Tuumafüüsika (0)

Keskkool - Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Lõik failist

Tuumafüüsika – füüsika haru, kus uuritakse aatomituuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse

Tuuma löbimõõdu suurjusjärk on 10 (astmes) -14 m
Aatomituuma peamiste karakteristikute hulk kuulub elektrlaeng
Elemendi järjenr Mendelejevi tabelis on sama suur kui tuumalaeng
Lihtaine koosneb ühesuuruse tuumalaenguga aatomitest
Aatomituum koosneb prootonitest (pr) ja neutronitest (ne)
Tuumalaeng q=Ze ( q- keemilise elemendi tuumalaeng; Z – laenguarv , mis näitab pr arvu tuumas; e – prootoni elektrilaeng )
A= Z + N (N – ne arv)
Mn – 55 – massiarv ( pr + ne); 25 – laenguarv (pr arv)
Isotoop – keemilise elemendi teisend
Aatomituuma tähis - X ( X – keemilise elemendi sümbol; A – massiarv; Z – laenguarv)
He – heeliumiaatomi tuum (alfaosake), mille massiarv on 4, laenguarv 2. Selgub , et He tuumas on 2 pr ja 2 (N=A-Z) ne.
!! Massi mõõdetakse kg
Massiarv – pr, ne arvude summa

Tuumajõud – hoiab koos tuuma, seega kogu Maailma

Aatomituumad on väga püsivad süsteemid
Pr ja ne tuumas koos hoidvaid jõude nim Tuumajõududeks
Tuumajõud on väga tugevad, väikese mõjuraadiusega
Pr ja ne vahel mõjuvad jõud ei olene elektrlaengust
Kaks pr mõjutavad teineteist samamoodi nagu 2 ne või pr ja ne
Ne üldnimetus – nukleon
Pr ja ne on nukleoni 2 eri olekut, esimene pos elektrilaenguga, teine laenguta
Tuumajõudude mõjuraadius ei ulatu nukleoni mõõtmetest kaugemale (kaugemale kui 2,2 korda 10 (astmes) 15 m on nende mõju kaduvväike)
1 nukleon saab olla vastastikmõjus vaid kindla arvu naabernukleonidega – esineb tuumajõudude küllastuvus
E = mc(ruut)

Seoseenergia , eriseoseenergia – peab õpikust jurude otsima ?

Tuuma mass tervikuna on väiksem, kui üksikuna tuuma kuuluvate pr, ne masside summa
..
Massidefekt – masis puudujääk – näitab, kui palju on pr, ne masside summa suurem tuumamassist
..
Kui pr ja ne ühinevad, jääb energiat üle, mis tuleneb massi ülejäägist
Üleliigne mass p+n ühinemisel eraldub massidefekt energiana
Pöikeselt tulenev energia on seoseenergia
Seoseenergia – sideme tekkimisel eralduv energia – tuumade ühinemisel tekkiv energia – energia, mis tuleb kulutada, et tuuma lõhkuda üksikuteks koostisosadeks
..
Eriseoseenergia – seoseenergia ühe tuumaosakese kohta

Radioaktiivsus

On aatomi lagunemine laetud osadeks – nende voogu me registreerime kiirgusena – ja teiseks aatomiks , mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad
Looduslik radioaktiivsus on looduses esinevate isotoopide tuumade iseeneslik muundumine
Tehisradioaktiivsus – tuumareaktsioon abil saadud isotoopide radioaktiivsus
Radioaktiivsuse liigid: alfa-, beetalagunemine, gammakiirgus

Radioaktiivsuse lagunemine seadus

Poolestustaeg – (T – periood) Aeg, mille jooksul lagunevad pooled radioaktiivse aine tuumadest

Ioniseeriv kiirgus, kiirguskaitse

Kriigus (ioniseeriv) – kiirete osakeste voog (ja lühilaineline elektromagnetkiirgus )
Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste objektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust. Selle tulemusena moodustuvad organismile võõrad molekulid, tekivad vähirakud või hukkuvad organismile vajalikud rakid – geenide mutatsioon
Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustab kiirguse neeldumisdoosiga
Kiirguse neeldumisdoos – nim neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja kiiritatava aine massi suhet (D=E/m st 1Gy = 1J / 1kg – näitab, kui suur energiahulk on neeldunud ühikulise massiga aines)
Kiirguse mõju organismile oleneb kiirguse liigist. Seda mõõdetakse ekvivalentste kiirgusdoosi e biodoosiga. Biodoos – suvalise kiirguse doosi, mis avaldab samasugust bioloogilist mõju nagu üks Grei neeldunud röntgeni- või gammakiirgust (Dekv = 1 J/kg = 1Sv – näitab, kui suur energiahulk on neeldunud ühikulise massiga aines)
Euroopas elevale inimesele aasta jooksul mõjuva biodoosi suurus on umbes 2,5....4 mSv/aasta. Lisaks röntgenkiirgus ~1 mSv/aasta
Eelnev inimesele mõjub biodoos moodustub
- Maapõuest pärinevast radioaktiivsete elementide kiirgusest
- Kosmilisest kiirgusest
- Toiduga saadavast sisekiirgusest
Kiirgusfooni mõõdetakse dosimeetriga
Ohtlikud on röntgeni- gammakiirgus. Ohtlikum neist on neutronkirigus, mille kahustatav toime oleneb neutronite voo kineetilisest energiast
Kiirguste järjestus läbitungimisvõime järgi:
- Alfakiirgus õhus 2,5 cm
- Beetakiirgus kudedes 1-2 cm
- Gammakiirgus läbib õhus 100m
Kiirguste järjestus vastastikmõju järgi ainega:
- Neutronkiirgus – puudub laeng, paremini sisse
- Alfakiirgus
- Beetakiirgus
- Gammakiirgus
Esmased kiiritushaiguse tunnused:
- Peavalu
- Peapööritus
- Iiveldus
- Väike palavik
Inimesele surma biodoos on umbes 5sV
Kahjulike mõjude eest kaitse:
- Minna kiirgusallikast võimalikult kaugele
- Kasutada kiirgust neelavatest materjalidest tõkkeid
- Vastavast materjalist riietus
Kui kiirgus keskkonnast täielikult puudub, siis inimene haigestub

Film

KÕIK koosneb samast ainest (ookean, sulg , inimene, neer , lill)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Shhh Õppematerjali autor

Tuumafüüsika – füüsika haru, kus uuritakse aatomituuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse•Massiarv – pr, ne arvude summaTuumajõud – hoiab koos tuuma, seega kogu Maailma•Aatomituumad on väga püsivad süsteemid•Pr ja ne tuumas koos hoidvaid jõude nim Tuumajõududeks•Tuumajõud on väga tugevad, väikese mõjuraadiusega•Pr ja ne vahel mõjuvad jõud ei olene elektrlaengust•Kaks pr mõjutavad teineteist samamoodi nagu 2 ne või pr ja ne•Ne üldnimetus – nukleon•Pr ja ne on nukleoni 2 eri olekut, esimene pos elektrilaenguga, teine laengutaSeoseenergia, eriseoseenergia – peab õpikust jurude otsima ?•Tuuma mass tervikuna on väiksem, kui üksikuna tuuma kuuluvate pr, ne masside summa•..•Massidefekt – masis puudujääk – näitab, kui palju on pr, ne masside summa suurem tuumamassist•..•Kui pr ja ne ühinevad, jääb energiat üle, mis tuleneb massi ülejäägist•Üleliigne mass p n ühinemisel eraldub massidefekt energianaRadioaktiivsus•On aatomi lagunemine laetud osadeks – nende voogu me registreerime kiirgusena – ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse

kvark prooton kvarkide seoseenergia radioaktiivsus tuumad nukleon elektrilaeng tuumajõud elektrilaengu gammakiirgus biodoos aatomituum antikvark antiosake massiarv

Sarnased õppematerjalid

doc

Elementaarosakesed

1. Elementaarosakesteks nimetatakse mateeria kõige väiksemaid koostisosi, mis käituvad vaadeldavates füüsikalistes protsessides jagamatu tervikuna. Nad ei lagune tükkideks, nad muunduvad üksteiseks. Fundamentaalosakesteks nimetatakse kõige algsemaid osakesi, mis ei koosne enam omakorda mingitest algosakestest. Suur osa elementaarosakestest on ka fundamentaalosakesed. Need on osakesed, millel puudub sisemine struktuur. 2. Mateeriaosakesed: kvarke on 6 (u,d,c,s,t,b). u-,c-,t-kvarkidel on elektrilaeng +2/3e ning d-,s-,b-kvarkidel -1/3e. Kvargid osalevad nõrgas ja tugevas vastastikmõjus. Kvargid ei saa vabal kujul eksisteerida, nad on alati omavahel ühinenud. Kvarkidele on omane tugev vastastikmõju laeng, mida nimetatakse värviks (P,K,S). Looduses on kõik elementaarosakesed valged st koosnevad 3- st eri värvi kvargist. Leptoneid on 6 (elektron, müüon, tauon ning 3 vastavat neutriinot). Kolmel esimesel on laeng -e, neutriino

Füüsika

pptx

Tuumafüüsika ja elementaarosakeste füüsika

Tuumafüüsika Millega tegelevad tuumafüüsikud? Tuuma ehitus Tuumareaktsioonid Radioaktiivsus Kiirgus Termotuumareakt sioonid 2 Tuuma mõõtmed Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomi läbimõõt 1010m Tuum on umbes 100 000 Tuuma läbimõõt 1015m korda väiksem kui aatom Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tema suurust mõõtis esmakordselt E. Rutherford 1911. aastal. 3 Tuuma koostisosakesed 4 1913.a. Tuuma koostisosakesed nukleonid 1920.a. Prooton Neutron Prootonite arv tuumas Tuuma "täiteaine" määrab keemilise Elektriliselt elemendi. neutraalselt laetud Prooton on positiivselt laetud Tavaliselt on tuumas Prootoni mass neutronid sama palju 1836,1 elektroni massi kui prootonid. 1,6726 · 102

Füüsika

ppt

Referaat...

Aatomi tuum Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 1013 cm. Tuum on väga suure tihedusega. Oma olemuselt on tuum liitosake. Tuuma põhiline koostisosake on prooton (1913) Lisaks prootonitele on tuumas veel neutronid. (1932) nukleonid (lad k nucleus tuum) prootonid ja neutronid Tuuma laeng ja mass Prootoni laeng on positiivne ja võrdne elektroni laenguga Neutronil laengut ei ole Prootonite arv tuuma laeng. Võrdne järjenumbriga perioodilisuse tabelis. Tähistatakse täisarvuga Z Prootoni mass 1836,1 elektroni massi 1,6726 · 1027 kg Neutroni mass 1838,7 elektroni massi 1,6749 · 1027 kg Tuuma massiarv Prootonite ja neutronite koguarv on tuuma massiarv A (nukleonide koguarv) A A A = Z + N Z XN Z X Ühel keemilisel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi. Neid nimetatakse isotoopideks Isotoobid Tuumi, mis sisaldavad sama arvu prooton

Füüsika

docx

Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid

1. teema aatomifüüsika, aatomimudelid Aatomifüüsika käsitleb keemiliste elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse. Aatomifüüsika kitsamas mõttes tegeleb aatomite elektronkatete uurimisega; aatomituumas toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. 1. J. J. Thomson 1903. a. - esimese aatomimudel. Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positiivset laengut, mille väljas liigub elektron. 2. Rutherfordi planetaarne aatomimudel 1911.a. Elektronid tiirlevad tuuma ümber, meenutab Päikesesüsteemi ehitust. Oli õige mittekiirgava aatomi suhtes. 3. Bohri aatomimudel 1913.a. Seotud Bohri postulaatitega. Selgitavad, millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvante.

Füüsika

docx

Nimetu

1.Aatomi ehituse kvantitatiivse teooria loomisel, mis võimaldaks selgitada aatomite spektrite seaduspärasusi, avastati uued mikroosakeste liikumise seadused kvantmehaanika seadused. Thomsoni mudel oli esimene välja pakutud aatomimudel. Thomson oletas, et positiivne laeng täidab ühesuguse tihedusega kogu aatomi ruumala. Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega umb 10 astmel -8cm, mille sees asub elektron. Keerukamates aatomites asub positiivselt laetud kera sees mitu elektroni. Aatom sarnaneb keeskiga, milles rosinate rollis on elektronid. Rutherfordi katsed. Elektronide mass on aatomite massist tuhandeid kordi väiksem. Kuna aatom on tervikuna nautraalne, siis langeb järelikult aatomi massi põhiosa aatomi positiivsele laengule. Ta soovitas aatomi positiivse laengu uurimiseks aatomi sondeerimist alfaosekestega, need tekivad raadiumi ja mõnede teiste keemiliste elementide radioaktiivsel lagunemisel. Alfaosakeste mass on elektroni om

Füüsika

doc

Radioaktiivsus ja kiirgus

Kordamine. Radioaktiivsus. 1. Mis on radioaktiivsus? Radioaktiivsus oa aatomi lagunemine laetud osakesteks ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad. 2. Millest oleneb tuumade püsivus? Tuumade püsivus oleneb tuumalaengu ja massiarvu suhtest. 3. Mis moodustavad alfakiirguse? Alfakiirguse moodustavad heeliumi aatomite tuumad. 4. Mis moodustavad beetakiirguse? Beetakiirguse moodustavad elektronid, mis tekivad radioaktiivse elemendi ühe neutroni muundumisel prootoniks 5. Mis moodustavad gammakiirguse? Gammakiirguse moodustavad elektomagnetlained. 6. Nihkereeglid. · Alfa-lagunemine tuum kaotab kahekordse elementaarlaengu suuruse positiivse elektrilaengu ning tema mass väheneb kuni 4-aatommassi ühiku võrra. Element ninhkub perioodilisustabelis kahe ruudu võrra ettepoole. · Beeta-lagunemine elektron lendab tuumast välja,tuumalaeng suureneb ühe ühiku võrr

Füüsika

doc

Tuumafüüsika

1. Kirjelda järgmisi aatomimudeleid: a. Daltoni piljardipalli mudel aatomid on tahked ja jagamatud b. Thomsoni ploomipudingi mudel - positiivselt laetud kera, mille sees paiknevad elektronid. c. Rutherfordi õhupallimudel - keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid d. Bohri planetaarne mudel keskel tuum (+), elektronid (-) tiirlevad ümber tuuma erinevatel orbiitidel ühel ja samal tasapinnal, ühel orbiidil võib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kvantide kaupa. 3. Millistest osakestest koosnevad aatomituumad? Kuidas on nende

Füüsika

doc

Tuumafüüsika - kordamisküsimused

Kordamisküsimused tuumafüüsika 1. Kirjelda järgmisi aatomimudeleid: a. Daltoni piljardipalli mudel aatomid on tahked ja jagamatud b. Thomsoni ploomipudingi mudel - positiivselt laetud kera, mille sees paiknevad elektronid. c. Rutherfordi õhupallimudel - keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid d. Bohri planetaarne mudel keskel tuum (+), elektronid (-) tiirlevad ümber tuuma erinevatel orbiitidel ühel ja samal tasapinnal, ühel orbiidil võib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kvantide kaupa. 3. Millistest osakestest koo

Füüsika

Rohkem sarnaseid