100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jansu88
Õppematerjali autor
Rakvere Ametikool Aveli Int MT11 Veinid Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2013 1. 2. Sissejuhatus Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7 15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Suurimad veini tootmis riigid on Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania. 3. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi ja
arenes ja osati juba paremini põldu harida tekkisid esimesed saaduste ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased. Antiikmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise magusamad. Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinumi, gruusiakeelse vhino, kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari Akkermann TÖ11K VALGE VEINI JA TOIDU KOKKUSOBIVUS kursusetöö Juhendaja: Anne Mäe TALLINN 2009 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1. Valge veini ajalugu...................................................................................................4 2. Veini valmistamine...................................................................................................5 2.1. Valgete viinamarjade koristamine.........................................................................5 2.2.
vahekorra veinis) Valge veini valmistamiseks peab Seejärel selitatakse veini temperatuur käärimisprotsessi naturaalsete vahenditega (želatiin, vältel olema madal. munavalge, kuiv veri jne). Kõiki Käärimine toimub seni, kuni neid aineid kasutatakse ametlikult suhkru koostis veinis ei saavuta ning võetakse lõpuks veinist välja. soovitud taset Samuti kasutatakse neid Veini valamine peale esimist eraldamaks veinist tahkeid käärimist: protsessi eesmärk on heljumeid, mis muudavad veini pärast käärimist võimalikult kiiresti häguseks. eraldada veinist setted Veini selitatakse, et anda talle Järgmisena valatakse veini ühest võimalikult kaunis välimus ja et
Väävli lisatakse veinile maitse andmiseks EI - Vääveldioksiidi võidakse lisada käärimisel ajal, et tappa käärimisbakterid. Sellist meetodit on kasutatud käärimise peatamiseks magusate veinide puhul. Veinikeldri puhul on oluline: niiskus ja temperatuuri sobivus veinide küpsemisele, ideaalseks temperatuuriks peetakse 12 kraadi Dekanteerimine toiming, kus vein valatakse pudelist sobivasse anumasse karahvini, rikastades veini õhuga ja eemaldades veinist sademe. Vajalik eelkõige vanemate veinide puhul. Veini juures hindab hindaja ... värvi, maitset, aroomi, viimistlust, üldist välimust ja kvaliteeti Mida tähendavad veinipudeli etiketil: cabernet sauvignon - viinamarjasort 1995 veini sünniaasta chateau la Petrus - veinimõis A.C. - kvaliteet ja karakter vastavad tema päritolu geograafilisele keskkonnale, (Appellation Contr'olee) brut kuiv cava ekstra dry kuiv, suhkruta demi sweet - poolmagus
.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;.;;..;;...;; ....; ;.....; ;......; ;.......; ;........; ;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 1 VEINI AJALUGU.................................................................................................................... 2 VIINAPUU.............................................................................................................................. 2.1 Viinapuu............................................................................................................................ 2.2 Kasvukoht......................................................................................................................... 2.3 Viinapuulehed.................................................
võiks juua temperatuuril 4-6 °C ja punast 12-14 °C. Nn. toatemperatuuri all mõistetakse veiniasjanduses temperatuuri 16-18 °C ja seetõttu ongi peamine eksimus punase veini serveerimisel vale temperatuur tavaliselt on meie tubades sooja 21-23 °C. Veini tuleb klaasi kallata 1/3 klaasi mahust. See võimaldab veini klaasis loksutada ning kõige efektiivsemalt lõhnaelamust saada. Mitme erinevat tüüpi veini serveerimisel on tähtis veinide järjekord: alustame kergest valgest veinist, järgneb valge tugev vein, siis punane kerge vein ning lõpuks punane tugev vein. AS Kiil & Ko Instituudi tee 2, 76902 Harku, Harju mk tel:(0) 6 57 3924/ faks:(0) 6560 658 lk. 11 6. VEINI VEAD Paljud meist ei saa arugi, et joovad tegelikult nn veaga veini st veini lõhnas või maitses või mõlemas esineb suurem või väiksem defekt, mida ei osata eristada veini loomulikust maitsest ja lõhnast
polnud küll eriti kiita, aga nii sündis esimene vein ja võib- olla esimene alkohoolne jook üldse. 1.1 Vein kui tarbekaup Kui kiviaja ühiskond arenes ja osati juba paremini põldu harida, hakkas saadusi üle jääma ning osal inimestel tekkis võimalus ülejääkidega kaupitseda. Kesk- Ida vanimate tsivilisatsioonikeskuste Uri ja Babüloni ümbruses oli kliima liiga kuum, et kasvatada hea veini valmistamiseks kõlbulikke viinamarju, aga seal piisas vara veini ostmiseks ja nõnda kujunes veinist kaup. Esimene veinikaupmees võis elada ühes Sumeri linnadest- praeguses Lõuna- Iraagis. Need linnad asusid suurte jõgede Tigrise ja Eufrati ääres, seal niisutati jõevee abil põlde ja jõed kujunesid tähtsateks kaubanduse tuiksoonteks. Sealsed veinivalmistajad laadisid savinõud nõidusliku vedelikuga bambuspaatidesse ja saatsid allavoolu suurtesse lõunapoolsetesse linnadesse. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid egiptlased, kuigi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid