Contra Margus Konnula { Sündinud 22. märts.1974 Sündinud Võrumaal, Urvastes raamatupidaja ja agronoomi pojana. Ta on käinud Urvaste algkoolis ja Kuldre 9. klassilises koolis. Tema loomingus on palju võru keelt Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996)
Contra Maria Johanna Kull Andmeid: Kodanikunimi Margus Konnula, Sündis 22. märts 1974, Kirjanik ja luuletaja, Sündis Võrumaal Urvastes, Eesti Kirjanike Liidu ja Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige, ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte, Luuletusi 5000 ringis. Lapsepõlv Sündis 1974. aastal agronoomi ja raamatupidaja pojana. 1981-1984 õppis Urvaste Algkoolis. 1984-1989 õppis Kuldre 9-klassilises koolis. 1989-1992 õppis Antsla Keskkoolis. 1993-1994 viibis sõjaväeteenistuses. Kirjutas esimese luuletuse 17. november, 1989. aastal. Eraelu 2 poega, Verner (7) ja Herbert (9). Töötas postiljonina. Meeldivad "jooksufilmid, kus jooksjaid ei tulistata". Esimene luuletus Valmis 15
Contra Margus Konnula on sündinud Võrumaal, Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984 1989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008
Contra Karl-Tõnis Truup VKHK Sisukord 1. Elulugu 2. Kus töödanud 3. Looming 4. Contra tähelend 5. Contra laval 6. Mida kirjutab Contra? 7. Tunnustused 8. Teosed 9. Viited Elulugu Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik. Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis Kus töödanud Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Contra looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine
MARGUS KONNULA e. Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite
Akke on mees, kes pole endaski eriti selgusele jõudnud - ta on kõhklev, kuid samas enesekindel oma usus kristlusesse. Ta tunneb süümepiinu, kuid ei anna ometi alla ega unusta võõrast religiooni. Teose jooksul ta küll taipab, et on jäänud ihuüksi, niisamuti nagu Ra märkab, et iga inimene on maailmas omapäi. Autori sümpaatia näib kuuluvat Johannesele kui ausale töömehele, kes on tollases ühiskonnas üks üsna eriline nähtus. Ra kolib tuttava agronoomi peresse katusekambrisse elama. Aja jooksul hakkab mees aga võõrustajatest väga hoolima ning sulandub sisse nende igapäevaellu. Kohalikus kolhoosis tekivad peagi töötajate vahel pinged ning üks naine tapetakse, Johannes saab infarkti ning väike Pille satub mürgituse tagajärjel haiglasse. Selles kõiges hakkab Ra iseend süüdistama, nimetades ennast häda toovaks mustaks linnuks. Kõikide nende sündmustega paralleelselt tegeleb kirjanik ka loominguga,
Margus Konnula Elulugu Sündinud 22. märtsil 1974. Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. 19931994 viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes ja aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise liige aastast 1997 ja Eesti Kirjanike
Tõnu Õnnepalu Tõnu Õnnepalu, kirjanikunimega Emil Tode ja Anton Nigov sündis 13. septembril 1962 Tallinnas Nõmmel agronoomi ja raamatupidaja pojana. Ta on väga looduslembeline, ning meeldib tegeleda ka fotograafiaga. Ta elab Järva maakonnas. Õnnepalu tunneb huvi poliitika vastu. Nagu ta ise ühes Eesti Ekspressile antud intervjuus ütleb: ,,Poliitika on seotud inimeste, nende hoiakutega. Toimuvat on eemalt huvitav vaadata kui inimlikku komöödiat, püüda näha, mis seal taga on." Ta kirjutab raamatuid selleks, et ühiskonda ja
Referaat Contra (Margus Konnula) pm1b 2014 Sisukord 1. Eluloost lk3 2. Loomingust lk3-4 3. Luulekogud ja muud kirjanduslikud Sarnid lk4-5 4. Luuletused lk6 2 Eluloost Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989 1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008
7. aprillil 1919 ning valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond ning Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliõpilast ja teiste elualade esindajaid. 23. aprillil 1919 kogunes 120-liikmeline Asutav Kogu avakoosolekule Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja valis oma esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Asutav Kogu moodustas uue valitsuse, mida juhtis tööerakondlane Otto Strandman. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 20. detsembril 1920
7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vi rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) 120-liikmelises Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 pllumeest, 3 petajat, 2 kirjanikku, 2 ülipilast ja teiste elualade esindajaid. Saadikute hulgas oli 7 naist..8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused Asutava Kogu valimiste tulemused Parteid : 1) Hiiu saare elanike partei. (Hääli sai 11 090,kohti 0) 2) Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei. (Hääli 152 341,kohti 41) 3) Eesti Tööerakond (Hääli sai 114 879,kohti 30).
Contra Contra sndis Vrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, ppis Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sjaveteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Ttanud on ta lhiajaliselt inglise keele petajana Kuldre koolis aastal 1994, seejrel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postilem. Prast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Ta toimetas Urvaste Valla Lehte aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Contra on tuntud eelkige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, see on lbus, laululine ja leidlike riimidega. Palju leidub tema loomingus paroodiad. Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus vga tihti vru murret ja rgib seda ka esmase knekeelena. Contra on srav lavaesineja, kelle...
Sisukord · Elulugu....................................................................................lk3 · Looming...................................................................................lk4 · Minu arvamus ja analüüs.............................................................lk5 2 Elulugu Contra ehk sünninimega Margus Konnula on sündinud 22.märtsil 1974.aastal. Ta sündis Võrumaal Urvastes raamatupidaja ja agronoomi pojana. Contra õppis Urvaste Algkoolis, Kuldre 9-klassilises koolis ja Antsla Keskkoolis. Pärast kooli viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis. Ta on töötanud lühiajaliselt inglise keele õpetajana Kuldre koolis, postiljonina Urvastes, olnud ka Urvaste postiülem ning Urvaste Valla Lehe toimetaja. Pärast seda aga vabakutseline kirjanik ja stsenarist ning kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse ja Eesti Kirjanike Liitu.
CONTRA (Margus Konnula) Elust Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppinud Urvaste Algkoolis 19811984,Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004 2008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige
Nurmedel jääks vili kängu, teri ma ei külva maha. Kevadisel põllul sa! kõrs ei kasvaks,vajuks längu, Mis me külvajata teeme? Viljateri nagu kulda saak jääks väikseks,väga napiks- Ise mulda ei läe seeme! langeb kohevasse mulda. tule, agronoom, nüüd appi! Külvimees vaid habet silub." Külvajat kui poleks leida, Poleks agronoomi tarka, Pagar ei saaks teha leiba leivapuudust tuleks karta. Sa tead vilja kasvuseadust, agrotehnikat ja teadust. Nimi Eerika Jurjeva ELUKUTSED . Loe katkend Tiia Toometi raamatust "Vana aja lood" ja täida lünk sobiva sõnaga (elukutsega)! Mis ametist on jutt?
Contra Eluloolist Contra kodanikunimi on Margus Konnula Contra on sündinud 22.03.1974.aastal Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Contra Margus Konnula (Referaat) Autor: Mart Toots Tartu 2008 Sisukord · Elulugu · Looming · Teosed · Auhinnad · Contra lauseid intervjuudest · ,,Mulgi neiu" ja ,,Rahvuslind" · Kasutatud allikad Elulugu Contra on sündinud sündinud 22. märtsil 1974, Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008
Madman02 12. klass Contra Luuleprojekt Juhendaja: Kiili 2009 Contrast Contra (kodanikunimega Margus Konnula) sündis 22. märts 1974. aastal Urvaste külas, agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppinud on ta Urvaste algkoolis, Kuldre 9- klassilises koolis ja Antsla keskkoolis. 1993-1994 teenis aega Eesti Piirvalve Piusa kordonis. Töötas lühikest aega Kuldres inglise keele õpetajana ja seejärel postimehena. 3 aastat oli Urvaste postiülem, hiljem oli aga vabakutseline luuletaja. 2004 aastast alates töötas Urvaste Valla Lehe toimetajana, kust ta hiljem alusetult vallandati. Elanud on ta Urvastes, Viljandis, Tallinnas,Tartus ja Piitsakülas Urvaste vallas
....................................................................................................... 14 ~3~ Elu Margus Konnula on sündinud 22. Märtsil 1974 Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppis Urvaste Algkoolis, Kuldre põhikoolis ja Anstla Keskkoolis. On töötanud inglise keele õpetajana Kuldre koolis, postiljonina Urvastes ning Urvaste Vallarahva Lehe toimetajana. Margus Konnula on abielus, kahe lapse isa ning elab Võrumaa metsade vahel Urvastes. Kuidas sai Margus Konnulast Contra? Margust hakati nooruspõlves perekonnanime järgi kutsuma Jimmy Connorsiks (kes on
Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. Asutava Kogu liikmeteks olid paljud hilisemad Eesti Vabariigi riigitegelased: K. Eenpalu, J. Jaakson, J. Kukk, A. Piip, K. Päts, A. Rei, O. Strandman, J. Teemant, J. Tõnisson ja J. Uluots. Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliõpilast ja teiste elualade esindajaid. Saadikute hulgas oli 7 naist.Asutava Kogu avamine Estonia kontserdisaalis 23. aprillil 1919.23. aprillil 1919 kogunes 120liikmeline Asutav Kogu avakoosolekule Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja valis oma esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Asutav Kogu moodustas uue valitsuse, mida juhtis tööerakondlane Otto Strandman.Nüüd on Eesti rahwa suweräänse tahtmise esitajal, Eesti Asutawal Kogul,
Theodor Pool 8.12.1890 Tori vald Pärnumaal - 25.08.1942 Sverdlovsk Eesti riigitegelane ja põllumajandusteadlane Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 1914. a. lõpetas Riia Polütehnilise Instituudi õpetatud agronoomi I järgu diplomiga 1919. a. Eesti Asutava Kogu liige 1919-1921 Eesti Vabariigi põllutööminister 1920-1929 Riigikogu liige 1925-1941 Piistaoja talu omanik Tori vallas 1932-1940 Põllutöökoja liige 1935-1938 Riigi Majandusnõukogu liige 1941. a. küüditati 1942. a. hukati Biograafilised andmed Theodor Pool lõpetas 1909. aastal Pärnus gümnaasiumi ning 1914. aastal Riia Polütehnikumi esimese järgu õpetatud agronoomina. Ta
Eluloolist Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008
Temalt ilmusid näiteks A. Puskini poeemide ja värssromaani ,,Jevgeni Onegini" eestindused, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks.Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud kogu eesti lüürika arengut. Betti Alver suri kõrges vanuses 1989. aastal Tartus ja on maetud Raadi kalmistule. Contra (kodanikunimi Margus Konnula) Sündinud Urvastes raamatupidaja ja agronoomi pojana. Õppinud Urvaste Algkoolis 1981-84, Kuldre 9-kl Koolis 1984-89, Antsla Keskkoolis 1989-92.Viibinud sõjaväeteenistuses Eesti Piirivalves Piusa kordonis 1993-94. Töötanud lühikest aega Kuldres inglise keele õpetajana ja seejärel postimehena. 1996-99 Urvaste postiülem, hiljem vabakutseline luuletaja. Pärast populaarses Hommiku TV saates luuletava postiljonina esinemist ka meediastaar. Alates 2004 Urvaste Valla Lehe peatoimetaja.
..................................................................................................................13 2 Heino Kiik Elulugu Heino Kiik on 14. mail 1927. aastal sündinud Eesti kirjanik. Ta on sündinud Avinurmes ja omandanud Räpina aiandustehnikumis aiandusagronoomi hariduse. Elu jooksul on ta töötanud erinevatel aladel, näiteks agronoomi, aedniku ja ajakirjanikuna. Alates 1963. aastast on Heino Kiik vabakutseline kirjanik. Heino Kiik on avaldanud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid, omaenda tegevust kirjeldavaid dokumentaalromaane, artikleid ja populaarteaduslikke raamatuid oma eriala kohta ja avaldanud reisikirju. Kiik on pälvinud romaanivõistlustelt kaks auhinda ("Tondiöömaja" 1970, I koht ja "Elupadrik" 1985, II koht), ka on kaks tema tööd leidnud äramärkimist. (1)
Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukindluse ja kõrge saagipotensiaali. Neid hakati laialt kasutama indias, pakistanis jt riikides. ) Ehkki uued sordid suurendasid tootlikkust paljudes põllumajandusharudes, toimus see ebavõrdsuse ja maata elanikkonna hulga suurenemise ning keskkonnakahju hinnaga Teravilja saagikust mõjutavad faktorid: Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine (praegusel ajal kasutatakse tänu
kuni 100 000 seemet. Seemnete idanemisvõime mullas püsib seitse kuni kümme aastat, seemened levivad kergesti tuule ja vooluveega. (Kangur jt 2005:8-9) 6 Joonis 1. Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowsky). Allikas: Maaleht Sosnosvski karuputk on Kaukaasia endeem, siia toodi see 1960. aastal esialgu ilutaimena, hiljem propageeriti seda silotaimena. Mitmed agronoomi majandid tellisid Venemaalt perspektiivse silotaime seemneid asudes rajama Sosnovski karuputke põlde, andes nii tõuke karuputke laiale levikule. Samuti aitas levikule kaasa karuputke kasvatamine ilutaimena aedades ja meetaimena (hea meetaim). Kergesti levib piki teed, elektriliine ja veekogusid, paljuneb vaid seemnetega. (Kangur jt 2005:8-9) Tavaline hoonete läheduses, niitudel, jäätmaadel, heinamaadel, tee- ja põlluäärtes (Kaur jt 2010:96).
sõjaväeteenistust 1966.a. asusin õppima Eesti Põllumajanduse Akadeemias, mille lõpetasin agronoomina. Tööle suunati mind "Vambola" kolhoosi osakonnajuhatajaks. 1973.a.- 1976.a. töötasin Kärstna kolhoosis peaagronoomina ja kuni 1981.aastani esimehena. Seejärel suunati mind Tarvastu kolhoosi ja viimased üheksa aastat olen töötanud seal majandi esimehena. Elan oma perekonnaga seniajani Kärstnas, kuhu hävinud talu asemele ehitasin oma perega uued hooned. Abikaasa on Kärstnas agronoomi ametis. Meie perekonnas on kaks poega ja tütar, kes on õpilased. Oma ametis põllumajandusspetsialisti ja majandusjuhina olen alati seisnud maainimeste huvide ja heaolu eest. Viimastel aastatel on sellele lisandunud sõna tõsises mõttes võitlus eesti küla taastamise eest. Tänapäeval oleme oma linnad loovutanud muulastele. Olen veendunud, et ka nüüd hakkab võitluses iseseisvuse eest otsustavat osa kandma taas elule ärkav eesti küla. Olen selle
õppekeskkond 1. Sissejuhatus 1) Arutelu: Loodusõpetus: taimede Elukestev õpe ja Õppevahendid: õppeaastasse. taimede ehitus, fotosüntees ja karjääri planeerimine: joonised või skeemid Taimede peamised tunnused hingamine, botaaniku ja agronoomi taimedest ja ehituslikud ja 2) Arutelu: millised paljunemine. elukutsete kirjeldus selgroogsetest talitluslikud erinevused Keeleõpetus: loomadest. elukutsed on võrreldes selgroogsete tihedasti seotud väljendusoskuse
Mõisates hakati tegelema maaparandusega: kivide koristus, kivid leidsid kasutuse mõisahoonete ehitustes, liigvee ärajuhtimiseks kaevati kraave. Saksamaa eeskujul levis põldude lupjamine. XIX sajandi algul seati suuremates mõisates sisse tõuraamatud ja sajandi keskel arenes sordiaretus(oder, kaer, kartul). Lahmuse päritolu on sordiaretaja Rathlef, Carlos Woldemar Harald v. (13.03.1878- 15.07.1944 Königsberg). Õppis Tartu Ülikoolis põllumajandust, lõpetas agronoomi diplomiga, Balti Seemnekasvatuse Ühingu eriteadlane. Asutas Tartu lähedal Nõmmiku talus sordiaretusjaama ja aretas mõned kaera ja odrasordid, millega esines 1909 .aasta põllumajandusnäitusel. Kahekümnes sajand viis suurriigid omavahel tülli, mille tulemusena puhkes Esimene Maailmasõda. Majandus laostus, külvipind vähenes, toodang läks rindele. Talumehi mobiliseeriti sõtta ja rahvas muutus rahulolematuks. Rinne nihkus Liivimaale ja Suure-Jaani jäi üsna selle lähedale
Otto Strandmani juhitud Eesti Tööerakond ning August Rei, Mihkel Martna ja Karl Asti juhitud Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei. Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vőidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) 120-liikmelises Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliőpilast ja teiste elualade esindajaid. Saadikute hulgas oli 7 naist. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Nõukogude Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude
annaabi.ee 
