Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "A.Tammsaare Tõde ja õigus tegelaste iseloomustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jaagup, juss, taar, laulda, piipu, skeptiline, kere, omakasupüüdlik, silmakirjalik, kasvult, luges, jutuga, lisas, arvas, sõnakuulelik, käies, surnuaia, jaska, mõisale, käitus, ükskõikne, kraavi, kuival, vahepeal, tülitsema, julget, sulaseks, naiivne, idealist, jumeTeispere sulane Kaarel ja tüdruk Mai vahel oli silmnähtav keemia. Mehele meeldis neiu väga aga ei julgenud seda välja öelda, tunded olid vastastikused. Siis kui väljas mängu käigus vett loobiti sattus ikka nii et ükstapuha kuhu need kaks ka eivisanud sattus vesi ikka ainult nende peale. VIII Heinatöö tõttu jäid paljud teised asjad tegemata. Peremees sundis kõiki tööd tegema, sest ta tahtis midagi korda saata. Sulane Juss rügas ka tööd teha, sest ei saanud ju peremehest eriti kehvem olla. Heinaajal mõistis Krõõt õieti, mis tähendab olla perenaine- tõused hommikul, lüpsad lehmad, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele. Tööd oli nii palju et said öösel magama ja hommiku vara tuli juba tõusta- puhkamiseks ei olnudki eriti aega. Juss
rammuga, teda kuulati kui köstrit, ainus mees, kes luges ajalehte. Ustav ,,Sakala" lugeja ning suur Kalja Pärdi ja Nalja Märdi austaja. Hakkas köstrile(pigem rätsepale) vastu vaidlema, kui haistis tolle kõnest Jannseni ja Hurda pooldamist. Väidab, et ,,Postimees" tahab, et oleks aina põrguvalu ja sakste malakas.Oskas ja armastas rääkida; kõige harilikumale lausele lisas juurde: nagu ütles see ja see või tegi see ja see. Arvas, et oli kõigile eeskujuks. 7. sulane Juss - paar aastat alla kahekümne, leeris käidud, kasvult lühike, kuid jässakas. Heinalõhn kõige magusam lõhn, mida teab, ei tea ka pehmemat aset mitte. Päris kena noormees, sõnakuulelik, alati täitis heameelega noore perenaise käsku. Kõndides vehib omapäraselt kätega. Üksik poeg. Marisse armunud. Jäi kolmandat aastat Vargamäele Mari pärast. Hea südamega. Andrese peale õigusega kade. Poob end üles. Polnud väga
Tõde ja õigus I osa Andres Paas- Eespere peremees Liisi, Maret, Anna, Andres= Krõõ+ Andres Krõõt Paas-Andrese I naine, sureb sünnitusel Juku, Kata= Mari+ Juss Sauna- Mari- Andrese II naine Indrek, Ants, Liine, Tiiu, Kadri, Sass= Mari+ Andtres Juss- Mari I mees, poob ennst üles Joosep, Karla, Riia, Jüri= Pearu+ ta naine Rearu Murakas- Tagapere peremees, Andrese naaber Hundipalu Tiit- naaber, Indreku ristiisa*Tegevus toimub eelmise sajandi kolmandel veerandi lõpul(1870). Andres ostab Vargamäele talu ja kolib koos Krõõdaga sinna elama. Ta valis selle koha, kuna tal polnud parema
selgeks, et Mäe Andresele pole neist kellestki vastast. Kuna üksi ei tulnud Andres Krõõdaga Vargamäel toime, palkasid nad sulase Jussi ning tüdruku Mai. Kui kätte jõudis heinaaeg, ootas Krõõt juba esimest last tütart, kelle nimeks pandi Liisi. Järgmisel kevadel läks Mai ära ning uueks tüdrukuks sai Mari koguaeg rõõmsameelne laululind, kes tööd mõistis teha vägagi hästi. Marile hakkas Juss üha rohkem huvi pakkuma vaatamata tema mitte kõige kenamale välimusele. Kord lõhkus Pearu oma rukkipõllu eest ära tükikese aeda, mille tagajärjel pääsesid Eespere sead tema rukkisse. Suure karjumise peale läks Krõõt koos lapsega vaatama, mis toimub ning kohale jõudes hakkas ta oma heleda häälega sigu Pearu rukkist ära kutsuma. Ikka ,,kotsu- kotsu-kotsu, põssa-põssa-põssa". See jäi Oru Pearule tema surmatunnini meelde.
Krõõt kutsus sead heleda häälega koju (ikka: ,,kotsu, kotsu, kotsu, põssa, põssa, põssa") ning saatis ka lehmad koju. Naabrimees oli naise ,,heledast jaalest" nii vaimustuses, et jäi veel tükiks ajaks lõhutud aia juurde seisma. Kui Pearu ja andres juhtunust kõrsis vestlesid, tekkis nende vahel äge vaidlus. XI Võeti uus tüdruk Mari. Mari noris pidevalt pere sulast Jussi, kes nüüd kiuste paremini tööle hakkas.Ükskord uhkeldas Juss jõest üle ujumisega. Tagasi ujudes tekkis tal, aga kramp ning peremees pidi ta uppumissurmast päästma. Peale seda ei julgenud Mari teda tükk aega norida. Kraav hakkas valmis saama ning otsustati, et tamm lõhutakse mõlema naabri ja sulase juuresolekul. Paraku ei pidanud Pearu oma sõna ning Andres ja sulane said vaadata vaid kraavis voolavat veenire. Andres lasi sulasel oma maale uut kraavi kaevata. Pearu tegi hobustega sama tembu, mis sigadega. Naabrite vahel tekkis taas suur tüli
VIII - Valmistuti heinatööks, algust tehti mõni päev enne jaani, ilm oli vihmane, sel ajal mõistis Krõõt, mida tegelikult tähendab olla perenaine, palju rasket tööd teha - Krõõda söögiisu oli kadunud ja süda läikis, saunatädiga kõneldes sai aru, et on rase, ent see teda tööd tegemast ei peatanud - Sulane vingub raske ja tapva töö üle, räägib, et järgmisel suvel enam Vargamäele niitma ei tule, tüdruk Mai veel oma plaane kindlalt ei tea, samas hindab Juss küünis olevat pehmet heinast aset, kus on hea magada - Andres kurdab kehva põllumaa üle, võrreldes Tagaperega on nende maa eriti niru, Pearu kelgib oma hea heinamaa ja saagiga Andrese ees, varem oli Andrese maal olnud kuusemets (kuiv, toitainevaene) ning sellest tulenevalt kutsuti kohta Kuusiksaareks IX - Suvi läks Eesperes kiirelt ja väga töiselt, rukki ja linasaak oli väike, kaera, odra ja kartuli
Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja võid. Kirikus käidud, sai Eedi noore mära seljas sõita. Tulid külalised, katsuti rammu. VII (52.57) Sõnnikuveo talgud, veega kastmine (Mai+Kaarel). VIII (57-67) Heinatöö. Juss mõtleb järgmisel aastal ära minna, kuid mõtleb ümber. Seletatakse lahti Vargamäe: Oru ja Mäe teke. IX (67-74) Saak vilets. Varajane lumi. Ree laenamine Pearult. Krõõda tütar. X (74-85) Tehti puuesemeid, Juss jäi edasi aga Mai läks ära. Pearu lõhkus aia ära ja Krõõt kutsus loomad heleda häälega rukkist välja. Andres jäi sõnakehvaks kuuldes Pearult sõnu Krõõda ilusa hääle kohta. XI Hein vilets. Tuli vihma, sai heina. Hakati vilja võtma
VII Kaarel ja Maie Andrese sõnnikuvedu VIII Heinatöö, Krõõda tegemised suurem töö, Vargamäe nimi IX Saaki vähe, ree laenamine, Krõõda tütar, Andres polnud rahul X Töö tegemine talvel, Mai läks ära, Pearu ja Andrese vaidlus, ärplemised, Pearu piiriaia lõhkumine, Krõõt ja sead XI Mari, hobuste koplist väljalaskmine, Pearu ja Andrese esimene tüli, leppimine, Pearule meeldib Krõõt rohkem kui ta enda naine XII Raske töö, Pearu salajane abi ei millegi eest, Juss ja Mari XIII Uued kambrid valmis, teine laps on tütar, Andres jälle pettunud, Andrese esimene Krõõda sõimamine rukki koorma pärast, Krõõt nutab valgel kirstul, sest see ainuke asi, mis meenutab talle oma isa kodu. Kadedus Pearu rikkuse ja laiskuse üle, Jussi ja Mari pulmajutt XIV Sauna-Madis läks Pearule üle, karjapoiss Mart koos koeraga tammi hävitamas, Pearu viha XV Matu koera tapmine, Pearu oma maale tassind ta , I kohtuasi, Andres ei saanud tõde jalule seada ja
kui Mai hakkas koju minema lubas Kaarel öösel tema poole tulla. VIII Heinategu algas. Tööd tehti ka vihmaga, kuna pärast jaani pidi kuivaks minema ja siis ei saa pärast loogugi. Krõõt tegi tööd, seda jaguks tal igaks ajaks. Ta sai teada, et ta on arvatavasti rase, kuna toit ei taha enam sees püsida. Andres võrdles erinevaid talusid ning rääkis ajaloost. IX Suvi läks Eespere talus märkamatu kiirusega. Peremees kurtis nigela saagi üle, aga alles esimene aasta ka. Juss tegi korraliku tööd ja seda tegi ka Mai, kuid oli kurvastusest murdumas. Tema silmarõõm Kaarel, lahkus Tagaperest. Eesperes nägi ilmavalgust ka esimene järglane ja selleks oli tütar nagu Saunatädi ennustas. Peremees ootas küll poega. Krõõdil oli suur väsimus peale tulnud. X Kahte naabrit ikka võrreldi igas asjas. Pearu tahtis kõiges parem olla kui naabrimees, ega ta ei saanud alla siis jääda. Seda vaatasid ka teised külaelanikud, et seal ikka miskit kana kitkumas.
Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja võid. Kirikus käidud, sai Eedi noore mära seljas sõita. Tulid külalised, katsuti rammu. VII (52.57) Sõnnikuveo talgud, veega kastmine (Mai+Kaarel). VIII (57-67) Heinatöö. Juss mõtleb järgmisel aastal ära minna, kuid mõtleb ümber. Seletatakse lahti Vargamäe: Oru ja Mäe teke. IX (67-74) Saak vilets. Varajane lumi. Ree laenamine Pearult. Krõõda tütar. X (74-85) Tehti puuesemeid, Juss jäi edasi aga Mai läks ära. Pearu lõhkus aia ära ja Krõõt kutsus loomad heleda häälega rukkist välja. Andres jäi sõnakehvaks kuuldes Pearult sõnu Krõõda ilusa hääle kohta. XI Hein vilets. Tuli vihma, sai heina. Hakati vilja võtma
kord on Pearul püstol kaasas ja ta laseb koera maha. Siis lohistab ta koera oma maale ja kaebab Andrese kohtusse, kuna too oli oma raipe tema maale vedelema jätnud. Andres püüab kohtus tõega läbi ajada, kuid kukub läbi ja kaotab. Pearu asub uuesti tamme tegema. Andresel saab kõrini ja ta kaebab Pearu kohtusse. Kui kohus saabub kraavi vaatama, on Mart tammi just lõhkunud ja Andres kaotab taas. Andres laseb Madisel uue kraavi kaevata, nii et Pearu Tammi paisutamised enam midagi ei loe. Juss ja Mari saavad poja. Krõõdal sünnib aga jälle tütar ja kõik selle pärast õnnetud. Pearu kiusab oma sulast ja kahel korral lähevad asjad kohtusse. Teisel korral mõistetakse sulasele 50 vitsahoopi. Sulane lahkub Vargamäelt, aga varsti peale seda saab Pearu koduteel kõvasti peksa. Andres ja Pearu lähevad kõvasti tülli peale seda, kui Pearu naine põgeneb suure tüli ajal Andrese juurde. Pearu käib talu ees räuskamas ja pussi viibutamas.
Teispere sulane Kaarel ja tüdruk Mai vahel oli silmnähtav keemia. Mehele meeldis neiu väga aga ei julgenud seda välja öelda, tunded olid vastastikused. Siis kui väljas mängu käigus vett loobiti sattus ikka nii et ükstapuha kuhu need kaks ka ei visanud sattus vesi ikka ainult nende peale. VIII Heinatöö tõttu jäid paljud teised asjad tegemata. Peremees sundis kõiki tööd tegema, sest ta tahtis midagi korda saata. Sulane Juss rügas ka tööd teha, sest ei saanud ju peremehest eriti kehvem olla. Heinaajal mõistis Krõõt õieti, mis tähendab olla perenaine- tõused hommikul, lüpsad lehmad, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele. Tööd oli nii palju et said öösel magama ja hommiku vara tuli juba tõusta- puhkamiseks ei olnudki eriti aega
Teispere sulane Kaarel ja tüdruk Mai vahel oli silmnähtav keemia. Mehele meeldis neiu väga aga ei julgenud seda välja öelda, tunded olid vastastikused. Siis kui väljas mängu käigus vett loobiti sattus ikka nii et ükstapuha kuhu need kaks ka ei visanud sattus vesi ikka ainult nende peale. VIII Heinatöö Heinatöö tõttu jäid paljud teised asjad tegemata. Peremees sundis kõiki tööd tegema, sest ta tahtis midagi korda saata. Sulane Juss rügas ka tööd teha, sest ei saanud ju peremehest eriti kehvem olla. Heinaajal mõistis Krõõt õieti, mis tähendab olla perenaine- tõused hommikul, lüpsad lehmad, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele. Tööd oli nii palju et said öösel magama ja hommiku vara tuli juba tõusta- puhkamiseks ei olnudki eriti aega. Juss polnud rahul sellega et nii palju nõutakse, lootis et vihmaajal
Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
valiku kahe armastuse vahel. Ennast ohverdavalt valib ta Nastasja. Meeletu tüdruk aga põgeneb Rogozini juurde, kes hullumeelses armastuses tüdruku tapab. Vürsti tabab uus haigushoog ning ta saadetakse tagasi Sveitsi. Kas headus on alati hea? Vürst tegi teistele head, aga teised said kõik vihaseks, kuna ei suutnud seda mõista. Mõskin süüdistas ennast selles, et ajas teised vihale. Kuidas suhtub ühiskond erinevatesse inimestesse? Neisse, kes ei allu raamidele? 1)kõrgseltskond oli omakasupüüdlik, aga Mõskin mitte ta ohverdas ennast Nastasja eest. Ühiskond vaatas ainult kuidas ise hakkama saada, ellu jääda N: Totski tahtis Nastasjat mehele panna, et ise saaks abielluda. Ippolit elas vürsti kulul. Nastasja pani vürsti valima enda ja Aglaja vahel; 2)ei mahtunud raamidesse abistada endast madalamal positsioonil olevat inimest polnud kombeks N: Sveitsis olles aitas vürst vaest tüdrukut, kuid leiti, et ta on imelik
Rooma periood (1-5 saj pKr). 12-9 saj on tume periood. Vana- Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee - kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul (14-16. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaade humaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.-18. saj; võeti üle vormiline pool) Homerose eeposed Muistsetele Kreeka poeetidele meeldis laulda oma kangelastest ja Trooja sõjast. Varaseim meile teadaolev poeet on Homeros, kes lõi 8. või 7. sajandil eKr kaks eepost, "Iliase" ja "Odüsseia". Kreeklased pidasid nende autoriks küll pimedat laulikut Homerost, kuid paljud tänapäeva teadlased kahtlevad, kas selline poeet üldse on elanud. 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et Homeros ei ole teoste autor, kuna kreeklastel polnud siis veel
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Aga naistele meeldib just niisuke, nagu minu oma. Siiski, võib olla, kui ma naistest kord ära tüdinen -- sest kõigest saab viimaks villand -- jah, võib olla siis saan selle hullu tükiga toime, et tõmban oma habeme maha ja lähen vana Mauruse juurde, sest see kool meeldib mulle. Tubli kool, küll näete, minge aga sinna. Sinna tulevad kõigi maade ja rahvaste logardid kokku, tõsi jutt! ja vana Maurus teeb kõigist mehed. Kui tarvis, annab kere peale, sest vana urvaplaastri vastu ei saa ükski rohi. Oli minu vennal poeg -- poiss kui jõmmikas, aga viimane vemmal. Pani linna kooli -- aasta pärast visati välja! Pani teise kooli -- poole aasta pärast välja! Tahtis panna kolmandasse -- ei võetud enam vastu. Tuleb va vennas minu juurde, kurdab ja ütleb: mis nüüd? ,,Vii see oinasarv vana Mauruse juurde," ütlesin mina, ,,ja kui tema tast midagi ei tee, siis ei tee tast enam ükski midagi, pane sõnnikut tõstma
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
annaabi.ee 
