isiklikku või renditud maad. Miks olid ühes riigis nii suured erinevused ida- ja lääneosa vahel? ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... Hiline Rooma keisririik 3.-4. sajandil 3. saj. puhkesid Rooma impeeriumis sisesegadused, mille põhjustajateks olid leegionärid. Sõdurid kuulutasid mõne oma pealiku keisriks. Vahel oli riigis korraga mitu nn sõdurkeisrit, kes kõik omavahel sõdisid. Sõdurkeiser madala päritoluga ja karjääri lihtsõdurina alustanud väepealik, kes valiti oma sõdurite poolt keisriks. 306. a sai võimule Constantinus (306.-337.), kes: 1) 313. a legaliseeris kristluse (Constantinus suri sõjakäigul pärslaste vastu I. kristliku keisrina).
Rooma ja Bütsants. Ajajärgud: kuningate aeg Roomas, vabariik, varajane keisririik, hiline keisririik Patroon ja klient. Klient sai patroonilt maad ja pidi tema heaks koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule. Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid
Ajaloo KT kordamine ptk 20-29 1.Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus: 1)Kuningate aeg 753-509 eKr *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago
Plebeide jaoks olid need seadused üsna karmid (seadustatud võlaorjus, patriitside ja plebeide vaheline abielu keelatud). Peagi aga tühistati need seadused ja plebeid said isegi õiguse kanditeerida riigiametisse. Aastal 287ekr võeti vastu seadus, et plebeide koosolek võib vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Patriitside ja plebeide seisusevahe kadus, kui võeti vastu Hortensiuse seadus 287 ekr ja roomlased moodustasid ühtse, seaduse ees võrdse kodanikkonna rooma rahva (populus Romanus). Institutsioonid ja võimu teostamine Magistraadid kõrged ametnikud, valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks, magistraate valiti alati kaks, et üks liiga uhkeks ei läheks, ameti eest palka ei makstud, peeti auasjad, see aga andis võimaluse riigiametisse kandideerida ainult rikastele. Kvestor rahandusametnik, esialgu nimetasi kvestorid ametisse konsulid, alates 447ekr rahvakoosolek.
Vana-Rooma Vana-Rooma aeg oli: 8.saj eKr (753 Rooma linna asutamine) – 5.saj eKr (Lääne-Rooma keisririigi langemine) 753-610 eKr (8-6 saj Kuningate aeg ja Etruskite ülemvõim eKr) 510-30 eKr Vabariigi aeg 30-476 eKr Keisririigi aeg ROOMA VARAJANE ÜHISKOND Eesotsas oli rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu-senatiga (kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad). Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks, sugukonnad jagunesid perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Plebleid- Peamiselt lihtrahvas, kes jagunes omakorda jõukuse järgi Ratsanikud – Keskmiselt jõukad jalaväelised, ratsaväelised Proletaarid – Nii vaesed, et olid sõjaväest vabastatud Patrioonid – Rikkad (mida rohkem omasid kliente, seda võimsamad olid rahvakoosolekul) Kliendid – Vaene kodanik, kes andis end Patriooni kaitse alla. Ta sai
Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. PATRIITSID JA PLEBEID Patriitsid - olid täieõiguslikud Roomakodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ei võinud olla rahvatribuunid ja ediilid. Plebeid Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Tegemist oli nö. tavainimeste klassiga, kuhu kuulus iga vabana sündinud meeskodanik, kes polnud ratsanik või senaator. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. ROOMA VALITSEMINE VABARIIGI AJAL · Valitsemiskorraldus: · Kõrgeim võim kuulus vormiliselt rahvakoosolekule ehk komiitsidele
sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsitöö. oliivkasvatus. Ühiskond Patriarhaalne 12 aristokraatlikku Linnriigid Kreeka suurpere linnriiki elulaad ja kultuur Päritolu Indoeuroopa Tundmatu rahvas Kreekast tulnud hõimud Väike-Aasiast kolonistid. 3. Rooma ajaloo põhiperiood. a. Kuningate aeg (753-509 eKr) · Etruskide hiilgeaeg. · 7 kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid. · Rooma valdused olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni. · Rooma linna väljaehitamine. · 510 eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga. b. Vabariik (509-30 eKr) · Riiki juhtisid senat ja valitavad riigiametnikud. · 265 eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased.
RIIK, ÕIGUS, ARMEE Riigikord Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma Rahva. Kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Tänu sellele juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid
Kõik kommentaarid