Nimeta piirkonnad, kus tekkisid maailma esimesed linnad. Vanimates põllumajanduspiirkondades, mesopotaamia, egiptus, india, hiina Miks tekivad linnas erineva välisilme ja ülesannetega linnaosad e. sektorid? Sest need kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Miks on maa hind kesklinnas kõrgem kui äärelinnas? Sest seal on parim ärila. Mis on linna laienemise peamiseks põhjuseks: londonis? Eeslinnade arvelt; Mexico Citys? Agulite arvelt. Millised muutused iseloomustavad infoajastu linna võrreldes tööstusajastu linnaga? Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Millised nähtused iseloomustavad Eesti linnade arengut? Kasvab Tallinn, väikelinnad kaotavad oma elanikke. Kontoritöökoha eelised? Suhtlemine, visuaalne ülevaade, saab teha koostööd Kontoritöökoha puudused? Suhtlemine häiriv, kulud, ruumipuudus Kodutöökoha eelised? Võimalus planeerida oma vaba aega Puudused
Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Atlandi Ookeni ääres Rio de Janeiro, Fortaleza ja Sao Paulo linnade lähedal. Seal on suuremad 9 linnad ja rahvast rohkem, hea tooteid importida ja eksportida ning ka kaevandused asuvad tööstusettevõtete lähedal. 10 Turism Tursmi osakaal Brasiilias väheneb, olles 1970. aastaist alates maailma turismiturul langenud 0,5%-lt 0,1%-le. Paljusid külastajaid on heidutanud agulite elukeskkonna halb kuulsus ning Brasiilia inimõiguste minevik. Brasiilia peamised turismiväärtused on 2000 km pikkune Atlandi liivarand, kirderanniku rahvaluule ja muusika ning Rio de Janeiro iga- aastane Mardi Gras' karneval. Kas Eesti reisifirmad korraldavad reise Brasiiliasse? Reisiekspert viib Rio de Janeirosse ja Sao paulosse. Estravel viib Fortalezasse, Manausile, Porto de Galinhasse, Brasiliasse, Iguassusse, Rio de Janeirosse, Sao Paulosse ja veel paljudesse kohtadesse.
· Kolm kogukonna kihti a) Aadlikud, vaimulikud b) Kaupmehed, jõukamad käsitöölised kullasepad, pagarid, rätsepad jne c) Prostituudid, ketserid, kerjused, invaliidid, timukad Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse Maaühiskond Kolm seisust a) Vaimulikud b) Aadlikud c) Talupojad 5) Olmetingimused linnas: Rikkamad ja aadlikud elasid esinduslikes kivimajades Vaesemad agulite odavates puumajades v katusekambrites Linnaelanike toit oli maaelanike omast mitmekesisem Tihe asustus ja ebasanitaarsed tingimused soodustasid taudide levikut Elanike hügieeni tagamise tarvis rajati avalikke saunu 6) Ellu suhtumine ja väärtused: Linnas · Elanikkonna liikumise tõttu olid traditsioonilised perekonna sidemed nõrgemad · Eeskätt sõlmisid kesk ja alamklass abielusid vastastikusest
Turism Brasiilia eesmärk on ökoturismi laiendamine. Valitsus ergutab välisinvesteeringute tegemist Amazonia turismirajatistesse. Ent brasiillased tunnevad ökoturismi vastu vähe huvi, eelistades Amazonias külastada Manause tollivaba kaubanduse tsooni. Euroopa ja Ameerika turistide jaoks on Brasiilia ikka veel suhteliselt odav riik. Sellegipoolest külastajate arv kahaneb, olles 1970. aastaist alates maailma turismiturul langenud 0,5%-lt 0,1%-le. Paljusid külastajaid on heidutanud agulite elukeskkonna halb kuulsus ning Brasiilia inimõiguste minevikupärand. Viisat ei nõuta enamikelt Lääne-Euroopast või Ladina-Ameerika turistidelt, kes Brasiiliasse sisenevad. Nõutakse kehtivat passi, turistikaarti, mille on väljastanud transpordifirma ja ringreisi piletit. USA ja paljude teiste riikide kodanikud peavad kinnitama viisa, et edasi minna. Kollatõbi vaktsineerimise sertifikaadid on kohustuslikud, kui turist viibib nakatusohtlikutes piirkondades. Brasiiliat külastas 2000
manufaktuur, kus tootmine toimus käsitsi) · Tehniline progress energeetikas (uute allikate kasutuselevõtt), side- ja liiklusvahendites, leiutati kudumis- ja ketrusmasinad , mis oli tööstusrevolutsiooni tehniline pool · Uued töö organiseerimise moodused · Uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid · Rahvusriigid · Linnade palahvatuslik suurenemine, agulite teke > elukvaliteedi halvenemine · Kujunevad töölisliikumine ja parteid. · Kujuneb ühiskonna poliitiline süsteem(parteid ja ideoloogiad) · Kujuneb välja klassiühiskond · Sotsiaalse mobiilsuse kasv · 1840. jõudis Eestisse Henry Ford (fordism) ameerika autotööstur, kellega seostatakse XX sajandi alguses toimunud positiivseid muudatusi. Masinad muutusid tootlikumaka ja oluliselt ohutumaks.
Vahendajaks oli XII saj. tekkinud Hansa liit, mille tähtsaim keskus oli Lübeck ja kokkutulekuid nimetati hansapäevadeks. Lääne- EU toimetati karusnahku, mett, vaha, rauda ja vilja. Elutempo poolest oli linnas kiirem kui maal. Seal oli väga kirev elanikkond. Tihti võisteldi selle üle, kellel on uhkem maja. Ka tsunftimeistrite majad olid esinduslikud, mis andsid aimu jõukusest ja iseteadvusest. Vaestest sai aru aga sellejärgi, et elati agulite odavates puumajades või katusekambrites. Kuna linn oli piiratud müüridega, siis vaesemad linlased asusid tihti eeslinnades, mis olid müürist väljaspool. Kuigi vahel kasvasid pinged üle pea ning esines relvastatud kokkupõrkeid, oli elu keskaegses linnas suhteliselt hea toimus pidustusi, elu oli lihtsam kui maal ning tööd küll tuli teha, aga saadi ka hingetõmbe pause lubada. 3. Võrrelge linna- ja rüütlikirjanduse motiive ja teemavalikut. Mida kumbki väärtustas?
3. etapp- peale II maailmasõda linna elanike kiire kasv jätkub vaid arengumaades, linnastumise aste ca. 50%. Enamasti toimub megalopoliste(tokyo, N.Y, Seaul, Mexico city, Moskva, London) ja suurte linnastute areng. Probleemid: · Ökoloogilised probleemid- vee-, pinna-, õhusaastatus, müra · Ajabilansi ebaotstarbekus- mida suurem linn, seda kauem võtab aega liiklemine · Vaesuskoormused linnas e. Agulite teke, mille tõttu suureneb kuritegevus. Demograafiline üleminek, selle etapid Demograafiline üleminek- rahvastiku protsess, mille käigus asenduvad kõrge sündivus ja suremus madalatega ja tõuseb keskmine eluiga. 1. etapp- Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine toimus väga kaua. Kõrge sündivus ja surevus, loomulik iive madal. Eakate osakaal väike, mis tõttu keskmine eluiga madal. Etapile omane ka näljahäda,
Kaubandus arenes järjest üles poole. Nt. peamiseks kaubavahendajaks sai XII saj. tekkinud Hansa Liit. Liidu tähtsamaiks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud- hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid karusnahku, mett ja vaha... samuti ka rauda ja vilja. Linnad. Eluolu ja kultuur Linnadesse püstitati kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Seevastu vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlaste või ka oma senjööri võimalike kallaletungide vastu. Tihtipeale ei mahtunud linnarahvas müüride vahele ära. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävates eeslinnades, mis vaenlase rünnaku puhul kaitseta jäid. Linnaelu muutis suhtumist abiellu. Abielud sõlmiti vastastikkuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuste järgi
kapitalimahutused, väikesed kaod ja täieliku automatiseerimise võimalus. 16 Joonis 13. Transport. 3.7. Turism Brasiilia peamised turismiväärtused on 2000 km pikkune Atlandi liivarand, kirderanniku rahvaluule ja muusika ning Rio de Janeiro iga-aastane Mardi Gras' karneval. Karnevalil annab järjest enam tooni üha rikkam ja rahvusvahelisem seltskond. Rio favelas'te ehk agulite peamiselt afrobrasiilia elanikkond ei saa enam endale lubada oma kultuurist pärit paraadides osalemist. 17 Brasiilia eesmärk on ökoturismi laiendamine. Valitsus ergutab välisinvesteeringute tegemist Amazonia turismirajatistesse. Ent brasiillased tunnevad ökoturismi vastu vähe huvi, eelistades Amazonias külastada Manause tollivaba kaubanduse tsooni. Euroopa ja Ameerika turistide jaoks on Brasiilia ikka veel suhteliselt odav riik.
metallraha nõudlust. Kuna laenamised kaupmeestele olid riskantsed, lisati juurde kõrged protsendid ning kui kaubaretk nurjus, kaotas võlausaldaja kõik, kuid kui võitis, jäi protsentidega kasumisse. Nii tekkisid ettevõtetest pangad, mis teenindasid varsti ka valitsejate ja paavstide vajadusi. 23. LINNAD. ELUOLU JA KULTUUR. Linnaelu ja traditsioonid. Majades elasid jõukamad linnakodanikud, agulite odavates puumajades või katusekambrites aga vaesed. Linna kaitsti müüridega nii välisvaenlaste kui ka senjööride eest. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävatesse eeslinnadesse. Vahel põletati seal ka maju, et vaenlastele mitte ulualust anda. Linnades pidi jälgima ka puhtust, sest taud oli kerge levima. Linna iive oli enamasti negatiivne, sest abielluti suhteliselt hilja, mistõttu linn sõltus tulevaist uusasukaist
saagadena põlvest põlve edasi.Saagad sisaldasid nii müüte hiidudest ja jumalatest kui ka reaalselt juhtunud sündmustest. Nt. ,,Nibelungide laul" Pilet nr.7 a)Keskaegse linnaelu traditsioonid ja linnakultuur *Elurütm linnasoli palju kiirem kui maal, linnadesse oli kogunenud kirev elanikkond.Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. See vastu vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase või ka oma senjööri võimalike kallaletungide vastu.Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävates eeslinnades, mis vaenlase rünnaku korral kaitseta jäeti ja ka vahel kaitsjate endi poolt põlema süüdati, et mitte pakkuda vaenlasele ulualust.Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem.Kuid kuna inimesed elasid tihedasti koos levisid haigused hästi palju
Õnnestunud kaubaretk tõi aga suurt tulu, et kompenseeris kuhjaga kaupmehe kulud ja võimaldas võla kõrge protsendiga tgasi maksta. Sellistest rahalaenamisettevõtetest kujunesid pangad, mis finantseerisid paljusid kaupmehi,valitsejaid ja paavste. 24.Linnade üldilme *tsunftimeistrite majad, kus töökoda ja pood paiknesid tihti eluruumidega ühe katuse all, olid enamasti esinduslikud, andes tunnistust linnakodanike jõukusest ja iseteadvusest *vaesed elasid agulite odavates puumajades v katusekambrites *linnad olid piiratud müüridega,kaitseks välisvaenlaste eest *ümbruskonna aadlisuguvõsad püstitasid sageli linnadesse oma kindlustatud majad,millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse uhkuselt võistlema hakkasid *müüride sisse jääv ala oli alati tihedalt täis ehitatud: vahel paiknes seal linnaelanike puuja köögiviljaaedu *rajati avalikke saunu, kuna linnad pidid hoolitsema hügieeni eest *kirjaoskajaid oli linnas rohkem kui maal
Teadmusühiskond tähtsustab teaduse analüüse ja soovitusi otsustamisel. Ülikoolid ja teadusasutused on tähtsad institutsioonid. Enamus inimesi elab linnalistes asulats. Hea ühiskondlik transport ja isiklikud autod on tööstusühiskonna lõpus põhjustanud lähi- ehk valglinnastumise. Hiljem toimub ka taaslinnastumine (so vanade tööstuspiirkondade kasutuselevõtmine äri-, elu- ja kultuurikeskustena) ning agulite taasasustamine. 2. Mille põhjal võib öelda, et tegemist on demokraatliku valitsemiskorraga? Nimeta demokraatia olulisemad tunnused. Otsetõlkes on rahvavõim. Seega kodanikud osalevad poliitikliste otsuste tegemisel. Võimalikud otsustamisviisid on üksmeele (kodakondsuse) otsimine, osalemine otsustamisel (rahvakoosolekul või rahvahääletusel (referendumil)) või esindajate valimisel.
tegelikult Hamburgi linna õigus). Sageli üritasid linnad maaisanda võimu alt täiesti vabaks saada. Sellel oli kaks peamist teed: 1. Vabaks võidelda 2. Vabaks osta 16. ELUOLU KESKAEGSES LINNAS Linnades tuli väga hästi välja, kes on vaene ja kes on rikas. Tsunftimeistrite majad võisid olla koos töökoja ja poega ning nägid väga esinduslikud ja rikkalikud välja. Samas vaesemad inimesed elasid agulite odavates puumajades. Agulid on eeslinnad, mis asusid väljaspool linnamüüri. Vahel kui vaenlane linna ründama tuli, siis süüdati agulid põlema, et vaenlased seal peavarju ei leiaks. Linnaelule iseloomulik: · Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem, kuid hügieeni olukord oli viletsam. Seetõttu tuli linnadesse rajada ka avalikke saunu. · Linnas abielluti suhteliselt hilja ja see tagas negatiivse iibe. Lihtinimesed said rohkem valida
Jami – peamošee linna keskmes Kaitsestruktuurid sarnaselt Euroopa linnadele Traditsiooniliste turutänavate structure: bazaarid and suq’d Elamute ülim privaatsus ja suletus Uued ärikvartalid modernses/rahvusvahelises laadis (pilvelõhkujad) Slummid Mereäärsed turismilinnad: hotellid ja funindustry Ülelinnastunud metropolid: Duaalised linnad Tööpudus maal ja linnas Raha linnades Varimajandus Kuritegevus Kasvavad linnaruumid Rahvusvahelised postmodernsed linnakeskused Kesklinna agulite taastamine (gentrifikatsioon) Planeeritud eeslinnad Rikaste turvapiirkonnad (gated communities) Lauslinnad (boomurbs) Keskklassi ja tööliste korterid ja majad Etnilised enklaavid Slummid Transnatsionaalid Rahvusvahelised hiidettevõtted-RVE (1) osaleb majandustegevuses enam kui ühes riigis, (2) kasutab maade ja regioonide vahelisi geograafilisi erinevusi, (3) on geograafiliselt paindlik, nihutades ressursse ja eri operatsioone erinevate maailma kohtade vahel.
kuskile tehas vaja oli töölisi ehitavad endale elamiseks putkad hakkab arenema organiseeritud kuritegevus). Industrialiseerimine põhjustas tööstuspiirkondades nii kiire linnade tekkimise, et oli võimatu planeerida ja asustada linnu nii, mis oleks vähegi vastanud sotsiaalsetele nõuetele. Jubedates agulites lokkas alkoholism ja prostitutsioon. 17 ja 18 sajandil suurlinnades arenema hakanud organiseeritud kuritegevus leidis seal endale soodsa kasvulava. Agulite sotsiaalse laostumise jälgedes käisid vägivallaga seotud kuriteod. Varavastased kuriteod ei võtnud kuigi suurt ulatust agulis polnud eriti midagi varastada. Kuritegevus kasvas plahvatuslikult. Avaliku korra kindlustamiseks agulites vajati arvukat ja hea haridusega politseid. Suurt tähelepanu hakati pöörama keskkonna ja kuritegevuse suhetele. Varem oli kuriteos vaid nähtud kurjategijat, keda sai piirata hirmutamisega. 19 saj
· Komöödiad lõbusa sisuga ammutasid ainet igapäevasest poliitikaelust pilgati tuntud poliitikuid 2.Linnad. Eluolu ja kultuur kõrg- ja hiliskeskajal · Elurütm linnas oli palju kiirem kui maal. · Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse ehkuselt võistlema hakkasid · Vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. · Linnad olid piiratud müüridega. · Vaesemad linlased pidid asuma väljaspool müüre jäävates eeslinnades · Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem · Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne · Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. · Osa uustulnukaist sai õpipoisteks ja selliameti tõttu mõne tsunfi liikmeks ning edasi
annaabi.ee 
