 2. Siseenergia...............................................................................................................................26 3. Molekul....................................................................................................................................27 4. Molekulmass.........................................................................
Hape-alus reaktsioonid, soolade moodustumine ning ioonvahetus on kiired reaktsioonid. Reaktsioonid, kus molekulide vahel tekib kovalentne side ja moodustuvad suured molekulid, on reeglina väga aeglased. Reageerivate molekulide sidemete tugevus ja iseloom mõjutavad tugevasti produktide tekke kiirust. Vähemate sidemete ümberpaigutumistega reaktsioonid kulgevad kiiremini kui reaktsioonid, mille käigus tekib või katkeb rohkem keemilisi sidemeid. Reageerivate ainete agregaatolek mõjutab samuti suuresti reaktsioonikiirust. Kui reagendid on samas faasis, nagu vesilahusepuhul, viib soojusliikumine molekulid kokku. Kui aga reagendid on erinevates faasides, on reaktsioon piiratud vaid kokkupuutepinnaga ja tugev segamine võib osutuda vajalikuks reaktsiooni lõpule viimiseks. See tähendab, et mida kõrgema peensusastmega on reageeriv tahkis või vedelik, seda suurem on tema eripind ja seda ulatuslikum on tema kokkupuude teise reagendiga ning seda kiirem on seega ka
vaatleme järgmist katset. Viskoossus: on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Viskoossuse suurenemine näitab voolavuse ja vedeldielektriku immutusvõime vähenemist. Laminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane. Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on selline vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus. Stokesi seadus on loodusseadus, mis käsitleb vedelikus liikuvale kerale mõjuvat hõõrdetakistust. Stokesi seadus eeldab, et keha liigub aeglaselt, mis võimaldab vedeliku laminaarset voolamist tema ümber. Kui
Kui vedeliku aururõhk muutub võrdseks välisrõhuga, hakkab vedelik keema ja vastav temp. on KEEMISTEMP: vedeliku struktuuri peegeldab viskoossus ja pindpinevus. VISKOOSSUSEKS nim. ühe vedelikukihi võimet takistada teise kihi liikumist või avaldada vastupanu mõne teise keha liikumisele vedelikus. Temperatuuri tõusuga viskoossus kahaneb. Vedeliku pinnakihi ja sisemuses asuvate molekulide vastastikkuse toime tõttu tekib PINDPINEVUS. Vedeliku pinnakihile mõjub tõmbejõud sisemusest ja pinnakihi molekulid avaldavad survet sisemuse kihile, mille tõttu pinnakiht püüab võimlaikult kokku tõmbuda, nt veetilk võtab kera kuju. Pindpinevus on energia kogus, mis on vaja kulutada pinna ühikuliseks suurendamiseks (1N/m) ja kahaneb temp. kasvamisel. Ülemineku vormiks vedelike ja tahkete ainete vahel on amorfsed ained. Neil puudub kristallvõre nagu vedelikelgi, kuid nad ei voola nii kui tahked ained ja omavad kuju
Kõik settekivimid on suuremal või vähemal määral poorsed. 2)Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Nt hapnik (O 2), raud (Fe). Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Nt vesi (H2O), keedusool (NaCl), süsihappegaas (CO2). Puhas aine on kindla koostisega aine, mis koosneb ainult ühe aine osakestest, põhiainet on 99.9999%(lisandeid on 0,0001%). Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel/ töötlemisel ei toimu keemilisi muutusi. Nt alumiinium pottidena, metallid, looduslikud ja sünteetilised kivimid. Homogeenses süsteemis või segus on süsteemi(segu) mistahes keemiline koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeenne süsteem või segu koosneb kahest või enamast, kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast.