Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Sammupinge" - 38 õppematerjali

sammupinge - kui inimene puudutab maapinda kahes erineva potensiaaliga kohas tekib nende vahel potensiaaline vahe ning inimest läbib elektrivool, tekkinud pinget nim sammupingeks Pige kahe punkti vahel on 1v , kui laegu 1c viimisel ühest punktist teise tehakse tööd 1J
thumbnail
2
doc

11. klass füüsika(Tarkpea)

Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv Elektrivool ­ laengukandjate suunatud liikumine Juht ­ laengu kandjate arv suur; juhib elektrit Dielektrik e isolaator e mittejuht ­ laengu kandjaid vähe; aine, mis ei juhi elektrit Pooljuht ­ laengukandjad ei ole alati vabad, neid võib saada suhteliselt kergesti vabadeks muuta; juhib elektrit mingil kindlal temperatuuril, valguses, lisandite sisaldusest põhiaines jne nt puhas vesi, räni Voolutugevus ­ näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget Voolu suunaks on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate suund. Negatiivsed laengukandjad nt elektronid metallides liiguvad kokkuleppelisele suunale vastupidises suunas Kui voolutugevus on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon q...

Füüsika
221 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektrostaatiline väli- spikker

Elektrostaatiline väli- paigalseisvate laengute tekitatud elektriväli Elektrivälja tugevus- elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Homogeene elektriväli- homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahet nim. pingeks Kahe keha mahutavus- kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge Kondensaator-kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks Elektrivälja omadused: nähtamatu, üks väli ei sega teist, pole kindlaid mõõte, kannab energiat. Elektivälja jõujoonte kujutamine Valemid: elektrivälja tugevus E=F/q; Elektrivälja töö A=Eqs; elektrivälja potentsiaalne energia Wp=Eqd; Elektiväla punkti potentsiaal fii()=Wp/q; pinge U=...

Füüsika
98 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Elektriväli

' punktlaeng pot. energia elektriväljas võrdub tööga ( Wp = A = q x E x s ) pot. energia sõltub 0-taseme valikust Kon on seade, millega saab koguda suuri laenguid. See koosneb 2 kohakuti olevast kattest, mille vahel on õhuke dielektrikust kiht. Tähis C on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks .e.välja punkti pot.sõltub a) välja tekitava laengu suurusest võrdeliselt ja pöördvõrdeliselt punkti kaugusest välja tekitavast laengust. kui elektrivälja tekitab +/- laeng, siis on kõikide punktidepotentsiaalid vastavalt märgile kas pos./neg. 1 volt meetri kohta on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub liikumisel pikki jõujoont igal meetril 1 voldi võrra. ekvipotentsiaalpinnaks nim. el.väljas võrdsete pot pindasi kon koosneb kahest juhist mille vahele jääb diel...

Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
1
odt

ELEKTROSTAATIKA

q Valem: U = või U =1 -2 Ühik: V = 4 0 r 13. Defineeri pinge ühik 1 V. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1C suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1 J. 14. Mis on sammupinge , kus tekib ja mille poolest on see ohtik? Sammupingeks nimetatakse pinget maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad inimese sammu või looma jalgevahe kaugusel. Näiteks, kui välk lööb maase. Siis maapinna potentsiaal välgu tabatud kohas on oluliselt erinev maa üldisest. Mida rohkem on inimse üks jalg välgutabamuse välgu tabamuse kohale lähemal kui teine, seda suurem pinge tekib kahe jala vahel. 15. Kuidas käitub juht elektriväljas, milline on väljatugevus sellise juhi sees...

Füüsika
114 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõjude uurimisega

Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõjude uurimisega Coloumbi seadus:kaks punktmassi mõjutavad üksteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöödvõdeline laengute vahelise kauguse ruuduga F=K*q1*q2/r2 Punktlaeng-laetud kehad, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahe kaugusega K=arvuliselt jõuga, mis mõjub vaakumis kahe teineteisest ühe meetri kauguselt paikneva punktlaengu 1C vahel Epsilon0=8,85*10-12C2/N*m2 Füüsikalist suurust, mis näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud ainest nim aine dielektriliseks läbitavuseks Lähimõju teooria-selle järgi toimub vastastikmõju mingi vahendaja kaudu Kaugmõju teoria-kaks keha suudavad mõjutada teineteist läbi tühjuse C=3*108m/s Väli on mateeria eriline vorm, mis vahendab aine osakeste vastastikmõju ning omab energiat Elektrostaatiline väli- liikumatute elektrilaengute poolt tekitatud väli E=F/q Elektrivälja tugevus näitab, ku...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektrotehnika definitsioonid

Definitsioonid Kaitsejuht ­ PE-juht, mis on ette nähtud ohutuse tagamiseks, nt kaitseks elektrilöögi eest Puutepinge ­ pinge inimese või looma poolt üheaegselt puudutavate juhtivate osade vahel. Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osades kokkupuutes oleva inimese/looma takistusest. Potentsiaaliühtlustus ­ juhtivate osade elektriline ühendamine tasapotentsiaalsuse saavutamiseks. Potentsiaaliühtlustuse tõhusus võib sõltuda voolu sagedusest ühtlustusjuhtides. Põhikaitse ­ kaitse elektrilöögi eest rikkevabas olukorras Rikkekaitse ­ kaitse üksikrikke olemasolul madalpingepaigaldistes ja -süsteemides Pingestatud osad - normaaltalitlusel pingestatuna ettenähtud juht või juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid vastavalt kokkuleppele mitte PEN-, PEM- või PEL-juht. Pingealtis juhtiv osa ­ nt arvutikorpus, seadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt ei ole pingestatud, kui võib pingestuda põhiisolatsiooni rikke korral PEN-ju...

Elektrotehnika
64 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektriväli, pinge, elektrimahtuvus jne - füüsika kontrolltööks kordamine, 11. klass

Mida suurem on potentsiaal, seda suurema töö võib see laetud keha teha. =E*d ­ potentsiaal (V) E ­ elektrivälja potentsiaal (V/m) d ­ laengu kaugus nullpotentsiaalist (m) 6. Mis on pinge? Pinge on elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. Mida suurem on potentsiaalide erinevus, seda suurem on pinge. U=A/q U=E*d U ­ pinge (V) A ­ töö (J) q ­ laeng (C) 7. Mis on sammupinge ? Maha kukkunud elektriposti piirkonnas sammuv inimene võib saada elektrilöögii, kuna tema jalgade vahele tekib elektripinge, mida nimetatakse sammupingeks. Sammupinge tekib juhul, kui inimene puutub sellises piirkonnas maad korraga vähemalt kahe kehaosaga (mõlemad jalad, käsi ja jalg). 8. Elektrimahtuvus. Mis on, millest sõltub, kondenseerumine. Kahe keha omavaheline elektrimahtuvus näitab, kui suure laengu üleviimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel pinge 1 volt...

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika kt mõisted

!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 8. Pinge näitab kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 9. Homogeenseks nim välja, mille jõujooned on omavahel paralleelsed ja konstantse tihedusega. !!!!!!!!!!!!!!!!!+JOONIS 10. A=qEd Elektrivälja töö seisneb elektronide liikumapanekus elektrivälja mõjul. 11. Et vältida suure sammupinge tekkimist, soovitatav liikuda lühikeste sammudega. Mida rohkem on inimese üks jalg välgutabamuse asukohale lähemal kui teine, seda suurem potensiaalide erinevus(pinge)tekib tema kahe jala vahel. 12. Elektri- ja magnetvälja jõujooned on teineteise suhtes risti. Elektrivälja jõujooned asetsevad juhtmetevahelises ruumis (kulgevad ühelt juhtmelt teisele) ja magnetvälja jõujooned on iga juhtme ümber. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 13...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ekg

Lisa juurde valem ning valemi selgitus. - Elektriline pinge väljendub elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahes. Valem: U=1-2 U= Elektrivälja pinge (V) 1= Elektriväljal asetsev punkt. 2= Elektriväljal asetsev punkt. 2) Mõisted: -Sammupinge: Potentsiaalide erinevus inimesel kahe jala vahel, juhul kui välk peaks maase lööma ning inimene tol hetkel liigub. -Varjestamine: Keha kaitsmine elektrivälja mõjude eest viisil, kus kaitsimist vajav keha paigutatakse metallvõresse või kesta, millel saavad tekkida elektrilised laengud. -Indutseeritud lang: Juhi pinnale moodustunud makroskoopililine laeng. -Elektriline induktsioon: Indutseeritud laengute tekkimise nähtus kehas. -Polariseerumine: Olukord, kus aine osakesed nihkuvad tasakaaluasendist elektrivälja toimel, ent jäävad siiski seotuks. -Dipool: Aine osake, mis sisaldab positiivset ning negatiivset pool...

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Elekter

15. Elektriline pinge - elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. , ,E- elektrivälja tugevus, d- kehtib homogeense magnetvälja kohta, nt kahe plaadi vaheline kaugus. q - laeng, A- töö, U - pinge. Elektronvolt - eV, töö mida elektriväli teeb elementaarlaengu viimisel ühest väljapunktist teise kui pinge 1V 16. Sammupinge - pinge maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad inimese sammu või looma jalgevahe kaugusel. Kui välk lööb maasse, siis on maapinna potentsiaal välgust tabatud kohas hetkeks oluliselt erinev Maa üldisest potentsiaalist. Selle tagajärjel muutub potentsiaal piki maapinda lähenemisel välgust tabatud kohale. Mida rohkem on inimese üks jalg välgutabamuse asukohale lähemal kui teine, seda suurem potentsiaalide erinevus (pinge) tekib tema kahe jala vahel...

Elektriõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektrostaatika spikker

*tekib kahe ühesuuruselt ja erimärgiliselt laetud tasase plaadi vahel. *Vektor E on välja igas punktis ühesugune nii pikkuselt kui suunalt *Homogeense elektrivälja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu TÖÖ ELEKTRIVÄLJAS / POTENTSIAALNE ENERGIA *Potentsiaal ja pinge- suurused, mis kirjeldavad elektrivälja töö kaudu *Töö elektriväljas ei sõltu trajektoori kujust vaid jõujoone sihis sooritatud nihkest *Elektrivälja nimetatakse potentsiaalseks väljaks, s.t. töö ei sõltu trajektoori kujust. *Potentsiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel *Potentsiaalse energia nulltasemeks valitakse keha selline asend, millest keha edasi liikuda ei saa ­ negatiivselt laetud plaat. ELEKTRIVÄLJA POTENTSIAAL *Potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne ene...

Füüsika
277 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Alajaamade konspekt

Loengukursus AEK 3025 iv Rein Oidram _____________________________________________________________________ 7. Lühisvoolu piiramine 7.1. Lühisvoolu piiramine võtetega elektriskeemi koostamisel 7.2. Voolupiiravate reaktorite konstruktsioon ja kasutamine 7.3. Voolupiiravate reaktorite valik 8. Elektriseadmete maandamine 8.1. Maandustakistus 8.2. Puute- ja sammupinge 8.3. Potentsiaali ühtlustamine 8.4. Maandusseadme konstruktsioon ja arvutus 9. Jaotlate konstruktsioon 9.1. Elektriohutust ja talitluskindlust tagavad nõuded 9.2. Ohutusvahemikud 9.3. Lahtised ja kinnised jaotlad 9.4. Kohapeal koostatavad ja komplektjaotlad 9.5. Lahtiste jaotlate konstruktiivsed iseärasused 9.6. Alajaamade piksekaitse 10. Alajaamade omatarve 11. Elektrimõõtmised. Juhtimine, kontroll ja signalisatsioon...

Elektrotehnika
189 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Küsimused

Kuidas leida elektrivälja tööd? Valem 20. Mida nimetatakse energia 0-nivooks? 21. Kuidas leida punktlaendu potentsiaalset energiat elektriväljas? Valem. 22. Defineeri elektrivälja potentsiaali mõiste. Valem 23. Mida nimetatakse ekvipotentsiaalpinnks? Mis on sellel liikudes iseärast? 24. Punktlaengu elektrivälja potentsiaali arvutamise valemi tundmine. 25. Defineeri pinge mõiste. Valem. 26. Defineeri pinge ühik 1V. 27. Defineeri elektrivälja tugevuse ühik. 28. Mis on sammupinge ? 29. Selgita, mida väljendab 1eV. 30. Kirjelda elektrivälja mõju sellesse asetatud juhile. 31. Kirjelda elektrivälja mõju sellesse asetatud dielektrikule. 32. Milles seisneb polarisatsiooni nähtus? 33. Millest koosneb kondensaator ja milleks seda kasutatakse? 34. Mida nimetatakse kahe juhi vaheliseks mahtuvuseks? Valem. 35. Defineeri mahtuvuse ühik 1F. 36. Millist liiki kondensaatoreid tead ja kus neid kasutatakse? 37...

Füüsika
113 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Töö elektriväljas

Tööks nim. Jõu ja nihke korrutist. A=qEs; A=elektrivälja töö (J); q=laeng (C); E=elektrivälja tugevus; s=nihe Töö elektriväljas on null kui laeng liigub risti elektrivälja jõujonntega. Töö ei sõltu trajektoori kujust. Potentsiaalne energia. Potentsaailne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel. Ep=qEd; Ep=potentsiaalne energia (N/C); q=laeng (C); E=elektrivälja tugevus; d=kaugus 0-tasemest Potentsiaal ja ekvipotentsiaalpinnad Potentsiaal näitab kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nim. ekvipotentsiaalpinnaks. Pinge Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nim. elektriliseks pingeks U U=Ep1 ­ Ep2 / q ; U=A/q ; U=Ed Sammupinge ­ potentsiaalide erinevus kahe jala vahel Pinge 1V 1V=1J/1C 1Volt on pinge kahe punkti vahel kui laengu ühe 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektri...

Füüsika
134 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektriväli

1. Töö elektriväljas. Suurused, mis kirjeldavad elektrivälja võimet teha laengu nihutamisel tööd on pinge ja potetntiaal. A= F s cos A= m h g Elektrivälja töö: A= q E s. q- keha laeng, E- elekrtivälja tugevus, s- nihe. Elektrivälja jõud: F= qE. 2. Elekrtivälja potentsiaal. Potentsiaal näitab, kui suur on sellest punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia.Homogeense välja potentsiaal: =Wp /q = Es. Potentsiaal: = 3. Elektriline pinge. Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. Sammupinge: Mida rohkem on inimese üks jalg, seda suurem potentsiaalide erinevus(pinge) tekib kahe jala vahel. Piksevarras: Välk tahab lüüa teraviku pihta ja seepätast suutema tõenäosusega lööb ta piksevarda pihta kui maja pihta. 4. Juht elektriväljas. Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad la...

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Kõrgepingetehnika

1 m) o sirgmaandurid (ühe- või mitmekiirelised: 2...6 kiirt ) o kontuurmaandurid (rõngas-, ristkülik- ja võrkmaandurid; Dmin 2 m, võrgu silma laius kuni 20 m ) · püstmaandurid Maandurid koosnevad elektroodist või elektroodide süsteemist. Elektroodiks võib olla: · ümarjuht (teras: Ø vähemalt 10 mm, vask: vähemalt 25 mm2) · kiudjuht (vask: vähemalt 25 mm2) · riba (teras: ristlõige vähemalt 90 mm2 , paksus vähemalt 3 mm) 63. Puute- ja sammupinge ühest ja mitmest elektroodist koostatud maanduri korral Joonis 5.18 Puute- ja sammupinge ühest elektroodist koosneva maanduri korral Pinge maanduri ja nullpotentsiaali vahel ehk maanduspinge avaldub valemiga U E = I E RE , kus IE on maandusvool (maavool) Ohutuse seisukohalt on oluline puutepinge. ligikaudselt loetakse, et Tegelik puutepinge ei tohi ületada standardis lubatud väärtust UTp UP UTp Puutepinget saab vähendada mitmest elektroodist koosneva maanduri abil. 64...

Kõrgepingetehnika
223 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika küsimuste vastused

Defineeri pinge mõiste. (valem) Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks. U= A/q 25. Defineeri pinge ühik 1 V. Kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli töö 1J, siis on pinge nende punktide vahel üks volt. 26. Defineeri elektrivälja tugevuse ühik. Üks volt meetri kohta on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub liikumisel piki jõujoont igal meetril ühe voldi kohta 27. Mis on sammupinge ? Mida rohkem on inimese üks jalg välgutabamuse asukohale lähemal kui teine, seda suurem pinge tekib tekib tema kahe jala vahel. Niisugust pinget nimetatakse sammupingeks. 28. Selgita, mida väljendab 1 eV. Üks elektronvolt on töö, mida teeb elektriväli elektroni viimisel ühest punktist teise, kui pinge nende punktide vahel on üks volt....

Füüsika
115 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Elektrotehnika

Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust...

Elektrimaterjalid
140 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Töökeskkonna ohtus

· Ära unusta riietest tõmmates inimest vooluvõrgust eemaldada. Kuid juhtmed vedelevad maapinnal, ära lähene knnatanule enne , kui vool on väljas. · Ohusoon kannatanu ümber on kuiva maa korral 15m raadjuses, märja maa koral veel enam. Võib tekkida sammupinge . *helistada 112 · Veendu et kannatanu ei oleks vooluringis. Hoidu ise vooluringi sattumisest. · Lülita vool välja · Jälgi teadvust, hingamist pulssi. · Kui inimene on teadvusel, aga tema kehal on voolumärgid, vii ta haiglasse, sest hiljem võivad tekkida eluohtlikud südamerütmihäired. Minestamine · Õige esmaabi korral on minestamine kiiresti mööduv teadvusekaotus, mis on põhjustatud veresoonte toonuse ajutisest vähenemisest....

Tööohutus ja tervishoid
48 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Risk ja ohutus kordamise vastused

Pinge alla võib sattuda ka õhuliini- või mõne muu faasijuhtme maapinnale, betoonpõrandale või mujale langemise kohas, samuti maaga ühenduses olevate ja rikke tõttu pingestatud metallesemete ümbruses. Nimetatud piirkonnas sammuv inimene võib saada elektrilöögi, kuna tema jalgade vahele tekib elektripinge, mida nimetatakse sammupingeks. Sammupinge tekib juhul, kui inimene puutub sellises piirkonnas maad korraga vähemalt kahe kehaosaga (mõlemad jalad, käsi ja jalg). Elektrilöögi saamine tuleneb sellest, et mõlemad puutepunktid asuvad juhtme maaga puutumise kohast erineval kaugusel ja seetõttu on nad erineva pinge all. Mida suurem on nende vaheline pingete erinevus, seda suurema voolu alla inimene jääb. Sammupinge on seda suurem, mida pikem on samm. Ohu piirkonnas võib seista jalad...

Riski- ja ohuõpetus
271 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun