Upload
  
Menüü
 

Semiootika

Semiootika on teadus märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest. Semiootika tegeleb tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniprotsesside ja -nähtuste uurimisega, nii nende teooria kui empiirilise analüüsiga.
Kategooriad
Faile
Semiootika - Tartu Ülikool
36
Semiootika - Keskkool
3
Semiootika - Tallinna Ülikool
2
Semiootika - Akadeemiline
1


Kategooria semiootika populaarseimad õppematerjalid

1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! • Thomas A. Sebeok „Signs An Introduction to Semiotics“ – lihtne ja loogiline • Daniel Chandler „Semitoics for Beginners“ www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B • Daniel Chandler „Semiotics the Basics“ • John Deely „Basics of Semiotics“ Semiootika alused (ei ole eriti hea) • Winfried Nöth „Handbook of Semiotics“ (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) • Umberto Eco „A Theory of Semiotics“ • Mihhail Lotman „Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist“ (esseed! Kasulik vaadata „Mis on semiootika?“) • Floyd Merrel „This is Semiotics“ • Ch. Morris „Foundations of the Theory of Signs“ 1938 (esimene semiooti...
• Keeli on visuaalseid, helilisi ja naturaalseid (visuaalne+heliline) • Keel ei kujuta endast erinevate märkide mehhaanilist kogu: iga märgi sisu kui ka väljendus on struktuursete suhete organiseeritud süsteem. • Keelte mõistmiseks on vaja keelt õppida – keele valdamine on õppimise tulemus. • Filmidest arusaamine võib olla näiline nagu ka sugulaskeeltest arusaamine võib tunduda näiline – sõnad on sarnased ning seetõttu arvame mõistvat, kuid tegelikult on t...
Semiootika konspekt ? Märgi väline kuju (nn märgikandja) ei ole veel märk. Ühed ja samad või väga sarnased märgikandjad võivad erinevates kontekstides tähendada erinevaid, vahel koguni vastandlikke asju. Nt samad geomeetrilised kujundid võivad erinevais kultuurides tähistada täiesti erinevaid asju (nt viisnurk, mis on ühtlasi nii Ameerika Ühendriikide lipul, kui ka sümboliseerib Nõukogude Liidu proletaarse revolutsiooni viie kontinendi ühendamist), samuti svastika ? Moodsa ...
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega,...
Semiootika alused • Ameerika strukturalism Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. USA strukt. nimetatakse vahel ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Saussure ja kohalik traditsioon oli üks selle voolu allikas, kus olulisel kohal Franz Boasi ideed. A. Boas - Saussure’i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik ...
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb ...
Semiootika Sügissemester 2010 Mihhail Lotman 1. Loeng 2. september 2010 Thomas A Sebeoki õpikud: Signs: An introduction to semiotics. Toronto 1994. Ungarlane, uuris soome-ugri keeli. Daniel Chandler. Semiotics the basics. London 2002. Semiotics for beginners. SAAB NETIST!!! www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B Soovituslik: 1) 2) sõnastik käsiraamat 3) teooria Juhatus semiootikasse: Paul Cobley; Liza Jansz Ch.W.Morris – Semiook Märk (kandj...
BIOSEMIOOTIKA EKSAM 1) Donald Favareau – ameerika biosemiootik. 2) Jakob von Uexküll (1864-1944) – üks biosemiootika rajajaid. Teoreetilise bioloogia suurkuju, Karl Ernst vob Baeri lähenemisviisi arendaja. Uuris selgootute närvitalitlust ja käitumist. Näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub organismi talituste struktuurist ning käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskonseptsioonist lähtudes. Peamised mõisted omailm ja funktsioon...
Jesper Hoffmeyer'i ''Biosemiootika'' kaheksanda peatüki põhjalik referaat. Loomast inimeseni kirjutab kuivõrd erinevad on inimesed loomadest semiootilises mõttes.
Frege-märgi sisemine tähendus Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid 3.loeng Ameerika semiootika Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika. Öeldut saab tõlgendada Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16) Peirce´ kategooriad: First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum) Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact, and these may be termed Indices or Signs.(objekt on ...
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTA...
Semiootika aluste konspekt loengu materjalide põhjal
Tartu Ülikool Referaat Semiootiline nišš Jesper Hoffmeyeri "Biosemiootika" põhjal Töö ülesanne on anda ülevaade Jesper Hoffmeyeri raamatu "Biosemiootika" semiootilist nišši kirjedavast peatükist. Peatükk koosneb kaheteistkümnest alapeatükist, millest loon kokkuvõtvad osad. Teooria omailmadest Hoffmeyer tutvustab Jakob von Uexkülli teooriat omailmast. Omailm on subjekti arusaam maailmast, see koosneb kõigest, mida ta kogeb, ehk tajuilmast ning kõigest, mida ta suudab mõju anda, ehk mõjuilmast. Nagu Baldwingi hiljem, langes Uexküll oma teooriaga vale...
..., et ta ei taha seda teha, kuigi ta suudaks ning see muudab eksperimendi kulgu. (Hediger 1981: 251) 3 Hediger võtab oma artikli kokku tõdemusega, et pärast Pfungsti uurimust aastal 1907 pole mittetahtliku sõnumisaatmise kohta tehtud rahuldavamaid uuringuid ning see fenomen vajaks põhalikumat tööd. (Hediger 1981: 252) Hedigeri muud biosemiootilised tööd ja tema panus Biosemiootikasse Lisaks eelnevalt esitletud tekstile on Hedigeril mitmeid töid, mis otsesemalt või kaugemalt puudutavad biosemiootikat. Algul tegeles Hediger eelkõige liikide ruumiliste piiride avastamisega, uurides juba eelpool mainitud signaalkrabide põgenemiskaugusi ning lindude talvitumisteekonda. Hilisemalt, olles saanud loomaaia direktoriks, hakkas ta keskenduma teda pikka aega huvitanud teemale – loomad tehiskeskkonnas, näiteks laboris, loomaaias, tsirkuses. Nagu eespoolgi kirjeldatud,...
Mõistete „häbi“ ja „hirm“ semiootikast kultuurimehhanismis1 1. Etnograafias ja sotsioloogias on peale Levi-Straussi töid kinnistunud kultuuri määratlemine inimese loomulikku käitumist reguleeriva lisapiirangute süsteemina. Nii näiteks kuulub sugutung kui vajadus looduse poolele, kuid pärast lisakeeldudele allutamist (suguluse, koha ja ajaga seotud keelud; juriidilise või kirikliku heakskiidu/keelu olemasolu jms) taganeb looduslik funktsiooon kultuurilise ees. 2. Psühholoogilisest vaatepunktist võib kultuuritü...


AITA TEISI JA VÕIDA VINGE ROMOSS 10400mAh AKUPANK

Lae üles oma kodutööd, esseed, arvustused, kontrolltööd või mida iganes hariduslikku ja VÕIDA vinge akupank
Mida rohkem faile laed seda suurem võimalus on võita!


Uploadi failid