12 s at 2 S = v0 t + 2 Läbitud tee leiame 2. Iseseisvalt Pidurdamisel kahanes rongi kiirus 0.3 minuti jooksul 50,4 km/h-st 8 m/s-ni. Leida kiirendus ja pidurdamisel läbitud teepikkus. 3. Peatusest väljuv trollibuss liigub ühtlaselt kiirenevalt ning läbib 8s jooksul 48m pikkuse tee. Millise kiirendusega ta liigub? Kui suure kiiruse saavutab trollibuss 8s jooksul? 4. Ühtsalelt aeglustuvalt liikuva rongi kiirus kahanes 180m pikkusel teeosal 39,6 km/h-st 7 m/s-ni. Leida antud teelõigu läbimiseks kulunud aeg ja kiirendus. v - v0 a= t 2 V - V0 2 S= 2a 2.4 Vaba langemine Vaba langemine on üks ühtlaselt kiireneva sirliikumise liikumise erijuht. Vabal langemisel 2 liigub keha Maa läheduses kiirendusega ca 10 m / s . Raskuskiirenduse standardväärtusena 2
Hinded: 1 Kinnisvarahindade analüüsil saadi regressioonmudel y=0,48x + 0,52, kus y on korteri hind milj kroonides ja x tubade arv. Selle mudeli järgi Vali üks vastus. a. 1-toalise korteri hind on 0,52 milj kr b. iga lisatuba suurendab hinda 0,48 milj kr c. 1-toalise korteri hind on 0,48 milj kr Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 6 Hinded: 1 Kui ruutpolünoomi y=ax2+bx+c kordaja a < 0, siis x kasvades Vali üks vastus. a. y kasvab kiirenevalt. b. y kahaneb aeglustuvalt c. y kasvab aeglustuvalt Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 7 Hinded: 1 Normaaljaotuse korral jääb vahemikku (keskväärtus ± 2 standardhälvet) kõikidest väärtustest Vali üks vastus. a. 99,7% b. 68,3% c. 95,4% Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 8 Hinded: 1 Tugev negatiivne korrelatiivne seos tähendab, et Vali üks vastus. a. eksisteerib ka põhjuslik seos b. põhjuslik seos võib olla, kuid ei pruugi olla c
milj kroonides ja x tubade arv. Selle mudeli järgi Vali üks vastus. a. 1-toalise korteri hind on 0,52 milj kr b. iga lisatuba suurendab hinda 0,48 milj kr c. 1-toalise korteri hind on 0,48 milj kr Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question 6 Hinded: 1 Kui ruutpolünoomi y=ax2+bx+c kordaja a < 0, siis x kasvades Vali üks vastus. a. y kasvab kiirenevalt. b. y kahaneb aeglustuvalt c. y kasvab aeglustuvalt Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 7 Hinded: 1 Normaaljaotuse korral jääb vahemikku (keskväärtus ± 2 standardhälvet) kõikidest väärtustest Vali üks vastus. a. 99,7% b. 68,3% c. 95,4% Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 8 Hinded: 1 Tugev negatiivne korrelatiivne seos tähendab, et Vali üks vastus. a. eksisteerib ka põhjuslik seos b
Leia kopteri kiirus ja kurss, kui puhub loodetuul meridiaani suhtes 45º nurga all. Tuule kiirus on 10 m/s. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine : liikumisvõrrand, liikumisgraafik, kiiruse võrrand, kiiruse graafik, kiirendus, nihe , vaba langemine, vaba langemise kiirendus. Ülesanne: Liikumist alustanud jalgrattur sõitis esimesed 4 s kiirendusega 1 m/s2, seejärel liikus 0,1 minutit ühtlaselt ja viimased 20 m ühtlaselt aeglustuvalt kuni peatumiseni. Leia keskmine kiirus kogu liikumise vältel. Kirjuta liikumisvõrrandid, nihke võrrandid, kiiruste võrrandid, kiirenduste võrrandid. Visanda graafikud. Ülesanne : Veoauto liikumisvõrrand on x = -10t + 0,4t2 , jalakäija liikumisvõrrand aga x = 3 + 5t . Kirjelda liikumisi, joonesta graafikud. Kas auto ja jalakäija kohtuvad? Kui jah, siis kus ja millal? Ühtlane ringjooneline liikumine : periood, sagedus, joonkiirus, nurkkiirus, kesktõmbekiirendus., kesktõmbejõud
võrdsete suuruste võrra Keha kiirendus näitab kui palju muutub keha kiirus ajaühikus a=(v-v0)/t kiirendusvõrrand v=v0+at Ühtlaselt kiireneva liikumise liikumisvõrrand x=x0+v0t+(at²)/2 Nihkevõrrand? s=v0t+(at²)/2 3. Vabalangemine Vabalangemine on keha liikumine ainult raskusjõu mõjul Vabalangemise kiirendus on ligikaudu g=9.8 Kui õhutakistusjõud on tühine siis vertikaalselt üles visatud keha liigub ühtlaselt aeglustuvalt kiirendusega g kuni peatumiseni trajektoori kõrgeimas punktis ja edasi toimub vabalangemine ühtlaselt vabalangemin muutuv e a=(v-v0)/t g=v/t s=v0t+(at²)/2 s=(gt²)/2 s=(v²-v0²)/ s=v²/(2g) (2a) Vaata vihikust: visatud keha liikumine ja vektorid DÜNAAMIKA Newtoni seadused Dünaamikas uuritakse liikumisoleku muutuse põhjuseid I Inertsi seadus Keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal kui talle ei mõju jõudusid või
c. Inerts 7. Kiirusega 60 km/h liikuva veoauto koormast kukub pakk. Kui õhutakistus jätta arvestamata, siis enne maapinnale jõudmist on paki horisontaalsuunaline kiirus a. 0 b. Ligikaudu 60 km/h c. Vastamiseks on vaja rohkem informatsiooni d. Suurem kui 60 km/h e. Suurem kui 0, kuid väiksem kui 60 km/h 8. Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on null, siis keha a. Säilitab oma kiiruse b. Säilitab oma kiirenduse c. Liigub aeglustuvalt kuni peatumiseni 9. Kalle tõukab magavat Priitu. Priit a. Tõukab kallet vastu juhul kui ta ärkab b. Tõukab kallet kohe kuid mitte nii tugevasti c. Ei tõuka kallet ka siis kui ta ärkab d. Tõukab kallet sama tugevasti, ilma et ta ärkaks 10. Keha keskmise kiiruse leidmiseks on vaja teada järgmisi suurusi: a. Keha mass b. Teepikkus c. Ajavahemik d. kiirendus 11
nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=Gm1m2/r2. Kravitatsioonikontstant G=6,67*10-11 Nm2/kg2. Raskusjõud on võrdne keha massi ja raskuskiirenduse korrutisega. F=mg. Nr 8. Liikumine gravitasioonijõu mõjul (veritkaalne, horisontaalne ja horisondiga kaldu visatud keha liikumine). 1) Vaba langemine on ühtlaselt kiirenev liikumine kiirendusega a=g=9,8 m/s2 2) Vertikaalselt ülesvisatud keha liigub ühtlaselt aeglustuvalt, kiirendusega g kuni peatumiseni ning hakkab siis vabalt langema 3) Horisontaalselt ja horisondiga kaldu visatud keha liigub mööda parabooli, kusjuures horisontaalsihis ühtlaselt sirgjooneliselt ja vertikaalsihis ühtlaselt muutuva kiirendusega g. Nr 9. Paigalseisva, ühtlaselt ja kiirendusega keha kaal. Kaalutus. Kaal on jõud, millega keha (tavaliselt Maa külgetõmbejõu tõttu) mõjutab alust või riputusvahendit
Miks leiutaja arvas, et renni N mööda alumisse otsa jõudnud kuulil on veel küllalt kiirust tõusmaks üles mööda kõverust D? Asi oleks tõesti nii, kui kuulike veereks ainult raskusjõu mõjul: siis oleks ta liikunud kiirenevalt. Ent meie kuulike on kahe jõu raskusjõu ja magneti külgetõmbe -- mõju all. Viimane on eelduse kohaselt nii tugev, et võib sundida kuulikest tõusma punktist B punkti C. Seepärast ei veeregi kuulike renni N mööda alla mitte kiiremalt, vaid aeglustuvalt ja kui ta jõuabki renni alumisse otsa, siis igal juhul pole tal niipalju energiat, et tõusta üles mööda kõverust D. Järelsõna Ajast-aega on inimene püüdnud luua midagi sellist, mis ületaks kõik mõistuse piirid ja oleks üleloomulik, kuid samas ka väga huvitav ning paljulubav. Selliste ideede hulka kuulub ja jääb alati kuuluma igavene jõumasin e. müstiline perpetuum mobile, mis on juba sajandeid hullutanud meie meeli. Kuigi on
tõmbetungide poolt tekitatav potensiaalne energia või plahvatlusliku paisumise kineetiline energia. Kui ülekaalus on potensiaalne energia, peaks Universumi paisumine tulevikus asenduma kokkutõmbumisega, selljuhul on ta lõpliku ruumalaga ja elliptilise geomeetriaga. Kui ülekaalus on aga kineetiline energia, siis on Universum oma ulatuvuselt lõpmatu ning hüperboolse geomeetriaga. Selline Univerusm on igavesti aeglustuvalt paisuv. Neid kahte juhtu lahutab paraboolse ehk standarduniversumi juhtum, kus potensiaalne ja kineetiline energia on võrdsed. Vastavat ainetihedust Universumis nimetataksegi kriitiliseks. INFLATSIOONIINE ARENGUETAPP Inflatsiooniteooria teke sai võimalikuks vaid elementaarosakeste ja väljateooria edusammude tulemusena. Kvantfüüsikast järeldus, et ülivarases vaakumi kvantfuktuatioonina tekkinud
Kui gaasi ruumala ei muutu siis kutsutakse protsessi isobaariliseks.??????? Pilet 2.3 Ül: Fotoefekti rakendamine. E=hf=h c/ Hf=A+mv²/2 Pilet 3.1 Kehade Vabalangemine, vertikaalselt visatud keha liikumine. Ühtlaselt kiireneva liikumise erijuhuks on kehade vabalangemine st: langemist vaakumis kus miski langemist ei sega. Sel juhul langevad kõik kehad ühesuguse kiirendusega seda kiirendust nim. Vabalangemise kiirenduseks. g=9,8m/s² Kui keha liigub vertikaalselt üles siis ta liigub aeglustuvalt kuni ta saavutab suurima kõrguse jääb momendil seisma ja hakkab siis langema. Pilet 3.2 Elektromagnet skaala. Elektromagneetiline skaala on astmestik mis saadakse kui kõik elektromagnetlained reastada lainepikkuse järjekorda. 1. Raadiolained 2. infrapunane 3.nähtav valgus 4. ultraviolett kiirgus 5. röntgen kiirgus 6. Gamma kiirgus Pilet 3.3 Ül: Ohmi seaduse rakendamine I=U/R Pilet 4.1 Newtoni I ja III seadus. Newtoni I - Vastastikmõju puudumisel või kompenseerumisel on keha paigal
Pöörlemine kus nurkkiirendus ja tangensiaalkiirendus on võrdne nulliga . t 0 Kuidas arvutada pöördenurka jäiga keha ühtlasel pöörlemisel ümber kinnistelje? Milline on sel juhul nurkkiirendus? t 0 0 Ümarplaat pöörleb ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ω. Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kiiruste jaotus. Ümarplaat pöörleb aeglustuvalt ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ω ja nurkkiirendus α. Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kiiruste ja puutekiirenduste jaotused. Ümarplaat pöörleb kiirenevalt ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ω ja nurkkiirendus on α. Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kogukiirenduste jaotus. Mida nimetatakse jäiga keha tasapinnaliseks liikumiseks?
Leida: a=? Lahendus: Kehtib järgmine liikumisvõrrand nihke jaoks ühtlaselt muutuval liikumisel at 2 s = v0t + 2 Avaldame võrrandist kiirenduse 2 (s - v0 t) a= t2 Asendades arvandmed võrrandisse saame m a = -5 2 s m -5 2 Vastus: Punkti peab liikuma kiirendusega s , seega aeglustuvalt. Koostas Kristiina Paunel (Kasutatud kirjandus: B. Kogan. Ülesandeid füüsikast. Tln, 1976.) Tööd asuvad keskkonnas www.kool.ee Mehaanika. Sirgjoonelise liikumise kinemaatika. Ühtlane liikumine 8 17. Keha visati vertikaalselt üles kiirusega 14 m/s. Kui kõrgele tõusis keha 2 sekundiga? Kui pika tee läbis keha selle ajaga? Antud: m v 0 = 14 s t=2s m g = 9,8
pöörlemisel ümber kinnistelje. Mis on jäiga keha ühtlane pöörlemine ümber kinnistelje? Kuidas arvutada sellel juhul pöördenurka? · Kuidas arvutada pöördenurka jäiga keha ühtlasel pöörlemisel ümber kinnistelje? Milline on sel juhul nurkkiirendus? · Ümarplaat pöörleb ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on . Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kiiruste jaotus. · Ümarplaat pöörleb aeglustuvalt ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ja nurkkiirendus . Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kiiruste ja puutekiirenduste jaotused. · Ümarplaat pöörleb kiirenevalt ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ja nurkkiirendus on . Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kogukiirenduste jaotus. · Mida nimetatakse jäiga keha tasapinnaliseks liikumiseks?
13. Peatusest liikuma hakkava rongi esimene vagun möödub selle vaguni alguses asuvast vaatlejast 3.0 sekundiga. Kui pika aja jooksul mööduvad vaatlejast rongi kõik 9 vagunit? Eeldame, et rong liigub ühtlaselt kiirenevalt. 14. Auto läbis esimese poole teest kiirusega 10 m/s, teise poole kiirusega 15 m/s. Leida keskmine kiirus. 15. Liikumist alustanud jalgrattur sõitis 4.0 s kiirendusega 1.0 m/s2, siis 0.1 minutit ühtlaselt ja viimased 20 m ühtlaselt aeglustuvalt kuni peatumiseni. Leida keskmine kiirus. 16. Metrooeskalaator viib seisva reisija üles 1 minutiga. Liikumatul eskalaatoril kulub reisijal üles jõudmiseks 3 minutit. Kui palju kulub aega reisijal, kes sammub üles liikuval eskalaatoril? 17. Sõiduauto liigub kiirusega 20 m/s veoauto järel, mille kiirus on 16.5 m/s. Möödasõidu alustamise hetkel märkas sõiduautojuht vastu liikuvat bussi, mille kiirus on 25 m/s
Baassüsteem saab olla kas tasapinnaline või ruumiline (). Saab ka varieerida selle järgi, missugune lüli on vedav, milline veetav. Liikumise liikide varieerimine Põhimõtteliselt on meil tegemist kahe liikumisega - translatoorse ja rotatoorsega, milliste kaudu võib tuletada kõiki teisi liikumisi. Ühed lihtsamad kokkupandud liikumised on kruviliikumine ja rullumisliikumine Liikumise ajalise kulgemise varieerimine Liikumise kiirus (kiiremini, aeglasemalt, kiirenevalt, aeglustuvalt), orientatsioon (suuna muutus) ja suund (x,y,z, pööre ümber x,y.z telje) võivad muutuda Vabadusastme varieerimine Mingil kehade paaril võib olla 1 kuni 5 teineteise suhtes sõltumatut liikumist 2.4 Jõu ülekanne: laagrite paigutus, elastsed lülid, staatiline määratlus, lülitusmoodus Laagrite liigi varieerimine (paigutus, veerelaager, liuglaager, juhikud) Elastsete lülide varieerimine (paindevedrud lehttvedrud, pakett, taldrik, spiraal, silmus;
Auto esiosa on projekteeritud kortsu minema jõu toimel, mille suurus on 50t. Auto mass on 2t, kokkupõrge toimub kiirusel 100km/h. Kui pikalt deformeerub auto esiosa? Kui suur jõud mõjub reisijale massiga 80kg kokkupõrke ajal? Kõigepealt teisendame andmed SI süsteemi: Jõud 50t=50000*9.81=490500N, Mass 2t=2000kg, 100km/h = 100*1000/3600 = 27.8 m/s. Impulsi muutuse valem mv=ft annab meile aja, mille jooksul auto peatub: t= mv/f=2000*2.78/490500=0.11. Selle aja jooksul liigub ta ühtlaselt aeglustuvalt kiirendusega 27.8/0.11=252.7ms . Läbitud teepikkus oleks s=at2/2=252.7*0.112/2=1.53m. Kokkupõrke ajal on -2 (negatiivne) kiirendus 252.7/9.81=25.8 korda suurem Maa raskuskiirendusest, mistõttu 80 kg reisija kaaluks 25.8 korda rohkem ehk 80*9.81=785N asemel 20248 N. 13. Elektron asetseb tuumast 4A kaugusel. Kui suur on elektriline tõmbejõud tuuma suunas? Mitu tiiru sekundis peab elektron tegema, et mitte tuumale langeda? Elektroni laeng on e=1.601*10 C, mass on 9
mida me galaktikate ja tähtedena näeme pidanuks tulekera paisuma sedavõrd kiiresti, et galaktikad ja tähed ei saanuks tekkida.Galaktikad said tekkida vaid juhul, kui universumis on ainet palju rohkem sellest, mida me seni tunneme.Praegu me veel ei tea, mida see nähtamatu aine ehk varjatud mass endast kujutab, kuid me teame, et ta on olemas.Vaid ühe kümnendiku kohta universumist võime kinnitada, et teame, mis see on.Ülejaanud 9/10 on veel mõistatus.Mis saab universumist edasi? Aeglustuvalt paisuv universum Kui maailmas pole ainet(koos nähtamatu ainega) oluliselt rohkem sellest, mida me teame, jab universum igavesti. Lõpmatult paisuvas universumis hääbub igasugune areng peale paisumise enda.Tähed põlevad läbija kustuvad, galaktikates uusi juurde ei teki.Universum on külm ja elutu.Aeglustuvalt paisuv universum hääbub, kustub. Kokkuvarisev universum kui ainet on väga palju ja mass suur, võib raskusjõud osutuda nii
järelläbirääkimisi.*Suhteid sh konfliktide lahendamist reguleeriv raamleping. *Reguleerib kompleksseid *pikaajalisi suhteid. *Organisatsioonilis-hierarhiliste ja turumehhanismide põimumine. *Põimitud sotsiaalsete ja majanduslike suhete üldisesse võrku sõbrasuhe, sotsiaalne kapital Mudel (Hart/Holmström) Eeldame, et ostja valmidus maksta müüjale ühe ja sama vahetoote eest ehk maksimaalne ostuhind kasvab koos PSI-ga monotoonselt kuid aeglustuvalt, näiteks v(a) = consta PSI ei tule arvesse hinnaläbirääkimistel, sest seda pole võimalik turul realiseerida, kuivõrd omab väärtust vaid suhetes antud partneriga. Seda võib vaadelda kui transaktsioonikulu.Tehingu brutokasu on maksimaalse ostuhinna ja minimaalse müügihinna vahe. Netokasu saame transaktsioonikulu (PSI) mahaarvamisel*v(a) ostja maksevalmidus (max ostuhind) *a- PSI (ei tule arvesse
sedavõrd suur, et tema trajektoori kõverusraadius on ligikaudu võrdne Maa raadiusega (tehiskaaslane kukub nö Maast kogu aeg mööda). 8. Liikumine gravitatsioonijõu mõjul (vertikaalne, horisontaalselt ja horisondiga kaldu visatud keha liikumine) Liikumine raskusjõu mõjul (õhutakistust ei arvestata) a) Vertikaalne liikumine vaba langemine (ühtlaselt kiirenev liikumine kiirendusega a = g = 9,8 m/s2) või vertikaalselt üles visatud keha, mis liigub ühtlaselt aeglustuvalt kiirendusega g kuni peatumiseni ja hakkab siis vabalt langema b) Horisontaalselt ja kaldu horisondiga visatud keha liigub mööda parabooli, kusjuures horisontaalsihis ühtlaselt ja sirgjooneliselt ja vertikaalsihis ühtlaselt ja muutuvalt kiirendusega g. Kehade vaba langemine Kehade vabaks langemiseks nimetatakse Maa külgetõmbejõust tingitud kehade langemist tühjuses (õhutakistuse puudumise korral)
3 on kantud -kaarnool õiges suunas ja varda AB liikumine on tõepoolest aeglustuv (kuna -kaarnool ja -kaarnool on vastassuundades). Selleks, et nüüd leida nurkkiiruse avaldist, tuleb integreerida -avaldist (1.12), aga integreerida tuleb alati märgiga avaldist ja märk tuleb selle meetodi korral ise panna. Juhul, kui: a) varras pöörleb kiirenevalt, siis paneme -avaldise ette märgi + (pluss); b) varras pöörleb aeglustuvalt, siis paneme -avaldise ette märgi (miinus). Kuna antud juhul pöörleb varras aeglustuvalt, siis paneme selle avaldise ette miinuse, s.t 7g =- sin 5l (1.14) d
145. Kuidas arvutada pöördenurka jäiga keha ühtlasel pöörlemisel ümber kinnistelje? Milline on sel juhul nurkkiirendus? 146. Kirjutada vektorvalem mis seob jäiga keha pöörlemise nurkkiirust, keha mingi punkti liikumise kiirust ja selle punkti kohavektorit. 147. Ümarplaat pöörleb ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on . Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kiiruste jaotus. 148. Ümarplaat pöörleb aeglustuvalt ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ja nurkkiirendus on . Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kiiruste ja puutekiirenduste jaotused. 149. Ümarplaat pöörleb kiirenevalt ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ja nurkkiirendus on . Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kogukiirenduste jaotus. 150. Mida nimetatakse jäiga keha tasapinnaliseks liikumiseks?
145. Kuidas arvutada pöördenurka jäiga keha ühtlasel pöörlemisel ümber kinnistelje? Milline on sel juhul nurkkiirendus? 146. Kirjutada vektorvalem mis seob jäiga keha pöörlemise nurkkiirust, keha mingi punkti liikumise kiirust ja selle punkti kohavektorit. 147. Ümarplaat pöörleb ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on . Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kiiruste jaotus. 148. Ümarplaat pöörleb aeglustuvalt ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ja nurkkiirendus on . Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kiiruste ja puutekiirenduste jaotused. 149. Ümarplaat pöörleb kiirenevalt ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ja nurkkiirendus on . Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kogukiirenduste jaotus. 150. Mida nimetatakse jäiga keha tasapinnaliseks liikumiseks?
samuti pidurdavate jõudude mõju vastu. Keha võimet teha tööd nimetatakse selle keha v energiaks Ek. Tõukame kelgu jääl liikuma mingi algkiirusega 0 ; hõõrdejõu h mõjul F liigub see ühtlaselt aeglustuvalt, kuni jääb seisma. Arvutame hõõrdejõu ületamisel tehtud töö, see ongi kelgu kineetiline energia E k 0 libisemise algul. Keha mõjutab jääd jõuga -Fh , sooritab sirgjooneliselt liikudes nihke s , nihke lõpus on kiirus v = 0 . Kasutades töö valemit (2.15), Newtoni 2. seadust ja ühtlaselt aeglustuva liikumise kinemaatika valemeid, saame: A = -Fh s = Fh s cos 0 = Fh s ,(2.17)
samasuunaline. See võrdub 60 km/h. Teine auto liigub x-teljele vastupidises suunas. Seetõttu on tema kiirusvektori projektsioon negatiivne: v2x = - 90 km/h. Järelikult: x1 = 60km / h 0,5 h = 30 km, x2 = - 90km / h 0,5 h = 45 km. Autodevaheline kaugus I võrdub nende koordinaatide vahega: I = x1 x2 = 30 km (- 45 km) = 75 km. 7. Keha liigub sirgjooneliselt aeglustuvalt. Kiirendus on jääv ja tema moodul võrdub 4 m/s2. Teatud hetkel võrdub keha kiirus v0 = 20 m/s. Kui suur on kiirus ajahetkedel t1 = 4 s ja t2 = 8 s? LAHENDUS: Valime koordinaattelje suunaks algkiiruse suuna. Sel juhul on algkiirusvektori projektsioon positiivne ja võrdub selle vektori mooduliga: v0x = v0. Kuna keha kiirus väheneb, siis kiirendusvektori projektsioon ax on negatiivne: ax = - a.
Tarvitusel on mittesüsteemne võimsuse ühik hobujõud: 1 hj = 735,5 W. Kehad võivad teatud tingimustel teha tööd teiste kehade kiirendamisel või deformeerimisel, samuti pidurdavate jõudude mõju vastu. Keha võimet teha tööd nimetatakse selle keha energiaks Ek. Tõukame kelgu jääl liikuma mingi algkiirusega v0 ; hõõrdejõu Fh mõjul liigub see ühtlaselt aeglustuvalt, kuni jääb seisma. Arvutame hõõrdejõu ületamisel tehtud töö, see ongi kelgu kineetiline energia E k 0 libisemise algul. Keha mõjutab jääd jõuga -Fh , sooritab sirgjooneliselt liikudes nihke s , nihke lõpus on kiirus v = 0 . Kasutades töö valemit (2.15), Newtoni 2. seadust ja ühtlaselt aeglustuva liikumise kinemaatika valemeid, saame:
=0 157. Kirjutada vektorvalem mis seob jäiga keha pöörlemise nurkkiirust, keha mingi punkti liikumise kiirust ja selle punkti kohavektorit. 19 v = ×r 158. Ümarplaat pöörleb ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on . Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kiiruste jaotus. tan = 159. Ümarplaat pöörleb aeglustuvalt ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ja nurkkiirendus on . Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kiiruste ja puutekiirenduste jaotused. tan 1 = tan 2 = 160. Ümarplaat pöörleb kiirenevalt ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ja nurkkiirendus on . Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kogukiirenduste jaotus. tan = 2 161
puhul toimub pinge ja voolu reguleerimine nii, et ei pinge ega voolu suund ei muutu. Kahe kvatandilise regulaatori puhul, aga muutub kas voolu suund pinge polaarsuse mittemuutumisel, või pinge (kusjurues voolu suund jääb samaks). Esimene meetod neis leiab kasutust näiteks elektri transpordis, kus pidurdamisel juhitakse energia tagasi võrku. Teine variant leiab aga kasutamist kraana voolu mootorites, kus sõltuvalt sellest kas mootor töötab kiirenevalt või aeglustuvalt on voolu suund sama, muutub aga pinge polaarsus. Nelja kvatandiliste regulaatorites saab muutuda nii voolu suund kui pinge polaarsus. PLiga tähistatakse pooljuht lülitit, milleks võib olla kas mingi jõu transistor, või GTO türistor, sest see lüliti peab olema juhtplokki toimest suletav. Võrreldes stabilisaator lülitustega puudub pinge regulaatorist induktiivsus, sest
annaabi.ee 
