TOIDUALLERGIA (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Kunstide Instituut
Tööõpetuse osakond
TOIDUALLERGIA
Referaat
Juhendaja : dotsent Kaie Papple
Tallinn 2011
SISSEJUHATUS
„Mis lõunaks on?“, „Kas ma saaksin ka?“. Ei möödu päevagi, ilma, et me mõtleksime söögile, kusjuures näljasena me eriti muust ei mõtlegi. Sööme, kui oleme õnnelikud; sööme, kui oleme kurvad. Toiduga tähistame nii suuri sündmusi kui ka muid erilisi hetki oma elus.
(L. Hammond, L. Rominger, 2005. Kokaraamat, toiduallergia lastele : 9).
Mis aga juhtub, kui toit, mida tahame, igatseme ja vajame, meid hoopis haigeks teeb?
„Teil on allergia !“ Selline diagnoos tekitab ebakindlust, pelgust ja küsimusi. Miks just minul? Mis seda põhjustab? Kuidas ennast ja oma lähedasi aidata? Mis allergiaga täpselt tegemist on jne.
Alati pole sugugi lihtne öelda, mis allergiat tekitab. Selleks võib olla palju erinevaid põhjuseid ja tegureid, isegi toit mida me igapäev eluspüsimiseks vajame. Paljud ei tule selle pealegi, et tervisehädasid võiks põhjustada allergia ehk ülitundlikkus mõne toiduaine suhtes. Krooniline nahapõletik või erinevad lööbed, kinnine või pidevalt tilkuv nina, astma , iiveldushood, kõhuvalud, seedehäired jne. Need on vaid üksikud näited kaebustest, mis võivad allergia korral esineda. (Allergia ja toit, 2004:7).
Allergiliste inimeste hulk suureneb aastast aastasse . Kuna ainuüksi toidust tingitud vaevuste käes kannatab umbes 10% lastest ja 5% täiskasvanutest, siis soovibki autor oma töös rääkida just toiduallergiast.
MIS ON TOIDUALLERGIGIA JA KELLEL SEE AVALDUB?
On inimesi, kellest ei saa kunagi allergikut ning on perekondi, kus allergia avaldub ühel või teisel moel kõikidel pereliikmetel. Miks?
Toiduallergiaks nimetatakse ülitundlikkust toiduanete suhtes, mille puhul moodustavad organismis toiduainete vastased vastuained. Toidu ja vastuaine vahelise reaktsiooni tulemusena vallandub allergia.