EELK Usuteaduse Instituut
I kursus (usuteaduse rakenduskõrgharidus)
Kristi Nõmm
Munkluse roll ida- ja läänekiriku ning kristlike ühiskondade
arengus (ca 300-1500)
Juhendaja Veiko Vihuri
6. juunil 2012. aastal
Munk (kreeka
keeles mono + achos 'üksik
võitleja') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust,
elades kas üksi või teiste munkadega, kuid säilitades alati
teatava eraldatuse nendest , kes ei jaga temaga sama eesmärki.
Allikas: ( http://et.wikipedia.org/wiki/Munk )
Munga eesmärk on isikliku lunastuse saavutamine, ning oma elu Jumalale pühendamine. Mungad on andnud tavaliselt ka tõotused ning
seeläbi saanud ordu liikmeks. Esimesteks kristlikeks munkadeks olid
erakud, kes müüsid oma vara, hülgasid perekonnad ning elasid
akseetlikult üksildastes paikades. Kas näiteks kõrbes, koobastes
või mägedes. Esimeseks kristlikuks mungaks peetakse Antonius Suurt.
Esimese kristliku kloostri rajas egiptlane Pachomios.
Munkluse areng algab Egiptuse kõrbest 3.sajandil. Enne aastat 313,
põgenevad paljud kristlased kõrbesse, et pääseda Rooma impeeriumis toimuva kestva tagakiusamise eest. Kõrbes saavad nad
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristinomm
Õppematerjali autor
Dominiiklased Dominiiklaste ehk dominikaanide katoliikliku mungaordu (Ordo Fratrum Praedicatorum, OP, jutlustavate vendade ordu) asutas 1215 (Paavst Honorius III kinnitas ordu reeglid 1216. a.) hispaania päritolu munk Dominicus (Domingo Guzmán). Rahvasuus on jutlustajavendi nimetatud ka Issanda koerteks (Domini canes). Dominiiklasteks hakkasid sageli jõukate ja haritud perekondade liikmed, kuid kerjuslikku kasinust nõudev põhikord kohustas neid elama vaesuses ja kuulekuses. Vaimne eesmärk lähtub paavst Honorius III sõnust: "Kuulutada kogu maailmale meie Issanda Jeesuse Kristuse nime." Klooster valmistab dominikaanivenda ette jutlustajamissiooniks. Vastavalt ordu
FLAJ.05.099 Keskaja klooster Mirja Meriste Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Magistriõpe, 1. aasta Püha Benedictuse, Püha Bernardi ja Püha Franciscuse elu ning mõju Lääne munklusele Euroopa munkluse ajalugu algab Püha Antoniuse (251-356), Pachomiose (294?-346) ja Augustinuse (354-430) tegevusega (Prinz 2006: 12; Knowles 1969: 10; 12). Lääne munkluse algus oli vaevaline, sest Egiptuse, Palestiina ja Süüria munkluse mitmekesisus ning ulatus oli nii lai ning leidis sageli ka Euroopas kohest omaksvõttu. Igal juhul algas munklus eremiitlusest, klooster kui niisugune tekkis hiljem. (Prinz 2006: 12-13) Juba 6. sajandiks aga oli kogu Apenniini poolsaar kaetud kloostritega (Dunn 2010: 111).
püüdsid neid ühtseks lõimida- kujunes keldi kirjakeel. Beda Venerabilis. (munk ja apt) Dionysius Exiguus- 525.aastal arvestas välja Jeesuse sünniaja, kuigi eksis sellega, kuna Jeesus oli sündinud tegelt 7-4 a.Ekr. Karolingide renessanss Euroopa mandril elavnes kultuur Karl Suure ajal. Vaimne madalseis- koondas oma õukonda Aachenis silmapaistvamaid õpetlasi kogu Lääne- Euroopast. Kujunes omamoodi õukonnaakadeemia, mille sisulise juhiks sai Inglise munk ja õpetlane Alcuin. Seal arutas Karl Suur sageli Piibli ja antiikkultuuri teemadel ning õppis ise ka lugema. Karolingide valitsemine-kultuuri elavnemine ehk Karolingide renessanss. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit. Korraldati ka ladinakeelsete antiikautorite teoste ümberkirjutamist. Suur käskis ehitada koole kloostrite ja kirikute juurde. Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsejatega. §24 Maailmapilt
VAIMULIKUD ORDUD By Oll©®TM 2004 Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane.
Võõras oli homoousiose mõiste. Aastatel 340-350 tekib patiseis. Constantius saab aru, et on tüli mõistete pärast ja toob sisse uue mõiste – homoiosteoloogia. Isa ja Poja vahekorda peab kirja alusel iseloomustama kui SARNAST. Sellest tehakse hiljem ka riigidogma. Ei ole olemusühtsust vaid on sarnasus. See tekitas uue grupi esiletõusu – homoiouslik teooria – kõnelesid olemussarnasusest. Julianus Apostata võimuletulek 361. a. VII LOENG – 22.09.2020 – MUNKLUS VARAKRISTLIKUS KIRIKUS 1.-5. sajandi munklus. Munkluse arengut võib seostada ühelt poolt keiserliku sundreligiooni poliitikaga, mis saab 4. sajandil alguse – eristub peakirik ja selle raames väiksemad voolud. Nii 4. sajandi kui ka 3. sajandi munklus on nähtus, mis laias laastus on erakutes, kloostrites ja viimaks ordudes kindlate reeglite järgi toimuv elu, elukorraldus, Jumala teenimise vorm, kus mungad
need olid üleliigsete aadlinaiste varjupaigad. Ordud Ordu kord; reeglid, mis reguleerivad kogukonna elu, nimetatud rajaja järgi. Ordude ajalugu on kahes osas: algselt benediktiinlaste prestiiz, al 13. saj kerjusmungaordud. Ordud said alguse Lähis-Ida askeetide ühendustest see mõjutas enim iiri kloostreid. 529. a rajati Monte Cassino klooster reeglites mõõdukas allumine abtile ja askees. Munk pidi palvetama ja tööd tegema, aga mitte üle enda jõu sellega tegelema. Munga töö on kloostri ülalpidamine, aga ka lugemine ja kirjumine: kopeeriti tekste, tegutsesid ka kloostrikoolid. Mandril rajasid oma kloostreid ka iiri mungad oma reeglite järgi need olid rangemalt askeetlikud. Benedictuse reeglid aga tõrjusid iirlaste omad kõrvale. Cluny klooster lõi benediktlaste seas oma liturgilise korra, millel oli tugev eremiitlik vastasseis. Tekkisid kartuuslaste kloostrid, mis ühendasid eremiidi- ja kloostrielu, neile oli omane väga kasin eluviis.
sajandi alguse tagakiusamiste käigus hoo sisse saanud õpetus väitis, et usust taganenutele ei saa olla tagasiteed kirikusse. Loomulikult läks seesugune karm osaduseeitus ligimestega vastuollu kristlike põhitõdedega. Donatiste kiusas Rooma riigivõim taga ning nende vastu esines oma kirjutistes ka kirikuisa Augustinus. Peamiselt Aafrika põhjaosas elanud donatiste aga ümber veenda ei suudetud ning see õpetus kadus alles islamiusuliste vallutuskäikudega mõned sajandid hiljem. 6. Munkluse areng kuni 5. sajandini. Kristluse kaks eluvormi. Eremiitlus. Anahoreetlus. Koinobiitlus. Kroonik Eusebius eristab kaht kristlikku eluvormi, mis on kirikule antud ja sellest lahutamatud. Esimene ja täiuslik on selline eluvorm, mille puhul hing on juba taevasse tõusnud ning maised sidemed maha jätnud. Tähtsad on vagadus, hea sõna ja hea tegu ja hinge puhtus. Niimoodi iseloomustab Eusebius munklust kõrvutades seda
ülemvalitsejat peale Karl Suure ja tema poja. _"Frangi Euroopa", nagu me võime seda nimetada, maa-alad, mida valitsesid Karolingid, oli Lääne süda. * Kui frangi Euroopa sõdalased, kaupmehed, vaimulikud ja talupojad vallutasid ja koloniseerisid, viisid nad endaga kaasa oma usu. * Kui polnud Lääne-Euroopa sotsiaalset süsteemi, polnud ka tegemist osaga Kirikust. Näide Iirimaa kohta: seal toimus ristiusu vastuvõtmine juba 5. sajandil Püha Patricku töö tulemusel, kuid säilised iirlaste, keltide, elustiil ja kombed, ühiskondlik korraldus oli Lääne- Euroopa mandri mudelist erinev. Seega kui Frangi Euroopa mehed tungisid ümbritsevatele aladele mis olid nende omaste erinevad, leidsid nad eest mittekirstlasi ja kohaliku kristluse variante. Sissetungijate vastuseks oli nende kahe võrdsustamine, kui kristlikes ühiskondades pudusid neile tuttavad sotsiaalsed ja õiguslikud tunnusjooned.( keldi alade rahvaid koheldi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid