Ristiusu maades on selleks kujunenud Kristuse sünniaasta. Ettepanek alustada ajaarvamist Kristuse sünni- aastast pärineb 6. sajandist. Kuid dokumetidest ilmuvad uue ajaarvamise aastad alles 10. sajandil. Enne seda peeti ajaarvamise alguspunktiks maailma loomist, mis arvestuste järgi toimus 5508. aastal enne Kristuse sündi. Aega enne Kristuse sündi tähistatakse lühendiga eKr. Näiteks Julius Caesar südis 100. aastal eKr. Kui mingi sündmus toimus peale Kristuse sündi siis tavaliselt aastaarvule lühendit ei lisata. Vaid erandkorras ja segaduse vältimiseks võib aastaarvule lisada pKr. Näiteks esimene Rooma keiser Augustus sündis 63. aastal eKr ja suri 14. aastal pKr. Nõukogude-aegsetes raamatutes, kus Kristuse mainimist ei soositud, kasutati lühendite eKr ja pKr asemel lühendeid e.m.a ja m.a.j, mis tähendavad enne meie ajaarvamist ja meie ajaarvamise järgi. Aja määratlemisel kasutatakse ajalooraamatutes sageli lisaksaastatele ka saja aasta
'' Et rõõm, mida tunneme teistele head tehes, on suurim, oleme me kõik kuulnud. Õnneks on säilinud inimesi, kes olenemata enda elukvaliteedist ja heaolust, on valmis andma paljugi teiste olemise parandamiseks. Tulekul on jõuluaeg, mis on kindlasti kõige annetusterohkem ja heldem periood aastast. Inimesed, kel vähegi võimalust püüavad anda midagi neile, kes puudust kannatavad. ETV iga-aastase saate `` Jõulutunnel'' annetused on kasvanud- kahanenud sõltuvalt aastaarvule ja majanduslikule olukorrale, kuid siiski olnud märkimisväärsed. 2006. a kogunes summaks 3,1 miljonit krooni, 2007. a 2,93 miljonit ning 2008. a lausa üle 3,4 miljoni krooni. Hämmastav on, kuivõrd palju saab teha vaid väheke andes. Honoré de Balzac'i `` Isa Goriot'' kirjeldab isa piiramatut andmisrõõmu, et muuta oma tütarde elu lihtsamaks ja kaunimaks. Mehel on rikkalik varandus, kuid enda peale ei kulutab ta sellest minimaalsed summad
aastatest, mil konservatooriumi lõputööks valitakse tihti sümfoonia. Viimastel aastatel on (ettekandele jõudnud) sümfooniate arv aga taas tuntavalt vähenenud; muidugi, tänapäeval ei kirjuta keegi enam tellimuseta. Kui vaadata sajandi keskele, siis näeme, et enam-vähem ühel ajal kirjutavad sümfoonia eri põlvkonnast loojad. Heliloojate loomingulise käekirja eripära arvestades peaks see andma äärmiselt kirju pildi, ometi on asi teisiti. Helilooja põlvkondlikule kuuluvusele ja aastaarvule vaatamata on paljudes eesti sümfooniates mingi ühine joon tumemeelne, filosoofiline tõsidus ehk isegi raskemeelsus... Alles 1950. aastate lõpul murtakse sellest kohati välja. Sümfoonia kui anr on kindlasti üsna oluline kultuurinäitaja. See, et neid on eesti muusikas nii palju, näitab muu hulgas tugevat kompositsioonikooli. Ometi on kvantiteet ja kvaliteet kaks ise asja ning tihti jõutakse alles õige mitmenda samas anris teosega tõelisele tasemele
esemeid arheoloogia teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE Aega jaotatakse neljaks suureks ajajärguks: vanaaeg, keskaeg, uusaeg ja uusim aeg. Vanasti märgiti arve (päevi, kuid, aastaid) näiteks nööri sisse tehtud sõlmede või kepi sisse lõigatud sälkudega. Tänapäeval kastatakse selleks kalendreid. Tänapäeval kasutab enamik maailma kristlikku ajaarvamist, mis algab Jeesus Kristuse sünniga. Mõnikord lisatakse aastaarvule tähed pKr ehk peale Kristust, mõnikord aga tähed eKr ehk enne Kristust, aga see on juba väga väga vana aeg, millest eriti keegi midagi ei mäleta. Mõisted: eKr aeg enne Kristuse sündi pKr aeg pärast Kristuse sündi sajand aeg, mille kestus on sada aastat aastatuhat aeg, mille kestus on tuhat aastat e.m.a enne meie ajaarvamist m.a.j meie ajaarvamise järgi 3. KUIDAS ELASID MUISTSED KÜTID
alustada viimati lõpetatud õppeasutusega Täienduskoolitus/Kursused – soovitav on nimetada just need kursused, mis on antud ametikohale kandideerimisel olulised TÖÖKOGEMUS Teenistuskäik – soovitav on alustada praegusest/viimasest ametikohast ning liikuda siis kronoloogiliselt esimese töökohani. Oluline on märkida ametikohtadel töötamise aeg ning lisaks aastaarvule ka kuud. Teenistuskäiku iseloomustades tooge välja järgmised alajaotused: Firma nimi, soovitavalt ka firma tegevusala või lühiiseloomustus Ametikoht Peamised tööülesanded, alluvate arv KEELTEOSKUS Oma keelteoskust analüüsides hinnake, kas te saaksite aru teile esitatavatest tööülesannetest ja kas suudaksite ennast arusaadavaks teha. ARVUTIOSKUS – märkige need arvutiprogrammid, mida oskate kasutada MUU INFORMATSIOON
ei ole soovitav märkida, et toodangu juurdekasv oli 120%. Arvväärtusi ei tohi poolitada ega ka mõõtühikut üle viia teisele reale. Arvude ja algebraliste sümbolite vahele ei jäeta vahet. Kuupäevade äranäitamiseks kasutada numbrilist või sõnalis- numbrilist kirjutusviisi, kusjuures kuu nimetus märgitakse nimetavas käändes. Näited: 06.03.2000, kus 06 märgib kuupäeva, 03 kuud 06.03.00 6. märts 2000 Tekstis kuupäeva märkides võib aastaarvule lisada sõna "aasta" vajalikus käändes või lühendi "a". TABELID Üldnõuded. Tabeleid kasutatakse arvulise materjali või standardsete arvutuste süstematiseeritud ja kompaktseks esitamiseks. Töö põhiosas ei tohiks olla suuri tabeleid ulatusliku ja töötlemata arvmaterjaliga. Tabelid, mis ei ole otseselt seotud käsitletava küsimusega paigutatakse töö lisasse. Ühesuguste mõõtühikutega arvandmed tuleks
Kui autoreid on rohkem kui kaks, kirjutatakse tekstis: Kask, et al (2000) väitsid, et ...; ... esitatud vastuväited (Kask, et al., 2000). Koondviites eraldatakse publikatsioonid semikooloniga ning paigutatakse varasemad viited ettepoole: Paljud uurijaid (Kuusk, 2001; Kask, 2003; Mänd, 2005) on leidnud, et... Sama autori erinevatele töödele viidates nime ei korrata, tööde ilmumisaastad eraldatakse semikooloniga. Samal aastal ilmunud erinevad publikatsioonid eristatakse aastaarvule väikese tähe lisamisega: (Kask, 2001a; 2001b) või: Kask (2001a; 2001b) väitis, et ... Kui autoritel on sama perekonnanimi ning viidatakse sama aasta publikatsioonile, lisatakse viitesse initsiaalid: (Kask, A., 2000; Kask, O., 2000) Kui originaalpublikatsiooni ei ole võimalik kasutada, tuleb viidata sellele läbi teise publikatsiooni (kaudne viitamine) järgmiselt: Kask (2001; Kuusk 2002 järgi) leidis, et ...; või ... (Newton, 1987; ref. Rattiste, 1996)
10] , , . . . http://bbsv.ru/education/rpd/index.htm [29.10] 6 13.10.2010 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi Muusika osakonna viidete vormistamise juhend Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama: (1) autori perekonna- ja eesnimi (püstkirjas) (2) ilmumisaasta (püstkirjas) lõpeb punktiga - sama autori samal aastal ilmunud publikatsioonid eristatakse aastaarvule lisatud väikese tähega nii lühiviites tekstis nt (Selke (2009a) ja (Selke 2009b) kui ka kasutatud kirjanduse loetelus (3a) raamatu pealkiri (kaldkirjas) lõpeb punktiga (3b) artikli- ja raamatupeatüki pealkiri (püstkirjas) (4) kogumiku või ajakirja pealkiri (kaldkirjas) lõpeb punktiga (5) linna nimi (lisandub koolon) (6) kirjastuse nimi (lk- nr puudumisel lõpeb punktiga) - kui järgneb (7), siis jätkub komaga (7) kogumike ja artiklite puhul lk-nr-id lõpeb punktiga
vaadeldaval perioodil 2,2 korda; ei ole soovitav märkida, et toodangu juurdekasv oli 120%. Arvväärtusi ei tohi poolitada ega ka mõõtühikut üle viia teisele reale. Arvude ja algebraliste sümbolite vahele ei jäeta vahet. Kuupäevade äranäitamiseks kasutada numbrilist või sõnalis- numbrilist kirjutusviisi, kusjuures kuu nimetus märgitakse nimetavas käändes. Näited: 06.03.2000, kus 06 märgib kuupäeva, 03 kuud 06.03.00 6. märts 2000 Tekstis kuupäeva märkides võib aastaarvule lisada sõna “aasta” vajalikus käändes või lühendi “a”. Tabelid Üldnõuded. Tabeleid kasutatakse arvulise materjali või standardsete arvutuste süstematiseeritud ja kompaktseks esitamiseks. Töö põhiosas ei tohiks olla suuri tabeleid ulatusliku ja töötlemata arvmaterjaliga. Tabelid, mis ei ole otseselt seotud käsitletava küsimusega, tuleks paigutada töö lisasse. Ühesuguste mõõtühikutega arvandmed tuleks veergudesse paigutada nii, et arvude samad
Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti, mitmelauselise refereeringu korral asub viide pärast viimast lauset lõpetavat punkti. Näide: Majandusteadust on defineeritud kui teadust, mis uurib inimese käitumist sõltuvana tema eesmärgi ja võimaluste mittevastavusest (Arrak, 2000: 7). Kui viidatava autori nimi sisaldub juba töö kirjutaja enda lauses, siis autori nime viites ei korrata, sel juhul on viide aastaarvule ja leheküljenumbri(te)le, mis paigutatakse kas autori nime või autori nime sisaldava osalause järele. Näide: Arno Paju (1998: 18) arvamuse kohaselt on eluea pikenemine … Arno Paju on märkinud (1998: 18), et eluea pikenemine … Entsüklopeediale või sõnaraamatule viitamisel märgitakse teose nimi või lühend, ilmumisaasta ja – kui viidatakse märksõnale – siis lühend sub. Näide: Majanduse sisevastuolude erakordne teravnemine... (EE 1992 sub majanduskriis).
EKBL (Eesti kirjanduse biograafiline leksikon). Suurtähtlühendit on tavaks kasutada sõnaraamatute, kuid ka teiste teatmeteoste puhul. Kaudviitamine (viitamine teosele teise autori teose kaudu) on taunitav. Viitamine teose ilmumisaastale Teose ilmumisaasta kirjutatakse viites autori nime järele. Nime ja aastaarvu vahele koma ei panda, nt (Allik 2003). Kui viidetes kasutatakse sama autori mitut ühel ja samal aastal ilmunud allikat, lisatakse aastaarvule a, b, c jne. Nt (Allik 2003a; Allik 2003b; Allik 2003c). Viitamine Interneti-tekstile Interneti-tekstile viitamise sobivaim viis on viitamine autori kaudu, nt (Neeme). Anonüümsele tekstile viitamisel märgitakse sulgudesse märksõna (Achilleus) või märksõnad (Eesti Keele Instituut). Viidatud allikad esitatakse tähestikjärjestuses kasutatud allikate (kirjanduse) loetelus. 11
Kui loetelu sisaldab mitte-ladinatähestikulisi allikaid, tuuakse esmalt ära ladinatähestikulised allikad, seejärel teistes tähestikes teosed originaaltranskriptsioonis. Kui loetelus on mitu tööd ühelt autorilt, järjestatakse need ilmumisaja alusel, alustades varasemast. Kui autorilt on samal aastal mitu tööd, siis järjestatakse need pealkirja esitähe alusel ja lisatakse nii tekstisiseses viites kui allikate loetelus aastaarvule järjekorda tähistav väiketäht. Nt: 1999a, 1999b. 3.6.1 Trükised Tervikteoste (raamatute, lõputööde, brosüüride jms) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Näide: Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Brosüüride, buklettide jms puhul lisatakse nurksulgudes väljaande liik. Nt: Harju Maavalitsuse Haridusosakond. (1994). Lapse mõttemaa. Minialmanahh
Kui loetelu sisaldab mitte-ladinatähestikulisi allikaid, tuuakse esmalt ära ladinatähestikulised allikad, seejärel teistes tähestikes teosed originaaltranskriptsioonis. Kui loetelus on mitu tööd ühelt autorilt, järjestatakse need ilmumisaja alusel, alustades varasemast. Kui autorilt on samal aastal mitu tööd, siis järjestatakse need pealkirja esitähe alusel ja lisatakse nii tekstisiseses viites kui allikate loetelus aastaarvule järjekorda tähistav väiketäht. Nt: 1999a, 1999b. 8.6.1. Trükised 8.6.1.1. Tervikteosed Tervikteoste (raamatute, lõputööde, brosüüride jms) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori perekonnanimi (nimed) esitatakse koos initsiaalidega. Ilmumisaasta esitatakse sulgudes, sulu järel on punkt. Ilmumisaasta puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno).
Viide võib olla nii ümar- kui nurksulgudes. Nt: (11, 34) või [17, lk 78]. Numbriline viitamine on kõige vähem informatiivne ja seetõttu kõige vähem soovitatav süsteem. Numeratsioon võib töö koostamise käigus uute viidete lisandudes kergesti sassi minna, mistõttu on kasulik algul ikkagi autorite nimesid kasutada. 18 Nimele ja aastaarvule viitamine Selle süsteemi puhul märgitakse viitesulgudes autori perekonnanimi (ilma initsiaalita), väljaande ilmumisaasta ja (raamatute puhul) viidatav lehekülg. Nt: (Vahtre 1994, 151) või (Vahtre 1994: 151). Kui lauses on juba nimetatud autori nime, siis pole sulgudes selle kordamine enam vajalik. Nt: Oma töös käsitles Kask (1994: 3) ... Kui viidatakse ühe autori mitmele samal aastal ilmunud tööle, siis eristatakse need tähtedega a, b, c; nt: (Kask 1994a: 4).
märkida, et toodangu juurdekasv oli 120%. Arvväärtusi ei tohi poolitada ega ka mõõtühikut üle viia teisele reale. Arvude ja algebraliste sümbolite vahele ei jäeta vahet. Kuupäevade äranäitamiseks kasutada numbrilist või sõnalis- numbrilist kirjutusviisi, kusjuures kuu nimetus märgitakse nimetavas käändes. Näited: 06.03.2001, kus 06 märgib kuupäeva, 03 kuud 06.03.01 6. märts 2001 Tekstis kuupäeva märkides võib aastaarvule lisada sõna "aasta" vajalikus käändes või lühendi "a" (Referaadi vormistamine ... 2005). 11. TABELID Üldnõuded. Tabeleid kasutatakse arvulise materjali või standardsete arvutuste süstematiseeritud ja kompaktseks esitamiseks. Töö põhiosas ei tohiks olla suuri tabeleid ulatusliku ja töötlemata arvmaterjaliga. Tabelid, mis ei ole otseselt seotud käsitletava küsimusega, tuleks paigutada töö lisasse. Ühesuguste mõõtühikutega
märkida, et toodangu juurdekasv oli 120%. Arvväärtusi ei tohi poolitada ega ka mõõtühikut üle viia teisele reale. Arvude ja algebraliste sümbolite vahele ei jäeta vahet. Kuupäevade äranäitamiseks kasutada numbrilist või sõnalis- numbrilist kirjutusviisi, kusjuures kuu nimetus märgitakse nimetavas käändes. Näited: 06.03.2001, kus 06 märgib kuupäeva, 03 kuud 06.03.01 6. märts 2001 Tekstis kuupäeva märkides võib aastaarvule lisada sõna "aasta" vajalikus käändes või lühendi "a" (Referaadi vormistamine ... 2005). 11. TABELID Üldnõuded. Tabeleid kasutatakse arvulise materjali või standardsete arvutuste süstematiseeritud ja kompaktseks esitamiseks. Töö põhiosas ei tohiks olla suuri tabeleid ulatusliku ja töötlemata arvmaterjaliga. Tabelid, mis ei ole otseselt seotud käsitletava küsimusega, tuleks paigutada töö lisasse. Ühesuguste mõõtühikutega
peamiselt Eesti Statistika „Viitamise ja kasutatud kirjanduse esitamise juhendile“ (link käesoleva juhendi peatükis „Soovituslik abimaterjal“). Seepärast tuleks lõputöö kirjutajal vajaduse korral abimaterjalina kasutada just seda juhendit. Viide paikneb tekstis ümarsulgudes: viide algab allika autori perekonnanimega, millele järgneb ilma komata allika ilmumisaasta, täpse tsitaadi korral järgneb aastaarvule pärast koolonit ka leheküljenumber või -numbrid. Näiteid: (Kask 1998) või (Aavik 1936: 428) või (Kuusik 2004: 215–219) Artiklitele viitamisel tekstis leheküljenumbreid ei panda (need esitatakse vaid kasutatud allikate loetelus). Kui töö tekstis juba nimetatakse allika autorit, pole sulgudes nime kordamine enam vajalik. Näiteid: Need andmed on pärit H. Liimetsalt (1985: 56). Neid probleeme käsitles oma töös Albert Kuusik (1989).
märkimisviisi. Kuupäeva ja kuu number märgitakse alati kahekohalisena, aasta neljakohalisena. 3.3. Kuupäeva elemendid eristatakse üksteisest punktiga järgmises järjestuses: kuupäev, kuu, aasta. Aastaarvu järel kirjavahemärke ei kasutata. 55 Näide: 1) 01.10.1999 2) 01. oktoober 1999 Tekstis kuupäeva märkides võib aastaarvule lisada sõna "aasta" vajalikus käändes või lühendi "a". Näide: 01. oktoobril 1999. aastal 4. Dokumendi indeks 4.1. Firma jm struktuuriüksuse indeksid kehtestatakse dokumentide loeteluga. 4.2. Dokumendi indeks (va organisatsioonilised dokumendid) koosneb: ettevõtte indeks, struktuuriüksuse indeks, toimiku number, dokumendi registreerimise järjekorranumber. Näide: Indeks dokumendil näeb välja nii: nr IJ-RMP-3/250, kus IJ - ettevõtte indeks
ladina tähestikku. Sellisel juhul paiknevad nad vastavalt transliteratsioonile tähestikulises järjekorras ning kirje lõpus on märge originaali keele kohta. Nt: (vene keeles). Kui loetelus on mitu tööd ühelt autorilt, järjestatakse need ilmumisaja alusel alustades varasemast. Kui autorilt on samal aastal mitu tööd, siis järjestatakse need pealkirja esitähe alusel ja lisatakse nii tekstisiseses viites kui allikate loetelus aastaarvule järjekorda tähistav väiketäht . Nt:1999a, 1999b. 6.1. Trükised 6.1.1. Tervikteosed Tervikteoste (raamatute, lõputööde, brosüüride jms) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori perekonnanimi (nimed) esitatakse koos initsiaalidega. Ilmumisaasta esitatakse sulgudes, sulu järel punkt. Ilmumisaasta puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno).
annaabi.ee 
