EELK Usuteaduse Instituut I kursus (usuteaduse rakenduskõrgharidus) Kristi Nõmm Munkluse roll ida- ja läänekiriku ning kristlike ühiskondade arengus (ca 300- 1500) Juhendaja Veiko Vihuri 6. juunil 2012. aastal Munk (kreeka keeles mono + achos 'üksik võitleja') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki. Allikas: (http://et.wikipedia.org/wiki/Munk) Munga eesmärk on isikliku lunastuse saavutamine, ning oma elu Jumalale
rahu ja vaikust järjest vaenulikumaks muutuvas maailmas. Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, st. püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid asustusest eemale ja nad olid muust ühiskonnast rangelt eraldatud. Nii kujunes kloostrist omaette väike maailm, kus palvetati, töötati ning püüti pühasid tekste lugedes jumalikesse saladustesse süüvida. Munkluse edu keskajal rajanes muu hulgas ka sellel, et mungad vastasid hästi tolle aja inimeste ettekujutusele pühadusest. Nad läkitasid nii päeval kui ka öösel Jumala poole palveid ja tõid inimeste hingede päästmiseks ohvreid. Seepärast peeti neist väga lugu ja munkade palvetel usuti olevat eriline kaal. Kõrgkihtides oli levinud komme tõmmata vanaduses selga mungarüü ja minna elama kloostrisse. Sel kombel lootsid tolle aja rikkad ja vägevad kergemini taevariiki pääseda.
Lk 103- 104 Ülesanded. Vastused õpikust, mõned nõuavad ka materjali võrdlemist iseseisvalt. Näide 7. Küsimusi ja ülesandeid 1. Mis on hinduismis inimelu ülim eesmärk? Kuidas selle poole püüelda? 2. Kuidas on hinduismi panteonis seostatud loodusjõud ja jumalad? 3. Mis on India kangelaseepikat läbivad ühisjooned? 4. Võrrelge hinduismi ja budismi peamisis erinevusi ja sarnasusi. 5. Lugege läbi alliktekst lk 18. Sõnastage lühidalt ja kokkuvõtlikult budistlik munkluse ideaal. Ülesannete esituses väiksemad vead. Võivad tekitada segadust. Näide 8. Küsimuste ja ülesannete all olev viies küsimus kõlab järgmiselt. 5. Lugege läbi alliktekst lk 18. Sõnastage lühidalt ja kokkuvõtlikult budistlik munkluse ideaal. Tegelik alliktekst leheküljel 16. Peatüki lõppedes kokkuvõte, mis toob välja olulise. Lisalugemine. Materjalide läbi töötamine. Näide 9. Lisalugemiseks Rachel Storm. Idamaade mütoloogia entsüklopeedia. Tallinn: Varrak,
· Varased mungad olid rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäid mungad paikseks ja moodustusid kloostrid Sümboolika · II sajandil oli üks põhilisi ja populaarsemaid budistlike sümboleid stuupa. · Kaheksa kodaraga ratast nimetatakse Dharmatshakraks ehk Dharma rattaks, see sümboliseerib Buddha poolt uue õpetuse ehk Seadmuse Ratta liikuma ja levima panekut. · Buddha pott ehk kerjakauss, Buddha Gautama aegadest. · Kerjakauss on munkluse ja munkade eluviisi sümboliks. · Merikarp sümboliseerib võimu, iseseisvust ja sõltumatust.
järgivad Buddha õpetust. Mandala Mediteerimisobjekt; Tavaliselt kujutab mandala budismis mikrokosmose ja makrokosmose ühtsust ning nende jõudude eri tasandite sümboolseid vastavusi. Dharmaratas Dharmaratta kaheksa kodarat sümboliseerivad Buddha Kaheksat Õilsat tõde ja kolmeharuline märk Triskele rattakeskmes tähistab Buddhat, Dharmat ja Sanghat. Need on kolm baaselementi budismis. Budda kerjakauss ehk p ott Patra Kerjakauss on munkluse ja munkade eluviisi sümboliks Bodhipuu Bodhipuu all istudes ja mediteerides saavutas Budda Valgustatuse Lootos Virgumise sümbol Kasutatud kirjandus http://wiki.zzz.ee/index.php/Kaheksaosaline_tee http://et.wikipedia.org/wiki/Budism http://www.hot.ee/hanneskree/budism.htm http://www.nyingmabuddhism.com/index.php? option=com_mtree&task=listcats&cat_id=679&Itemid=2 http://et.wikipedia.org/wiki/Budismi_s%C3%BCmbolid Tänan kuulamast
lisatekstide lugemist ning mõistmist. Näide 8. Küsimusi ja ülesandeid 1. Mis on hinduismis inimelu ülim eesmärk? Kuidas selle poole püüelda? 2. Kuidas on hinduismi panteonis seostatud loodusjõud ja jumalad? 3. Mis on India kangelaseepikat läbivad ühisjooned? 4. Võrrelge hinduismi ja budismi peamisis erinevusi ja sarnasusi. 5. Lugege läbi alliktekst lk 18. Sõnastage lühidalt ja kokkuvõtlikult budistlik munkluse ideaal. Ülesannete tekstis on tehtud vigu mis võivad õpilasse segadusse viia. Tähtis on et ülesannete lahendamisel õpilane esialgu mõistaks mis temalt on nõutud. Näide 9. Küsimuste ja ülesannete all olev viies küsimus kõlab järgmiselt. 5. Lugege läbi alliktekst lk 18. Sõnastage lühidalt ja kokkuvõtlikult budistlik munkluse ideaal. Tegelikult asub aga küsimusele vastav alliktekst leheküljel 16. Muidugi lõpeb antud õppetükk
üleliigsed kaunistused ja pühapildid, jutlus oli rahvakeelne ning kesksel kohal lisaks jutlusele oli ka kirikulaul. Katoliku kirik- 7 sakramenti, pühakute kultus, ladinakeelne Piibel, ladinakeelne jumalateenistus ja rahvakeelne jutlus, õndsaks saab kiriku vahendusel, munklus, abielukeeld preestritel. Luteri kirik- 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), pühakute kultuse eitamine, emakeelne pühakiri, rahvakeelne jumalateenistus ning jutlus, õndsaks saab läbi usu, munkluse keeld, tohib abielluda preestritel. 6. Kas vatureformatsioon täitis oma eesmärgi? Minu arvates mitte, kuna vastureformatsiooni mõte oli püüda takistada kirikulõhe tekkimist, aga kirikulõhe tekkis ja tekkis luteri usk ning kalvinistlik ja anglikaani kirik.
järjest vaenulikumaks muutuvas maailmas. Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, mis tärendab, et nad püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid asustusest eemale ja nad olid muust ühiskonnast rangelt eraldatud. Nii kujunes kloostrist omaette väike maailm, kus palvetati, töötati ning püüti pühasid tekste lugedes jumalikesse saladustesse süüvida. Munkluse edu keskajal rajanes muu hulgas ka sellel, et mungad vastasid hästi tolle aja inimeste ettekujutusele pühadusest. Nad läkitasin nii päeval kui ka öösel Jumala poole palveid ja tõid inimeste hingede päästmiseks ohvreid. Seepärast peeti neist väga lugu ja munkade palvetel usuti olevat eriline kaal. Mungakloostri eesotsas oli abt. Euroopa munkluse rajajaks peetakse Itaalia munka Nursia Benedictust (u 480-u 543). Ta asutas 529. aastal Monte Cassinos kloostri ja pani
VAIMULIKUD ORDUD Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses
aprillil. Püha Georgi (Jüri) atribuudid: lohe, murdunud piik (näitab, kui raevukas vastane oli lohe), valge hobune (puhtuse sümbol). Kuna Püha Georg oli Kristuse rüütel, kandis ta raudrüüd ja Kristuse auks valget punase ristiga lippu, mida nimetatakse ka Püha Jüri ristiks. Antonius sündis Egiptuses jõukate kristlaste lapsena 250. aasta paiku. Ta hakkas mungakas. Erakuna, palves ja patukahetseuse, elas Antonius Niiluse lähedal varemetes 20 aastat. Teda peetakse munkluse isaks. Eesti rahvakalendris tähistatakse Püha Antoniuse mälestuspäeva tõnisepäeval, 17. jaanuaril. Laurentiusest sai Roomas kiriku ülemdiakon, kelle ülesandeks oli hoida kiriku varasid. Laurentius oli vaeste pühak kuna ta aitas neid ja jagas neile kiriku vara. Püha Laurentiuse mälestuspäeva tähistatakse eesti rahvakalendri järgi lauritsapäeval, 10. augustil. Agnes oli ennast lubanud ennast issandale ja ta säras alati, ükskõik mis olukord oli. Oli truu issandale.
koht juutidele. · Kõigil meestel on kohustus teha palverännakuid kolm korda aastas: "Kolm korda aastas peavad kõik mehed ilmuma enne Issandat teie Jumalat"enamasti tehakse neid jeruusalemmas. Mikve (heebrea K L N ) on bassein, mida Kasutatakse Rituaalseks puhastamiseks. Mikves pesevad end naised enne pulmi, Pärast menstruatsiooni ja sünnitust. Munklus Nendes religioonides ei ole kujunenud munkluse traditsiooni. Üks põhjustest on, et nendes religioonides on esikohal pere rajamine ja uskliku kogukonna paljunemise tagamine. Islamiusus on aga üksikisikuid, kes mungasarnast elu elavad. Tänan vaatamast/kuulamast <<<<<<<<<<<<
Riigiametnikud, kaupmehed ja käsitöölised, talupojad 7. Miks said riigiametnikeks ka madalamate ühiskonnakihtide esindajad? Seal oli kõigil võimalik õppida 8. Kas see oli positiivne või negatiivne, et Bütsantsi talupojad olid isiklikult vabad? Põhjenda! Positiivne, sest siis oli talupoegadel suurem soov seal elada 9. Selgita mõisted: Ikoon-pühapilt Õigeusu ehk ortodoksi kirik-õigeusu kirik Patriarh-õigeusu kiriku pea Athos ehk Püha mägi-õigeusu munkluse keskus 10. Miks olid tähtsad mungad Kyrillos ja Methodios? Nad lõid slaavi tähestiku 11. Mis näitab seda, et Bütsantsis väärtustati haridust? Rajati palju koole, kloostrites tasuta haridus 12. Kirjelda Hagia Sophia katedraali! Hiiglaslik basiilika, 31m läbimõõduga kuppel, mis on maapinnast 54. kõrgusel 13. Selgita mõisted: Beduiin-araabia rändkasvataja Prohvet-Jumala saadik ja sõnumi tooja Islam-usk, millele pani aluse prohvet Muhamed
ehk õigeusk Püha vaim lähtub Isast ja Pojast Pühavaim lähtub Isast Tsõlubaat-abiellumiskeeld Alamvaimulikel abielu lubatud Ristimärk 5 sõrmega Ristimärk 3 sõrmega Ladina keel Kohalikud keeled Ikoonid pole usulised - Paavst Ikoonide kultus - patriarh 529, Monte Cassinno klooster( 1 Klooste ), Püha Benedictus Inimesed astusid Kloostrisse : Et pühendada elu jumalale Tagada seisuskohane elu Sunniviisiliselt Lapsi 11.-12. Sajandil munkluse kriis Kloostrite rikastumine kloostrireegite rikkumine, loobuti tsõlibaadist.!!!!!! uute murgaordude tekkimine. Reliikviad Pühakutega seotud esemed ! Indulgents- Patulunastuskiri ! Ristisõjad: 8 ristisõda 1096-1270 Vabastada Püha maa moslemite käest!!!!!!!! NNNBBB! Eesmärki täitis vaid 1.ristisõda(ainuke edukas) ->Bütsantsi riigi allakäik 1204 Konstantinoopoli rüüstamine ->Euroopasse oskused,uuendused Idamaadest Püssirohi,araablaste teadusesaavutused numbrid,paber...
FLAJ.05.099 Keskaja klooster Mirja Meriste Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Magistriõpe, 1. aasta Püha Benedictuse, Püha Bernardi ja Püha Franciscuse elu ning mõju Lääne munklusele Euroopa munkluse ajalugu algab Püha Antoniuse (251-356), Pachomiose (294?-346) ja Augustinuse (354-430) tegevusega (Prinz 2006: 12; Knowles 1969: 10; 12). Lääne munkluse algus oli vaevaline, sest Egiptuse, Palestiina ja Süüria munkluse mitmekesisus ning ulatus oli nii lai ning leidis sageli ka Euroopas kohest omaksvõttu. Igal juhul algas munklus eremiitlusest, klooster kui niisugune tekkis hiljem. (Prinz 2006: 12-13) Juba 6. sajandiks aga oli kogu Apenniini poolsaar kaetud kloostritega (Dunn 2010: 111).
arengut. Keskajal oli usu ja kiriku roll tänapäevasest mõõtmatult olulisem. Kõik inimesed olid usklikud: usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Kirik kui organisatsiooni aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavsti võim. Mõlemad sündisid juba hilise Rooma keisririigi ajal, kuid kujunesid lõplikult välja keskaja jooksul. Keskaja usuelus ja ühiskonnas olid tähtsal kohal kloostridm kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Munkluse juured ulatuvad eremiitide ja askeetideni, kes elasid hilise Rooma keisririigi ajal selle idaosas. Kõrgkeskajal arenes kristlik Euroopa jõudsalt. Kiire kasv tõi kaasa läänekristluse piiride laienemise nii rahulikul kui ka sõjalisel teel. Selle ekspansiooni üheks osaks olid ristisõjad. Keskaegse Euroopa kultuur oli väga kirev ja ainsuses saab sellest rääkida vaid tinglikult. Valdav osa keskaegsest kultuurist, suhtlusest ja teabevahetusest oli suuline. Väga vähesed olid
MAAILMAS Raamatukogu personal (kopeerijad, liigitajad, teenindajad, õigete tekstide otsustajad, restuareerijad, tõlkijad) Bagdadi kaliifi raamatukogu 36 rmtk Fondi arvukus Tripolis 3 milj. 50.000 Koraani; Cordoba 400.000, 44 vihikuga kataloog (90 lehte) järgi 1. Araabia ühiskonna killunemine. KESKAJA RAAMATUKOGUD Uued Rooma kultuuriruumi tulijad. Vandaalid. Frangi riik. Karl Suure õukond. Alquin. Kloostrikultuur. Kirjaliku kommunikatsiooni tähtsuse kasv. Munkluse erijooned. Benedictus Nursiast. KESKAJA RAAMATUKOGUD Monte Cassino klooster 529 Cassiodorus Vivariumi klooster Institutiones (Õpetused) Sankt Gallen. Cluny uuendusliikumine. Franciscus. Dominicus. Tsistertlased. Kloostrite raamatukogude töökorraldus. KESKAJA RAAMATUKOGUD Piiskopkonnad. Katedraalid. Esztergomi katedraal. Toomkirikud. Toomkapiitlid. Toomskolastik. Toomkoolid. Vana-Liivimaa. LINNAD Francesco Petrarca / Libri mei / Veneetsia Püha Markuse katedraal
Aastatel 340-350 tekib patiseis. Constantius saab aru, et on tüli mõistete pärast ja toob sisse uue mõiste – homoiosteoloogia. Isa ja Poja vahekorda peab kirja alusel iseloomustama kui SARNAST. Sellest tehakse hiljem ka riigidogma. Ei ole olemusühtsust vaid on sarnasus. See tekitas uue grupi esiletõusu – homoiouslik teooria – kõnelesid olemussarnasusest. Julianus Apostata võimuletulek 361. a. VII LOENG – 22.09.2020 – MUNKLUS VARAKRISTLIKUS KIRIKUS 1.-5. sajandi munklus. Munkluse arengut võib seostada ühelt poolt keiserliku sundreligiooni poliitikaga, mis saab 4. sajandil alguse – eristub peakirik ja selle raames väiksemad voolud. Nii 4. sajandi kui ka 3. sajandi munklus on nähtus, mis laias laastus on erakutes, kloostrites ja viimaks ordudes kindlate reeglite järgi toimuv elu, elukorraldus, Jumala teenimise vorm, kus mungad elavad demonstratiivselt ette sellist elu, mis justkui ei ole sellest maailmast – nad on vaimses mõttes maailmast, mida oodatakse.
Kloostriõpetlaste püüdlused võttis hästi kokku Canterbury Anselm oma kuulsa fraasiga „usk, mis otsib mõistmist”. Siin oli esikohal usk, mitte mõtlemine. Skolastika aga püüdis mõistust ja usku omavahel lepitada ning asetas suuremat rõhku just mõistmisele, ratsionaalsele tunnetusele ja maailma paremale tundmaõppimisele. Enamik 13. sajandi kuulsamatest skolastikutest olid siiski mungaseisusest, frantsisklased või dominiiklased. Seega ei olnud skolastika vastuolus munkluse kui sellisega, vaid selle konservatiivsemate suundadega. Frantsisklased ja dominiiklased tegutsesid peamiselt linnades ning oskasid selle kiiresti muutuva keskkonnaga hästi arvestada. Seevastu paljud vanad vaimulikud ordud ei suutnud 12.– 13. sajandil toimunud arenguga nii kiiresti kohaneda. Skolastikal oli algul palju vaenlasi just tsistertslaste seas. 8. Vaatle maali Aquino Thomasest ja teksti abil "A.T. triumf " leia maalil kujutatud tegelased.
Vaimulikud vajasid ilmalikke inimesi, kes pakuksid neile eluruume, kaitset, toitu ja rõivaid. Munkade kogukond oli keskajal nii mitmekas ja mitmekesine, et sellest sai oluline ja tihti otsustav mõjur võimujagamismängus. Vaimulikele oli omane elitaarne mentaliteet, võimuihaldust, nende arvates ainult neil oli privileeg olla teiste inimeste esiotsas moraalsuse ja vooruslikkuse poolest. Religioosse ja ilmaliku elu kasvav ideoloogiline ja institutsionaalne eristumine sai piduriks munkluse edasisele laienemisele. Luterlik reformatsioon käivitas allakägu, mis tõi munkade kuldsete sajandite lõppu, kuid, vaatamata sellele, jäi keskaja inimene endiselt sügavalt usklikuks. Ilmikutest olid keskaja Euroopas senjöörid, kerjused ja sõjamehed. Ratsanikud ja rüütlid, kes kaitsesid relvade toel palvetajaid ja töötajaid. Rüütel oli teiste silmades kangelane, kes vapralt võttis osa turniiridest, kuid tema elus oli koht ka vägivalla ja röövretkede jaoks. Rüütel oli
Seadusest ei puudunud ka punkt, mille kohaselt ei tohtinud vaimulikuks hakata maksudest kõrvale hiilimise eesmärgil. See seadus oli aluseks ka hilisemale kiriklikule seadusandlusele. 318. aastal Piiskoplik ärakuulamine- piiskop võis olla vahekohtunikuks inimeste isiklikes küsimustes, piiskopi roll muutus seega ilmalikuks. 320. aastal vabastas Constantinus abielutud askeedid ja lastetud perekonnad seaduslikest koormistest ja maksudest, et keegi ei alavääristaks askeetlust (munkluse arendus). 321. aastal anti kogudusetele pärimisõigus ehk kogudustele võis pärandada oma vara, et neid toetada ja kindlustada. Samal aastal muudeti issanda päev (pühapäev) üleüldiseks (kehtis ka paganatele) puhkepäevaks. Tööd võis teha sellel päeval vaid põllumajandus sektoris. Ristimärk muutus üldkasutatavaks lunastuse märgiks. 322. aastal anti kristlastele õigus piiskopi juuresolekul orjade vabaks laskmist, riiklik seadus.
jutlustajavendadeks. Musta kuue järgi kutsuti neid mustadeks vendadeks. · Pühakutele oli tugev usk andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. · Reliikvia pühakutega seostavad esemed. Vaimulikud ordud · Munklus tekkis 4. Sajandil Egiptuse kõrbes - Eremiitlus - Religioosne ühiselu, kloostrite rajamine · Millel põhines munklus? Pühaks saamisega saadakse taevariiki, tuleb loobuda maisest elust. · Kloostrielu = ingellik elu · Munkluse eesmärk? Enda pühaks muutmine, läbi palvete · Vaimulik ordu kogukondade ühendus, millel on kindel seadustik, liturgilised traditsioonid, eesmärgid, vaimsus. Benediktlased (benediktiinid) · Benedictus Nursiast (480-u.560), 529 asutas Monte Cassino kloostri · Must rüü · Uuendab kloostrielu reegleid töö ja palve · 1964. Euroopa kaitsepühakuks Tsistertslased · Oma olemuselt oli see Citeaux benediktlaste kloostrist alguse saanud
läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikule edasi andma Jumala armu. Sakramentide õpetuse arendas lõplikult välja Petrus Lombardus (surn. 1160). Need, kes pole eluajal osa saanud jumalikust armust lähevad pärast surma puhastustulle (purgatooriumi). Keskne koht sakramentidest kuulub ristimisele ja armulauale – need säilisid ka protsetantslikus e. reformitud kirikus. Athanasios – võitles ariaanlastega , populariseeris munkluse ideaale Ambrosius – kehtestas koguduse iseseisvuse põhimõtted, rõhutas, et kirik on keisrist kõrgem Augustinuselt pärineb kaks teost, mida loetakse inimajaloo kõige tähtsamate hulka. Esiteks “Pihtimused”, mis on maailma esimene autobiograafia, ja teiseks “Jumala riigist”. Seda raamatut on nimetatud kristluse suureks poliitiliseks teoseks ja selle mõju on olnud tohutu katoliikluse ülemvõimu põhjendamisel ilmaliku võimu üle. Teose
omanikuks saadi. Sidemed vana kodu ja uue kodu vahel ei piirdunud üksnes maavalduste valitsemisega, vaid tihti edukad koloniaalaristokraadid annetasid osa uutest sissetulekutest oma vana kodupaiga kirikutele ja kloostritele(uute kodukohtades rajati kloostreid, mille emaklooster, millele alluti, asus endises kodukohas) _ vallutuste ja maadeotsimise ekspansiooniliikumine jättis seega püsivaid jälgi nii maavalduste kui ka munkluse geograafiasse. * Osad asuniku müüsid oma päritolu maid maha ning jäid oma uutesse asulatesse elama. _püsivate sidemete puudumisel päritolumaaga võivad immigrantide järeltulijad olla sama kohalikud kui põlisasukate järeltulijad. _kui jätta kõrvale need paigad, kus sisserännanute ja põlisasukate vahel oli etnilise ja religioosseid erinevusi, siis aja jooksul ei erinenud koloniaalaristokraatia enam millegi poolest kohalikust aristokraatiast, võib - olla ainult selle
teenimise viisi tunnustamist. Benedictuse kaksikõde Scholastica sai esimeseks benediktiini nunnade kogukonna juhiks.Kui õde suri, olevat Benedictus (paavst Gregoriuse jutu järgi) tema hinge valge tuvi kujul taevasse läkitanud. Benedictus olevat oma surma ette aimanud ja käskis kuue päeva jooksul haua valmis kaevata. Ta suri palvetades 21. märtsil ja maeti oma õe Scholastica kõrvale Monte Cassinosse.1964. aastal kuulutas paavst Paulus VI ta Euroopa kaitsepühakuks. Kuigi lääne munkluse isa suri märtsis, on tema mälestuspäeva tähistatud VIII saj. alates paljudes piirkondades just 11. juulil. Üks benediktlaste seas tuntud legend: "Noore koopaerakuna olevat Benedictus kord tundnud kanget lihahimu kiusatust. "Ja saatan juhtis Püha Benedictuse vaimusilmade ette ühe naise, keda ta oli ilmalikus elus näinud; ja lummas väga tema poole ja sütitas mehe südame tolle pildiga, nõnda et ta mõtles kõrbest lahkuda ja tollest lusti saada
ja otseselt paavstile alluv territoorium, hiljem nimetatakse Kirikuriigiks. Paavsti hakkab kandma tiaarat ja mitrat. Ftangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobardidelt osa alasid ja andis need paavstile 756. aastal. Saab alguse nn Kirikuriik. Et kindlustada paavsti positsiooni võltsiti ürikut, mille järgi keiser Constantinus olevat andnud impeeriumi lääneosa valitseda paavstidele. See ürik on tuntud Constantinuse kingi nime all. MUNGAORDUD Munkluse juured on Egiptuses. Aluse panevad erakud, kõrbesse läinud inimesed, kellele selle maailma asjad ei lähe korda. Loobuvad maistest lõbudest, ilmalikust elust. 360.a. Püha Martin ehk Turi Martin asutas lääne esimese kloostri. Kloostrid asuvad sellel perioodil reeglina ristikiriku piirialal. Levitavad usku. Munklus saab läänes hoo sisse Briti saarte ristiusustamisel. Briti saared on kirikule katsumus. Britannias puuduvad linnad, kuid kirik on seni tegutsenud peamiselt linnades.
Atribuudid Puruks peeker(mürgitamine), kelluke, ronk Patroon: Euroopa,, mungad, surevad inimesed, farmerid, koolilapsed, nõgese kõrvetuste vastu (heheheh), mürgi vastu augustinus 354 430 sõnastas kristuse põhitõed ja probleemid. Suurim hilisantiigi kristlik õpetlane. Atribuut: laps, tuvi, kirjasulg, läbistatud süda, Patroon: teoloogid, Ida, Hispaania, pruulijad, printijad gregorius suur, 540-604. Paavst. Tuntud kirjamees ,,dialoogid" nt. Tegi haldus- ja munkluse reformi. Kirikumuusika reform (kanoniseerimine gregoriuse laul) bernard clairvaux'st 1090-1153. Ristisõdadega seotud. Patroon: mesinikud, küünlategijad apollonia, - neitsist märter. Piinati: kõik hambad tõmmati välja. Atribuut: tangid, hambad, Patroon: hambaarstid, hambavalu dorothea 4 saj. neitsist märter. Atribuut: puuviljakorv, roosid, pmts laskis end ristida ja siis püha vaim läks tema sisse ja ta oli ilus. jee
VAIMULIKUD ORDUD By Oll©®TM 2004 Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba
Ida mõtteloo leksikon. [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/v.html] 14.05.2011 15 Kulmar, Tarmo. Võrdleva usundiloo loengukonspekt. 7 viis saavutada Buddha seisund. Virgumise saavutamiseks kasutatakse tantraid ning vaid pühendatu võib neid lugeda ja praktiseerida. Raamatus tantrabudismi kujunemislugu on kirjas, et tantrabudism, mida me tunneme tiibeti munkluse kaudu kui midagi ülirangelt reglementeeritut, oli oma kujunemise ajal hoopis midagi muud. Nimelt möllasid seal metsikud joogid, kelles oli rohkem nõida ja maagi kui käskude-keeldude raamidesse surutud munka. Tantrabudismi õpetuse loojaks peetakse 84 mahasiddhat. Nimetus mahasiddha tähendab suure imeväega inimest. Mõned inimesed oli kohe valmis väemehed. Siiski enamuse puhul võis näha järgnevat arengulugu. Inimene
aadlikud rüüstasid ja üritasid neid mõjutada. Cluny klooster oli benediktiinlike kloostrite seas esikohal, sest läbi Cluny kloostri toimus kloostrielu pidev reformeerimine ning kasuks oli ka see, et Cluny kloostri asutajad olid rikkad ja kõrget päritolu, mis aitas kaasa kloostri suurele iseseisvusele (allus otse paavstile ja ei sõltunud kohalikest piiskoppidest). Cluny kloosteri teine abt Odo uuendas põhjalikult munklust ning nõudis karmilt munkluse järgimist. Kogu Õhtumaad haaras väljakujunenud klüünilikke kloostreid hõlmav tsentraliseeritud ordukorraldus mitmete tuhandete konventidega. Oli vaid üks abt kõigi kloostrite peale (Cluny abt) ning talle allusid kõik need kloostrid. Paljude sõltumatute kloostrite asemel valitses nüüd maade ja riikide üle ainult Cluny klooster, muutudes ka ilmalikuks suurvõimuks. Eremiidid ehk üksiklased eraldusid maailma pattude eest kõrbe üksindusse, et seal
Kohustus igal moslemil vähemalt kord elus Kaaba juurde. Palverännak on üle võetud muinasaraabia usundist. Palverännak oli kaameliga raske, seetõttu tuligi teelisi aidata. Jihad jõupingutus. Püha ususõda, hiljem eristuvad suur ja väike Jihad. Suur on inimese võitlus iseendaga, väike võitlus uskmatute vastu, M. puhul võitlus mekalastega. Islamis on ka müstiline suund: sufism. Tuleb sõnast suf (vill). Islami väljakujunemise ajal olid tekkinud askeedid, kes munkluse eeskujul kandsid villast rüüd ja neid nimetati sufi (kes kannab villast rüüd: islami müstik). Islamis pole askees lubatud, sest see segab täisväärtuslikku elu elamast, sest see nõrgestab keha. Askeetliku suuna viljeleja on HASAN al-BASRI (I faas). Jumal andis ilmutuse Gabrielile, kes andis selle omakorda Gabrielile, seega läbis ilmutus teatavad sfäärid. Sufi eesmärk on jõuda seda teekonda pidi jumala juurde tagasi. Sufistlik
annaabi.ee 
