1Glc 2 etanooli molekuli ja 2ATP. AEROOBNE GLÜKOLÜÜS - glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites. · Pyr-st eraldub CO2 ja 2 H2 järele jääb 2 süsinikuga ühend acCoA (atsetüül-koensüüm-A); · acCoA läheb mitokondritesse (maatriksisse) tsitraaditsüklisse, kus võetakse ära H-aatomeid ja seotakse neid ensüümidele - NAD-le (nikotiindinukleotiid) ja moodustub NADH2; · H-aatomid seotakse mitokondrites (kristades) hingamisahelas ülekandjate abil astmeliselt hapnikule moodustub vesi; · NADH2 kasutatakse ATP sünteesiks, vabaneb NAD, mis läheb uuesti tsitraaditsüklisse vesinikku siduma; · mitokondrites moodustub 36 ATP-d;
ATPst moodustub AMP ning pürofosfaat. Kolmandas reaktsioonis, mida katalüüsib arginiinosuktsinaas, tekib arginiinosuktsinaadi lagunemisel arginiin ja fumaraat. Neljandas reaktsioonis, mida katalüüsib arginaas vabaneb uurea ja regenereerub ornitiin. Ornitiini jaoks on samuti olemas spetsiifiline transporter, mis võimaldab tsükli lõpetamiseks ornitiinil taas mitokondrisse siseneda. 9. Seitse aminohapete süsiniku katabolismi produkti. Atseetoatsetaat, AcCoA, püruvaat, oksaalatsetaat, ketoglutaraat, suktsinüülCoA, fumaraat. 10. Glükogeensed ja ketogeensed aminohapped. Vastavalt katabolismi produktide jaotatakse aminohapped 2 klassi: Glükogeensed aminohapped süsinikuskelett on konverteeritav glükoneogeneetiliseks substraadiks ehk TCA tsükli vaheühendiks. Nende aminohapete arvel on võimalik sünteesida glükoosi. Ketogeensed aminohapped süsinikuskelett on konverteeritav AcCoA-ks, atseetoatsetüülCoA-ks või
42. Kuidas on võimalik vältida H+ATPaasi funktsioneerimisega kaasnevat membraani hüperpolariseerumist? Nii katioonide impordi kui anioonide ekspordiga TEST 10 1. 2,4 DNP (2,4 dinitrofenool) teeb mitokondrite membraanid prootonitele läbitavaks ja kaotab prootonite kontsentratsiooni erinevuse membraani eri pooltel. Mis juhtub loomaga, kellele on süstitud DNP lahust mitmel korral eksperimendi jooksul? Sünteesib vähem ATP-d 2. Rasvhape oksüdeerub 10-ks AcCoA molekuliks. Kui palju GTP/ATP-d tekib nendest vahetult tsitraaditsükli reaktsioonide tulemusel? 10 3. Kui tsitraaditsüklisse siseneb üks AcCoA molekul, mitu ATP ja GTP molekuli kokku tekib substraatse fosforüülumise ja mitokondriaalses elektronide transpordi ahelas toimuva fosforüülumise käigus? 10-12 4. Loomaraku hingamisel neelduv hapnik kasutatakse otseselt aksept. Mitkond ETA lõpus 5. Lisaks ATP-le on glükolüüsi lõpp-produktideks NADH ja püruvaat
NADH NADH NAD+ NAD+ Etanool Laktaat AcCoA alkohoolne lihaskoe aeroobne fermentatsioon rakud metabolism
dehüdrogenaas) Püridoksaal fosfaat Oluline aminohapete metabolismis: · transamineerimine · dekarboksüleerimine · ratsemeriseerumine · kõrvalahela vahetus Koensüüm A CoA või CoASH Atsüülgrupi aktiveerimine moodustub makroergiline tioester side Osaleb atsüülgrupi ülekandereaktsioonides atsüülgrupi doonorina Oluline süsivesikute ja lipiidide metabolismis Olulisemaks ülekantavaks atsüülgrupiks on atsetüülgrupp atsetüül-CoA ehk AcCoA Tetrahüdrofolaat - THF THF osaleb ühesüsinikuliste rühmade ülekandel. Oluline koensüüm puriinide ja pürimidiinide biosünteesil Askorbiinhape Antioksüdant Oluline kollageeni modifitseerimisel Rasvlahustuvad vitamiinid Kriitilise tähtsusega silmanägemise seisukohast trans-retinaali eelkäija Vitamiin D kolekaltsiferool
c) milline keskse tähtsusega rasvhape on sünteesi lõpp-produktiks (struktuur) Ac-CoA ?? d) mille poolest erinevad rasvhapete -oksüdatsioon ja süntees (vähemalt 3 aspekti) B-oksüdatsioon: · b-oksüdatsiooni raja reaktsioonid toimuvad mitokondris, kuhu aktiveeritud rasvhape transporditakse · b-oksüdatsiooni rada on 4 etapiline korduv protsess · Iga tsükli jooksul eemaldatakse 2 süsinikku rasvhappe jäägi koosseisust · Iga tsükli tulemusena tekib AcCoA · AcCoA siseneb seejärel tsitraaditsüklisse, mille abil toimub energia produtseerimine. Süntees: · Rasvhapete sünteesiks vajalik AcCoA tuleb transportida tsütosooli mitokondritest · Tsitraadi transpordi süsteemi tulemusena kulub lisaks 2 ATP ekvivalenti ja üks NADH, tekib 1 NADPH · ACP derivaadid saadakse CoA derivaatidest transatsülaaside toimel · Malonüül-CoA tekib AcCoA-st karboksüleerimisel (Biotiin, ATP!)
b) Mis neis reaktsioonides toimub 1.etapis disahhariid laguneb monosahhariideks. II etapis laguneb glükoos etanooliks ja süsihappegaas eraldub. c) Millistes rakkudes see reaktsioon kulgeb anaeroobsetes rakkudes. 4. Millises rakuorganellis toimub püruvaadi aeroobne tranformatsioon? Milline keskne metaboliit tekib aeroobsel transformatsioonil püruvaadi dehüdrogenaasi nimelise ensüümkompleksi toimel? Püruvaat + HSCoA + NAD+ AcCoA + CO2 + NADH Oksüdatiivse karboksüleerimise tagajärjel konverteeritakse püruvaat atsetüül-CoAks, mis on substraadiks tsitraaditsüklis või lipiidide biosünteesis. NADH reoksüdeeritakse NAD+-ks hingamisahela abil Püruvaat siseneb aeroobsetes tingimustes tsitraadi tsüklisse. Atsetüül-CoA (atsetüül koensüüm A) 5. Arvutage ATP teoreetiline saagis glükoosi kataboliseerimisel: a) Anaeroobsetel tingimustel laktaadiks, kui protsessi summaarne G = -196 kJ/mol
ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis läheb TCA-sse. AEROOBNE GLÜKOLÜÜS - glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites. Aeroobse glükolüüsi käik: 1. Pyr-st eraldub CO2 ja 2 H2 järele jääb 2 süsinikuga ühend acCoA (atsetüül-koensüüm-A); 2. acCoA läheb mitokondritesse (maatriksisse) tsitraaditsüklisse, kus võetakse ära H-aatomeid ja seotakse neid ensüümidele - NAD-le (nikotiindinukleotiid) ja moodustub NADH2; 3. H-aatomid seotakse mitokondrites (kristades) hingamisahelas ülekandjate abil astmeliselt hapnikule moodustub vesi; 4. NADH2 kasutatakse ATP sünteesiks, vabaneb NAD, mis läheb uuesti tsitraaditsüklisse vesinikku siduma; 5
Anabolism ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet. (nt fotosüntees on anaboolne prots.) Anabolismi ei saa toimuda ilma katabolismita, mis varustab anabolismiprotsesse energiaga. Energiat kulutab ka bakteri liikumine, ainete transport rakku jne. Põhiliseks bioloogiliselt kasutatava energia kandjaks rakus on ATP. ATP sisaldab 2 makroergilist sidet. 8 ATP süntees AcCoA arvel: Atsetüül-S-CoA + H2O + ADP + Pi atsetaat + HS-CoA + ATP ATP energia arvel saab substraate aktiveerida. Nt: Glükoos + ATP Glc-6-P + ADP Selleks, et glükoosi lagundamisest glükolüüsis enegiat saada, tuleb ta enne aktiveerida. Glükoosi aktiveerimine toimub mitmes etapis ja kulutab ATP energiat. Rakku transporditud suhkru fosforüülimine aitab ka tal rakus püsida fosforüülitud kujul ei saa ta enam läbi membraani välja. Kui suhkur
Pyr dekarboksüülimine atsetüül-CoA-ks (PyrDH, NADH ja CO2 tootmine) Atsetüül-CoA muutmine tsitraadiks Tsitraadi muutmine cis-akonitaat-iks Cis-akonitaadi muutmine isotsitraad-iks (CO2+ NADH) Isotsitraadi muutmine -ketoglütaraad-iks -ketoglütaraadi muutmine sukstinüül-CoA-ks Sukstinüül-CoA muutmine sukstinaad-iks (ADP defosforüleerimine ATP-ks) TKT põhiülesanne: metaboliitide lõplik lõhustumine energia tootmiseks ( PyrDH, NADH ja CO2 tootmine) Trikarboksüülne tsükkel (TKT) (AcCoA + 3NAD+ + FAD + GDP + Pi + 2H2O => 3NADH + FADH2 + GTP + CoA + 2CO2 + 2H+ + HSCoA) Süsivesikute, lipiidide, aminohapete metabolism TKT tähtsus Energia kasutamine: (1 ATP, 3 NADH, 1 FADH2)= 12 ATP TKT talitluse ja häirete meditsiinilised aspektid TKT funktsioneerimishäired organismile ohtlikud ja kriitilised väga intensiivse aeroobse metabolismi kudedes. TKT vajadus Tiamiin, riboflaviin, pantoteenhape, nikotiinhape, lipoehape Regulatoorsed ensüümid TKT talitluses
Toimub rakutuuma kondenseerumine, sama toimub tsütosooliga. Seetõttu tekivad rakust ,,mullikesed" (surnud rakutükid), mis hävitatakse fagotsütoosi teel. 38. Miks on oluline, et erütrotsüütide hulk suureneks? Lihaste töötamisel tarbitakse hapnikku, seega on tarvis rohkem hapnikku transportida. 39. Kui palju ATP-d on võimalik toota rasvhapete oksüdeerumisel? Palmitiinhappe oksüdeerumisel mitokondrites: iga ringiga eraldub 1 AcCoA molekul. 1palmitoüül CoA -> 8AcCoA + 7NADH + FADH2 1AcCoA kohta 3NADH ja 1FADH2 8AcCoA -> 24NADH + 8FADH2 Kokku: 1palmitoüül CoA -> 31NADH + 15FADH2 Tsitraaditsüklis lagundatakse 2CO2-ks, protsessi käigus genereeritakse veelkord NADH ja FADH2 -> lähevad edasi mitokondriaalsesse elektronitranspordiahelasse. Seal FADH2 annab maatriksist membraani vaheruumi 6prootonit, NADH annab 10 prootonit. 31st NADHst 310 prootonit
ole veel mingisuguseid seoseid, mida ma veel õppinud pole). 20. Kirjutage reaktsioonivõrrandid protsessile, mille abil glükoneogeneesis saadakse püruvaadist fosfoenoolpüruvaat Püruvaat + ATP + GTP } fosfoenoolpüruvaat + ADP + GDP + Pi 21. Nimetage ensüümid, mis katalüüsivad glükolüüsi raja 1 ja 3 reaktsiooni pöördprotsessi glükoneogeneesil. 22. Kirjutada summaarne võrrand PDH kompleksis toimuvale protsessile Püruvaat + CoA + NAD+ => CO2 + AcCoA + NADH + H+ 23. Toodud tsitraaditsüklit kujutaval joonisel märkida ära: a. Redoksreaktsioonid ja nendes osalevad kofaktorid b. Nimetada märgitud intermediaadid c. Nimetada ensüümid, mis katalüüsivad märgitud reaktsioone 24. Kirjutada tsitraaditsükli protsesside summaarne võrrand 25. Defineerida, mis on anaplerootiline reaktsioon Anaplerootilised reaktsioonid on need reaktsioonid, mille käigus tuuakse juurde tsükli vaheühendeid. 26
Püruvaadi oksüdatiivne dekarboksüülumine toimub mitokondrites, pöördumatu, on üks suure energiamuuduga multiastmelistest võtmeprotsessidest inimkeha kogu metabolsimis. Seda viib läbi püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks (PyrDH). Kompleksi 3 ensüümi ja 5 koenüüsmi kontakteeruvad vaid füüsiliselt ja seetõttu vahepeal vaheühendeid ei vabane. PyrDH ekspresseerub väga suurel kõrges hulgas südamelihastes, neerudes ja maksas. Püruvaadi pöördumatu muundumine AcCoA-ks seob glükoüüsi ja tsitraaditsükli. Reaktsioonil otsustav funktsioon, kas süsivesikud oksüdeeritakse tsitraaditsüklis või kasutatakse lipiidide sünteesiks. 3 etappi: 1) Dekarboksüülimine 2) Oksüdeerimine 3) AcCoA moodustumine Trikarboksüülhappe tsükkel e tsitraaditsükkel e Krebsi tsükkel on inimkeha keskne metaboolne rada, mis seostab süsivesikute, lipiidide, aminohapete metabolismi; Funktsioon- kõrge energiaga elektronide saamine süsinikukütustest
mingisuguseid seoseid, mida ma veel õppinud pole). 20. Kirjutage reaktsioonivõrrandid protsessile, mille abil glükoneogeneesis saadakse püruvaadist fosfoenoolpüruvaat Püruvaat + ATP + GTP } fosfoenoolpüruvaat + ADP + GDP + Pi 21. Nimetage ensüümid, mis katalüüsivad glükolüüsi raja 1 ja 3 reaktsiooni pöördprotsessi glükoneogeneesil. 22. Kirjutada summaarne võrrand PDH kompleksis toimuvale protsessile Püruvaat + CoA + NAD+ => CO2 + AcCoA + NADH + H+ 23. Toodud tsitraaditsüklit kujutaval joonisel märkida ära: . Redoksreaktsioonid ja nendes osalevad kofaktorid . Nimetada märgitud intermediaadid . Nimetada ensüümid, mis katalüüsivad märgitud reaktsioone 24. Kirjutada tsitraaditsükli protsesside summaarne võrrand 25. Defineerida, mis on anaplerootiline reaktsioon Anaplerootilised reaktsioonid on need reaktsioonid, mille käigus tuuakse juurde tsükli vaheühendeid. 26
Reaktsiooni lähtesubstraadiks on HCO3-, mis reaktsiooni esimeses etapis liidetakse ühe biotiini lämmastiku aatomi külge. Teises etapis toimib biotiin kui karboksüüli doonor. Imetaja organismis on 4 biotiini sisaldavat ensüümkompleksi 1. Püruvaadi karboksülaas, ensüüm mis katalüüsib glükoneogeneesi esimest etappi ja seega ka reaktsiooni, mis on oluliseks oksaalatsetaati tootvaks anaplerootiliseks reaktsiooniks TCA tsükli jaoks 2. AcCoA karboksülaas, produtseerib malonüülCoA. Kontrolletapp rasvhapete sünteesis. 3. PropionüülCoA karboksülaas, produtseerib metüülmalonüülCoA, esimene reaktsioon paarituarvulise süsiniku aatomitega rasvhappe kataboliseerimisel tekkiva propionüülCoA konverteerimisel suktsinüülCoA-ks. SuktsinüülCoA saab siseneda TCA tsüklisse. 4. β-metüülkrotonüülCoA karboksülaas, so leutsiini ja mõningate isopreeni derivaatide oksüdatsiooniks vajalik ensüüm
Keerukamate orgaaniliste ühendite lagundamine lihtsamateks. Energiat genereeriv. Vastavalt kasutatavale süsiniku allikale jaotatakse organismid autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks fototroofideks Kataboolse metabolismi staadiumid Esimene staadium Makromolekulide lagundamine monomeerideks. Kasulikku energiat ei vabane Teine Esimese staadiumi produktide oksüdatsioon AcCoA-ks. Vabaneb limiteeritud hulk energiat Kolmas AcCoA oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks. Suure hulga energia vabanemine Katabolismi esimene staadium Toidu hüdrolüüs Varupolüsahhariidide ja rasvade lagundamine Valkude lagundamine Seedesüsteem Süljenäärmed- sekreteerivad amülaasi, tärklise hüdrolüüs Magu- HCl sekretsioon: vajalik valkude denaturatsiooniks ja kujundab vajaliku keskkonna pepsiinile Pankreas- sekreteeritakse proteolüütilisi ensüüme ja lipaase vastavalt valkude ja
puutuvad. Transpordiks on vajalik ka pmf. Ka maatriksis säilitatakse valgu lahtikeerdunud strukt. ning N-terminaalsest otsast eemaldatakse signaaljärjestused. Pärast seda valgud konformeeruvad. 108. Eeldades, et ühe ATP tekkimiseks peab läbi ATP süntaasi minema mitokondrites 4 prootonit, mitu ATPd on võimalik saada steaarhappe (18 süsinikku molekulis) oksüdeerumisel. Põhjendada arvutuskäik. 144? Oksüdeerub 9 AcCoA, 8 NADH ja 8 FADH2 molekuli. AcCoA omakorda 3NADH ja 1 FADH molekuli peale. Kokku on siis 35NADH ja 17FADH2. NADH oksüdeerumisel liigub 10 prootonit, FADH2 puhul 6. Kokku 350 + 102 = 452 prootonit. 452/4=113 ATP-d Vaadake igaks juhuks seda, ma olen natuke primitiivne olnud siin. http://www.elmhurst.edu/~chm/vchembook/622overview.html siin arvestatakse ~3 prootonit ATP peale. Lahendaks siis mitteprimitiivselt ka? Jagades süsinike arvu kahega, saab AcCoA arvu, lahutad sealt ühe ja saad NADH ja FADH2 arvu
- -naalsed kiud - glionaalsed kiud - +higinäärveid innerveeri - vad kiud. - Koliinergiline sünaps. - Sünaps on koliinergiline, kui neurotransmitteriks on atsetüülkoliin. - Retseptor on koliinergiline, kui neurotransmitteriks on atsetüülkoliin. - AcCoA + koliin -/E1 (koliini atsetüültransferaas)/-> atsetüülkoliin - Närviimpulsi ülekanne koliinergilises sünapsis. - Närvirakus toimub atsetüülkoliini (Ach) süntees, misjärel see pakitakse vesiikulisse. Seejärel väljub atsetüülkoliin rakust ja vesiikulitest ning seondub retseptoriga. Seejärel toimub atsetüülkoliini hüdrolüüs koliinesteraasi abil ning saadud koliini transport närvilõpmesse.
(1,3-BPG) kreatiinfosfaat. ATP kiire energia doonor, mitte säilitamise vorm Tekkinud ATP kasutatakse ära 1 min jooksul. Tagavara on ~100g, kuid käive on suur 2h jooksu vältel kasutatakse 60kg ATPd. ATP tootmine on katabolismi üks põhiülesandeid. 5. Elektronkandjad, nende ülesanne redoksreaktsioonides (oksüdatiivsed ja redutseerivad), põhimõtteline struktuur ja tööpõhimõte. Elektronkandjad NAD+, FAD, NADP+ ja atsüülikandja AcCoA: 1. NAD+ - püridiinnukleotiid nikotiinamiidadeniindinukleotiid toitainete oksüdeerumise elektronkandja. Substraadi oksüdeerumisel seob NAD+ H-iooni ja kaks elektroni ehk hüdriidiooni H:- ning tekib kandja taandatud vorm, NADH. 2. FAD flaviinadeniindinukleotiid - toitainete oksüdeerumise elektronkandja. Substraadi oksüdeerumisel seob samuti kaks elektroni, kuid kahe prootoni kujul, taandatud vorm FADH2 . 3
Protsessi viib läbi püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks (PyrDH). Kompleksi 3 ensüümi ja 5 koensüümi kontakteeruvad füüsiliselt ja seetõttu vaheühendeid vahepeal ei vabane. PyrDH ekspresseerub väga kõrges hulgas südamelihases, maksas ja neerudes. TKT on nii süsivesikute, aminohapete kui ka lipiidide katabolismi viimane staadium. TKT vajab funktsioneerimiseks hapnikku, st aeroobne tsükkel. See on 8 etapiline protsess, kus AcCoA koosseisus olev atsetaat lõhustatakse CO2-ks ja veeks. Reaktsioonide tulemusena tekib 3 NADH, 1 FADH2 ja 1 ATP. Teoreetiliselt on võimalik 1 tsükliga saada 38 ATP'd. 34. Pentoosfosfaaditsükkel ja selle bioloogiline tähtsus. Tsütoplasmas toimuv PFT on glükoosi aeroobse oksüdatsiooni rada, mis toodab pentoosfosfaate ja NADPH. PFT esimene pool on pöördumatu NADPH-produtseeriv oksüdatiivne osa, kus töötab PFT' võtmeensüüm glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaas, mille
erigususelt. 3. Glükolüüs ja käärimine. Glükolüüs on glükoosi anaeroobne katabolism. Glükolüüs kulgeb kuni püroviinamarihappe tekkeni taimedel ja loomadel ühte moodi. Peale viimase tekkimist moodustub taimedes etanool, mis on ka taimede glükolüüsi lõpp-produktiks. See ongi käärimine. Glükolüüs toimub tsütoplasmas. Bioloogilise oksüdatsiooni võib jaotada nelja ossa: 1. glükolüüs, 2. püruvaadi aktiveerimine (AcCoA teke), 3. tsitraattsükkel (Krebsi tsükkel) 4. hingamisahel. Käärimine ehk anaeroobne glükolüüs on oksüdatiivne dissimilatsioon, mille tulemusena vabaneb energia. Käärimisi eristatakse ja liigitatakse peamiselt valdavate lõppsaaduste järgi. Piimhappekäärimisel toimub suhkru lõhustumine piimhappebakterite mõjul ja moodustub piimhape. Etanoolkäärimisel lõhustub suhkur pärmseente toimel ning moodustuvad alkohol ja süsihappegaas
Nimetage millised reaktsioonid (milliste ensüümide vahendusel) peavad toimuma membraanide lipiidide sünteesil. Kus toimub selliste lipiidide süntees? Fosfolipiidide moodustumiseks on vajalik: 1 koostisesse kuuluvate molekulide (glütserool, sfingosiin, rasvhapped) süntees. 2 rasvhapete liitmine glütseroolile või sfingosiinile (atsüülitransferaasid) 3 hüdrofiilse ‘pea’ liitmine Rasvhapete biosüntees toimub AcCoA jääkide lisandumisel kasvavale ahelale erinevates raku osades: tsütoplasmas (küllastunud rasvhapped süsiniku aatomite arvuga kuni 16 ), taimedes ka kloroplastides ER-is (küllastatud rasvhapetest küllastamatute teke ja ahela pikenemine) Glütseroolfosfaat tekib dihüdroksüatsetoonfosfaadi redutseerumisel glütserool 3-fosfaadiks tsütosoolis vastava dehüdrogenaasi toimel. Rasvhappejääkide sidumine glütserool 3-fosfaadile toimub atsüülitransferaaside vahendusel, mis
Metüülrühma doonoriks on tihtipeale S-adenosüülmetioniin (SAM). tRNA + HOOC-CH(-NH2)-CH2-CH2-S+(-CH3)-CH2-AtRNA (üks tsütosiin metüleeritud) + HOOC-CH(-NH)- CH2-CH2-S-CH2-A(S-adenosüülhomotsüsteiin) Sinine on am.hape metioniin. Homo tähendab seda, et üks metüleenrühm (-CH2-) on rohkem kui tavalisel. Kuna üks CH2-juures, siis on homotsüsteiin. Aminohappe N-atsetüültransferaas Atsetüülrühma doonor on atsetüülkoensüümA (AcCoA). 43 OH OH O O O O + H3C S
18. Nimetage millised reaktsioonid (milliste ensüümide vahendusel) peavad toimuma membraanide lipiidide sünteesil. Kus toimub selliste lipiidide süntees? Fosfolipiidide moodustumiseks on vajalik: 1) koostisesse kuuluvate molekulide (glütserool, sfingosiin, rasvhapped) süntees. 2) rasvhapete liitmine glütseroolile või sfingosiinile (atsüülitransferaasid) 3) hüdrofiilse `pea' liitmine Rasvhapete biosüntees toimub AcCoA jääkide lisandumisel kasvavale ahelale erinevates raku osades: · tsütoplasmas (küllastunud rasvhapped süsiniku aatomite arvuga kuni 16 ), taimedes ka kloroplastides · ER-is (küllastatud rasvhapetest küllastamatute teke ja ahela pikenemine) Glütseroolfosfaat tekib dihüdroksüatsetoonfosfaadi redutseerumisel glütserool-3-fosfaadiks tsütosoolis vastava dehüdrogenaasi toimel.
annaabi.ee 
