Töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu erinevused (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Tööleping (TL)
Käsundusleping (KL)
Töövõtuleping (TVL)
Võrreldavad omadused
Reguleerib töölepingu seadus
Reguleerib võlaõigusseaduse § 619-634
Reguleerib võlaõigusseaduse § 635-657
Mõiste
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik ( töötaja ) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile . Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi ), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija ) aga maksma selle eest tasu.
Alluvus
Töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja määrab töö tegemise koha, aja ja viisi.
Alluvussuhe puudub. Käsunduslepingus kirjeldatakse osutatav teenus, lepitakse kokku tasus.
Alluvussuhe puudub. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg.
Lepingu pooled
Töötaja ja tööandja.
Käsundisaaja ja käsundiandja.
Töövõtja ja tellija.
Tasu
Kokkulepitud töötasu vähemalt kord kuus ning tasu ei või olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Võimalik saada hüvitist ületunnitöö, öötöö ja riigipühadel töötamise eest.
Tasu tähtajaks, tulemuse saavutamisel või kokkuleppe.
Kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses.
Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
Kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist.
Kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane.
Tasu tulemuse saavutamisel või kokkuleppel.
Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
Eeldatakse, et töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest.
Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
Kui töövõtja on kohustatud asja tellijale üle andma muus kohas kui koht, kus asi töö tegemise ajal asub, ei muutu tasunõue sissenõutavaks enne asja üleandmise kohustuse täitmist.
Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
Töö tegemise aeg
Üldine norm
Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg).
Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas.
Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi.
Üldjuhul tööaeg algab töökohale jõudmise ja tööülesannete täitmise alustamise hetkest ning lõppeb tööülesannete täitmise lõpetamise hetkega, kuid on võimalik ka erandid.
Käsundisaaja peab töö tähtajaks valmis tegema.
Töövõtja peab töö tähtajaks valmis tegema.
7.-12. a
Lühendatud täistööaeg- 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
13.-14. a või koolikohustuslikul töötajal
Lühendatud täistööaeg- 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
15. a, kes ei ole koolikohustuslik
Lühendatud täistööaeg- 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul
16. a, kes ei ole koolikohustuslik ja 17. a

Lühendatud täistööaeg- 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Lepingu kestus
Töölepingu sõlmitakse tähtajatult, erandina tähtajaliselt.
Käsunduslepingu võib sõlmida tähtajalisena, tähtajatuna ning lepingupoole eluajaks.
Töövõtulepingu võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna.
Töö tegemise subjekt
Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult. Käsundisaaja võib käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi.
Töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.
Töövahendid
Töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid.
Käsundisaaja teostab töö või osutab teenust oma isiklike või tellija poolt antud materjalist ja töövahenditega.
Töövõtja teostab töö või osutab teenust oma isiklike või tellija poolt antud materjalist ja töövahenditega.
Puhkus
Töötajal on õigus põhipuhkusele:
- üldine norm 28 kalendripäeva (põhipuhkus)
- 35 kalendripäeva (alaealine, töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saav töötaja)
- 56 kalendripäeva ( haridus - ja teadustöötaja)
Lisaks on võimalik saada teatud tingimustel rasedus - ja sünnituspuhkust, isapuhkust, lapsehoolduse puhkust, õppepuhkust jne
Käsundisaajal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule ehk puuduvad puhkeaja sätted.
Töövõtja ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule ehk puuduvad puhkeaja sätted.
Ravikindlustus
Töölepingu alusel töötamine toob isikule kaasa rea teatud sotsiaalseid garantiisid, nt haigestumise korral makstakse töötajale nii tööandja kui ka Eesti Haigekassa poolt hüvitist.
Ravikindlustuse õigus on üle ühekuuse tähtajaga või tähtajatu töölepingu alusel töötaval töötajal.
Käsunduslepinguga kaasneb ravikindlustus juhul, kui leping sõlmitakse üle ühekuuse tähtajaga või tähtajatult ja isikule tehakse igakuiseid väljamakseid.
Võlaõiguslike lepingute alusel töötaval isikul on õigus saada Haigekassast hüvitist haigestumise korral tingimusel, et vastav võlaõigusleping kestab üle kolme kuu. Õigus saada haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates. Seadus ei näe ette lepingu teise poole kohustust maksta isikule hüvitist neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest. Võlaõigusliku lepingu puhul ei ole töö tellija teisele lepingupoolele tööandjaks ning tal ei ole kohustust maksta haigushüvitist.
Töövõtulepinguga kaasneb ravikindlustus juhul, kui leping sõlmitakse üle ühekuuse tähtajaga või tähtajatult ja isikule tehakse igakuiseid väljamakseid.
Võlaõiguslike lepingute alusel töötaval isikul on õigus saada Haigekassast hüvitist haigestumise korral tingimusel, et vastav võlaõigusleping kestab üle kolme kuu. Õigus saada haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates. Seadus ei näe ette lepingu teise poole kohustust maksta isikule hüvitist neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest. Võlaõigusliku lepingu puhul ei ole töö tellija teisele lepingupoolele tööandjaks ning tal ei ole kohustust maksta haigushüvitist.
Katseaeg
Katseaja maksimaalne kestus on esimesed neli kuud alates töötaja faktilisest tööle asumise päevast. Katseaja kohaldamist ei pea pooled eraldi kokku leppima.
Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises.
Kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestvusest.
Katseaega ei kohaldata.
Katseaega ei kohaldata.
Lähetus
Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.
Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega.
Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul.
Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul.
Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega (töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord) kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras.
Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud.
Lähetust ei kohaldata.
Lähetust ei kohaldata.
Töölepingu alusel töötavale ja muu võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevale või teenust osutavale füüsilisele isikule juriidilise isiku või FIEst tööandja poolt väljamakstavalt tasult makstavad ja kinnipeetavad maksud ( sotsiaalmaks , tulumaks ) ja maksed (töötuskindlustusmakse, kogumispensionimakse) peab deklareerima ja tasuma väljamakse tegija . Erandiks on juhud , kus väljamakse saajaks on ettevõtjana äriregistrisse kantud füüsiline isik (FIE).
Tulumaks
Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu , juurdemakse, puhkusetasu , töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu.
Tulumaksuga maksustatakse käsunduslepingu alusel makstud töö- või teenustasu .
Tulumaksuga maksustatakse töövõtu lepingu alusel makstud töö- või teenustasu.
Sotsiaalmaks
Sotsiaalmaksu makstakse töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt.
Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu tööandja.
Sotsiaalmaksu makstakse füüsilisele isikule käsunduslepingu alusel makstud tasudelt. Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud
maksma sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks.
Sotsiaalmaksu makstakse füüsilisele isikule töövõtulepingu alusel makstud tasudelt. Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud
maksma sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks.
Töötuskindlustus
Töötuskindlustusmaksed peetakse kinni ja makstakse töötajale makstud töötasult ja muudelt tasudelt.
Kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, on üle ühekuulise tähtajaga või tähtajatu käsunduslepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu lepingu teine pool sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna.
Kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, on üle ühekuulise tähtajaga või tähtajatu töövõtulepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu lepingu teine pool sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna.
Allikad:

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Töölepingu-töövõtulepingu ja käsunduslepingu erinevused #1

Töölepingu-töövõtulepingu ja käsunduslepingu erinevused #2

Töölepingu-töövõtulepingu ja käsunduslepingu erinevused #3

Töölepingu-töövõtulepingu ja käsunduslepingu erinevused #4

Töölepingu-töövõtulepingu ja käsunduslepingu erinevused #5

Töölepingu-töövõtulepingu ja käsunduslepingu erinevused #6

Töölepingu-töövõtulepingu ja käsunduslepingu erinevused #7

Töölepingu-töövõtulepingu ja käsunduslepingu erinevused #8

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aive02 Õppematerjali autor

Tööleping (TL), käsundusleping (KL) ja töövõtuleping (TVL) erinevused: mõiste, alluvus, lepingu pooled, tasu, töö tegemise aeg, lepingu kestvus, töö tegemise subjekt, töövahendid, puhkus, ravikindlustus, katseaeg, lähetus, tulumaks, sotsiaalmaks, töötukindlustus. Koostatud 06.12.2015.

tööleping töövõtuleping käsundusleping

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Töö-, käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus

Töö-, käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus Koostaja nimi ja grupp ________________________________________________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud

Tööõigus

doc

Töö-, käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus

__________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest tasu.

Õigus alused

docx

Võlaõiguslike lepingute eristamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool RP16 KÕ Kersti Pirjo Võlaõiguslike lepingute eristamine Analüüs Juhendaja: Laivi Annus-Anijärv Mõdriku 2016 Tööleping Töövõtuleping Käsundusleping (TLS) (VÕS) (VÕS) Mõiste Töölepingu alusel Töövõtulepinguga Käsunduslepingug teeb füüsiline isik kohustub üks isik a kohustub üks isik (töötaja) teisele (töövõtja) (käsundisaaja) isikule (tööandja) valmistama või vastavalt lepingule tööd, alludes tema muutma asja või osutama teisele juhtimisele ja saavutama teenuse isikule

Majandus

docx

Töövõtuleping

töö-, reisi- ja materjalikulud. Tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui: · töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö; · tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Ravikindlustuse seadus annab kindlustuse üle kolmekuulise töövõtulepingu alusel töö- või teenustasusid saavatele inimestele, kes pole füüsilisest isikust ettevõtjad ning kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu lepingu teine pool sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. Töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule ja ta ei saa nõuda töölähetusega seotud kulude hüvitamist.

Ühiskond

ppt

Võlaõigusseadus

4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Lepingu pool peab tegema teise lepingu poolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Kokkuleppelised lõpetamise alused Ühepoolsed lõpetamise alused Poolte tahtest sõltumatud Selle rühma tsiviilõiguslikest lepingutest moodustavad lepingud, mille sisuks on suhte ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise suhte subjekti jaoks hüve. Töövõtuleping on teenuse osutamise leping, mis on suunatud ennekõike lepingus kindlaks määratud eesmärgi saavutamisele. Oluline ei ole mitte kohustuste täitmise protsess, vaid lepinguga kindlaks määratud eesmärgi saavutamine. Töövõtulepingu esemeks võivad olla kõige erinevamad tööga saavutatavad tulemused. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

Võlaõigus

docx

TÖÖÕIGUS

Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev; ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Töölepingu tunnused:  kestvusleping;  töötaja ja tööandja vaheline leping, mille esemeks on ühe isiku poolt tehtav töö;

Tööõigus

docx

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb

Tööõigus

docx

Tsiviil- ja tööõiguse põhjalik konspekt

territooriumidel asuvaid kindlustusriske. Alusetust rikastumisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, mida kohaldatakse tegelikule või eeldatavale õigussuhetele, mille alusel kohustus täideti. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus. Tööõigus Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel. Tööõiguse normid ei laiene eriseadustega reguleeritud teenistusele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistusele jms. Nii näiteks teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Avaliku teenistuse all mõistetakse töötamist riigi või või kohaliku omavalitsuse asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest. Tööõiguse allikateks on:

Õigus

Rohkem sarnaseid