Semiootika

Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud. Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui

1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! • Thomas A. Sebeok „Signs An Introduction to Semiotics“ – lihtne ja loogiline • Daniel Chandler „Semitoics for Beginners“ www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B • Daniel Chandler „Semiotics the Basics“ • John Deely „Basics of Semiotics“ Semiootika alused (ei ole eriti hea) • Winfried Nöth „Handbook of Semiotics“ (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) • Umberto Eco „A Theory of Semiotics“ • Mihhail Lotman „Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist“ (esseed! Kasulik vaadata „Mis on semiootika?“) • Floyd Merrel „This is Semiotics“ • Ch

valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale.

Semiootika konspekt ? Märgi väline kuju (nn märgikandja) ei ole veel märk. Ühed ja samad või väga sarnased märgikandjad võivad erinevates kontekstides tähendada erinevaid, vahel koguni vastandlikke asju. Nt samad geomeetrilised kujundid võivad erinevais kultuurides tähistada täiesti erinevaid asju (nt viisnurk, mis on ühtlasi nii Ameerika Ühendriikide lipul, kui ka sümboliseerib Nõukogude Liidu proletaarse revolutsiooni viie kontinendi ühendamist), samuti svastika ? Moodsa semiootika rajajad: Emile Durkheim Jules Henri Poincaré Sigmund Freud ... Gottlob Frege (1848-1925) Charles S. Peirce (1839-1914) Ferdinand de Saussure (1857-1913) ? Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad “rääkima eri keeli”. ? Semiootika vaatevinklist kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu, st on teatud teadete (tekstide) hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiülene mehhanism

Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad.

• Keeli on visuaalseid, helilisi ja naturaalseid (visuaalne+heliline) • Keel ei kujuta endast erinevate märkide mehhaanilist kogu: iga märgi sisu kui ka väljendus on struktuursete suhete organiseeritud süsteem. • Keelte mõistmiseks on vaja keelt õppida – keele valdamine on õppimise tulemus. • Filmidest arusaamine võib olla näiline nagu ka sugulaskeeltest arusaamine võib tunduda näiline – sõnad on sarnased ning seetõttu arvame mõistvat, kuid tegelikult on tähendused teised. • Märgid jagunevad kahte gruppi: leppemärkideks ja kujutavateks märkideks. Leppemärgid – väljenduse ja sisu seos ei ole sisemiselt motiveertud, vaid kokkuleppeline. Kujutav märk – väljendusel on ainus, loomuldasa temale omane tähendus. Nt. joonistus. • Kujutamine on suhteline, mitte absoluutne omadus. • Ikooniliste ja leppemärkide maailmad mitte ainult ei eksisteeri koos, vaid nad mõjutavad pidevalt teineteist, lähenevad katkematult te

Eksamiküsimused (FLSE.00.216=FLSE.00.195) 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad.

protsess. Paul Ricoeur - arusaamine ei ole täiel määral teadlik protsess. Kui interpreteerija vaatevälja satub objekt või sündmus, leiab aset äratundmine. Tüübid: jälj, jäljend (looma jalajälg), sümptom, juhtlõngad, • Kultuurisemiootika Põhiküsimus - tähenduse tekke probleem Kultuutisemiootikast saab erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus. Kultuuri olemust väljendab kõige paremini Lotmani kultuurisemiootikka võtmemõistest tekst. Semiootika vaatevinklist ;) kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu ehk on teatud teadete hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiplene mehhanism. Kultuuriruum ehk üldise mälu ruum. Põhimõiste on TEKST. Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja. Kultuurisemiootika alla läheb Praha lingv ring, Vene vormikoolkond (Šklovski), Jan Mukarovski, Roman Jakobson, Juri Lotman. • Biosemiootika

Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1Objekt ja asi.......................................................................................................... 3 2Primaatide osutamine........................................................................................... 3 3Ajukoor................................................................................................................. 4 4Keha signaal......................................................................................................... 4 5Inimene ja loom.................................................................................................... 5 Kokkuv

Herma – viljakus, ilu, õnn. Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt USA indiaanlaste korvpallikoondis(1909); Kuna Yala lipp(1925); Ananda Marga vapp. Lääne mentaalsus – tegelikkus ei valeta. Keelata märke: asendada need tegevuse/liigutuse osutamisega. Asi ja märk korraga olla ei saa(tooli näide). Carlo Ginzburg (itaalia semiootik) uuris intevisiitori(uurija) protokollid. Süütõendite paradigma. Mõiste semiootika tuli meditsiinist. Esimesena kasutas sõna arst Galen Claudius Galenus. Õpilane oli tal Marcus Aurelius. Arsti ül on välja ravida haigus. Haigus muidu end ei avalda, aga ta avaldab end läbi märkide. Arst on semiootik. Esimesed semiootikud olid jahimehed. Otsivad saaki märkide järgi. Sherlock Holmes – kriminalistika, meditsiin, ennustused. M-märk; T-tähendus M?T M?T Platon 5.-4.saj eKr Kratilos Cratylus – esimene semiootiline traktaat. Sokratese õpilane.

5) Juri Lotman (1922-1993)- Tema lapsepõlveunistus oli loodusteadlase karjäär. Tartu-Moskva koolkond, ei uurinud enam vaid loomulikku keelt, mis sai nimeks primaarne modelleeriv süsteem, vaid uurisid ka sekundaarseid modelleerivaid süsteeme e luulet, etiketti, kirjandust jne. Evolutsiooni semiootilises teoorias võib võrrelda sellega, kuidas pöörduti Newtoni juurest relatiivse füüsika juurde, kui TMK semiootika arenes Saussure teooriatest ning bioloogilise,  organismilise lähenemise matemaatilistest protseduuridest. Juri Lotman pakkus välja mõsite semiosfäär, metafoor, mis põhineb rakubioloogia, orgaanilise keemia ja ajuteaduse põhiteadmistel. Multimodaalset semioos on elusolendites, nii kultuurilises kui bioloogilises evolutsioonis. Kuigi Lotman ei töödanud välja ühtegi kindlat konseptsiooni biosemiootikale,

Frege-märgi sisemine tähendus Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid 3.loeng Ameerika semiootika Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika. Öeldut saab tõlgendada Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16) Peirce´ kategooriad: First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum) Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact, and these may be termed Indices or Signs

Semiootika aluste konspekt loengu materjalide põhjal

Tartu Ülikool Referaat Semiootiline nišš Jesper Hoffmeyeri "Biosemiootika" põhjal Töö ülesanne on anda ülevaade Jesper Hoffmeyeri raamatu "Biosemiootika" semiootilist nišši kirjedavast peatükist. Peatükk koosneb kaheteistkümnest alapeatükist, millest loon kokkuvõtvad osad. Teooria omailmadest Hoffmeyer tutvustab Jakob von Uexkülli teooriat omailmast. Omailm on subjekti arusaam maailmast, see koosneb kõigest, mida ta kogeb, ehk tajuilmast ning kõigest, mida ta suudab mõju anda, ehk mõjuilmast. Nagu Baldwingi hiljem, langes Uexküll oma teooriaga valemõistmise ohvriks, tema ideid peeti alusetult liiga vitalistlikeks. Hoffmeyer edastab Uexkülli näite, kuidas üks ja sama objekt võib erinevates omailmades mängida väga erinevaid rolle. Aasalill on tüdruku jaoks dekoratiivne, sipelga jaoks maastik, millel ronida, vahtlase jaoks ehitusmaterjaliks ning lehmale toiduks. Hoffmeyer seletab, et Uexkülli omailma teo

Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja p

Mõistete „häbi“ ja „hirm“ semiootikast kultuurimehhanismis1 1. Etnograafias ja sotsioloogias on peale Levi-Straussi töid kinnistunud kultuuri määratlemine inimese loomulikku käitumist reguleeriva lisapiirangute süsteemina. Nii näiteks kuulub sugutung kui vajadus looduse poolele, kuid pärast lisakeeldudele allutamist (suguluse, koha ja ajaga seotud keelud; juriidilise või kirikliku heakskiidu/keelu olemasolu jms) taganeb looduslik funktsiooon kultuurilise ees. 2. Psühholoogilisest vaatepunktist võib kultuuritüübi poolt sätestatavat piirangute sfääri jaotada kaheks valdkonnaks: need, mida reguleerib häbi ja need, mida hirm. Teatud mõttes võib neid samastada triviaalse jaotusega moraalsete ja juriidiliste käitumisnormide vahel. Kuid selline samastamine ei seleta kõike. 3. Kollektiivis langeb grupi, mida organiseerib häbi ja grupi, mida korrastab hirm, eristamine kokku jaotusega „meie – nemad“. Piirangute iseloom, mis pannakse „meile“ ja „neile“ on sell

Kuidas ajalugu s

SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri m

Heini K. P. Hediger (1908–1992) Heini K. P. Hedigerist Heini Hedigeri oli lapsepõlvest saadik huvitanud loomadega suhtlemine ning tema suurimaks sooviks oli teise liigiga vestlemine inimtasemel. Seetõttu veetis noor Hediger suure osa oma ajast loomade seltsis, kogudes enda hoole alla mitmeid erinevaid liike ning jälgides nende käitumist. (Faverau 2010: 237) Hedigeri huvi loomade vastu viis ta õppima zooloogiat, botaanikat, psühholoogiat ning ka etnoloogiat. Oma õppe ajal osales ta välitöödel, mille käigus avastas ta uusi liike ning tegeles põhjalikult signaalkrabide käitumise uurimisega. Täpsemalt uuris Hediger ka signaalkrabide põgenemiskäitumist. Krabide põhjal kirjutatud uurimus oli teerajajaks etoloogia vallas ning neuropsühholoogid Graziano ja Cooke on maininud, et krabide põgenemise uurimine viis hiljem inimese personaalruumi mõiste kujunemiseni. (

- SEMIOOTIKA: Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt m