Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Päevaplaan - Kiisu läks kõndima (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

PÄEVAPLAAN
Teema: Kiisu läks kõndima..
Laste vanus: 4-5 aastat
Kuupäev:
Koostaja :
Tegevuste liigid:


Eesmärgid:
  • Laps kasutab plastiliini ja oskab voolida sellest kassi- lisada kõrvad, saba, vurrud, nina ja silmad.
  • Laps teab laulu „Kiisu läks kõndima“ ning oskab sellele rütmipillidega rütmi juurde lüüa.
  • Laps oskab luuletust „Meie kiisul kriimud silmad“.
  • Laps teab kassi kehaosasid ja proportsioone.
  • Laps oskab võrrelda.
  • Laps tunneb rõõmu liikumisest .

Vahendid: Pehme mänguasi kass , plastiliin, voolimispulk, makk , cd, marakad.
Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on eelnevalt valmistanud marakad. Õppinud luuletust „Meie kiisul kriimud silmad“.
Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja võtab kaasa pehme kassi mänguasja. Otsib cd lauluga „Kiisu läks kõndima“ ja luuletuse „Meie kiisul kriimud silmad“.
Organiseerimine: Õpetaja on välja otsinud plastiliinid ja voolimispulgad. Laudadele paneb need enne kunstitegevust. Cd on pandud makki. Hommikuringi jaoks on valmis pehme kassi mänguasi.
Tegevuse osad, tegevusliigid
Käsitletavad alateemad , olulised küsimused, põhimõisted ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised võtted
Abi- ja näitvahendid
I SISSEJUHATUS
II PÕHIOSA
III LÕPETAV OSA
Hommikuringis õpetaja näitab lastele mängukassi ja räägib natukene kasside eluviisist. Hommikuring läheb edasi sellega, et õpetaja viskab mängukassi ühele lapsele, tema ütleb, mida ta kasside kohta teab ning viskab mänguasja järgmisele lapsele, see toimub senikaua, kuni kõik lapsed on saanud midagi öelda.
Õpetaja küsib, kellel on endal kodus kass , lapsed saavad jutustada natukene enda kassidest.
Lapsed loevad koos õpetajaga varem õpitud luuletust „Meie kiisul kriimud silmad“
Meie kiisul kriimud silmad.
istus metsas kännu otsas.
Kepp oli käes ja piip oli suus ,
kutsus lapsi lugema.
Kes ei oskand lugeda,
see sai tukast sugeda,
kes aga mõistis aru sai
sellele ta tegi pai.

Lapsed kuulavad laulu „Kiisu läks kõndima“ ja laulavad seda ka ise. Kui laul on paar korda läbi lauldud, jagab õpetaja lastele kätte marakad ning siis lauldakse laul läbi nii, et laps lööb marakatega rütmi laulus koha peal, kus on „ nurr -nurr“.
1. Kiisu läks kõndima, müts oli peas,
Naljakas näis teiste kiisude seas,
Nurr-nurr, nurr-nurr, kiisude seas.
Nurr-nurr, nurr-nurr, kiisude seas.
2. Küsisid teised : „“Miks müts on sul peas?”“
Kiisuke vastas : ““Nii olema peab.”“
Nurr-nurr, nurr-nurr, olema peab.
Nurr-nurr, nurr-nurr, olema peab.
3. Kõrv oli haige mul, külma vist sai,
mütsi siis tegi mul Maieke pai.”
Nurr-nurr, nurr-nurr, Maieke pai,
Nurr-nurr, nurr-nurr, Maieke pai!

Õpetaja on laudadele valmis pannud plastiliinid ja voolimispulgad. Lapsed hakkavad plastiliinist kasse voolima , õpetaja teeb seda koos nendega. Kassidele voolitakse kõik kehaosad ning ühendatakse need voolimispulga abil. Kui mõni laps hätta jääb, siis õpetaja juhendab teda individuaalselt.
Kassid pannakse laua peale näituseks lapsevanematele.
Lastega koos vaadatakse valminud kasse ning võrreldakse neid omavahel, kelle kass on suurem, kelle oma väiksem ning võrreldakse ka värve.
Peale kasside võrdlemist hakkavad lapsed mängima liikumismängu. Mäng seisneb selles, et kui käib laul „Kiisu läks kõndima“, sel ajal lapsed liiguvad segamingi mööda tuba ringi nagu kassid, kui muusika seisma jääb, siis lapsed tarduvad paigale. Kes ennast liigutab, langeb mängust välja. Võitja on see, kes viimasena mängu jääb.
Mängukass
CD, makk, marakad
Plastiliin, voolimispulgad
Voolitud kassid


CD, makk
Päevaplaan --Kiisu läks kõndima #1 Päevaplaan --Kiisu läks kõndima #2 Päevaplaan --Kiisu läks kõndima #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristi048 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
27
docx

Näidis: nädala õppekava 4-5 a.

..põder, j-ä-n-e-s...jänes, o-r-a-v...orav, h-o-b-u-n-e...hobune jne.) (5 min.) Edasi jagan kõigile töölehed (lisa 12). Täidame neid. (7 min.) Muusikategevus: (20-25 min.) Eesmärgid: Tajub rütmi. Peab viisi. Häälib selgelt ja emotsionaalselt. Hääle soojendus. (2 min.) Laulame ja tantsime klaveri muusika saatel. Laulud on järgmised: ,,Rongisõit" (lasen CD plaadi pealt, siis on parem tantsu lüüa, aga ise laulame ka kaasa), ,,Mu koduke", ,,Koer Muki", ,,Kiisu läks kõndima", (lisad 13-16) (20-23 min.) Lisad: Lisa 1. Kodulooma pildid. Lisa 2. Luuletus kassist. Meie kiisul kriimud silmad, Istus metsas kännu otsas. Piip oli suus ja kepp oli kääs, Kutsus lapsi lugema. Kes ei osand lugeda, See sai tukast sugeda. Kes see oskas, aru sai, Sellele ta tegi pai. Lisa 3. Võrdlemis ja arvutamis tööleht 1. Arvuta: + =

Pedagoogika alused
thumbnail
80
docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

· Ütle: "Kuule, karupoeg, istume õige maha ja nuusutame neid asju." · Lõpuks küsi lapselt: "Kas sa tahaksid maitsta mõnda asja, mida me nuusutasime?" · Puuvilju proovides lisandub lõhnakogemusele ka maitsekogemus. TÄIDA LÜNGAD · Mõtle välja jutuke, milles esineks lapse nimi. Iga kord, kui jõuad jutuga nimeni, tee paus ja lase lapsel see täita. · Näiteks: "Elas kord üks väike tüdruk, kelle nimi oli ... (lapse nimi). Ühel päeval läks väike tüdruk nimega ... (lase lapsel paus täita) kööki lõunat sööma." · Lisa loole olukordi, mis julgustaksid last teisigi pause täitma. "Siis tegi ... (lapse nimi) kapi ukse lahti ja võttis sealt mõned ...". · Olenevalt lapse võimetest võid jutu muuta lihtsamaks või keerulisemaks, lühemaks või pikemaks. MAJA EHITAMINE · Istu lapsega põrandale ja laota ehitusklotsid ümberringi laiali.

Alushariduse pedagoog
thumbnail
102
doc

Mängud

turvalisel, tuttavlikul ja etteaimataval moel . Erinevate aistingute tutvustamine suurendab imiku teadlikkust endast ja maailmast. 12 KUTS LÄKS KARJA · Aseta laps selili ja võta mõlema käega ta pahkluudest kinni. · Kui jalad on sirged, patsuta kergelt jalataldadele. · Laps sirutab varbad allapoole ja kõverdab põlved. · Jalgu vaheldumisi kõverdades justkui imiteerides kõndimist laula talle: "Kuts läks karja linta-lonta, linta-lonta, Karjast koju vinta-vänta-virrdi, timpa-tampa-tirrdi!" · Ütle "tirrdi!" elavama häälega. Laps õpib seda ootama ning see muudab mängu põnevamaks. UURINGUTE ANDMETEL hõlbustab imiku reielihaste treenimine hiljem roomama ja kõndima õppimist. Kui viia harjutus läb ettevaatlikult, ei tekita see lapsele ebamugavustunnet ja ta naudib seda. VARJUD

Mäng
thumbnail
120
pdf

Õpetajaraamat

5. Jalgadega koputame... Lapsed kõnnivad paarides kätest kinni hoides mööda ringjoont. Sõnadega "keeru- tame ringi..." lasevad käed lahti ja keerutavad koha peal. Sõnadega "üks, kaks, kolm" jäävad seisma näoga ringi sisse, edasine tegevus teksti järgi. (M. Liivak. Kaks sammu väljapoole. Talmar ja Põhi, 2002. Lk 24) 27 Õpetajaraamat Vanaaegne laste tantsuviis "Tule, sõbrake" 1. Nüüd lähme lapsed kõndima ja ringimängu mängima. La-la-la... 2. Nüüd tule, tule, sõbrake ja tule tantsi minuga. La-la-la... Esimese salmi ajal kõnnivad lapsed ringi ja otsivad endale sõbra. Teise salmi ajal võtavad kätest kinni ja tantsivad, keerutavad või kõnnivad. (E. Aus. Beebi muusika 2. Kirjastus "Muusika" 1996. Lk 4) Tule, tule, sõbrake Tule, tule, sõbrake, anna mulle käeke. Üks ja kaks, üks ja kaks, tuju läheb paremaks.

Eesti keel
thumbnail
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

Või räägib lugu sellest, milline käitumine on sobimatu/kuidas ei tohi käituda. Nüüd jutustavad sulle loo tibu ja kana. Üks oskab jutustada ilusat lugu, kuid teine mitte. Kuula nüüd, mis tegelased on meie järgmises loos. Pane tähele, kus nad tegutsevad ja mis juhtub. Siis vaatame, kes oskab jutustada ilusat lugu, kes mitte. 2.“Rattaloo” Uku läks rattaga sõitma. Ta sõitis ja aina Laps kuulab. teksti esmane sõitis. Tuli õhtu, aga tema ikka sõitis. Ja tajumine. Igava jutu tunnnuste kui ta surnud pole, sõidab Uku siiani sõnastamine rattaga (tekst1). täiskasvanu poolt Kas oli huvitav lugu? Kes oli selle loo tegelane? Kas said teada, millal tegevus toimus? Kas said teada, kus ta sõitis? Mis juhtus?

Pedagoogika
thumbnail
32
docx

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES

LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed

Füüsika
thumbnail
134
docx

Lugemispäevik

Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma. Äkitselt kerkis tema ette punase krooniga suur uss, kes päris, miks tüdruk nutab. Tüdruk ütles, et uss nõelas teda. Punase krooniga uss uuris, et mis värvi, see uss oli ja hakkas siristama ning usse kokku kutsuma... 3.Hiir, vähk ja sitikas- Sulane teenis insat peremeest ja sai aastas kopika palka

Alusharidus
thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

Inimese   organism   võib   harilikult   oma   tundlikkuse   tasemel   olla erinevatel   eluperioodidel   erinev,   eriti   vastandlik   on   ta   varastel arenguperioodidel 7­8 päevane rase on eriti tundlik röntgenikiirtele, Inimesel   on   arengus   nn mistõttu see võib esile kutsuda sünnikahjustusi.  kriitiline   periood   kõndima, Kui kiiritus saadakse 9,5 päeva pärast  kõnelema, puhtust pidama eostamist, on suur tõenäosus, et sünnib selgroo­ (potil   käima)   hakkamise, kahjustusega laps (st närvisüsteemi kahjustus)  ( Russell & Russell, 1952) Seega kui naine saab  hirmude   tekkimise   jaoks. kiiritust või võtab ebasobivat ravimit või põeb  Mingi takistus sel perioodil

Arengupsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun