PÄEVAPLAAN
Teema: Kiisu läks kõndima..
Laste vanus: 4-5 aastat
Kuupäev:
Koostaja :
Tegevuste liigid:
..põder, j-ä-n-e-s...jänes, o-r-a-v...orav, h-o-b-u-n-e...hobune jne.) (5 min.) Edasi jagan kõigile töölehed (lisa 12). Täidame neid. (7 min.) Muusikategevus: (20-25 min.) Eesmärgid: Tajub rütmi. Peab viisi. Häälib selgelt ja emotsionaalselt. Hääle soojendus. (2 min.) Laulame ja tantsime klaveri muusika saatel. Laulud on järgmised: ,,Rongisõit" (lasen CD plaadi pealt, siis on parem tantsu lüüa, aga ise laulame ka kaasa), ,,Mu koduke", ,,Koer Muki", ,,Kiisu läks kõndima", (lisad 13-16) (20-23 min.) Lisad: Lisa 1. Kodulooma pildid. Lisa 2. Luuletus kassist. Meie kiisul kriimud silmad, Istus metsas kännu otsas. Piip oli suus ja kepp oli kääs, Kutsus lapsi lugema. Kes ei osand lugeda, See sai tukast sugeda. Kes see oskas, aru sai, Sellele ta tegi pai. Lisa 3. Võrdlemis ja arvutamis tööleht 1. Arvuta: + =
· Ütle: "Kuule, karupoeg, istume õige maha ja nuusutame neid asju." · Lõpuks küsi lapselt: "Kas sa tahaksid maitsta mõnda asja, mida me nuusutasime?" · Puuvilju proovides lisandub lõhnakogemusele ka maitsekogemus. TÄIDA LÜNGAD · Mõtle välja jutuke, milles esineks lapse nimi. Iga kord, kui jõuad jutuga nimeni, tee paus ja lase lapsel see täita. · Näiteks: "Elas kord üks väike tüdruk, kelle nimi oli ... (lapse nimi). Ühel päeval läks väike tüdruk nimega ... (lase lapsel paus täita) kööki lõunat sööma." · Lisa loole olukordi, mis julgustaksid last teisigi pause täitma. "Siis tegi ... (lapse nimi) kapi ukse lahti ja võttis sealt mõned ...". · Olenevalt lapse võimetest võid jutu muuta lihtsamaks või keerulisemaks, lühemaks või pikemaks. MAJA EHITAMINE · Istu lapsega põrandale ja laota ehitusklotsid ümberringi laiali.
turvalisel, tuttavlikul ja etteaimataval moel . Erinevate aistingute tutvustamine suurendab imiku teadlikkust endast ja maailmast. 12 KUTS LÄKS KARJA · Aseta laps selili ja võta mõlema käega ta pahkluudest kinni. · Kui jalad on sirged, patsuta kergelt jalataldadele. · Laps sirutab varbad allapoole ja kõverdab põlved. · Jalgu vaheldumisi kõverdades justkui imiteerides kõndimist laula talle: "Kuts läks karja linta-lonta, linta-lonta, Karjast koju vinta-vänta-virrdi, timpa-tampa-tirrdi!" · Ütle "tirrdi!" elavama häälega. Laps õpib seda ootama ning see muudab mängu põnevamaks. UURINGUTE ANDMETEL hõlbustab imiku reielihaste treenimine hiljem roomama ja kõndima õppimist. Kui viia harjutus läb ettevaatlikult, ei tekita see lapsele ebamugavustunnet ja ta naudib seda. VARJUD
5. Jalgadega koputame... Lapsed kõnnivad paarides kätest kinni hoides mööda ringjoont. Sõnadega "keeru- tame ringi..." lasevad käed lahti ja keerutavad koha peal. Sõnadega "üks, kaks, kolm" jäävad seisma näoga ringi sisse, edasine tegevus teksti järgi. (M. Liivak. Kaks sammu väljapoole. Talmar ja Põhi, 2002. Lk 24) 27 Õpetajaraamat Vanaaegne laste tantsuviis "Tule, sõbrake" 1. Nüüd lähme lapsed kõndima ja ringimängu mängima. La-la-la... 2. Nüüd tule, tule, sõbrake ja tule tantsi minuga. La-la-la... Esimese salmi ajal kõnnivad lapsed ringi ja otsivad endale sõbra. Teise salmi ajal võtavad kätest kinni ja tantsivad, keerutavad või kõnnivad. (E. Aus. Beebi muusika 2. Kirjastus "Muusika" 1996. Lk 4) Tule, tule, sõbrake Tule, tule, sõbrake, anna mulle käeke. Üks ja kaks, üks ja kaks, tuju läheb paremaks.
Või räägib lugu sellest, milline käitumine on sobimatu/kuidas ei tohi käituda. Nüüd jutustavad sulle loo tibu ja kana. Üks oskab jutustada ilusat lugu, kuid teine mitte. Kuula nüüd, mis tegelased on meie järgmises loos. Pane tähele, kus nad tegutsevad ja mis juhtub. Siis vaatame, kes oskab jutustada ilusat lugu, kes mitte. 2.“Rattaloo” Uku läks rattaga sõitma. Ta sõitis ja aina Laps kuulab. teksti esmane sõitis. Tuli õhtu, aga tema ikka sõitis. Ja tajumine. Igava jutu tunnnuste kui ta surnud pole, sõidab Uku siiani sõnastamine rattaga (tekst1). täiskasvanu poolt Kas oli huvitav lugu? Kes oli selle loo tegelane? Kas said teada, millal tegevus toimus? Kas said teada, kus ta sõitis? Mis juhtus?
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed
Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma. Äkitselt kerkis tema ette punase krooniga suur uss, kes päris, miks tüdruk nutab. Tüdruk ütles, et uss nõelas teda. Punase krooniga uss uuris, et mis värvi, see uss oli ja hakkas siristama ning usse kokku kutsuma... 3.Hiir, vähk ja sitikas- Sulane teenis insat peremeest ja sai aastas kopika palka
Inimese organism võib harilikult oma tundlikkuse tasemel olla erinevatel eluperioodidel erinev, eriti vastandlik on ta varastel arenguperioodidel 78 päevane rase on eriti tundlik röntgenikiirtele, Inimesel on arengus nn mistõttu see võib esile kutsuda sünnikahjustusi. kriitiline periood kõndima, Kui kiiritus saadakse 9,5 päeva pärast kõnelema, puhtust pidama eostamist, on suur tõenäosus, et sünnib selgroo (potil käima) hakkamise, kahjustusega laps (st närvisüsteemi kahjustus) ( Russell & Russell, 1952) Seega kui naine saab hirmude tekkimise jaoks. kiiritust või võtab ebasobivat ravimit või põeb Mingi takistus sel perioodil
Kõik kommentaarid