Trombooni nimi pärineb Itaaliast, kus on selle nimi tromboone. Tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Trombooni toru on umbes kolme meetri pikkune . Ehituse kõige iseloomulikum osa on U-taoline toru, mida nimetatakse kulissiks. Seda edasi-tagasi liigutades saab muuta pilli toru pikkust, millega koos ka helikõrgusi. Täiesti kinni lükatud kuliss annab trombooni põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Tromboon on isegi madalama ja võimsama häälega kui metsasarv. Kulissi eri asendeid nimetatakse positsioonideks. Tromboonil on seitse positsiooni, millega saavutatakse põhitooni madaldumist kolme tooni ulatuses. Kulissi sujuvalt liigutades muutub ka helikõrgus sujuvalt. Seda mänguvõtet nimetatakse glissandoks. 19.sajandil anti tromboonidele ka ventiilid. Ventiilide avamise ja sulgemisega saab õhusammast lühendada-pikendada. Tänapäeval kasutatakse aga rohkem siiski ainult kulissiga tromboone,
...................................................................7 KOKKUVÕTE.................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Ühed tüüpilisemad dzässpillid on saksofon, klarnet ja tromboon. Mina otsustasin oma referaadi teha tromboonist, sest ma tean sellest pillist suhteliselt vähe ning mulle on alati trombooni kummaline välimus huvi pakkunud. Seoses referaadi kirjutamisega avaneb mulle võimalus uurida täpsemalt selle pilli tööpõhimõtet ja ajalugu. 3 TROMBOONI EHITUS Tromboon on trompetite rühma kuuluv madala kõlaga vaskpuhkpill. Tromboonil
Praegu on kasutusel trompet konstrueeriti 19.sajandi algul. Trompetid valmistatakse enamasti vasest. Trompeti kõla on pidulik ning seda on kasutatud pidulikel sündmustel. Tänapäeval kasutatakse trompetit orkestri-, soolo- ja jazzpillina. Kuulsad trompetistid maailmas on Louis Armstrong ja Dizzy Gillespie. Eesti tuntud trompetistid on Priit Aimla, Indrek Vau ning Jüri Leiten. Tromboon: Sõna "tromboon" pärineb itaalia keelest, kus tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Tromboon on madalama ja võimsama häälega kui metsasarv ja omab trompetit sära. Erinevalt teistest vaskpillidest muudetakse trombooni heli U-kujulise kulissiga, mida sisse lükates ja välja tõmmates õhukanal vastavalt kas lüheneb või pikeneb. Tänu kulissile on tromboonil võimalik helikõrgust muuta sujuvalt. Sellist mänguvõtet nimetatakse glissando'ks . Tromboon on üks vanimatest orkestipillidest ning tänapäeval kasutatakse trombooni jazzmuusikas.
Saksofon on puupuhkpillide kõige noorem instrument Kuigi saksofoni valmistatakse valgevasest ehk messingist on ta oma mängutehnika tõttu siiski puupuhkpill Teda kasutatakse ka klassikalises muusikas, kuid rohkem kuuleb teda dzässmuusikas Kuula YouTube - benny hill saxofon solo Vaskpuhkpillid Valmistatakse peamiselt valgevasest ehk messingist Kõla on metalselt särav ja pidulik Kõla summutamiseks kasutatakse helisummutit ehk sordiini Vaskpuhkpillid Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba kausshuuli k Trompet Trompeti kõla on õilis ja särav H. Berlioz (1803-1869) On seotud sageli maagia ja tavade ning ametlike või sõjaväeliste tseremooniatega Oma särava kõlaga on orkestripillidest kõige valjuhäälsem Kuula YouTube - Taps Trumpet Solo Kuula YouTube - Jazz Trumpet Solo - St. Thomas Tromboon Teleskooptoruga tromboon on orkestri vaskpillirühma silmatorkavaim pill
muusika esitamise koosseisud 1.kõik hääli võidi laulda 2.kõik hääli võidi mägida 3.hääled jagati mängijate ja lauljate vahel 4.lauldi kõiki hääli ja dubleeriti neid pillidel. Pr.ilmalik laul 16saj *enamus neljahäälsed, *komponeeritud,sarnaselt motetile *meloodilised sentimentaalsed *kiiretempolised ja lõbusad Sansoonizanri kuulus esitaja/teosed Clement Janequin,"La chant des oiseaux","La Guerre" It ilmalikud lauluvormisd 16 saj *Frotolla - õukondlik laulutüüp,lihtsas vormis stroofiline tekst. (meloodia ülemises hääles,teosed saatehääled.tihti tantsulaul) Villanella-3-häälne,algelise kõlaga Balletto-tantsulaul,rütmikas. MADRIGAL.(zanr-vokaalmuusika) isel tunn - ilma saateta,sisu on vaimulik või ilmalik, polüfooniline. Nt.Jacob Arcadelti-"Valge õrn luik" Madriigal on 4-6 häälne,polüfooniline lauluvorm,sarnaneb maketiga. millised zanrid kasvasid välja madrigalist? -barokkaaria -kammerkantaat -madrigal komöödia Meistersingrite tegevus on mõ...
bluus (afroameerika, pärast orjuse kaoamist, kitarr, bandz, üksikisiku tunded ja läbielamised, libisev hääl veerandtoonide kaupa, madaldus 3, 5 ja 7 aste, nukrad, improvisatsioon, 12 taktiline akorfijärgnevus, Bessie Smith). new orleans jazz 20 saj algul, rõhutatakse 1 ja 3 lööki, kiikuv 2 ja 4 löögi rõhutamine, emotsionaalne, suur orkestri kõlajõud, laulul sõnad, etniline, kornet, trompet, tromboon, klarnet, muusika sündis koha peal, Louis Armstrong (kornet, trompet), Joe King Oliver (kornet trompet), Jelly Roll Morton(klaver, helilooja, orkestri juht). dixieland 20 saj New Orleans, samad pillid, orkestri kõlajõud väiksem, kiire meloodia, polüfooniline kõla, sujuv meloodia, kõlavärvid vähem intensiivsem, Louis Armstrongi orkester, New Orleans Rhytm Kings, Tom Brown (orkestrijuht), Jack Laine (orkestrijuht ja trummid), Nick LaRocca (kornet, trompet)
Kadrioru Saksa Gümnaasium DOTS AAVO OTSA TROMPETIKLASS Retsensioon Maiken Vuks 10.b klass 2009/2010 Tallinn Sissejuhatus Mina käisin kuulamas dots Aavo Otsa trompetiklassi EMTA kammersaalis 4.novembril kell 18:00. Esitusele tulid Aavo Otsa õpilaste trompetiklass. Lisaks trompetitele esines seal ka tromboon,tuuba,klaver ja flüügelhorn.. Klaveril : Meeli Ots ja Kaisa Laasik Kontsertmeister : Meeli Ots Osades teostes on niipalju originaalset kõlailu, värve,ootamatuid meeleolulisi üleminekuid, mõttekaid pause, palju eri pillide karaktereid peaaegu soololõikudena. Trompeti ja trombooni koosmäng mõnes palas on nii kaunis, lummab oma mängutehnika võluga. Mõne pala iseloomustamiseks olin lisanud enda märkmepaberile märksõnad : natuke masendav ,
...........................................lk. 5- 6 FLÖÖT ....................................lk. 5 OBOE ..................................... lk. 5 KLARNET.................................lk .6 FLAGOTT.................................lk. 6 Vaskpuhkpillid ......................................... lk. 7- 9 TROMBET ............................... lk. 7 METSASARV............................ lk. 7 TROMBOON ............................ lk. 8 TUUBA ................................... lk. 8 Huulikud.................................................. lk. 9 HUULIK.................................. lk. 9 LESTHUULIK ......................... lk. 9 TROMBOONI KROON ............. lk. 9 Kokkuvõte ...............................................lk. 10 Kastutatud kirjandus .................................lk. 11 Lisa1 ........................................
seotud swingi ajastuga. Esimesena "swingi" orkestriks võib arvata Fletcher Henderson bigbändi, mis loodud 1923 aastal New Yorgis, kus mängis Louis Armstrong. 1901- 1971 1897 1952 Louis Armstrong (Satchmo) Fletcher Henderson Sel ajal, mitte kõiki orkestri kooseisusid ei nimetatud bigbändiks. Esimene bigbändi koosseis oli: kolm trompetit, üks tromboon, kolm saksofoni ja trumm, klaver, kitarr või banzo, bass või tuuba. 1931 aastal pani Don Redman kokku esimese bigbändi tänapäevaseks mõistes, mis koosnes kolmest trompetist, kolmest tromboonist, neljaliikmelist saksofonirühmast ja rütmisektsioonist, kus olid klaver, kitarr, bass ja trummid. Don Redman ja tema orkester Benny Carteri orkestris sai 1933 neljast saksofonist viis. Selline on standartne bigbändi koosseis
KOOLI NIMI NIMI 7.a PUHKPILLID Referaat Võru 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. PUUPUHKPILLID 4 1.1 Flööt 4 1.2 Oboe 4 1.3 Klarnet 4 1.4 Saksofon 4 1.5 Fagott 4 2. VASKPUHKPILLID 5 2.1 Metsasarv 5 2.2 Trompet 5 2.3 Tromboon 5 2.4 Tuuba 5 KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 2 SISSEJUHATUS Puhkpillid ehk aerofonid on põhimõtteliselt tühjad torud, mille ühes otsas on huulik. Huulikut kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille meisterdati juba 20 000 aastat tagasi loomaluudest.
2) Membrafonid võngub membraan, heli tekib lüües ( timpan, suur trumm) 3) Kardofonid võnkub keel ( klaver, tsello, viiul) 4) Aerofonid võnkuv õhusammas (oboe, orel) 5) Elektrofonid heli tekitatakse elekrooniliselt D Liigitamine ulatuse järgi : 1) Sopranpillid flööt, klarnet, viiul, trompet 2) Altpillid oboe, altflööt, vioola, sarv 3) Tenorpillid inglissarv, tromboon 4) Basspillid fagott, kontrabass, bassklarnet, tuuba Võnke tekitaja 1) puhkpillidel õhusammas 2) keelpillidel keeled 3) idiofonidel pulgad, nuiad, metall vms. Võnke impulss 1) puhkpillid a) labaalne (õhkkeelne) avahuulikuga pillid (fl) b) lingvaalne (roogkeelne) (kl, sax, ob, fag) c) huulkeelne vaskpuhkpillid 2) keelpillid poogen, sõrmed 3) membrafonid käed, pulgad, jalg Resonaator 1. Aerofonid 1
Autorid:Anneli Rego ja Anne-Marie Kottise Koosseis • Ruslan Trotšõnskõi – tromboon, vikat, laul • Juhan Suits - eesti torupill, vile, sarv, parmupill, laul • Madis Pilt – akordion • Martin Aulis – löökpillid Muusikanäided • https://www.youtube.com/watch?v= Z1tc0AGoqc0 (Piimanaiste polka) • https://www.youtube.com/watch?v= OrTomNayVFM (Tuli karastatuid ei põleta) • https://www.youtube.com/watch?v= iGCKKNYbzwg (Kalyna) Aitäh kuulamast!
3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pillikoosseisud: 3-8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd. Koosneb meloodia- ja rütmigrupist. Meloodiapillideks on tavaliselt vask-, puupuhk- ja löökpillid. Soolopillideks on kornet, trompet,saksofon,klaver, klarnet, vibrafon või tromboon. Rütmigruppi kuuluvad klarnet, kontrabass, löökpillid ja bandzo või kitarr (ülesanne on hoida tempot). - Rütm. - Meloodia: voolav ja sageli kasutusel blue notes. Harmoonia: madaldusi ei kasutata. - Akordijärgnevused Eelkäijad - Sündis 1900. paiku Ameerikas. - Ühendab endas Euroopa, Ameerika ja Aafrika muusikatraditsioone. - Afroameerika muusika on mustade orjade pärand.(töölaulud, gospel, spirituaalid) - Improvisatsioonilisus.
.................................................2 1. Sissejuhatus.......................................................................3 2. Puhkpillid..........................................................................4 3. Vaskpuhkpillid....................................................................5 3.1. Metsasarv..............................................................5 3.2. Trompet ...............................................................5 3.3. Tromboon ..............................................................5 3.4. Tuuba ...................................................................6 4. Puupuhkpillid..................................................................... 7 4.1. Aukhuulik............................................................... 7 4.2. Ühekordne lesthuulik ehk trost...................................... 7 4.3. Kahekordne lesthuulik ehk topelttrots............................. 7
MUUSIKAINSTRUMENDID Muusikaõpetus VIII klass Lily Veidenberg Mooste Põhikool Põlva maakond Kaido Palu MUUSIKAINSTRUMENDID · Keelpillid · Puhkpillid · Klahvpillid · Löökpillid KEELPILLID · Poogenpillid · Näppekeelpillid POOGENPILLID Viiul Alt Tsello Kontrabass NÄPPEKEELPILLID Lauto Harf Mandoliin Bändzo Balalaika Kitarr PUHKPILLID · Puupuhkpillid · Vaskpuhkpillid PUUPUHKPILLID Flööt Oboe Inglissarv Klarnet Fagott Kontrafagott Saksofon VASKPUHKPILLID Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba LÖÖKPILLID · Määratletud helikõrgustega löökpilid · Määratlemata helikõrgustega löökpilid MÄÄRATLETUD HELIKÕRGUSTEGA Timpan LÖÖKPILLID Ksülofon Kellamäng Vibrafon Kellad...
Kuna kontrabass on keskmist kasvu mehe kõrgune, siis tuleb teda mängida püsti seistes. Pill toetub kere laiemale otsale kinnitatud kandepulgaga maha. Puhkpillid Puhkpillidel tekib heli õhu võnkumisest pillitorus, heli kõrgus muutub vastavalt sellele, kuidas muudetakse võnkuva õhusamba pikkust sõrmede abil akude, klapide, ventiilide jm kaudu. Algselt olid pillid valmistatud kas puust (puupillid, sh klarnet, flööt, oboe ja fagott) või metallist (vaskpillid sh trompet, tromboon, metsasarv, tuuba), uuemal ajal kasutatakse ka plasti ja mitut muud materjali. Flööt Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Kaasajal kasutatakse flööti ka jazz- ja rockmuusikas - neist viimase üks säravamaid esitajaid on Ian Anderson. Flöödil on ca. 15 auku, mida saab klappidega katta. Klapid on enamasti kinnised. Paljud mudelid on aga auguga, n.-ö. brill- või ringklappidega, et võimaldada kaasaegses süva- ning
Improvisatsioon Improvisatsioonilisus - sünnib praeguses hetkes Instrumendi valdamine, erakordne musikaalsus Iga kord erinev Akordijärgnevus – 12-taktiline bluusivorm v 32-taktilises AABA- vormis Pillikoosseisud 3-8mängijast ansambel 17 mängijast bigbänd Ansambel – meloodia- ja rütmigrupp Meloodiapillid Vaskpillid Puupuhkpillid Löökpillid Soolopillid Kornet Trompet Saksofon Klaver Klarnet Vibrafon Tromboon Rütmigrupp Ül on hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniaid Klaver Kontrabass Löökpillid Bandžo Kitarr Rütm Iseloomulikud elemendid: Sünkoop – rütmikuj muus Meetrum – neljaosaline, rõhutatakse 2. ja 4. lööki Meloodia Voolavad Duur-helilaadis Sageli 3., 5. ja 7. aste madaldatud http://www.youtube.com/watch?v= E2VCwBzGdPM TÄNAN KUULAMAST !
Veidi vaimulikke laule. On ka veidi muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; põhineb rahvaluulel
Free Jazz 1950 Free Jazz Tekkis 1950/1960ndatel Ornette Colemani album: Free Jazz.A Collective Improvisation järgi sai nime. Vaba improvatsioon. Kestab väga pikalt. Radikaalne kõrvalekalle möödunud stiilidest. instrumendid Instrumendid: saksafon, trompet, klaver, tromboon, kitarr, trummid, kontrabass. Tuntumaid artiste Joe Harriott (Euroopast) Peter Brötzmann, Evan Parker (saksofonistid Euroopast) Fred Van Hove (pianist Euroopast) Ivo Perelman (Brasiiliast) Ornette Coleman (Ameerikast) Ornette Coleman Algus aastail katsetas erinevaid muusikastiile. 1960. salvestas albumi Free Jazz: A Collective Improvisation. Kujunes muusikastiiliks. Kuulame Ornette Coleman ~ Free Jazz ~ 1 osa http://www.youtube
Anu Taul Anti Einpaul Neeme Punder Arno Anton Siiri Kärt Peep Heinaste Saale Uusma kunstiline juht - Neeme Punder Kasutatavad pillid Torupillid Lehmakellad Flöödid Kellamäng Trummid Hiidpasun Tamburiinid Karjapasun Plokkflöödid Tromboon Viljandi Linnakapell Muusika kuulamine Francesco Bendusi - Cortesa padoana Kasutatud materjalid http://arhiiv.err.ee/vaata/ http://www.ut.ee/festival/ vestlusi-kultuurist- viljandi1.html vestlusi-kultuurist- viljandi-linnakapell Aitäh!
Võib käsitleda ka kui bebop'i traditsioonide taaselustamist. Ühendab mõjusid rhythm' n'blues'ist, gospelist ja bluusist. Kannab endas mustanahaliste muusikute soovi taaselustada jazz'i afroameerikalikke algeid. Stiilile on iseloomulikuks : Gospelilt üle võetud kaasakiskuv rütm. Ülevoolav meloodia. Trompeti või saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Ansambli koosseisu kuulusid tavaliselt : Klaver Saksofon Trompet Tromboon Kontrabass Trummid Tähtsamad inimesed Trompetist Miles Davis Trummar Art Blakey Pianist Horace Silver Trompetist Clifford Brown Miles Davis 1926-1991 Pärines jõukast keskklassi perest. Trompetist ja ansamblijuht Tema osalusel tekkisid näiteks ka cool jazz ja jazz-rock. Ta looming on mõjutanud oluliselt ka hilisemaid jazz- ja popmuusika stiile. Miles Davis- "Milestones" https://www.youtube.com/watch
NEW ORLEANSI JAZZ JAZZ'I KESKUS SADAMALINN NEW ORLEANS ELANIKUD: Hispaanlased, prantsalsed ja teiste Euroopa rahvaste järeltulijad Afroameeriklased Kreoolid TÖÖKOHAD: Lõbustusasustused Vastlakarnevalid Matuserongkäigud Mississippi jõelaevad Vabaõhu tantsupeod jne. SAMM JAZZINI Mustad pillimehed Puhkpilliorkestrid New orleansi jazz NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Kornet NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Tromboon NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Klarnet NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Trumm NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Bandzo Kitarr NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Tuuba Kontrabass AJASTUS: Võttis ilmet 19. ja 20.sajandi vahetusel. Õitseaeg kuni 1917.aastani. BUDDY BOLDEN PAPA JACK LAINE Esimene legendaarne Juhatas valgete
Dixieland Ajalugu Dixielandi nimi on antud jazzi-stiilile New Orleansi jazzmuusikute poolt. Dixieland on üks vanemaid jazzi-stiile. Stiil arenes puhkpilliorkestrite marssidest, Prantsuse kadrillidest, Ragtime'st ja bluesist. Kuigi ansambli suurus ja koosseis võib olla väga paindlik, koosneb "standard" bändi solistiks trompet, tromboon ja klarnet. Rütmigrupis: kitarr või banjo, string bass või tuuba, klaver ja trummid. Tunnused Peameloodiat esitab, kas: § trompet § kornet § klarnet Teised pillid improviseerivad samal ajal selle meloodia tausal ning ümber selle. Polüfoonilise kõla mänguviis. Louis Armstrong 4. august 1901 6. juuli 1971 USA dzässtrompetist ja laulja Trompeti- ja kornetivirtuoosina alustas ta juba 1920. aastate algul
Ehituse kõige iseloomulikum osa on U-taoline liuglev toru kuliss. Seda edasi-tagasi liigutades saab muuta pilli toru pikkust, seega ka helikõrgusi. Täiesti kinni lükatud kuliss annab trombooni põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Kulissi sujuvalt liigutades muutub ka helikõrgus sujuvalt, libisevalt. Seda mänguvõtet nimetatakse glissandoks. Tänapäeva sümfooniaorkestris kasutatava trombooni ulatus on C-b1. Noodid kirjutatakse bassivõtmes. Tänapäevane tromboon kujunes välja 15. sajandil ja levis üle Euroopa. Järgmistel sajanditel kuulus tromboonide perekonda palju pille, millest kaasajal kasutatakse rohkem tenor- ja basstrombooni. Tromboone kasutati välitingimustes, kontsertidel ja liturgiatel. 17. sajandil muutus tromboonide kasutamine üsna harvaks ja, kui Austria välja arvata, 1675. aastaks peaaegu lõppes. Bach ja Händel kasutasid trombooni üksikutel juhtudel, näiteks Händel kolmes oratooriumis
vaimset, iseteadvat inimest. Kunst ja muusika Renesanssi ajal iseloomustab kunsti ja muusikat ilmalikustamine, st, et vaimuliku kunsti ja muusika tähtsus kahanes ja ilmalikud tõusid. 2. Reekviem, Magnificat, Polüfooniline laul, ballaadid, kaanon ,... ? (küsida õpsilt v kellegilt teiselt üle) 3. keel : lauto, vioola. Klahv: klavesiin, orel, klavikord Puupuhk: pommer, krummhorn, flöödid(plokk-ja põikflöödid). Vaskpuhk: trombet, tromboon, tsink Pillimuusika: Canzon, sibata, ricercar 4. 15.-16.saj vaheldusel (või 16.saj algusel, kuidas rohkem meeldib). 5. Josquinn Desprez, Philippe de Vitry, Johannes de Muris, Guillaume de Machaut, Francesco Landino, Guillaume Dufas, Gilles Binchoin, Pierre de la Rue, Jean Moutan, Thomas Tallis, William Bird, Orlando Gibbons. 6.Martin Luther oli Saksa kiriklik teoloog ja munk. Usureformatsioon seisnes selles, et
klarneteid ning vähemal määral bassklarnetit. In B ja in A tähendavad seda, et klarnet on pill, mille helid ei kõla sellelt kõrguselt, nagu nad noodipildis paistavad - transponeeriv muusikainstrument http://www.youtube.com/watch?v=85LEmAMv1Dc Puupuhkpillid Vaskpuhkpillid Ø Saksofon Ø Trompet Ø Klarnet Ø Bassklarnet Ø Metsasarv Ø Fagott Ø Tromboon Ø Oboe Ø Inglisarv Ø Tuuba Torupill Trompet Ø Ø Ø Pasun Ø Kornet
● Tekkis 1950. ja 1960. aastatel ● 1960. aastateni olid jazz-improvisatsioonid küllaltki reeglipärased, peeti kinni orginaalmeloodia pikkusest ja akordijärgnevusest ● Sai oma nime Ornette Colemani album: Free Jazz: A Collective Improvisation järgi. ● Vaba improvisatsioon ● Puudub kindel vorm ja taktimõõt ● Loobuti tavapärasest harmooniast, selle asemel tulid juhuslikud kooskõlad ● Radikaalne kõrvalekalle möödunud stiilidest Instrumendid ● saksofon, trompet, klaver, tromboon, kitarr, trummid, kontrabass Cecil Taylor (15.märts 1929- 5.aprill 2018) ● USA pianist ja luuletaja ● Tema muusikat iseloomustab energiline ja füüsiline lähenemine, mille tulemuseks on keeruline improvisatsioon ● https://www.youtube.com/watch?v=KQc f8nVzmCM
Muusika Pillid Vaskpuhkpillid: * Trompet * Tromboon Ilmalik: Vaimulik: Klahvpillid: Keelpillid: * Prantsuse sansoon * Luteri koraal Saksa * Orel * Lauto ilmalik armastuslaul kiriku laul * Klavikord * Vioola
Juutide muusika v Enamik laule moll-helilaadis v Juudi rahvamuusika on saanud mõjutusi rahvastelt, kelle hulgas nad on elanud v Tuntumad pillid : sofar, halil v Laulu saateks mängisid mitmesugused pillid Klezmer v Sõna"Klezmer" tähendas algselt muusika-instrumenti. Hiljem tähistas see nii muusikuid kui muusikastiile v Klezmer- muusikas on aluseks harmoonilise molli 4.astmelt ehitatav helilaad v Pillidest kasutatakse: viiul, tsimbel, klarnet, tromboon, akordion Muusika kuulamine v http://www.youtube.com/watch?v=vHSNZK4Je-Y rahvalaul Havah nagilah v http://www.youtube.com/watch?v=YN6eEqrgEgI Iisraeli eurovisioonilaul 2011 v http://www.youtube.com/watch?v=YN6eEqrgEgI rahvalaul Hevenu shalom alechem Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Juudid 10.02.14 Muusikaõpik 7. klassile. Kirjastus Avita TÄNAME ESITLUST VAATAMAST! Mõned küsimused v Mitu juuti on tänaseks maailmas? v
c Ajalugu Free jazz tekkis 1960.aastal Texases. Nimetuse sai ta muusiku Ornette Colemani albumi ("Free Jazz: A Collective Improvisation") järgi. Free jazz purustas dzässirütmi kaks tugisammast (taktimõõdu ja biidi). Biidi asemele tuli pulss ja taktimõõt asendus laiade rütmipinge kaartega. Free jazz 19. ja 20. sajandil tekitas tihti väärarusaama, ning arvati et see muusika väljendab vaid viha, vihkamist ja protesti. Instrumendid Trompet Klave Tromboon Kitarr Saksofon Viiul Tuuba Kuulsad Free jazzi muusikud Cecil Taylor, elas 89 aastaseks (1956-2018) Ornette Coleman, elas 85 aastaseks (1930-2015) John William Coltrane, päris nimi oli John Coltrane, elas 41 aastaseks (1926-1967) Burton Greene,82 aastane,sündis 1937.aastal Midagi huvitavat Algul võeti free jazzi kui vabanemist kõigist Euroopas kujunenud muusikasüsteemidest. Selle stiili põhimõte on, et pole reegleid.
eesti sümfoonia orkester? 1900. aastal, Tartus. 9. Nimeta kuulsaim Eesti sümfoonia orkester ja üks kuulus dirigent: Erso, Eeri Klass 10. Nimeta sümfooniaorkestri pillirühmad (pillide juurde kirjuta vastavalt õige pillirühm): Viiul, altviiul, tsello, kontrabass- Keelpillid Klarnet, oboe, flööt, saksofon- Puupuhkpillid Trompet, tromboon, tuuba- Vaskpillid Taldrikud, timpanid, ksülofon- Löökpillid 11. Kes on kontsertmeister sümfooniaorkestri juures, tema ülesanne? Takt teistele mängijatele, õpetada partiisid. 11.2. Kes on kontsertmeister koori või solisti juures? Klaverisaatja 12. Mis liiki pillid kuuluvad puhkpilliorkestrisse? Puhkpillid 13
publikuga suhelda. Asjatundjad suudavad tavaliselt juba põgusate muusikakatkete põhjal eristada ühte solisti teisest. Pillikoosseisud Jazz-muusikat esitab tavaliselt 3-8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd. Jazz-ansambel koosneb meloodia- ja rütmigrupist. Meloodiapillideks on harilikult vask-, puupuhk-, ja löökpillid. Peamiseks soolopillideks on kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, vibrafon või tromboon. Rütmigruppi kuuluvad klaver, kontrabass, löökpillid ja bandzo või kitarr. Rütmigrupi ülesanne on hoida tempot, lisada rütmierksust ja toetada harmooniaid.
eesti sümfoonia orkester? 1900. aastal, Tartus. 9. Nimeta kuulsaim Eesti sümfoonia orkester ja üks kuulus dirigent: ERSO, Eri Klas. 10. Nimeta sümfooniaorkestri pillirühmad (pillide juurde kirjuta vastavalt õige pillirühm): Viiul, altviiul, tsello, kontrabass- Keelpillid Klarnet, oboe, flööt, saksofon- Puupuhkpillid Trompet, tromboon, tuuba- Vaskpillid Taldrikud, timpanid, ksülofon- Löökpillid 11. Kes on kontsertmeister sümfooniaorkestri juures, tema ülesanne? Takt teistele mängijatele, õpetada partiisid. 11.2. Kes on kontsertmeister koori või solisti juures? Klaverisaatja 12
muusikaliste elementide segunemisel. Muusika on Euroopa muusikaga võrreldes tahumatu, räme, kuid intensiivne ning emotsionaalne. Igas orkestris oli pillimehi, kes mängisid vaid kuulmise järgi improviseerides, püüdes saavutada inimhäält meenutavat tooni, Aluseks võeti kiriku-ja marsimeloodiad. Muusika sündis kohapeal ja tugines kindlale teemale. Pillid Jazz-ansablisse kuulusid: Meloodiapillid: kornet või trompet, tromboon ja klarnet. Rütmipillid: tuuba, banzo ja trummid. Aja jooksul asendati tuuba kontrabassiga, bandzo kitarriga ning lisandus klaver. Louis Armstrong Louis Armstrong oli USA jazztrompetist ja laulja. Trompeti- ja kornetivirtuoosina alustas ta juba 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven. Ta avaldas jazzi arengule tugevat mõju. Tema karismaatiline lavakäitumine ja hääl olid tuntud peaaegu sama palju kui trompetimäng
JUUTIDE MUUSIKA Anette Mägi 7.c klass 2016 Juutide Muusika o Vaimulik muusika o Levis kristlaste hulka o On saanud mõjutusi teistelt rahvastelt o Alates 16. saj. enamik muusikast moll-helilaadis o Klezmer · Tähendas muusikainstrumenti, hiljem tähendus laienes · Viiul, klarnet, tromboon, akordion · https:// www.youtube.com/watch?v=9IOQ9ARwj38 Juutide muusika (2) o Sefardi · Ladino keeles · Esitajaks naised · Balkani poolsaare ja Araabia muusikale iseloomulikud · https:// www.youtube.com/watch?v=ZCgZnn0ud xw Tuntumad pillid o Sofar - Kõverast oinasarvest valmistatud sarvepill · https://www.youtube.com/watch?v=VlRH vM9xeSQ&nohtml5=False o Halil Roopillitaoline instrument Toora o 11. saj
Reet Kromel- laulja "Horre Zeigeri orkester" "Kiigelaulu kuuik " "Weekend Guitar Trio" 6 New Orleansi jazzi kujunemine New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 20 sajandi vahetusel. Suuremate puhkpilliorkestrite parimatest mängijatest moodustati väiksemaid ansambleid, millel oli kerge leida esinemisvõimalusi. Need ansamblid olid tegelikult miinimumini vähendatud koosseisuga puhkpilliorkester. Vaskpillidest oli alles ainult kornet ja tromboon, puupillidest klarnet, rütmi eest hoolitsesid tuuba, bandzo ja trummid. Aja jooksul asendati tuuba, bandzo ja kornet jazzorkestris kontrabassi , kitarri ja trompetiga ning võeti kasutusele klaver. Sellistes orkestrites mängib meloodiat kornet või trompet, klarnet improviseerib kõrges registris, tromboon täidab bassikäike ja täidab alumist registrit. Ülejäänud pillid moodustavad rütmigrupi. Jazzi algaastatel mängitud muusikat tavaliselt ei noteeritud. See muusika sündis
Josquin Desprez Johannes Ockeghem Orlandus Lassus Guillaume Dufay Orelile mõeldud muusikat. Esimesed instrumentaalmuusika näited on tokaata muusika töötlused või seaded. Ansamblimuusikas olid enam levinud tantsud, mida esitati paari kaupa. Neid mängiti ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. Klahvpillid: orel, klavikord, klavessiin Puupuhkpillid: plokkflööt, pommer, fagott, krummhorn Vaskpuhkpillid: trompet, tromboon, tsink Keelpillid: viola da gamba, viiuli eelkäija Villanella, balletto, frottola, šansoon Sonata, canzon, ricercar, toccata Vasta küsimusele: Mida tähendab ilmaliku noodi väljaannetes märge 'laulmiseks või mängimiseks?' 1. Kõike helisid võib laulda 2. Helisid võib jagada lauljate ja pillide vahel 3. Kõiki helisid võib mängida vabalt valitud pillidel 4. Helisid võib laulda pillide dubleerimisel Milles seisnes Martin Lutheri kirikureform?
Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dixielandansambli koosseisu kuuluvad trompet (varem kornet), klarnet, tromboon, banjo (või seda asendav kitarr), bass (kõige arhailisem ontuuba, hiljem hakati kasutama kontrabassi), löökpillid ja klaver (klaver tuli koosseisu hiljem). Juba Chicago koolkonnas olevat juba liitunud kasaksofon, kuid Euroopas hakati saksofoni kasutama alles kaheksakümnendail. Vanades dixielandansamblites ja ka mõnedes hilisemates koosseisudes on kasutatud kahte trompetit. On ka muid koosseisulisi võimalusi. Eesti dzässmuusikuid Siim Aimla (saksofonist)
piirile, mis asub Virginia ja Pennsylvania vahel. Dixieland, mis töötati välja New Orleansis, on üks džässmuusika varaseimaid stiile. ★ Lõplik Dixielandi heli luuakse ühe instrumendi (enamasti trompetiga). Tavaliselt mängitakse meloodiast äratuntav variatsioon ja muud instrumendid improviseerivad selle järgi. ★ Nii nagu teistes jazzi liikides rõhutatakse dixielandis 2/4 lööki. ★ Dixieland-ansambli koosseisu kuuluvad trompet, klarnet, tromboon, banjo, bass ,löökpillid ja klaver (klaver tuli koosseisu hiljem). Louis Armstrong 1901-1971 ★ Oli USA džässtrompetist ja laulja. ★ 1920. aastate algul alustas stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven. ★ Armstrong avaldas jazzi arengule tugevat mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. ★ Tal oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompetiheli meenutav hääl, mida ta
padrunikestade ja mürsuhülsside valmistamiseks Füüsikalised omadused Messingi tihedus on sõltuvalt koostisest 84008700 kg/m³. Messing on pareminisepistatav kui pronks või tsink. Suhteliselt madala sulamistemperatuuri (olenevalt koostisest 900940 °C) ja sulametalli voolamise omaduste tõttu on teda suhteliselt lihtne valada. Messingi erisoojus on 3,77 kJ/kg/K. Kasutus Heade akustiliste omaduste tõttu kasutatakse messingit sageli puhkpillide valmistamiseks (tuuba, tromper, metsasarv, tromboon jpt). Alumiiniumilisand muudab messingi tugevamaks ja korrosioonikindlamaks. Alumiiniumilisandi korral moodustub messingi pinnale väga kasulikalumiiniumoksiidi Al2O3 kiht. See on nii õhuke, et on õigupoolest läbipaistev ja kahjustuse korral paraneb iseenesest. Samamoodi mõjub tinalisand. Neid kaht metalli kasutatakse niinimetatud mereväemessingite koostises, mis on mõeldud kokku puutuma mereveega. Raud, alumiinium, räni ja mangaan muudavad messingi kulumis- ja purunemiskindlamaks
Fourth level Svingil on kiikuv ja õõdsuv Fifth level rütmika. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Bigbändid ja pillid Svingmuusikat esitavateks Svingis sulasid ühte kaks pillideks olid klarnet, tendentsi orkestraalne ja saksofon, trompet, tromboon, solistlik. klaver, kontrabass ja Solisti pillitämber kõlas trummid. bigbänfi toetusel säravamaks Vajadus suuremate ja kui kunagi varem, seetõttu võimsamate kõlajõuga kerkis 1930. aastatel esile orkestrite järgi kujunesid palju suurepäraseid svingiajastul välja täiesti uut instrumentaliste. tüüpi jazz-koosseisud -Bigbändid Benny Goodman Klarnetist Benny Click to edit Master text styles
Asutatud on puhkpilliorkester 1950. aasta sügisel ja see on TTÜ esindusorkester. 2014. aasta sügisel alustas orkester oma 65. Hooaega peadirigendiga, Tarmo Kivisilla, juhatamisel. Külalisdirigentdik oli Diana Mäeväli. Kahjuks ei leidnud internetis mõlema nimetatud isiku kohta informatsiooni. Pillimängijate koosluses on TTÜ tudengid, vilistlased ja ka osad õppejõud. ''Klassikaga uude aastasse'' orkestris olid pillideks oboe, saksofon, fagott, metsasarv, bariton, flööt, trompet, tromboon, tuuba, bariton, kontrabass ja nendele lisaks oli ka löökpilliderühm. Pidevalt tegutsedes on orkester marssinud nii laulupeo rongkäikudes kui esinenud TTÜ mitmesugustel üritustel. Ürituse kavas olid välja toodud ühed muusikamaailma suurtegijad. Nendeks olid Jean Sibelius, Ludwig van Beethoven, Priit Raik Dimitri Shostakovich, Phillip Sparke, Georges Bizet, Ottorino Respighi ja Leonard Bernstein. Kokku esitati üheksa teost ja publiku soovil ka üks lisalugu
Meloodia on sama paindlik kui rütm, meloodiad on voolavad, duur- helilaadis kasutatakse sageli III, V ja VII astet, 3. Pop-, rock ja klassikalise muusika meloodiat on lihtne iseloomustada. Jazzil on peamine improvisatioon ning keerukamad noodid. 4. Jazz - muusikat esitatakse tavaliselt 3-8 liikmelises ansamblis või kuni 17 liikmelises bigbändis. Jazz- ansambel koosneb meloodia - ja rütmigrupist. Pemisteks soolopillideks on kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, vibrafon ning tromboon. Rütmipillide ülesanne on hoida tempot, lisada rütmierksust ja toetada harmooniaid, mis on iseloomulikud jazz muusikale. 5. Bigbändiga esitatakse svingi, seal on rohkem koosseise. 6. Chicago, üheks põhiliseks jazzmuusika keskuseks oli New Orleans, kus toimusid pidustused ja festivalid koos aafrikapäraste tantsude ja muusikaga. 7. Euroopasse levis jazz 1920. aastal, siis jõudis orkester oma tuuriga Euroopasse. 8. 20
rüütlilaulikud; algul õukonna teenistuses, keskaja lõpul koondusid linnamuusikute tsunftidesse häälsusmitme-ühe- või Valitsevale ühehäälsusele lisandus lihtne mitmehäälsus (organum). Kirikumuusikas 8. saj.-st orel. Ilmalikus muusikas fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, tromboon. pillid käsitrumm, tamburiin. Vaimulikus muusikas gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus muusikas rüütlilaul, vormidzanrid, instrumentaalne tantsuvorm estampii. Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu autor anonüümne; esimesed nimepidi tuntud autorid Leoninus ja Perotinus (12./13. saj.).
elekrooniliste rocki pillidega ja souli ning rhythm and bluesi rütmidega JAZZROCK Mõiste jazzrock hakkas levima 60.aastate lõpul seoses ansamblitega Blood, Sweat &Tears ja Chicago, mis olid oma koosseisult omamoodi ühenduslüliks traditsioonilise rock-ansambli ja suure jazz-orkestri (bigband) vahel. Tavapärase rütmigrupiga liitus 3-4 mängijast koosnev puhkpillirühm, kus olid juurde tulnud trompetid ja tromboon. Jazzrock'i arengus mängivad põhirolli nn. jazz'i taustaga muusikud. Esimese tippmuusikuna astus traditsioonilise jazz'i radadelt sammu rock'i suunas trompetist Miles Davis. FUSION 1970.aastate keskel oli jazzrock asendunud mõistega fusion (ingl.k. sulam), kuna suur osa selle suuna tuntumatest esindajatest ei piirdunud ainult jazz'i ja rock'i ühendamisega, vaid said ideid mujaltki (Chick Corea). Herbie Hancocki kui musta muusiku puhul on
et alustasid tegevust 2014.aasta septembris. Peamiste muusikažanritena viljelevad nad funki, souli, beati ning groove’i. Koosseisu kuulub kokku kaksteist inimest: 1. Elina Hokkanen - vokaal 2. Jana Kütt - vokaal 3. Kristel Denisov - vokaal 4. Karl Madis Pennar - kitarr 5. Aare Varusk - klahvid 6. Karl Tammaru - bass 7. Kristjan Mängel - trummid 8. Jan Kulbin - perkussioon 9. Lauri Kadalipp - saksofon 10. Tobias Tammearu - saksofon 11. Kevin Müürsepp - tromboon 12. Aigor Post – trompet Foto pärineb koosseisu Facebook'i lehelt Valisin sellise koosseisuga kontserdi just seetõttu, et see tundus minu jaoks huvitav. Paljusid nendest nimedest olen ka varem kuulnud. Näiteks Karl Madis Pennar osales eelmise hooaja Eesti otsib superstaari projektis ning Lauri Kadalipp on jõudnud kahel korral Eesti laulu finaali, kogudes tuntust ukulele mängijana ning hea laulukirjutajana. Kollektiivi kontsert ise algas kell 22.30, kui koosseis tuli lavale
kontsert oli pühendatud. Kontserdi eesmärgiks oli inimeste tähelepanu juhtimine HIV levikule ja samuti ka sellest hoidumisele. Kontserdil esinesid Mikk Saar, Aile Asszonyi, Lenna Kuurmaa, Heldur-Harry Põlda, Siiri Sisask, Dwight West, Estonia Seltsi segakoor ja XXI Sajandi Orkester mida dirigeeris Erki Pehk. Kontserdi algul kõlas ,,Näkineiu laul kuule" ooperist Rusalka, mida esitas Aile Asszonyi. Eriti jäi kõrva aga tromboon ning solisti hääleulatus. Aile Asszonyi on õppinud kuulsa itaalia tenori Carlo Bergonzi käe all. Järgnes laul ,,Teel koju" mida esitas Siiri Sisask, kes oli nii pianisti kui ka solisti rollis. See lugu läks mulle väga hinge ja pani mind mõtlema. Sellele loole järgnes kohe teine väga hea lugu Tõnis Mäe loomingust ,,Ballaad", mida esitas Mikk Saar. Mikk Saare esituses olnud lood jäid mulle sel kontserdil kõige enam meelde kuna tal on puhas ja selge hääl täpselt, selline
Kõik see kokku moodustabki tema mitmekülgse ja isikupärase helikeele. Sama vastuoluline on ka tema komponeerimisstiil ja materjalikasutus, kus segunevad strukturaalne (korrastatud ja süsteemidele allutatud) mõtlemine ning intuitiivne (vahetu ja tunnetuslik) lähenemine. Olulisemad teosed. Kammerteoste sari "Sequenza IXIV" (19582002), milles iga teos on mõeldud erinevale solistile (flööt, harf, naishääl, klaver, tromboon, vioola, oboe/sopransaksofon, viiul, klarnet/altsaksofon/bassklarnet, trompet, kitarr, fagott, akordion, tsello) ning kõik teosed on ülivirtuoossed. "Sinfonia" 8 lauljale ja orkestrile (1969), mis on üks varase postmodernismi tähtteoseid. Tal on ka 5 ooperilaadset lavateost, nt "Opera" (1970). Modernism Postmodernism 1) Suletud vorm 1) Avatud vorm või antivorm
13. 2 murrangulist sündmust: tekkis noodikiri ja mitmehäälne laulmine. 14. Organum kujunes välja 9. sajandil. Vormi kõrgpunkt oli 12. sajandil. Aluseks oli Gregooriuse koraal ja lisahääled liikusid Gregooriuse koraaliga paralleelselt. Motett tekkis 13. sajandil. Aluseks Gregooriuse koraal, mille kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. 15. Poogenpillid: fiidel, rebekk. Näppepillid: harf, lauto, psalteerium, rataslüüra 16. Puhkpillid: torupill, salmei, trompet, tromboon. Löökpillid: trummid, taldrikud, kellad, kastanjetid, käristid.
Itaalias valitses erakordne zanriterohkus vokaalpolüfoonias: 1) frottolla- õukondlik laulutüüp 2) vilanella- laul, mis matkib ravamuusika stiili 3) balletto- tantsulaul 4) madrigal- eriti peen kõrgharitlaste koosmuitseerimise vorm *madrigal-soolomadrigal-ooper-madrigalikomöödia *14-16 sajandil mängiti pillidega vokaalmuusika seadeid- canzon, sonata, ricercar *klahvpillid: klavessiiin, klavikord, orel *puhkpillid: dulcian, pommer, plokkföödid, trompet, tromboon, krummhornid, tsink *keelpillid: lauto, vioola da gamba, viola da braccio *ansamblimuusikas olid levinud tantsud, neid mängiti selstkonnamuusikana: branle, pavaan, galliard
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
