Nõmme Mets Nõmme mets on hõre ja aeglasekasvuline. Asub kuival ja vaesel liivmullal. Seal on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Põhjavesi on sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad Seal kasvavad ainult kuivalembelised taimed. Vähe taime ja looma liike. Taimede lehed väikesed ja kaetud vahakihiga (takistavad vee aurumist). Rinded PUURINNE- on väga liigivaene koosnedes peamiselt harlikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. PÕÕSARINNE- peaaegu puudub. Harva kasvab põõsastest harilik kadakas. PUHMARINNE- on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik ja aruhein. ROHURINNE- paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest näiteks lamba- aruhein, kukehari ja valge ristik. SAMBLARINNE- on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad ...
Toite korral tekkib alliksoo siirdeesoo-turbaseisundi kasvades soopind kerkib ja tekib siirdesoo, siin Kasvavad mätastel tüüpilised rabataomed, mätastevahelistes lohkudes aga madalsootaimed. Raba- soopinna kumerdumise tagajärjel muutuvad veereziim ja soopinna mikrorelieef, kujunevad Kõrgsood ehk rabab. Tekivad älved- vesised ja mudased laigud mis arenevad edasi rabale iseloomulikeks Veekogudeks-laugasteks. Nõmmemetsad-levinud kuivematel ja vaesematel liivmuldadel, hõred ja aeglasekasvuline, iseloomulikud On sambliku, kanarbiku ja kukemarjamännikud Laanemetsad-moodustavad keskmise toitumis ja niiskusnõudlusega metsade rühma, mille puurindes valitseb Harilikult kuusk, harvem kask või mänd. Kuusevõrade tiheda katte tõttu saavad alustaimestikus kasvada vaid Varjulembelised taimed Loomemetsad-on levinud põhja ja lääne eesti paenõlvadel.Kuigi paepealsed mullad on huumus ja lubjarikkad On nad väga õhukesed ja kuivavad suvel tugevasti läbi
Võrsed on peened, lühikesed ja punakad, kaetud heledamate lõvedega, noorelt karvased. Lehed nõrgalt kolmehõlmased, piklikmunajad, südaja alusega, kahelisaagja servaga, pealt läikivad, rohelised, alt helerohelised, sügisvärv kollane. Õied lõhnavad, rohekad, väikestes sarikpööristes, ühe- või kahesugulised. Tiibviljad noorelt punased, 3...4 cm pikad, tiivad teravnurga all kokkukasvanud. Talub varju ja pügamist, vastupidav talvele. Noorelt aeglasekasvuline. Paljundatakse seemnetega, annab ka juurevõsu. Saarvaher (Acer negundo) Kuni 20 m kõrgune õhukese, halli tüvekoorega lühiealine, hõreda ja laia võraga ning tihti mitmetüveline puu pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Linnatingimustes võib vanus olla 35-50 aastat. Võrsed sinakad, kaetud härmatisega, koorelõvesid väga vähe. Võrsed lõpevad ühe, tihti ka kolme koonusjalt teravneva ja hõbedaselt karvase tipupungaga, külgpungad väikesed, ümarad, lehearmid kitsad. Lehed
kõrgusel. Moodustab metsi koos halli nulu (abies concolor), ebatsuuga ( Pseudotsuga menziezii) jt liikidega. Areaalis 25...30(40)m kõrguseks ja kuni 1m tüvediameetriga puu. Meil kuni 25m kõrgune ja 5...7m võra laiusega puu. Võra laikoonusjas kuni koonusjas, korrapärase kasvukujuga. Oksad tugevad, nooruses teravnurga all, hiljem horisontaalselt kasvavad. Eestis kasvamas pea kõikjal haljasaladel, paljudes vanades parkides ja aedades. Puudused: aeglasekasvuline, mullaviljakuse suhtes nõudlik, ei talu niisket mulda ega külgvarju, vanas easdekoratiivsus väheneb. Talub väga hästi linnatingimusi, on väga valgusnõudlik, haigustele vastupidav. Määramistunnused: Tüvi: koor hallikaspruun, väikeplaatjas, kestendav ja eralduv Oksad: tugevad, hele või kollakaspruunid, karvadeta, nõrgalt läikivad, tugevate okkanäsadega. Pungad: suured, 6...12mm pikad, hele või- oranzpruunid, vaiguta. Okkad: 1,6..
Meil 9 kahjustab lehti kevadine päike, mistõttu tuleks istutada taimed poolvarjulistesse kasvukohtadesse, kuhu päike otse peale ei paista või kevadeks kinni katta. Lehti kasutatakse tihti lilleseadetes. Hea meetaim. Indiaanlased on taime kasutanud maovaevuste, verejooksude, silmahaiguste jm. tervisehädade korral. Abi on taimedest saadud ka kollapalaviku vastu. Sordid: ´Apollo´ – põhiliigist madalam, aeglasekasvuline sort, lehed punaste rootsudega, talvel tumepruunikad, õied suured, puhaskollased. Võsund-kontpuu (Cornus sericea) Punaste võrsetega, kuni 3m kõrgune hõreda võraga, noorelt püstine, hiljem laiuv põõsas. Lehed teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised. Õied kollakasvalged kuni 5cm läbimõõduga kännastes, õitseb mais-juunis. Viljad piimvalged, kerajad luuviljad, valmivad oktoobris. Eelistab kasvada niiskemates kohtades. Külmakindel, varjutaluv
mullastiku na, sobib suhtes Jaapani Märkused Kasutada aeda üksikult, grupina Syringa patula `Miss Kim`SAMETJA SIRELI ´ SORT asvukuju kompaktse kujuga ning aeglasekasvuline Lehestik Lehtede värvus heledam roheline sügisvärvideks purpurpunased toonid. Õied Õiterohke, lõhnavad Muld õied helepurpurroosat värvi Rikkalikumalt õitseb täispäikeselises · kasvukohas ning viljakamal pinnasel. SIRELI LIIGID · Syringa amurensis amuuri ligu
........................................6 11. SIRELITE KASVUNÕUDED...........................................................7 12. SIREL EESTIS.............................................................................7 13. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2 SIREL SYRINGA VULGARIS Sirel on heitlehine aeglasekasvuline põõsas või kuni 10 m kõrgunemadal puu vastakute terveservaliste lihtlehtedega ja ladvaosas laieneva võraga puu. Mõnedel sortidel on võra kitsaspüramiidjas. Õied kahesugulised, neljatised, tupp kellukjas, kroon putkjas, 4 (3-5)-osaline, tolmukaid 2, mis kinnituvad krooni siseseinale ja on tavaliselt kroonist lühemad. Sigimik kahepesaline, igas pesas kaks seemnealget. Õied asuvad suurtes püstistes, harva longus pööristes
kõrge helmikas 69 Siidpööris (Miscanthus) Konkreetne liik: Hiina siidpööris (Miscanthus sinensis) Taime kõrgus ja läbimõõt: 1,5-2,5 m kõrge, 0,5-1 m lõpplaius Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik Lehed: hallikasrohelised Õied või õisikud: Õisikute värvus varieerub helepruunist purpurseni. Sügisel muutuvad hõbedasteks Õitsemine: september-oktoober Liigi eritunnused: Noori taimi tuleb talveks katta. Lõigatakse kevadel tagasi, õitseb Eestis harva, aeglasekasvuline Kasvukoha nõuded: Vajab päikest, viljakat värsket mulda, regulaarset väetamist Kasutamine haljastuses: Soolotaimena või rühmana murus, müüride või seinte taustal. Eriti hästi sobib soojadesse siseõuedesse Joonis 66. Hiina siidpöörise sordid (http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=382&cid=902&cgid=) 70 Joonis 67. Hiina siidpööris 71 ILUPÕÕSAD Kukerpuu (Berberis)
Annavad kännuvõsusid Taluvad kärpimist. Kiirekasvulised. Väike läätspuu (Caragana) 1,5-3m kõrgune püstiste okstega põõsas. Liitleht koosneb 4 lehekesest. Õied on erekollase üksikult või 3- kaupa. Õitseb juunis vahest ka teist korda sügisel. Talub kärpimist, annab juurevõsu. Mulla suhtes vähenõudlikud, eelistavad päikesepaistelist kohta. Rikastavad mulda lämmastikuga. Taluvad pügamist. H. pukspuu (Buxus) Kuni 1,5m kõrge igihaljas põõsas. Väga aeglasekasvuline. Lehtpuudest kõige varjutaluvam Varjutaluv. Igal viisil pöetav. Viljakas lubjarikas muld, mis on kuiv kuni parasniiske. Vajab talvekatet kevadise päikese eest. Sobib hästi ka hekiks MÜRGINE H. kikkapuu (Euonymus) Kuni 3m kõrgune põõsas Mais rohekasvalged 3-5 kaupa asetsevad õied. Lehed on alt lühikarvased. Septembris oktoobris dekoratiivsed roosakas-oranzid viljad. Liik on külma- ja põuakindel. Erinõuded: talub pügamist Lubjarikas, viljakas muld
· 'Rosea' õied kuni 2 cm läbimõõdus, heleroosad, viljad tume-sarlakpunased; · 'Zabelii' tugevakasvuline 3-4 m kõrgune ja sama laiuv põõsas säravalt purpurpunaste õitega ja helepunaste viljadega; · 'Virginalis' õied suured ja puhasvalged, viljad sarlakpunased. [9] 2.3.3. Punane lumimari Punane lumimari (Symphoricarpos orbiculatus) on 1 (2) m kõrguseks kasvav peenevõrseline ja aeglasekasvuline suvehaljas põõsas. Noorelt on püstja kasvuga, vanemas eas rippuvate võrsetega. Pärit Põhja-Ameerika ida- ja keskosast, kus areaal ulatub lõunas Floridast Texaseni. Kasvab kuivadel mäenõlvadel, metsaservades ja võsastikes, olles olulisel kohal erosioonitõkestajana. [9] Võrsed helepruunid või purpurjad, noored võrsed sametkarvased. Vanemate okste koor hall, piklike ribadena kestendav
Okkad: 5-kaupa, 5...10 cm pikad, peened, servast peente hammastega, pruunikad kilejad okkatuped püsivad okaste alusel üsna kaua. Käbid: 6...15 cm pikad, enam-vähem silinderjad. Laiade kumeratipuliste seemnesoomustega, valminult kollakad, seemned varisevad kohe sügisel pärast käbide valmimist. Rumeelia m. on kahtlemata viimaste aastate haljastajate poolt üks enamkasutatud lemmikuid, kuna sobib ka linnatingimustesse. Noorelt aeglasekasvuline ja mäestikupuuna väga valgusnõudlik, seetõttu tuleks teda kultiveerida üksikpuudena või väiksemate gruppidena. Valge mänd (Pinus stróbus L.) Strobus; strobos kreeka k. pöörlev, tiirlev; viitab selle puu koore kasutamisele teatud religioossete rituaalide puhul. Võib kasvada 30...50 m kõrguse ja 1...1,5 m tüveläbimõõduga koonusja kuni kuhikja võraga puuna. Tüve koor siledam kui meie h. männil. Tsoon III. 1705.
Puit tugev (üks tugevama puiduga okaspuid siinses kliimavööndis) ja väga vaigurikas, mistõttu on puit ka väga vastupidav mädanemisele. Harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii Juurestik on plastiline - kaljustel muldadel pindmine, sügava põhjavee korral tungib ka juurestik sügavale. Kõrget põhjavett ei talu. Võib kannatada hiliskülmakahjustuste all, aga üldiselt talvekindel. Harilik ebatsuuga õitseb mais. Seemned valmivad sept.-okt. Noores eas on aeglasekasvuline, hiljem kasv oluliselt kiireneb. Kasutatakse ka haljastuses, dekoratiivne, vastupidav õhusaastele. 7. Lehtpuude metsakasvatuslik iseloomustus Arukask Betula pendula Oluline metsapuu Eestis. Tüve koor valge, kestendav, vanematel puudel moodustub mustjas sügavarõmeline korp. Lehed kolmnurksed kuni rombjad, pikalt terava tipuga, kaheli teravsaagja servaga. Võrsed karedad, kaetud tihedalt näärmetäppidega. Vili on kahe laia tiivaga pähklike. Täiesti külmakindel, väga valgusnõudlik
Harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii Eestis enamlevinud sinihall ebatsuuga (kuid on veel kaks alamliiki: roheline ja hall ebatsuuga). Suurimate puude kõrgus Eestis kuni 40m. Juurestik on plastiline - kaljustel muldadel pindmine, sügava põhjavee korral tungib ka juurestik sügavale. Kõrget põhjavett ei talu. Võib kannatada hiliskülmakahjustuste all, aga üldiselt talvekindel. Õitseb mais. Seemned valmivad sept.-okt. Noores eas on aeglasekasvuline. Lehtpuud Arukask Betula pendula Kuni 30 m kõrge sirgetüveline puu. Tüve koor valge, kestendav, vanematel puudel moodustub mustjas sügavarõmeline korp. Lehed kolmnurksed kuni rombjad, pikalt terava tipuga, kaheli teravsaagja servaga. Võrsed karedad, kaetud tihedalt näärmetäppidega. Õitseb mais peale pungade puhkemist, seeme valmib juuli lõpus. Vili on kahe laia tiivaga pähklike. Paljuneb peam seemnetest, noored puud võivad anda ka kännuvõsu
Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Areaal Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Leht Seemned Pungad Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Krobeline koor Sügisvärvu s Koehne pihlakas Sorbus koehneana AREAAL Kesk-Hiina SUURUS Kuni 5m VÕRA Ümara võraga aeglasekasvuline madal puu/põõsas KOOR, VÕRSED Võrsed paljad, punakaspruunid. Koor hallikas-roheline. LEHED Sulgjad lehed on tumerohelised, liitlehtedel lehekesi väga palju 17-25, lehekesed aluseni saagja servaga, pikliklantsetjad, kuni 3 cm pikad. Sügisvärvus on kollane kuni sarlakpunane. ÕIED, VILJAD Õied on valgetes õisikutes. Õitseb juunis. Peale õitsemist valmivad valged viljad, mis on kuni 1 cm läbimõõduga.
300.....400 aastani. Lehed elliptilised või piklikmunajad, lühidalt terava tipuga, vahel nõrgalt südaja alusega, teravalt kahelisaagja servaga, rood tugevalt sisse vajutatud ja alt hõredalt pikakarvased, lehed nõrgalt kortsus, alt rohelised, 5...8 cm pikad ning 3...4 cm laiad. h<15 (20) m. Euroopa lehtpuudest üks varjutaluvamaid, kasvades tihti puistutes alusmetsarindes. Meil on liik noorelt külmahell, hiljem külmakindlus suureneb. Noores eas aeglasekasvuline, alates 5. eluaastast hakkab kiirenema ja kasvukiirust jätkub umbes 40. eluaastani. Seejärel kasvu hakkab aeglustuma ja alates 80....90 eluaastast kõrguskasv on tavaliselt lõppenud. Puudel tekib seejärel tihti kuivladvasus ja nad hukkuvad 100....120 aastaselt. Kasutatakse tihti haljastuses, eriti Lääne-Euroopas kõrgemate hekkidena, haljasaladel grupiti ja alleepuudena. Pruunid lehed jäävad talveks puudele ja talub hästi kärpimist. Meil võiks
Okkad: 5-kaupa, 5...10 cm pikad, peened, servast peente hammastega, pruunikad kilejad okkatuped püsivad okaste alusel üsna kaua. Käbid: 6...15 cm pikad, enam-vähem silinderjad. Laiade kumeratipuliste seemnesoomustega, valminult kollakad, seemned varisevad kohe sügisel pärast käbide valmimist. Rumeelia m. on kahtlemata viimaste aastate haljastajate poolt üks enamkasutatud lemmikuid, kuna sobib ka linnatingimustesse. Noorelt aeglasekasvuline ja mäestikupuuna väga valgusnõudlik, seetõttu tuleks teda kultiveerida üksikpuudena või väiksemate gruppidena. Talub meie kliimat normaalselt, viljub regulaarselt. Suuremaid puid on kasvamas Viljandimaal Olustvere pargis (4 tk, hmax = 26 m; dmax = 80 cm; Laas, 2004), Valgamaal Taagepera pargis, Järvseljal, Tallinna BA-s jm. Valge mänd (Pinus stróbus L.)Strobus; strobos kreeka k. pöörlev, tiirlev; viitab selle puu koore kasutamisele teatud religioossete rituaalide puhul
KAUNIS DEUTSIA Lühiiseloomustus Kaunis deutsia (Deutzia gracilis) (Joonis 13) on laiuva kasvuga Jaapanist pärinev liik, mis areaalis saavutab kasvukõrguseks kuni 1,8 meetrit ja olles ühtlasi ka sama lai. Sihvakad püstised võrsed on elegantselt kaarduvate otstega. Joonis 13. Kaunis deutsia (Deutzia gracilis). (http://www.neevaaed.ee/wp-content/uploads/wpsc/product_images/kaunis_deuzia.jpg) Eestis on laialdasemalt kasvatatud sorti 'Nikko', mis on ilusate kaarjate okstega aeglasekasvuline laiuv põõsas. Valged lihtõied paiknevad püstistes õisikutes. Harvendada, kärpida ja eemaldada närbunud õisikud kohe pärast õitsemist. Kaunis deutsia (Deutzia gracilis) sobib kasvatamiseks üksikpõõsana või rühmana, talub hästi ka linnatingimusi. 40 Paljundamine ja külmakaitse Taime paljundatakse seemnete, pistikute ja pistokstega suvel. Külm võib kahjustada puitumata
· Noored võrsed kollakaspruunid, paljad. · Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd 13. Makedoonia (Pinus peuce) ja valge mänd (Pinus strobus) Pinus peuce - Kasvab exJugoslaavias (Tsernogoorias, Makedoonias), Bulgaarias, Ida- Albaanias, Põhja-Kreekas 750-2200 m kõrgusel mägedes. Noorelt aeglasekasvuline ja mäestikupuuna väga valgusnõudlik, seetõttu tuleks teda kultiveerida üksikpuudena või väiksemate gruppidena. Talub meie kliimat normaalselt ning on külmakindel, viljub regulaarselt. Koorepõletiku suhtes immuunne. Väga dekoratiivne. Suuremaid puid on kasvamas Viljandimaal Olustvere pargis, Valgamaal Taagepera pargis, Järvseljal, Tallinna BA- s jm. Kõrgus 20...25 m. · Okkad 7...10 cm pikad, asuvad pintslina tihedalt (5-kaupa), kolmetahulised,
Okaste läbimõõt 0,5...1,0 mm. Käbid 8...15 (20) cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, avanenult 5...7 cm, sageli kõverdunud, rootsulised, rohekaskollased kuni kollakaspruunid (asend võrsel horisontaalne või rippuv). Seemned oranzpruunid, koos tiivaga kuni 2(2,5) cm pikad. H=20...25 (30)m. Kasvab exJugoslaavias (Tsernogoorias, Makedoonias), Bulgaarias, Ida- Albaanias, Põhja-Kreekas 750-2200 m kõrgusel mägedes. Areaali üldpindala on kuni 30 000 ha. Noorelt aeglasekasvuline ja mäestikupuuna väga valgusnõudlik, seetõttu tuleks teda kultiveerida üksikpuudena või väiksemate gruppidena. Talub meie kliimat normaalselt ning on külmakindel, viljub regulaarselt. Koorepõletiku suhtes immuunne. Väga dekoratiivne. Suuremaid puid on kasvamas Viljandimaal Olustvere pargis, Valgamaal Taagepera pargis, Järvseljal, Tallinna BA-s jm. Eestis max. kõrgus kuni 26 m. Pinus strobus L. valge mänd © Ivar Sibul 2007 2012.
peale tuleb (Valdaru 2012). Kasvab paremini päikesepaistelistel kasvukohtadel (Sarapuu 1969). 4.6. Deutzia gracilis Kaunis deutsia 4.6.1. Kirjeldus Kaunis deutsia (Deutzia gracilis) (joonis 10) on laiuva kasvuga Jaapanist pärinev liik, mis areaalis saavutab kasvukõrguseks kuni 1,8 m, meil kuni 1m ja olles ühtlasi ka sama lai. Sihvakad püstised võrsed on elegantselt kaarduvate otstega. Eestis on laialdasemalt kasvatatud sorti 'Nikko', mis on ilusate kaarjate okstega aeglasekasvuline laiuv põõsas. Valged lihtõied paiknevad püstistes õisikutes. Sobib kasvatamiseks üksikpõõsana või rühmana, talub hästi linnatingimusi (Aiasõber). Õitseb juunis-juulis, õitseb ka sama aasta võrsetel (Sesoon). Tema valged tähekujulised õied vaatavad avanenult ülespidi. Tal on kahvaturoheline lehestik, mis koloreerub sügisel värviliseks (calmia). Joonis 10. Kaunis deutsia (Deucia gracilis) (http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/kaunis-deutsia/?category=15&panel)
Suurimate puude kõrgus ulatub 117 m, (vanus 1400 a, tüve maht 250 m3). Juurestik on plastiline - kaljustel muldadel pindmine, sügava põhjavee korral tungib ka juurestik sügavale. Kõrget põhjavett ei talu. Võib kannatada hiliskülmakahjustuste all, aga üldiselt talvekindel. Harilik ebatsuuga õitseb mais. Seemned valmivad sept.-okt. Noores eas on aeglasekasvuline, hiljem kasv oluliselt kiireneb. Kasvatamisel on probleemiks istutusjärgsel perioodil ulukikahjustuste suur oht (metskitsed). Kuna tegemist on introdutseeritud liigiga on metsapuuna kasvatamisel oluline seemnevarumispiirkond. Kasutatakse ka haljastuses, dekoratiivne, vastupidav õhusaastele. Eestis ulatub kõrgeimate puude kõrgus üle 40 m (41,5 m), puistute tagavara 550-89 m3/ha.
planeerita enam okaspuu- ja kõvalehtpuu-puistuisse 10-15 aastat ja pehmelehtpuu- metsadesse 5-10 aastat enne valmivat iga. Harvendusraieid korratakse puistus 5-15 aastaste vahedega. Mida lühem on raiete korduse vahe, seda kallim on sealt varutav puit. Reeglina on HR kordusperiood lühike viljakatel kasvukohtadel ja segapuistus, pikk kehvadel kasvukohtadel ja puhtpuistus. Kuusikud Kuusk on varjutaluv, noores eas aeglasekasvuline, külmahell ja haigustele ning kahjuritele vastuvõtlik puuliik. VR I etapil tuleb väljaraiuda Ku kasvu pidurdavad Ks, Hb, Re ja sarapuu. VR I etappi pole vaja, kui puudub Ku varjav lehtpuu. VR II etapp on vajalik siis, kui kui Ku puhtpuistu on liiga tihe. Raiutakse välja kõik Ku varjavad suuremad lehtpuud, jäetakse kasvama kuusest madalamad heakasvulised ja sirgetüvelised puud. Kohtades kus Ku puudub, jäävad samuti lehtpuude paremad isendid kasvama, et mitte häile puistusse jätta
annaabi.ee 
