Transpordi infrastruktuur · Teed · Tanklad · Parklad · Auto remondi ja hooldekeskused · Autojuhi õppekeskused Logistika mõiste. Logistika all mõistetakse kaubavoo,rahavoo ning informatsioonivoo juhtimist. Logistika on nende voogude planeerimine ja juhtimise kunst, mille tulemusena kaubad liiguvad lisaväärtust saades. Logistika erivaldkonnad on : hankelogistika, tootmislogistika, jaotuslogistika ja korjelogistika. Transpordi logistika. Transpordilogistika on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Transpordilogistika eesmärgiks on tagada transpordisüsteem toimimine optimaalsete kuludega ehk teisisõnu efektiivne vedude korraldamine. Transpordilogistika ülesanded: · Transpordisüsteemide loomine, marsruutide ja transpordiahelate loomine. · Transpordiprotsesside planeerimine eri transpordiviiside tarvis kombineeritud vedude puhul. · Transpordivahendite planeerimine.
inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. · The objective of logistics is insure that the final customer received the right product, at the right time, in the right place, at the right cost, in the right condition and in the right quantity Logistikasüsteem koosneb allsüsteemidest; Tootmislogistika; Hankelogistika; Jaotuslogistika; Transpordilogistika; Laologistika; Kaubanduslogistika; Klienditeenindus; Tagastuslogistika INIMKESKNE LOGISTIKA Inimkeskne logistika on vahetult seotud inimeste eksisteerimise eluliste vajadustega (toit, rõivad, majutus, transport) ning iga inimese ja perekonna elu ja tegevusega ning hõlmab perelogistikat, haridust, tervishoidu, turismi, militaarvaldkonda ja teisi jõustruktuure (politsei, kiirabi, päästeteenistus,
-Tarne optimaalse veoketi maaramine etteantud kriteeriumide järgi -Konteinerite liisimisteenused -Marketingi- ja nõustamisteenused transpordisektoris; o Kaubavoogude uurimine ja analüüs; o Transpordiseadmete marketing; o Näituste korraldamine; -Rahvusvahelised projektid transpordilogistika ja infotehnoloogia valdkonnas. 5 KAUBAVEO KORRALDAMINE Erinevalt varasemalt seaduses sätestatust, maksustatakse kaubaveoteenused ja selliste vedude korraldamise teenus sarnaselt kõigi teiste teenustega, kui teenuse saaja on mõnes liikmesriigis
marsuudil ja ühes ja samas lastiruumis Pisipakk pakk, mille kaal ei ületa 35kg Laadimisühik konteiner, konteineralused, vahetuskered TEU 20 jalane konteiner 6,1x2,4x2,6 Turuga seotud tegurid: konkurents, sihtturgude asukoht, konkreetse riigi transpordipoliitika, vedude tasakaalustatus, vedude perioodilisus Klienditeeninduse tegurid: sagedus, transpordiaeg, regulaarsus, kättesaadavus, mugavus, turvalisus, kontrollitavus, paindlikkus 6.5 Transpordilogistika funktsioonid - Kauba liikumistee kujundamine: marsruut, ring, intervall ja veeremi kasutamise näitajad - Sobivaima veoviisi valik: erinevate veoviiside eelised ja puudused - Valikukriteerium: veoteenuse maksumus ja tasuvus - Sobivaima veovahendi (veeremi) valik: jaotusautod, vedukid, haagised, autorongid - Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine: 1PL (kauba omanik müüb ise); 2PL (vedajad, kes pakuvad transporditeenust); 3PL (ekspediitorid,
infosüsteemides ja saadetise markeeringul. pisipakid saadetis, mille kogukaal ei ületa 35 kg ja mis koosneb ühest pakkeühikust. Pisipaki pakkeühiku (veopakend, pakkeüksus) pikkus ei ületa kaht meetrit ja pikkus pluss ümbermõõt ei ületa kolme meetrit. ii. Turuga seotud tegurid iii. Klienditeenindusega seotud tegurid, sh teenindustaseme näitajad Transpordilogistika funktsioonid i. Kauba liikumistee kujundamine Marsruut veeremi teekond veol algpunktist lõpppunkti ring lõpetatud liikumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti intervall ajavahemik ükskõik millises marsruudi punktis kahe üksteisele järgneva auto vahel, mis töötavad sellel marsruudil ja mis liiguvad ühes ja samas suunas Veeremi kasutamise näitajad: valmeid ii.
EESMÄRK? Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. The objective of logistics is insure that the final customer received the right product, at the right time, in the right place, at the right cost, in the right condition and in the right quantity LOGISTIKASÜSTEEM KOOSNEB ALLSÜSTEEMIDEST Tootmislogistika; Hankelogistika; Jaotuslogistika; Transpordilogistika; Laologistika; Kaubanduslogistika; Klienditeenindus; Tagastuslogistika TARNEAHEL Logistika kesksed eesmärgid on majanduslik tõhusus, klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikkus. Logistika puudutab tegevusalasid, mille keskmes on materiaalsete väärtuste ja info liikumine ning selle ettevalmistamine, alates toorainest ja lõpetades lõppkliendiga ja hõlmates ka üha suuremat tähtsust omandava tarvitatud kaupade ja pakendite korje. TARNEAHEL
sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid osi. Puudused enamikel juhtudel ei võimalda kaupade ja reisijate “uksest-ukseni” vedu; on mõningatel juhtudel, võrreldes auto- ja raudteetranspordiga, aeglasem; reeglina esineb vajadus kaupade ümberlaadimiseks või reisijate ümberistumiseks; erandjuhtudel – suur keskkonnareostuste oht (laevaavariide puhul kütuse ja mürgiste kaupadega);
· Vedude tasakaalustatus kas vedajal on võimalik saada tagasikoormat. Kui kaup viiakse punktist A punkti B, siis kas tagasi sõidetakse tühjalt või täis. · Vedude perioodilisus juhivedu või liinivedu. · Siseriiklik või rahvusvaheline transport täiendavad kulud tollivormistusele, kaubadokumentatsioonile jne.Mida rohkem riigipiire ületatakse, seda suuremad kulud. LOGISTILINE PAKENDIPÜRAMIID MODULAARSE PAKKIMISE NÄIDE TRANSPORDILOGISTIKA ÜLESANDED · Transpordiahelate loomine ja juhtimine. · Transpordi ladustamise protsesside tehnoloogilise ühtsuse tagamine. · Transpordiprotsesside integreerimine tootmis- ja ladustamisprotsessidesse. · Sobivama transpordiliigi valik. · Optimaalsete veomarsuutide planeerimine. · Transportteenuste tellimuste täitmise organiseerimine ja kordineerimine ehk kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise tagamine.
Nii konsolideerimine kui distributsioon teenivad mõlemad üht ja sama eesmärki - parandada teenindamist, tuues kaubad kliendi jaoks sobivasse piirkonda. Kliendi rahulolu tagamine Vahel on kliendi rahulolu kindlustamisel ainsaks motiiviks laopidamine kliendile sobivas kohas. Laopidamine sellises paikkonnas ei pruugi olla optimaalne lahendus ja on õigustatud ainult kliendi nõuete täitmise seisukohalt. 20. Transpordi osa logistikas Transpordilogistika tegevusvaldkonnad ja funktsioonid Transpordi ehk veonduse all mõistetakse kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamist ühest kohast teise. Tegevusvaldkonnad: sobiva transpordiliigi valik, sobivaima veovahendi valik, kauba liikumistee kujundamine; kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine, kauba liikumiseks otstarbeka teeninduskompleksi kujundamine ja töölerakendamine, kauba ratsionaalne käsitlemine kogu liikumistee vältel.
1100x1100mm. Ülejäänud on vähem levinud. Kaupade vigastused ja nende vältimine 26. Millised on transpordikulusid mõjutavad tootega seotud faktorid? Kauba tihedus, väärtus, lastitavus, kaubakäsitluse lihtsus, asendatavus, vasutusrisk ja toote eriomadused. 28. Kaupade vigastused ja nende vältimine. - Rullpingutiga vööd Hoob-pinguti Nurgakaitsed Kiilud ja raamid Katted Koormapadjad jne. 29. Millega tegeleb transpordilogistika (vähemalt 5 ülesannet) - Trantspordiahelate loomine ja juhtimine - Trantspordi ja ladustamise protsesside tehnoloogiliste ühtsuste tagamine - Trantspordiprotsesside integreerimine tootmis- ja ladustamisprotsessidesse. - Sobivaima trantspordiliigi valik - Optimaalsete veomarsruutide planeerimine - kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise tagamine - kauba ratsionaalne käsitlemine kogu liikumiste vältel. 30. Kuidas määratakse transporditeenuste kvaliteeti (vähemalt 5 kriteeriumi)?
on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; d. omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; e. omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; f. on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid osi. Puudused: a. enamikel juhtudel ei võimalda kaupade ja reisijate “uksest-ukseni” vedu; b. on mõningatel juhtudel, võrreldes auto- ja raudteetranspordiga, aeglasem; c. reeglina esineb vajadus kaupade ümberlaadimiseks või reisijate ümberistumiseks; d. erandjuhtudel – suur keskkonnareostuste oht (laevaavariide puhul kütuse ja mürgiste kaupadega); e
) Rahvusvaheliste turgude aktiivne areng a. Sisseostude globaliseerumine b. Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele c. Kaubaturu sõltuvus transpordisüsteemi efektiivsest funktsioneerimisest d. Turu nõudmiste pidevad muutused e. Tootmistegevuse kontsentreerumine teatud regioonidesse, samas kui tarbijad paiknevad hajutatult f. Tootmise mastaabiefekt VS Spetsialiseerumine g. Kulude ja riskide minimiseerimine 2. Transpordilogistika (ülesanded, transpordilogistikat mõjutavad tegurid) Tootega seotud faktorid a. Tihedus – toote massi ja ruumala suhe b. Lastitavus – ruumi kokkuhoiu efekt transportimisel, mil määral kaup täidab transpordi ruumi c. Kauba käsitluse lihtsus – sarnased kaubad või kaubad, mida saab olemasoleva tehnikaga laadida, on odavamad. d. Kahjustatavus – kõrge ühikuväärtusega (hinnaga) kergesti kahjustuvate ja
logistika kogukuludes üldjuhul võib nii väheneda kui ka teatud tingimustel suureneda ei muutu väheneb suureneb Kuidas on omavahel seotud üldjuhul transpordi- ja laokulud? transpordi- ja laokulusid tuleb käsitleda üksteisest lahus, ühe muutumine ei saa mõjutada teise muutumist transpordikulude vähendamisel vähenevad ka laokulud transpordikulude muutumine ei põhjusta üldjuhul laokulude muutumist transpordikulude vähendamisel suurenevad laokulud Transpordilogistika ülesanneteks pole sobivaima transpordiliigi ja veovahendi valik kauba liikumise kindlustamine ja liikumise juhtimine kauba maaletollimise, maalt väljatollimise ja transiiditollimise protseduuride juhtimine ning korraldamine kauba liikumistee kujundamine ja kauba ratsionaalne käsitlemine liikumisteel Millises järjestuses toimub transpordilogistikas üldjuhul valikute langetamine? veoviisi valik, veomarsruudi valik, veovahendi valik veoviisi valik, veovahendi valik, veomarsruudi valik
_ turvalisus – kaupade ja reisijate kaitstus õnnetuste ja varguste eest _ kontrollitavus – võimalus jälgida veovahendite kulgemist ja graafikust kinnipidamist ning võimalus teavitada teisi osapooli vastavatest muutustest _ paindlikkus – transpordisüsteemi võime adapteeruda muutustega seoses eelneva või järgneva transpordisviisiga (näit. aja, veovahendi, kauba pakendi, kaupade käsitsemise jms suhtes). Transpordilogistika funktsioonid: • Kauba liikumistee kujundamine • Sobivaima veoviisi valik • Sobivaima veovahendi (veeremi) valik • Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine (st kas teha seda ise või osta sisse) – Kauba liikumiseks otstarbeka teeninduskompleksi kujundamine ja töölerakendamine – Kauba ratsionaalne käitlemine kogu veoprotsessi vältel Kauba liikumistee kujundamine - Veoteenuse maksumus veo tellijale
kooskõlas klientide muutuvate nõudmistega. · Teenindustaseme mõõtmine kaubaveol (neli kriteeriumi) Sagedus veeremitüübi väljumiste arv ajaühikus (tund, ööpäev jne) Veoaeg ajavahemik, mis kulub transpordivahendil jõudmiseks lähtepunktist sihtpunkti Regulaarsus võime pidada kinni väljumiste ja saabumiste ettenähtud ajagraafikust Kättesaadavus võime osutada klientidele veoteenust just siis, kui selle järgi on vajadus 10. Transpordilogistika · Mõjutegurid (toote, turu ja klienditeenindusega seotud tegurid) Tootega seotud tegurid: toote tihedus massi ja ruumala suhe, lastitavus kandejõu ja veokasti ruumala kasutamise aste kaubakäitluse lihtsus kahjustatavus Turuga seotud tegurid: veoviisi sisene ja veoviiside vaheline konkurents, sihtturgude asukoht konkreetse riigi transpordipoliitika, vedude balansseeritus (tagasikoorma võimalus), vedude perioodilisus
Ekspedeerimine on kaubavedude korraldamine ja veoga kaasnevate teenuste osutamine VÕS peatükk 43 Tegemist on ajas ja ruumis toimuva protsessi juhtimisega. Ekspedeerimise objekt logistika kontseptsioonist lähtuvalt Veosed e kaubad (ka materiaalne voog), millega kaasneb: info (voog) finantsid (voog) e raha liikumine teenuste jada ajalises järgnevuses (teenuste voog) Millele lisanduvad: Varu (d) Sekundaarne voog transpordilogistika käsitlemine sekundaarse voo mõiste all transpordipakendite, veoühikute (konteinerid, vahetatavad furgoonid ja teiste intermodaalsete tehnoloogiate veoühikute) ringlust. Kaubad (kaubavoog) Kaubavoog (materiaalne voog) on toore, komplekteeritavad või toode, mille ajas ja ruumis liikumisel teatava intervalli läbimisel lisandub lisaväärtus teenuste (transport, ladustamine jne) või tehnoloogilise töötlemise tulemusena
uksest ukseni teenust, paindlikkus (kaupade valik, mille transporti on vedaja võimeline teostama ja tema võime rahuldada kaubasaatja erinõudmisi). kaupade kahjustumise ja kaotsimineku tase veoprotsessi käigus, vedaja suutlikkus osutada teisi teenuseid peale põhitransporditeenuse (kauba peale- ja mahalaadimine, tollimine, ladustamine jne.). Eri transpordiliikide klienditeeninduse näitajad on erinevad, varieerudes transpordiliikide kaupa Transpordilogistika ülesanded. Transpordivahendite parameetrite kooskõlastamine transpordiprotsessi osaliste vahel · Ohtse transporditehnoloogia kasutamine, tegevuse kooskõlastamine transpordiprotsessi osalistega · Veoliigi ja veovahendi tüübi valik · Ratsionaalsete veomarsruutide väljatöötamine · Transpordi ja muude veoste liikumisega seotud tegevuste kontroll, kasutades tänapäevaseid infotehnoloogilisi vahendeid Transpordiprotsessi planeerimine koostöös laondus- ja tootmistegevusega.
Millised tegurid on aidanud kaasa transpordi tormilisele arengule viimase poolsajandi kestel? 2. Millised on peamised kaupade transportimisele esitatavad nõuded? 3. Millised on peamised reisijatranspordile esitatavad nõuded? 2.2. Transpordisüsteem ja transpordilogistika Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastasti- kuses sõltuvuses.
annaabi.ee 
