Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tehakse ja mis seadmeid kasutatakse teede seisukorra jälgimisel ?
  • Miks ja kuidas neid rakendatakse ?
  • Kuidas antud deformatsioon(id) inventeeritakse ?
 
Säutsu twitteris

  • Eesti teede arengu lühiajalugu ja teehoolde ajalugu, 1928 välja antud maanteeseadus;
    1669 Rootslased kaardistasid1816 pandi teekohustus talupoegadele,1918 loodi maanteeamet , 1928 kehtestatakse maanteeseadus, 1958 hakati TIPis õpetama , alates 2011 neli regionaalset asutust
  • Teeseaduse punktid, mis on seotud teehooldega;
    Teehoid , Tee ehitamine, Te remontimine, tee hooldamine Tee suhtes esitatavad nõuded(Tee seisund), Teehoid (tee remontimine, teehoiu järelvalve, tegevusluba ,),
  • Tegevusloa väljastamine, nõuded;
    luba antakse füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on täitnud nõuded vastava teehoitöö tegemiseks luba on vaja ehitamiseks, sildade ehituseks, projekteerimiseks, ekspertiisiks, järelvalveks Firmal peab olema vähemalt üks paberiga töötaja, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus libeduse tõrjel, puhastamisel korrashoiul ei pea tegevusluba olema.
  • Eesti teedevõrgu olem;
    Riigimaanteed 16472km, sh põhimaanteed tugimaanteed kõrvalmaanteed rambid ja ühendusteed, kohalikud teed ja erateed, linnatänavad ja teed - kokku 58000km
    Katted -asfalt, mustkate, tuhaga stabiliseeritud, pinnatud kruus, kivikate, kruusa ja pinnasteed
  • Hooldustööde organiseeritus riigimaanteedel;
    Varasemad teedevalitsused on kaotatud , tööd teevad riigiettevõtjad-Tartumaa teed, pärnumaa teed, saare teed, võru teed-ühinesid eestimaa teedeks mujal riigi osades teevad teehoolrt lepingu alusel eraettevõtted
    hooldetööde juhtimine on jaotatud nelja regionaalse ameti alla
  • Maanteehoiu rahastamine ;
    riigieelarves vahendid, mille suurus vastab vähemalt 75%-le kütuseaktsiisist (v.a. erimärgistatud kütus ) ja 25%-le erimärgistatud kütuse aktsiisi kavandatud laekumisest. Raha jaotus kohalikele ja riigimaanteedele määratakse teeseadusega. Aktsiisist saadav summa on seda väiksem,mida suurem on välisabi osakaal ja omatulu
  • Maanteehoolde rahastamine;
    Tavahooldust finantseeritakse tegevuskuludest
  • Maanteede hoolduse finantseerimise juhend;
    Tavahoolduse finantseerimine Tavahooldust finantseeritakse tegevuskuludest. Tehtud tööde mahulist arvestust ei toimu, tasumine toimub maantee nõutava seisundi tagamise eest.Tavahoolduse tegemise eesmärgiks on selle koosseisu kuuluvate töödega maanteede nõutavate seisundinõuete tagamine.
    Tavahoolduse koosseisu kuuluvad punktides 1.1.-1.16. toodud tööd.(järelvalve, puhastamine kruusateed, kraavid , haljastus , sillad , truubid, talihoole
    Perioodilise hoolduse finantseerimine Tehtud tööde kohta peetakse mahulist arvestust.Tööde vastuvõtmine toimub aktide alusel.Perioodilise hoolduse tegemise eesmärgiks on selle koosseisu kuuluvate töödega tee-elementide kulumise ja kahjustuste tagajärgede kõrvaldamine ning maanteede seisunditasemete nõuetele vastavuse võimaliku mahajäämuse likvideerimine ühekordse või mahuliselt määratud tegevusega , tagades olemasoleva katte säilimise ja tee vastamise kehtestatud nõuetele. Perioodilise hoolduse koosseisu kuu luvad punktides 2.1.-2.14. toodud tööd, mida finantseeritakse tegevuskuludest ja investeeringutest.
  • Teedele mõjuvad koormused – mis mõju avaldavad ja seos katendiarvutusega;
    liikluskoormus -täismass-teljekoormus-rattakoormus(olulisim on raske liiklus . katendiarvutuse põhiosaks on koormussagedus, kus sõiduautode hulk ei oma tähtsust, sõiduautod mõjutavad vaid naastrehvidega katendit), ilmastik (temperatuur, niiskus, külmumine,) omakaal (nõrgad alad sood, rabad .
  • Külmakergete põhjused (külmaohtlik aluspinnas, aluspinnase külmumine, kõrge põhjavee tase),
    külmakerke seos pinnastega(möll, liiv, kruus), teede projekteerimise normidega ja katendiarvutusega; Tee külmakerke põhjus esineb ainult aluspinnastes, sealt ka min mulde kõrgused normides ja põhimõtted külmakerke arvutustes
  • Katendi ja selle erinevate kihtide töötamine (asfalt, alused);
    katendite koormuskindluse seisukohast kriitiliseks on tõmbepinged ja - deformatsioonid seotud kihtide alapinnas.
    ..ja survepinged sidumata kihtides ja aluspinnases.
  • Defektide seotus konstruktsioonist ( laiad , kitsad teed, õhukesed, paksud asfaltkatted);
    kui kiht on õhuke on selle tähendus kogu katendi koormuskindlusele väike. katte väsimine ei ole õhukese kattega katendite kriitiline näitaja. seega sidumata kandev kiht koormuskindluse kohapealt teekonstruktsiooni kõige olulisem osa. aluse defektid väljenduvad roobastena, kitsastel teedel on liikluskoormuse mõju koondunud tee serva, seega tekib tee keskele päts, laiadel teedel tekivad roopad paksu kattekihiga (asfalt) tekivad kihi alla tõmbedeformatsioonid. kordumisel tekivad väsimisdefektid (võrkpraod) katte väsimine on paksu kattega katendi seisundi kriitiliseks näitajakskitsaste õhukesekatteliste teede ristprofiil mõjutab oluliselt põiksuunaliste ebatasasuste ehk sõidujälgedevahelise harja teket, mida kitsam on tee seda kiirem on harjakõrguse kasv
  • Liikluskoormuse seos defektide tekkega;
    eelmises kirjas-roopad,väsimne
  • Ilmastiku seos defektide tekkega;
    katendile mõjuv ilmastikukoormus tekib temperatuuri ja niiskustingimuste ning nende muutuste ja külmumise mõju tulemusena. temperatuur mõjutab nt bituumeniga seotud kihte, kõrgel temperatuuril jäikus väiksem. Niiskus mõjutab eriti kergkattega teid, tekivad püsivad deformatsioonid sidumata kihtides-roopad(vaja kraave ). külmaga tekivad kerked, praod , mida paksem alus seda väiksem külmakerge
  • Katendikihtide omadused ja töötamine – bituumeniga seotud ja sidumata kihid;
    bituumeniga seotud- elastsusmoodul ja poissoni tegur, väsimiskindlus, deformatsioonikindlus, kulumiskindlus, ilmastikukindlus, pragunemiskindlus sidumatataastuv ja taastumatu deformatsioonikäitumine,materjalide nõuded, niiskustingimused , tihedus
  • Mis piirkondades on erinevates katendikihtides suurimad pinged ;
    katendis on peapingete summa kõoge suurem pealmise sidumata kihi pinnal. sügavamal pingete summa väheneb kuni teatud piirini, peale mida see uuesti kasvab
  • Materjalide tugevusnäitajate seos niiskusega;
    elastsusmoodul(tugevus) sõltub niiskustingimustest. külmuvate peeneteraliste materjalide moodulid on kevadel väiksemad, kui suvel või sügisel. sama on olukord ka siis kui põhjavesi on aluspinnase pinna lähedal
  • Materjalide omaduste ja tingimuste mõju deformatsioonidele;
    materjalidel, mille
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused #1 Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused #2 Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused #3 Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused #4 Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused #5 Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused #6 Teede hooldus ja korrashoid - küsimused - vastused #7
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hannesmust Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Teemad

    • Eesti teede arengu lühiajalugu ja teehoolde ajalugu, 1928 välja antud maanteeseadus;
    • Teeseaduse punktid, mis on seotud teehooldega;
    • Tegevusloa väljastamine, nõuded;
    • Eesti teedevõrgu olem;
    • Hooldustööde organiseeritus riigimaanteedel;
    • Maanteehoiu rahastamine;
    • Maanteehoolde rahastamine;
    • Maanteede hoolduse finantseerimise juhend;
    • Teedele mõjuvad koormused – mis mõju avaldavad ja seos katendiarvutusega;
    • Külmakergete põhjused (külmaohtlik aluspinnas, aluspinnase külmumine, kõrge põhjavee tase)
    • külmakerke seos
    • Katendi ja selle erinevate kihtide töötamine (asfalt, alused);
    • Defektide seotus konstruktsioonist (laiad, kitsad teed, õhukesed, paksud asfaltkatted);
    • Liikluskoormuse seos defektide tekkega;
    • Ilmastiku seos defektide tekkega;
    • Katendikihtide omadused ja töötamine – bituumeniga seotud ja sidumata kihid;
    • Mis piirkondades on erinevates katendikihtides suurimad pinged;
    • Materjalide tugevusnäitajate seos niiskusega;
    • Materjalide omaduste ja tingimuste mõju deformatsioonidele;
    • Defektide tüübid ja nende teke;
    • Erinevate defektitüüpide võimalikud kõrvaldamis/ennetamismeetodid;
    • Defektid kruusateedel ja nende teke;
    • Defektide
    • Mis andmed lähevad sisse teeregistrisse ja mis nende andmetega peale hakatakse
    • Remondivajaduse otsustamine, mis alustel, kuidas ja kes
    • Defektisumma
    • Riiklik teeregister
    • Teeosad
    • Teede nummerdamine
    • Mingi suvalise punkti koordinaatide määramine teel
    • Tallinna teeregister
    • Tallinna teede hooldusremondist
    • Teede hooldus ja teede seisundinõuded
    • Mullete hooldamine
    • Kruusateede seisunditasemete kirjeldus;
    • Kruusateede hoolduse meetodid
    • Kuidas toimub teehoolde rahastamine Eestis, kuidas jaguneb (vastavalt teehoolde finantseerimise
    • juhendile) ja mis olid eelmise aasta ligikaudsed summad (2012). Mis põhimõttel jaotus toimub, nimetage igast
    • liigist vähemalt kolm tööd
    • investeeringuteks
    • perioodiliseks
    • Tavahoolduse
    • Perioodilise
    • Kuidas on omavahel seotud katendiarvutus liikluskoormuse mõistes ja defektide teke teedel
    • Kuidas tehakse ja mis seadmeid kasutatakse teede seisukorra jälgimisel? Kirjelda lühidalt saadavaid andmeid
    • ning lisa miks ja kuidas neid rakendatakse?
    • Defektide inventeerimine
    • Tee kandevõime hindamine
    • IRI
    • Roobas
    • Haardetegur
    • Fotografeeritakse katendit
    • Vaadates antud pilti, nimeta mis tüüpi defektiga on tegu. Nimeta kaks võimalikku põhjust antud
    • deformatsiooni(de) tekkeks ja 2. Kirjeldage mõlema põhjuse juures ühe lausega nende tekkemehhanismi antud
    • pildil nähtavas olukorras. 3. Kuidas antud deformatsioon(id) inventeeritakse ??? ja mis põhimõttel kantakse
    • aruandesse. 4. Kirjelda lühidalt mis saadud andmetega tehakse
    • Mis on kruusateede kulumiskiht, mis eristab seda tavalisest kruusast. Kuidas kulumiskiht taastatakse ja milleks
    • on see vajalik

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    103
    doc
    Inseneri eksami vastused 2009
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    82
    doc
    Eksami kordamisküsimuste vastused
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    638
    pdf
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    36
    docx
    Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted
    27
    doc
    Teedeehituse eksami vastused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !