Päikesevarjutustega on lood kehvemad - ülearune kaheksa tundi nihutab varjutuse teisele poole Maakera. Nii on päikesevarjutuste periood antud piirkonnas kolm saarost ehk 54 aastat ja üks kuu. Vanarahvatarkus · Varjutus ennustab viimsetpäeva, halba, sõda, haigusi ja nälga · Päikesevarjutus on Kuu sündimise ajal · Pole hea, kui varjutus loomade peale paistab · Varjutuse ajal tuleb mingit olulist tööd alustada Olnud ja tulevad Päikesevarjutused Päikesevarjutuse skeem Päikesevarjutuse tekkimine Kuuvarjutuse tekkimine Kasutatud kirjandus · http://www.obs.ee/~tonis/kuuvarjutus2008/kuuvarjutus2008_1.png · http://novosti.etv24.ee/failid/130394_01.jpg · http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/box01.html · http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/tekst.html · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikesevarjutus · http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuvarjutus · http://www.spaceweather.com/eclipses/28aug07/Tim-Thorpe-
Kuuvarjutus Ajalugu. Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Varjud. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju. Tühjuses seda loomulikult näha pole, aga varju geomeetriat võime kujutada joonlaua abiga. Et Päike on suurem Maast, on selle poolt heidetav vari koonusekujuline. Kuna kuu on maast väiksem
a. HUVITAVAID FAKTE Ärilisi tehinguid on soovitatav sõlmida noorkuu ajal, lõpetada aga viimases veerandis Poolkuu (esimene veerand) sellel ajal on parim teha kõike seda, mis on kasulik kehale: iluravikuurid, vitamiinikreemid, massazid; sest poolkuu esimese veerandi ajal tugevneb ravimite mõju. Täielik kuuvarjutus: algas 3. märtsil, lõppes 4. märtsil Järgmine täielik kuuvarjutus on 3. mail 2007. Viimased Eestis näha olnud päikesevarjutused olid 3.oktoobril 2005, 29.märtsil 2006, 1.augustil 2008 http://www.youtube.com/watch?v=xG4Tj_uMq7U&feature=related (päikesevarjutus) http://www.youtube.com/watch?v=MrWPvOMpCKA (kuuvarjutus) KASUTATUD MATERJAL www.youtube.com www.wikipedia.org http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/varjut used_evelin.htm http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/tekst.html http://arielu.ee/est/?news=929885&category=9 http://www.ise.ee/cdrom/cd2/taevakrt/index.html
Edasi räägib ta vabast tahtest, kus leiab, et põhiline küsimus piirdub sellega, et miks inimene tajub vaid enda tahet. Veel arutleb ta ennustamise ja selle võimalikkuse üle. Ettenägemine pole tema arust võimalik, pigem on see oletamine, et kui üks juhtum oli siis on tõenäosus, et sarnastel tingimustel see kordub. Kuid teaduse perspektiivist on ettenägemine võimalik, näiteks on matemaatiliste arvutustega võimalik ära teada, millal toimuvad päikesevarjutused. 1. Eelkujundus seisneb selles, et suudame oma elu ja juhtumisi kestuses seletada läbi matemaatika ja füüsika suhete, ehk teaduse. 2. Eelkujundus seisneb selles, et tulevik pole välismaailmas olevikuga ühteseotum, kui meie enda teadvuses. Bergson püüdis selgitada meie mina vabadust läbi aja ehk kestuse ja erinevate tujude ehk psühholoogiliste seisundite. Kui selle seletuse probleem tuleneb sellest, et kestust püütakse
kosmoselaeva Clementine poolt. Päikesevarjutus · Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. · Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. · Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. · Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. · Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. · Viimased Eestis näha olnud päikesevarjutused olid 3. oktoobril 2005, 29. märtsil 2006 ja 1. augustil 2008 Kuuvarjutus · Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. · Kuuvarjutuse puhul on alati täiskuu. · Ta kestab mõni tund. · Kuuvarjutust on võimalik näha igal pool, kus on öö just sel hetkel. Pildid Aitäh!
Thales ( u 624 eKr 547 eKr ). , (u 630/635 - 543) Thalest peetakse traditsiooniliselt Euroopa esimeseks filosoofiks ning ühtlasi Ioonia koolkonna varaseimaks esindajaks. Thales oli pärit Väike-Aasia rannikul asunud linnriigist Mileetosest, kust on pärit ka kaks teist varast kreeka mõtlejat-- Anaximandros ja Anaximenes. Linna järgi on tema ja ta õpilased saanud nimeks Mileetose koolkond. Mileetos oli õitsev kaubalinn kus suure osa populatsioonist moodustasid orjad ning pidevalt toimus kibe võitlus rikaste ja vaeste vahel. Sarnane olukord valitses Thalese ajal enamikes Väike-Aasia linnades. Mileetoses toimusid 6. ja 7. sajandil suured majanduslikud ja poliitilised muutused, mille käigus võim kandus üha enam sugukondlikult aristokraatialt kaupmeestest koosnevale aristokraatiale. Thales olevat ennustanud 585.a. aset leidnud päikesevarjutuse. Siiski pole tõendeid tema erilistest geniaalsetest võimetest päikesevarjutuse ennustamisel-- ...
Kuu valgus on kuu pinnalt tagasipeegeldunud päikesevalgus. Päike valgustab alati poole päikese pinnast, mida me siis näeme maalt kas täielikult või osaliselt, sõltuvalt sellest, missuguse osa kuu valgustatud pinnast on parajasti maa poole pööratud. Maa ise aga valgustab kuud maalt peegeldunud päikesevalgusega, see nn.tuhkvalgus on hästi näha siis, kui kuu paistab kitsa ribana tema ülejäänud, varjus olev osa on siis ka nõrgalt valgustatud. Kuu ja päikesevarjutused Tiireldes ümber maa satub kuu 2-5 korda aastas maa ja päikesega ühele joonele ja tekivad varjutused päikesevarjutus, kus kuu varjutab meie eest päikese, ja kuuvarjutus, kui kuu ise satub maa varjukoonusesse. Kui kuu tiirleks maa orbiidi tasandis, toimuksid need varjutused iga täis- ja noorkuu ajal.
Varjutused: Päikesevarjutus- Kuu liigub Päikese ette ja varjab selle osaliselt või täielikult. Osalised on tavalised igas Maa kohas näha kord paari aasta kohta. Täielikud on haruldased täisvarjuvöönd on Maal kitsas Kuuvarjutus- Kuu liigub läbi Maa varju täielik või osaline. Kuu pole siis täiesti nähtamatu, sest maalt langeb talle atmosfäärilt peegelduv päikesevalgus e tuhkvalgus. Need on harvemad kui päikesevarjutused, kuid nähtavad kogu sellel Maa poolkeral, mis Kuu poole. 2) Tähistaeva mõõdulatid: Ekvaator Maal = Taevaekvaator Kääne - otsetõus Nurkkkaugus- näiv kaugus, nurgamõõdus, käelaba u. 5 kraadi 3) Tähistaeva pöörlemine: Põhjanael praktiliselt paigal Täistiir 1 ööpäev Eestis: Pooluselähedased tähed ei looju kunagi tähistaevas tiiru tehes(kõik põhjanabal) Tõusevad idast, kagust või kirdest ülejäänud, sõltuvalt käändest
Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Viimased Eestis näha olnud päikesevarjutused olid 3. oktoobril 2005, 29. märtsil 2006, 1. augustil 2008, 4. jaanuaril 2011 ja 20. märtsil 2015. Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist. Ka läbi optiliste kaamerate ei tohi päikesevarjutust jälgida. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Päikesevarjutused moodustavad tsükli,
8.PLUUTO · Sarnaneb oma suuruse ja orbiidi poolest asteroidide/komeetidega · Väike planeet 3.Miks Maal on aastaajad? 4.Päikesevarjutus Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. On olemas kolme liiki päikesevarjutusi: osaline(Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud ), täielik(Päike kadunud) ja rõngakujuline päikesevarjutus(kuu ei suuda kogu päikest ära varjata). Päikesevarjutused moodustavad tsükli, mida nimetatakse saaroseks. Selle abil on võimalik päikesevarjutusi ennustada. Saarost tunti ja päikesevarjutusi suudeti ennustada juba vanaajal. 5.Kuuvarjutused: Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. 6.Kuu iseloomustus · Maale lähim taevakeha · Kuu faasid ( kuu loomine kuud ei ole näha, noorkuu, poolkuu, kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, poolkuu, vanakuu) · Läbimõõt u 3500 km
RÕNGU KESKKOOL Kati Kõiv VARJUTUSED Referaat 12.klass Juhendaja: Riina Murulaid Rõngu 2013 Sissejuhatus Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Põhiliseks varjutajaks on Kuu, mille liikumine osutub märksa keerulisemaks, kui esialgu paistab. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju, kuid tühjuses seda loomulikult näha ei ole. Kuna Päike on suurem nii Maast kui ka Kuust, on mõlema poolt heidetav vari koonuse kujuline
Ta tekkis tolmuga segunenud heeliumi- ja vesinikupilvest. Need tõmbusid kokku. Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes ja lõpuks hakkas toimuma termotuumareaktsioon. Sellest hetkest, kui tuumareaktsioon hakkas, helendab päike. Teadlased arvavad, et päike helendab veel umbes 5000 miljonit aastat, kuni ta lõpuks kustuma hakkab.. Mis on päikesevarjutus? Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu läheb Päikese ja Maa vahele ja Kuu varjab Päikese täielikult. On olemas ka poolikud päikesevarjutused, sel juhul on pool päikesest näha. Ka päikesevarjutust ei tohi palja silmaga vaadata. Andmeid Päikese kohta: Pinnatemperatuur: 5500 kraadi Maa ja Päikese vaheline kaugus: 149,6 miljonit km Läbimõõt ekvaatoril: 1 392 000 km Pöörlemisperiood: 25,4 päeva Temperatuur keskmes: 15 000 000 kraadi Tähed: Kui vaadata selgel ööl taevasse näeme vaid umbes 3000 tähte, kuid neid on hoopis miljardeid. Meile paistavad need vaid väikeste punktidena. Meile lähim täht ongi meie
Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Viimased Eestis näha olnud päikesevarjutused olid 3. oktoobril 2005 ja 29. märtsil 2006. Järgmine tuleb 1. augustil 2008. Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist. ka läbi optiliste kaamerate ei tohi päikesevarjutust jälgida. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem
Referaat Päikesesüsteem Tallinn 2009 Päikesesüsteem : Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (n...
Torni kõrgus 65m Kasvas dzunglisse Maalikunst Templite seinamaalid ja miniatuurmaalid käsikirjades. Vana-Ameerika kunst 5.saj · 14.saj-ks olid välja kujunenud asteekide, maiade, olmeekide ja inkade kultuurid. · Kuni 16.saj-ni arenesid täiesti eraldatuna muust maailmast. MAIAD · Templiriigid, mida valitsesid preester-valitsejad. · Kultuuri tihe side religiooniga (inimohvrid) · Astmikpüramiidid · Matemaatika, astroloogia (tänapäeva kalender, kuu- ja päikesevarjutused jne.) · Ideogrammiline kiri, kirjutati vasakult paremale · Ei tuntud tugevaid metalle INKAD · 12.-15.saj L-Ameerika suurim tsivilisatsioon: Peruu ja Tsiili territooriumil. · Pealinn Cuzco, riiki valitses Sapa Inka · Põllumajanduses terassipõllundus, karjakasvatus (laamad) · Tunti pronksi. · Kirja ei tuntud. Kasutati KIPU-sid. (need nöörid ;)) · 1532 vallutasid Hispaanlased kogu riigi.
tegemiseks ümber oma kujutletava telje on Kuu kogu aeg suunatud Maa poole ühe ja sama küljega. Kuu tiirlemistasand on Maa orbiidi suhtes umbes 5° nurga all kaldu, mistõttu paistab Kuu meile taevas kord üleval, kord allpool ekliptikat. On vaid kaks kohta, kus Kuu tiirlemistasand lõikub ekliptikaga. Neid punkte nimetatakse sõlmedeks. Kui Kuu, Maa ja Päike jäävad sõlmi ühendavale joonele, toimuvad Kuu- või Päikesevarjutused. Selline olukord tuleb siiski piisavalt harva ette. 7.4. KUU FAASID Kuna Kuu on valgust mitte läbi laskev keha, siis tekib tema taha vari. Sõltuvalt Kuu asukohast Maa ja Päikese suhtes, võib ta ise suuremal või vähemal määral oma varju sisse jääda ning nii polegi Maalt vaadeldav mitte terve Kuu, vaid ainult osa sellest. Ühte täistsüklit Kuu kahe samasuguse faasi vahel nimetatakse sünoodiliseks perioodiks (ka sünoodiliseks kuuks) ning selle pikkus on 29,5 Maa-ööpäeva.
poolt. Veel on oluline teada, et Kuu orbiidi ja Maa orbiidi tasandite erinevus on 5 kr. Kuu tiirlemisperiood ümber Maa tähtede suhtes on 27,3 ööpäeva (sideeriline periood). Päikese suhtes on see periood 29,5 ööpäeva (sünoodiline ööpäev). Kuu paistab meile tänu sellele, et ta peegeldab Päikesevalgust. Kuid tema valgustatud kuju tänu tiirlemisele muutub. Kuu mass on 81X väiksem Maa omast, atmosfäär puudub ja keskmine tihedus on 3,3 g/cm 3. 5. Kuu- ja Päikesevarjutused. Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu satub Päikese ette. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid ühes tasapinnas, siis oleks iga Kuu loomise ajal Päikesevarjutus. Päikesevarjutusi on 3 liiki: · Täielik- Kuu katab kogu Päikese. Täielikku Päikesevrj. ühes maakohas on võimalik jälgida kord 200- 300 aasta jooksul. · Kroonikujuline- see juhtub siis kui Kuu on Maast veidi kaugemal. 356 000- 402 000. · Osaline. Kuuvarjutus.
Lagedi Põhikool Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja
Väike-Aasia linnades. Mileetoses toimusid 6. ja 7. sajandil suured majanduslikud ja poliitilised muutused, mille käigus võim kandus üha enam sugukondlikult aristokraatialt kaupmeestest koosnevale aristokraatiale. Thales olevat ennustanud 585.a. aset leidnud päikesevarjutuse. Siiski pole tõendeid tema erilistest geniaalsetest võimetest päikesevarjutuse ennustamisel-- Mileetos oli Lüüdia liitlane ning Lüüdial olid kultuurilised sidemed Babülooniaga, kus teati, et päikesevarjutused tekivad tsükliliselt umbes 19 aasta tagant. Ei babüloonlased ega Thales teadnud, miks selline tsükkel esineb. Samuti olevat ta olnud üks esimesi insenere, kes sai hakkama vägitükiga--ta juhtis eemale Hylase jõe vood, et kuningas Kroisos ( Lüüdia kuningas) saaks selle ületada. Andmed Thalese kohta on väga napid. Teada on, et ta olevat rännanud Egiptuses ja nõnda toonud kreeklastele teadmised geomeetriast. Ta oskas arvutada laeva kaugust rannikust kahe punkti
1. Planeet Maa. Maa Ehitus. Maa liikumine. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Umbes 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest. Inimkonna esimene suurem kosmoloogiline avastus- Maa on kerakujuline (240. a. eKr) Keskeajal uuriti ja mõõdeti maad põhjalikult. Maa on pisut lapik pooluste vaheline kaugus on 43km väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. Siseehitus: Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke ja koosneb kivimitest. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Siseehituse kohta annavad teavet maavärina kolded, mis levivad maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikilaine aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välje. Et ristlained ei levi vedelikus, peab a...
mida põhjustab üksteise ümber tiirlemine või üksteisest möödumine. Varjutus võib olla kas täielik või osaline. Taevakeha valgustatus väheneb, kui üks taevakeha satub teise taevakeha varju koonusesse, mille tekitab kolmas taevakeha (nt. kuuvarjutus, Jupiteri kaaslaste ja Saturni rõnga varjutus). Taevakeha nähtavus muutub, kui kolmandalt taevakehalt vaadatuna satub üks taevakeha teise taha ehk kattub temaga. Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Põhiliseks varjutajaks (või varju minejaks) on Kuu, mille liikumine osutub märksa keerulisemaks, kui esialgu paistab. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju. Tühjuses seda loomulikult näha pole, aga varju geomeetriat võime siingi kujutada joonlaua abiga. Kokkuvõte
Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus).Viimased Eestis näha olnud päikesevarjutused olid 3. oktoobril 2005, 29. märtsil 2006 ja 1. augustil 2008.Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist. Ka läbi optiliste kaamerate ei tohi päikesevarjutust jälgida.Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem.Päikesevarjutused moodustavad tsükli, mida nimetatakse saaroseks. Selle abil on võimalik
varjutus. • Kuuvarjutuse ajal on Kuu Maa tekitatud varju piirkonnas. • Päikesevarjutuse ajal on osa Maa pinnast Kuu tekitatud varju piirkonnas. Kas meie peaks päikesevarjutust hoopis maavarjutuseks nimetama? Ilmselt peaks. Aga nimi ei sega elamuste saamist. Foto 3.11. Sellist päikesevarjutust sai Eestis näha 11. augustil 1999 32 Teemasid uurimistööks • Kuuvarjutused: poolvarjuline, osaline, täielik. • Päikesevarjutused: osaline, rõngakujuline, täielik. ? Küsimusi ja ülesandeid 1. Miks on varjud keskpäeval palju lühemad kui hommiku- ja õhtupoolikul? Tee selgitav joonis. 2. Kuidas peavad Päike, Kuu ja Maa üksteise suhtes asetsema, et toimuks kuuvarjutus? 3. Kuu on ju Maast väiksem. Kuidas ta saab üldse Päikest Maal asuva vaatleja eest katta? 3.3. Valguse peegeldumine tasaselt pinnalt Mis juhtub valgusega, kui ta õhus levides jõuab sileda veepinnani?
lähedal, et keskmine vaatleja näeb tema pinnal sama palju detaile kui astronoom keskmise suurusega teleskoobiga Marssi uurides. Kuna Kuu asend joonel Maa – Kuu – Päike muutub, siis muutub ka Kuu nähtav kuju. Kuu faasides räägitakse järgmistes lõigetes põhjalikumalt. Kuna Kuu ja Maa on mõlemad Päikesest palju väiksemad läbipaistmatud kehad, siis tekib nende taha täis- ja poolvarjudest koosnev varjupiirkond. Kui emb-kumb satub teise varjupiirkonda, tekivad Kuu- või Päikesevarjutused. Varjutusi käsitletakse põhjalikumalt järgmistes lõigetes. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul (märkimist väärivat) atmosfääri – see on umbes 1010 korda hõredam kui maapinnal. Kuul puudub ka hüdrosfäär. Tumedad tasandikud, mida tavatsetakse kutsuda Kuu meredeks ja ookeanideks, kuid nende peegeldumisnäitaja (albeedo) on ümbritsevast pisut madalam. Üldse on Kuu albeedo 12% (võrdluseks Maal on see 37%) – seega peegeldab Kuu kosmosesse tagasi palju vähem valgust kui Maa.
Suuri kaaslasi on 5. 4)Neptuun- k uulus oma avastusloo poolest. Neptuun on lähedane Uraanile. Läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast. Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil. Neptuunil on 2 kaaslast. Üks kaaslane- Triton liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Neptuunil on 3 nõrka rõngast. PÄIKESEVARJUTUS – Tekib, kui Kuu läheb Päikese ja Maa vahele ja Kuu varjab Päikese täielikult. On olemas ka poolikud päikesevarjutused, sel juhul on pool päikest näha. Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga vaadata. KUUVARJUTUS- Tekib täiskuu ajal, kui Maa varjab Päikeselt tulnud valguse ja Kuu peale tekib seetõttu must vari. On olemas täielikud ja osalised kuuvarjutused. Täielikke kuuvarjutusi kohtab harva, umbes kord iga 4 aasta jooksul. Osalisi võib näha sageli Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Kuuvarjutus saab toimuda ainult täiskuu ajal, kui Maa on Päikese ja kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule.
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
