Leiboristliku Partei edu; · Devalveeris naelsterlingi ja väljus tänu sellele suurest majanduskriisist kiiremini; VÄLISPOLIITIKA: · impeeriumi rahvaste vabadusliikumised o Iirimaa 1921/1937; o Kanada ja Austraalia 1931 Westminsteri statuut BRITI RAHVASTE ÜHENDUSE algus; IV PRANTSUSMAA. MAJANDUS: · Saksamaalt saadud alad + reparatsioonid võimaldasid väljuda kiiremini sõjajärgsest majanduskriisist; · Agraarmaast industriaalmaaks; SISEPOLIITIKAS: · ebastabiilne, valitsuste keskmine eluiga alla poole aasta pettumine demokraatias; · Rahvarinde loomine vasakpoolsete poolt aitas olukorda stabiliseerida ja vältida diktatuuri; VÄLISPOLIITIKA: · igatses Euroopa mandriosa suurvõimuks, aga jõudu polnud; · 1930-ndatel hakkas otsima koostööd N Venemaaga vastukaaluks Saksamaa tugevnemisele; Loe kindlasti õpikust lk. 80-85.
Jossif Stalin- kommunistliku partei peasekretär 1922. aastal. Kindlustas enda lõplikult võimul, konkurendid väljas. Lev Trotski- stalini vaenlane, riigipöördel oluline roll 1917. aastal. Stalini võimuletulek- riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel- kas edendada majandust tasakaalukalt, arvestab rahva ja majandusharude vajadustega, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin valis teise. Industrialiseerimine- loobuti NEP- ist. 1. Venemaa agraarmaast- tööstusriigiks 2. Plaanimajandus 3. Kollektiviseerimine- linnadesse tööle ja maalt lahkumine talupoegadel 4. Stalin ei usaldanud oma lähikondlasi 5. Riigireeturid hukati 6. Vägivallapoliitika- julgeolekuorganid, vangilaagrid 7. Punaarmee- maailm kommunistlikuks muutmine
tahtnud enam vilja müüa. Otsustati vägivaldse viljavarumise kasuks: talupoega kohustati kõik vilja ülejäägid riigile andma. Riik vajas vilja. eelkõige sõjaväe ja tööliskonna toitmiseks. Põllumajanduses toimus KOLLEKTIVISEERIMINE. Eraomadid ühendati ühismajanditesse ehk KOLHOOSIDESSE. Sellega kasnes ulatuslik vägivald, mille käigus likvideeriti rikkad talupojad omaette klassi. rikkaid talupoegi saadeti oma kodudest välja, eelkõige riigi põhjapiirkonda. Venemaa muutus agraarmaast kiirelt tööstusriigiks. Majanduselus toimis väga range plaanimajandus. Paljud talupojad pidid maalt lahkuma ja linnadesse tööle asuma. Vägivallapoliitikat viisid ellu sala- ja julgeolekuteenistused. Loodi vangilaagrite süsteem. Stalin arvas, et vägivald on kommunistliku riigi loomulik koostisosa, mis aitab ühiskonda võimu all hoida. Stalin oli ka veendunud et Punaarmee abiga on võimalik maailm konmmunistlikuks muuta. 1930. aastatel hakkabki enneolematu punaarmee ettevalmistamine
Uue nähtusena sai vaikiva ajastu tingimustes alguse riigi sekkumine majandusellu. Toimus eramajanduse reguleerimine maksu-, hinna- ja krediidipoliitika kaudu. Kasvas riigi osa majanduses riiklikud AS-id andsid kuni 25% Eesti tööstustoodangust. Tööstus tegi läbi suurima arengu. Suurenes tööstusettevõtete arv, paranes nende tehniline varustatus. 1938a. ületas tööstustoodangu koguväärtus esmakordselt põllumajandus toodangu vastava näitaja Eesti oli muutumas agraarmaast tööstusriigiks. Põllumajanduse puhul näitasid edasiminekut haritava põllupinna suurenemine, maaparanduse laialdasem kasutamine, põldude väetamine, loomade arvukuse kasv, tõuparandus ja sordiaretus. Suurt rolli edendas ühistegevuslik liikumine maal, suurenes kõikvõimalike masina-, piima-, kartuli-, muna-, karjakontrolliühisuste hulk. Peamisteks väliskaubanduspartneriteks olid Suurbrit. ja Saksamaa (tagasihoidlikumalt järgnesid Soome, Rootsi ja Läti). Eesti
kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Tegutseti põhimõttel ,,Kes kolhoosi ei astu, on nõukogude võimu vastane". Kolhoseerimisega kaasnes ulatuslik vägivald. 1929-1933 aastatel küüditati eelkõige põhjapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. 1930. Aastate algul tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda. Nõukogude liit 1930. Aastatel Lühikese ajaga toimunud suur murrang muutis Venemaa agraarmaast tööstusriigiks. Majanduselus juurdus range plaanimajandus. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linnadesse tööle minema. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine: Stalin ei usaldanud oma lähikondlasi. Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid, juhindudes Stalini otsustest suunistest. Loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG), kus 1940. Aastal kandis karistust 1,7 miljonit vangi
*Reguleeritakse eksporti (põllumajandussaadused) *Masinate soetamine (traktorid, kombainid), riigi abiga *Loomakarjakasvatus, eelkõige piimakarjakasvatus *Üle maa loodi põllumajandussaaduste kokkuostu punkte *Põllumajandus ületas sõjaeelse taseme *Elu maal paranes oluliselt *Riik toetas eksporti, väliskaubandust. Turud Suurbritannias ja Saksamaal. *53 000 tööstustöölist Eestis Eesti oli muutunud agraarmaast tööstuslikuks riigiks *Tööstused: mineraalainetetööstus, keemiatööstus, paberitööstus, puidutööstus jt. *Kasvas eestlaste elatustase, regulaarne lennuühendus teiste riikidega, tähtsaim kuurort Narva-Jõesuu kuurort *Riik toetas, probleeme lahendati kiiresti Välispoliitika *Rahvusvaheline Eesti Vabariigi tunnistamine (Venemaa, soome, Poola) *1921. Aastal tunnistatakse Eestit Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Jaapani poolt ja Eesti võeti Rahvaste Liitu
industrialiseerimine. Venemaa muudeti lühikese ajaga tööstusriigiks. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele iga inimene peab tegutsema riigi ettenähtud korra järgi. Kollektiviseerimine tähendas talupoegade ühendamist ühismajanditesse kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse, tekkis suur näljahäda kus suri 7 milj inimest. Venemaa muutus lühikese ajaga agraarmaast tööstusriigiks. Kollektiviseerimine sundis talupoegi maalt lahkuma ja linnadesse tööle minema. Hakati ellu viima vägivallapoliitikat loodi vangilaagrite süsteem GULAG. Korrigeeriti maailmarev teostamise strateegiat riigi relvastumine ja Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks. Natsionaalsotsialistlik saksamaa Saksamaad hirmutas kommunism, mida nimetati ka punaseks katkuks. Punaste põhivaenlaseks sai kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, kelle
2) Paljud uskusid, et kommunismi ehitamiseks on see vajalik. 11. Kes oli Stalin? Millist osa mängis ta NSVL-s ajaloos 1920.-30. aastail? Stalin mängis määravat rolli, sest ta oli ainuvalitseja. 1) Tema käsul alustati industrialiseerimist ja kollektiviseerimist. 2) Alustas riigi relvastamist, et maailma vallutada. 3) NSV Liit muutus lühikese ajaga agraarmaast tööstusriigiks, kuid seda inimelusid hävitades. 4) Ta käivitas riigis massilise terrori. 12. Natside võimuletuleku põhjused. Natside võimuletuleku põhjused olid : 1) Lubasid likvideerida Versailles' rahulepingu. 2) Lubasid likvideerida demokraatia, sest rahvas arvas, et demokraatia ongi süüdi Saksamaale osaks saanud hädades.
Muutused majanduspoliitikas. Stalin valis arengutee kus valiti suurtööstuse eelisareng ehk industrialiseerimine. Venemaa muudeti lühikese ajaga tööstusriigiks. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele iga inimene peab tegutsema riigi ettenähtud korra järgi. Kollektiviseerimine tähendas talupoegade ühendamist ühismajanditesse kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Venemaa muutus lühikese ajaga agraarmaast tööstusriigiks. Kollektiviseerimine sundis talupoegi maalt lahkuma ja linnadesse tööle minema. Hakati ellu viima vägivallapoliitikat loodi vangilaagrite süsteem GULAG. Korrigeeriti maailmare v teostamise strateegiat riigi relvastumine ja Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks. ITAALIA- Liitlased suhtusid Üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse parnerisse, see pärast taheti muuta oma riik suurriigiks. Sõjaajal vaehetusid tihti valitsuses, sest keskvalitsus oli nõrk
laenupoliitika) · maareform reformi olemus, asundustalu mõiste, maareformi tagajärjed · uus majanduspoliitika alates 1924, selle olemus (põllumajanduse eelisarendamine) · põllumajanduse areng, juhtivad harud, probleemid · tööstuse areng, ümberorienteerumine Vene turult siseturule · rahareform 1928 · ülemaailmse majanduskriisi mõjud Eestis · "vaikiva ajastu" majanduspoliitika põhijooned, kiire areng, riigi sekkumine · Eesti muutumine agraarmaast tööstusriigiks · Eesti peamised sisse- ja väljaveoartiklid · Eesti elatustaseme iseloomustus IV Kultuur Õppida ise õpikust "Eesti ajalugu" II kd. §18-19 (lk. 81-88): · riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital (1915), kultuuri professionaliseerumine, kultuurikontaktid (valitsevaks sai Põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon), rahvakultuuri arengu uus tase, negatiivsed nähtused "vaikival ajastul"
Kujunes uus poliitiline jõud – vabadussõjalased. 30.aastate teisel poolel hakkas majanduses suurenema riiklik sektor, hakati soosima rahvuslikku kapitali. Tähtsamad tööstusharud: tekstiili-, keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu-, mineraalainete töötlemise ja nahatööstus. Kiiresti arenes põlevkivitööstus. Eestis valmistati lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, raadioaparaate, lifte, sidevahendeid jm. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Ehitati uusi uusi raudteid, maanteid, arenes laevaliiklus... Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme. Arenesid väliskaubandussidemed. Need olid loodud enam kui 100 riigiga. Esikohal olid Suurbritannia ja Saksamaa. 20 aastaga oli Eesti saavutanud kindla koha rahvusvahelistel turgudel.Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad. Elatustaseme poolest jäi Eesti
Kujunes uus poliitiline jõud vabadussõjalased. 30.aastate teisel poolel hakkas majanduses suurenema riiklik sektor, hakati soosima rahvuslikku kapitali. Tähtsamad tööstusharud: tekstiili-, keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu-, mineraalainete töötlemise ja nahatööstus. Kiiresti arenes põlevkivitööstus. Eestis valmistati lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, raadioaparaate, lifte, sidevahendeid jm. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Ehitati uusi uusi raudteid, maanteid, arenes laevaliiklus... Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme. Arenesid väliskaubandussidemed. Need olid loodud enam kui 100 riigiga. Esikohal olid Suurbritannia ja Saksamaa. 20 aastaga oli Eesti saavutanud kindla koha rahvusvahelistel turgudel.Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad. Elatustaseme poolest jäi Eesti
1930. aastatel haaras nälg Ukrainat, Kaukaasiat ja Volgamaid. Stalin andis välja sotsialistliku omandi kaitse seaduse ehk viie viljapea seaduse. Kes üritas koristatud kolhoosi põllult pudenenud viljapäid koristada sai mahalaskmise koos vara konfiskeerimisega või kergendavatel asjaoludel 10 aastat vangilaagrit. Nälga võis surra 6-7 miljonit inimest. 7 Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine muutis lühikese ajaga Venemaa agraarmaast tööstusriigiks. Jossif Stalini võim suurenes, paranoia samuti. Sisuliselt riisuti kollektiviseerimise käigus talupojad paljaks ning neilt riisutud vahenditega hakati teostama Stalini hoopis olulisemat unistust, industriaalriiki, mis võiks luua endale kaasaegse tehnikaga varustatud moodsa sõjaväe. Sõjaväge läks tarvis selleks, et teostada maailmarevolutsiooni, mis sisuliselt tähendas maailmavallutust. Selleks, et oma võimu siseriiklikult tugevdada surus
tasakaalus hoida, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, kaaluti krooni devalveerimist. Ulatuslik tööpuudus, hädaabitööd, ühiskondlikud objektid, elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Hakati otsima süüdlasi. e) Eesti majanduslik olukord 30-ndate aastate lõpus- ületati kriisieelne tase, riik hakkas sekkuma majandusse, tööstus arenes ja agraarmaast oli saamas tööstusriik, tekkis ühistegevuslik liikumine. Peamisteks partneriteks väliskaubanduses olid Suurbritannia ja Saksamaa, aga ka Soome, Rootsi, Läti. Eksport: metsamaterjal, põllumajandussaadused, tööstustoodang. Import: tööstusseadmed, tooraine, keemiakaubad. Tööpuudus likvideeriti. 2. Eesti poliitiline areng: a) I põhiseadus (1920a 15.juuni)- seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget)- valimised iga 3 a tagant
müümine. Kaasnenud 1)Erasektor likvideeriti, järele jäi 1)Lõhuti umbes 3milj. talu, mille asemele muudatused vaid riiklik sektor tulid kolhoosid. 2)Loobuti välisinvesteeringutest 2)Vähenes teravilja saak ja loomade arv 3)Majandust hakati arendama 3)Muutus inimeste suhtumine töösse: viisaastakute kaupa vägivaldselt kolhoosidesse aetud inimesed 4)NSV Liit muutus agraarmaast ei soovinud tööd teha tööstusriigiks 4) oma kodukohast küüditati 5)Suur tarbekaupade puudus, sest Tsetseeniasse, ingusid, karatsaid, Kimmi- peatähelepanu oli pööratud tatarlased, sest nad julgesid rasketööstuse arendamisele kollektiviseerimisele vastu hakata 6)Kasvas linnade ja linnaelanike 5)Kõige viljakamad mustmulla raejooni
Riigi reguleeriv osa majanduses suurenes, tugevnes riiklik sektor, arendati plaanimajandust. Eestis valmistati juba lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, võidusõidupaate, raadioaparaate jms moodsaid sidevahendeid, lifte, külmutusseadmeid, elektrimasinaid jms. Tööstuse osakaal rahvatulus ulatus 1938. a peaaegu kolmandikuni ja ületas põllumajandustoodangu vastava arvu. Tööstustöölisi oli 53000, saavutati veneaegne tase. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Transpordis kasvas mootorsõidukite osa, ehitati uusi raudteid ja maanteid, suurenes kaubalaevastik. RADIKAALNE MAAREFORM Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand (kokku üle poole kogu kasutatavast maast) koos hoonete, loomade jm inventariga. See oli üks põhjalikumaid agraarreforme terves Euroopas ja tähendas baltisaksa aadli poliitilise ja majandusliku võimu pöördumatut lõppu
Aastail 1885-1990 kasvas tööstustööliste arv 38000-lt 198000-le. 19.sajandi lõpuks arenes Soomes välja rahvuslik kapitalistlik majandus. Arvamus Statistilise analüüsi tulemusena märkis A.Kollontai, et 1870ndate aastate algus oli Soomele peaaegu pideva majandusliku tõusu periood, sellele aitas kaasa rida sotsiaalpoliitilisi momente. Oli ilmne, et Soome tööstust ootab suur tulevik. Rahvamajanduse pale ning iseloom muutusid järsult: nõrgaltarenenud tööstusega agraarmaast, kus domineeris käsitöönduslik toomine ja kodutööndus, sai industriaalmaa, kus peremehetses ning andis tooni suurkapital. Fiasko Samaaegselt toimus kapitalismi kiire areng ka Venemaal. Kapitalismi ülekasvamine imperialismiks teravdas kõiki vastuolusid, kaasa arvatud vastuolusid tsarismi ning rõhutud rahvaste vahel. Sellest algas ka pealetung Soome autonoomiale. 1899.aastal tsaari manifestiga allutati Soome seadusandlus ülevenemaalisele seadusandlusele. Eesmärk oli sellel vaid üks
Tolliliidu loomine aitas kaasa siseturu laiendamisele ja tööstuse kiiremale arengule. Tööstuse kasvuga kaasnes transpordi ja kaubanduse areng. Muutus ekspordi struktuur: 19. sajandi esimesel poolel vedas Saksamaa välja peamiselt põllumajandusprodukte, sajandi teisel poolel domineerisid tööstustooted (metalltooted, nahktooted). Pärast 1848. aasta revolutsiooni asus Saksamaa kapitalistliku arengu teele. See oli tööstuspöörde periood, mis muutis Saksamaa agraarmaast industriaalmaaks. 15. Industrialiseerimine USA-s (tähtsamad leiutised) · kiires tempos arenes rasketööstus · arenes ka kergetööstus ja toiduainetööstus · uued tööstusharud: elektrotehnika, naftat hankiv ja töötlev tööstus, loodusliku gaasi tootmine, autotööstus · laienes elektrivalgustusvõrk · indust hiljem kui Inglismaal, kasutati nende kogemusi · geograafiline asend · puudus feodaalne maavaldus
Eesti tähtsaimad tööstusharud olid tekstiili-, keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu-, mineraalainete töötlemise ja nahatööstus. Eestis valmistati lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, võidusõidupaate, raadioaparaate ja moodsaid sidevahendeid, lifte, külmutusseadmeid, elektrimasinaid jm. Eesti tööstuse kaasajastamine sai võimalikuks tänu Saksa, Briti ja Skandinaavia välisinvestoritele. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Kogu maad kattis autobussiliinide tihe võrk. Eestil oli regulaarne laeva-ja lennuühendus paljude Euroopa riikidega. Siinsetes merekuurorites suvitas tuhandeid välismaalasi, peamiselt rootslasi. RADIKAALNE MAAREFORM Tööstuse edusammudele vaatama jäi Eesti põllumajandusmaaks. Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand koos hoonete, loomade ja inventariga. Võõrandatud maal rajati 56 000 uut talu
liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulusid sellesse ameti poolest ja osa määrati presidendi poolt. Rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus. Valimisõigus tõsteti 22 aastale ja mindi üle isikuvalimisele. 1938 kinnitati Vabariigi esimeseks presidendiks Päts. Sai alguse riigi sekkumine majandusellu. Kasvas riigi osa majanduses. Hoogsa arengu tegi läbi tööstus. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstusriigiks. Põllumajanduses suur roll ühistegevuslikul liikumisel. Maale jõuab elekter. Väljaveos esikohal põllumajandussaadused, metsamaterjal ning tööstustoodang (tekstiil, paber, põlevkiviõlid). Sisseveos domineerisid tööstusseadmed, keemiakaubad, toorained (raud, kivisüsi, naftasaadused, puuvill) 1925 loodi Eesti Kultuurkapital 1034/37 koolireform ühtlustas senist keerulist ja ebaefektiivset koolikava. Keskharidus saadi 9 aastaga ja gümnaasium jäi ülikooli
peaminister K. Eiinpaluga ja Laidoner jäi ülemjuhatajaks. Püsis kaitseseisukord püüdes riigikogu muutu formaalseks seadusandjaks usaldamata tähtsamaid asju neile. Majandusolud Hakkas toimuma riigi sekkumine majandusellu. Loodi mitemesuguseid nõukogusid ka kommiteid ja instituude. Kasvas riigi osa majanduses 25% Eesti tööstustoodangust. Tööstus muutus paremaks- uudsem tehniline varustus, tööliste arv suurenes. – Eesti oli muutumas agraarmaast tööstusriigiks. Põllumajandnuses suurenes põllupinna kasutamine, loomade arvukuse kasv, sordiaertus jne. Suurt rolli edendas ka ühistegevuslik liikuine maal. Maale jõudis elekter. Peamistes väliskaubanduspartneriteks olid Suurbritannia ja Saksamaa, (Soome, Rootis). Väljaveos olid põhiosa põllumajandussaadused (või, peekon, muna), siis metsamaaterjal ning tööstustoodang (tekstil, paber, põlevkivi).
Ka vitspunutiste valmistamises olid karjused osavad. Naistele oli tähtis sissetulekuallikas tikkimine ja kangakudumine. Ikka veel võib Ungaris leida elavat rahvakunsti - näiteks pottsepad, sadulsepad ja värvalid säilitavad oma tööga seotud traditsioone, kuigi nad ei tööta enam talupoeglikes kogukondades. Väga populaarsed on mitmetel kalendripühadel korraldatavad iga-aastased käsitöölaadad. 20. sajandi teisel poolel muutus Ungari mahajäänud agraarmaast keskmiselt arenenud tööstusriigiks. Kuna energiaallikaid on vähe, siis on arenenud eelkõige kergetööstus (keemia-, farmaatsia-, toiduaine-, tekstiilitööstus). Oluline tööstusharu on tööjõunõudlik masinatööstus, ekspordiks lähevad masinad ja transpordivahendid. Põllumajandusel on praegugi oluline roll: 20% maast on kaetud metsaga ja umbes 15% on karjamaid; ülejäänud asustusega hõivamata alasid kasutatakse peaaegu täielikult põllumajanduslikuks tootmiseks
annaabi.ee 
