Põllumajandus
Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb maa harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel
Agraarpoliitika
- Eesti Maaülikool
17
Agrokeemia
- Eesti Maaülikool
10
Agrometeroloogia
- Eesti Maaülikool
4
Agronoomia
- Eesti Maaülikool
8
Aianduse tehnoloogiad
- Eesti Maaülikool
4
Aretusõpetus
- Eesti Maaülikool
8
Biomeetria
- Eesti Maaülikool
9
Eritaimekasvatus
- Eesti Maaülikool
5
Floristika ja faunistika välipraktikum
- Tallinna Ülikool
1
Kuivendus
- Eesti Maaülikool
1
Köögiviljandus
- Eesti Maaülikool
4
Lambakasvatus
- Eesti Maaülikool
6
Lihatehnoloogia
- Eesti Maaülikool
6
Looma kasvatus
- Kutsekool
9
Loomade aretusväärtus
-
1
Loomakasvatus
- Eesti Maaülikool
28
Loomakasvatus
- Kutsekool
11
Maakasutuse ja põllumajandusliku tootmise alused
- Tartu Ülikool
2
Maakasutusstrateegiad
-
1
Mesindus
- Eesti Maaülikool
17
Mesindus
- Akadeemiline
2
Piimatoodete tehnoloogia
- Eesti Maaülikool
10
Põllumajandus
- Kutsekool
108
Põllumajandus
- Akadeemiline
5
Põllumajandus
- Akadeemiline
4
Põllumajandus ajalugu
- Eesti Maaülikool
4
Põllumajandus masinad
- Eesti Maaülikool
3
Põllumajandus taimed
- Eesti Maaülikool
11
Põllumajanduse alused
- Eesti Maaülikool
12
Põllumajanduse ettevõtluse põhikursus
- Eesti Maaülikool
2
Põllumajanduskultuuride niisutamine
- Eesti Maaülikool
1
Põllumajandusökonoomika
- Eesti Maaülikool
9
Põllumajnduse ajalugu
- Eesti Maaülikool
3
R ja t kategooria
- Kutsekool
1
Ruumianalüüs
- Eesti Maaülikool
1
Seakasvatus
- Eesti Maaülikool
3
Sisekliima
- Akadeemiline
1
Söötmisõpetus
- Eesti Maaülikool
6
Talu ja põllumajandusettevõtte planeerimine ja selle modelleerimine
-
1
Teraviljakasvatus
- Kutsekool
9
Väetusõpetus
- Kutsekool
4
Kategooria põllumajandus populaarseimad õppematerjalid
Iraani ja Saksamaa põllumajanduse võrdlus
Kliima
Iraani kliima on vaheldusrikas ning sõltub piirkonna eripärast.
Kiltmaal valitseb mõõdukas ja kuiv kliima.
Kiltmaal on taimestik suhteliselt hõre, kuid Alborzi mägedes kasvavad
tamme-, pöögi-, jalaka- ja kadakametsad.
Kliima mõju põllumajandusele
Sellise kliima tõttu on põllumajanduse jaoks rajada niisutuskanaleid.
Sooja kliima tõttu kasvatatakse pistaatsia pähkleid ja suhkrurooga.
Kiltmaid kasutatakse looma kasvatuseks.
Kliima
Saksamaa on parasvõõtme merelise ja mandrilise kliima siirdeala.
Kliima on suhteliselt jahe pilvine.
Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega.
Lõunaosas asuvad mäed ja orud, põhjaosas tasandukud
Kliima mõju põllumajandusele
Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu,
õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti.
Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele sest
mägedesse ei saa põlde rajada.
Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viin
Materjalid koramisküsimuste vastused
1.
a) Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes
70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30%
riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%).
Joonis 1. Roheline metsaalad. Kollane karjamaa. Oranz teraviljakasvatus. Punane viinamarjaistandused.
b) Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Põhikujundajad on mäed, tasandikud, saared ja meri.
Aga kuna maa on siiski mägine ei ole see põllumajanduse arendamise seisukohast just parim. Kuna
Kreekal on pikk rannajoon ja arvukalt saari, on loomulik, et riigil on ka oma kalatööstus.
c) Kreeka kliima on üsna vaheldusrikas. On esindatud nii lähistroopiline kui ka parasvöötmeline
kliima. Suved on tavaliselt kuumad, talved sajused ja jahedad. Sademeid esineb sisemaal
vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem. 2/3 aastast paistab Kreekas
päike ning temperatuurid võivad suvel ulatuda 37°C-ni. Talvel langeb temperat
Erinevaid materjale põllumajandus aluste kohta
Põllumajandusmaa kasutamise
muutused ja seda mõjutanud tegurid
Loodusvarade majandamise ökonoomika
Koostaja: Kati Zoobel
Sissejuhatus
? Põllumajandusmaa vaatlusaastal põllumajanduslikes majapidamistes
põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus-
ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa,
viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad)
? 1.nov 1991 hakkas kehtima maareformi seadus- selle eesmärk oli anda
maa eraomandisse ja soov luua eeldused maa efektiivsemaks
kasutamiseks.
? Tänaseks on Maa-ameti andmetel reformimata alla 10% maismaast.
? Põllumajanduse kokkutõmbumine 90ndatel avaldas mõju ka põllumaa
kasutusele
? 90ndate algus hakkas põllumajandusmaa kasutus vähenema, aastal 1990
oli Eesti põllumaa pindala 1115,9 tuhat hektarit, 1995. aastal 873,8
tuhat/ha. 2001 oli põllumaa kasutuse suurus 677,8 tuhat/ha ja aastal
EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus ja keskkonnainstituut
Maastikukaitse ja- hooldus
Kati Zoobel
Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutavad tegurid
Referaat aines Loodusvarade majandamise ökonoomika
Juhendajad: Risto Sirgmets,
Paavo Kaimre
Tartu 2014
Sisukord
Sissejuhatus........................................................................................................... 3
Põllumajanduse areng............................................................................................ 4
Tegurid ja arutelu.................................................................................................... 5
Kokkuvõte..................................................................................
Tere!
Minu nimi on Robin Saega.
Minu ettekande teema on Eesti põllumajandus.
Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis
kogu Eesti majandus.
Ettekandes annan teile lühiülevaate põllumajanduse arengust läbi aegade, peatun
pikemalt Eesti põllumajanduse praegusel olukorral ja 2015. aasta plaanidel ning räägin
Eesti maaelu arengukavast aastateks 2014-2020.
Alustan Nõukogude aegsest põllumajandusest, põhieesmärkidest ja toodangust.
Peale Eesti okupeerimist ja nõukogude korra kehtestamist 1940. aastal hakkas uus võim
Eestis ellu viima sundkollektiviseerimist, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine
ja talumajandite ühendamine põllumajanduslikeks suurettevõteteks. Selle põhiülesanne
oli juurutada Eestis samasugune ühismajandite kord nagu oli ülejäänud Nõukogude
Liidus. Esimeste kolhooside asutamine kavandati aastateks 1948-1949. Pikka aega oli elu
ühismajandites raskem, kui linnades, mitmel pool maksti palk välja
Põllumajandus
Toiduainetetööstus
Põllumajandus
..hõlmab kõiki põllu-
majandussaadusi tootvaid
majandusüksuseid ja
ettevõtteid, mis aitavad
saadusi esmaselt töödelda
(nt. talud)
Põllumajanduseks
nimetatakse maakeskkonnas
arendatavaid tootmisharusid
Põllumajandus
I- sed paiksed põllud
tekkisid 10 000 a.
tagasi Ees-Aasias
6000 a. tagasi Hiinas
5200a. tagasi Kesk-
Ameerikas
Fertile Crescent area
I-sed kodustatud põllukultuurid
nisu, oder, lääts, lina
hernes (kikerhernes,
kukerhernes)
PÕLLUMAJANDUSE
ISEÄRASUSED
SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST
TEGURITEST:
KLIIMA
MULLASTIK
RELJEEF
RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT
PIKK TOOTMISPERIOOD
INVESTEERINGUTE
JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE
SUUR TOOTMISPIND KEERULINE
KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI
MAARESSURSID
MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ², SELLEST ON
MAISMAAD 149 MILJ. KM²
MAAKERA IGA ELAN
III osa
1) Vegetatiivsed taimeorganid
- Taimeanatoomias räägitakse taime vegetatiivsetest organitest -juur, vars ja leht.
- Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse
põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine).
2) Juur
- Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
- Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad
maapealsed võsud.
- Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal.
3) Juure vöötmed
Kasvukuhik apikaalne meristeem
Pikenemisvööde rakkude kasv
Diferentseerumisvööde püsikudede kujunemine
Külgjuurte vööde peritsüklist saab alguse
Juurekael
4) Juurte ülesanded
- Vee ja mineraalainete omastamine
- Säilitusorgan.
- Fotosüntees, hapniku omastamine
- Orgaaniliste ainete sünteesi organ
5) Juure muudendi
PÕLLUMAJANDUS-
MENISTEERIUM
Angelina ilova 9.a
MINISTER JA KANSTLER
Helir-Valdor Seeder Ants Noot
PÕLLUMAJANDUSMENISTEERIUM
Põllumajandusministeeriumi
valitsemisalas on maaelu poliitika,
põllumajanduspoliitika,
kalanduspoliitika kalamajandust
puudutava osa ja
põllumajandustoodete
kaubandus- poliitika kavandamine
ja elluviimine, toidu ohutuse ja
nõuetekohasuse tagamise
korraldamine, loomatervise ja
-kaitse ning taimetervise ja -kaitse
alase tegevuse koordineerimine,
põllumajandusteadus- ja
arendustegevuse ning
põllumajandushariduse
korraldamine ja vastavate
õigusaktide eelnõude koostamine.
PÕLLUMAJANDUSMENISTEERIUM
Ministeeriumi tegevuse eesmärk
on luua tingimused Eesti maaelu,
põllu- ja kalamajanduse
jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks
arenguks, tagada ohutu ja
nõuetekohane toit ja sööt ning hea
loomatervise ja -kaitse ning
taimetervise ja -kaitse alane
olukord maaelu-, põllumajandus-
ja kalanduspoliitika väljatöötamise,
elluviimise ja tulemus
Kõik vajalik, mida töös küsitakse, väga põhjalik. Sisaldab ka arvutusülesandeid
Söödalisandid põllumajandusloomade (sh hobuste) ja lindude ratsioonis.
Põllumajanduslik maa: 1)haritav maa, põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks
2)looduslik rohumaa, kus kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Seal
inimesed karjatavad loomi või teevad heina.
Põllumajandust mõjutavad kliima, majandus ja majanduspoliitilised tegurid. Kliima koha
pealt on oluline päikesekiirgus, soojus ja niiskus ning reljeef. Majanduslikust küljest
mõjutab riigi suurus ja üldine sotsiaalmajanduslik tase. Majanduspoliitilisest küljest
mõjutab Eestit tugevalt Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika. Põllumajanduse areng
areneb koos tehnoloogiaga, mille abil on võimalik toodangut tõhusamalt toota ja müüa.
Põllumajanduse spetsialiseerumine- riigi või piirkonna põllumajanduse keskendumine
mingile kindla saaduse kasvatamiseks. Kasutatakse võimalikult kasulikult ära piirkonna
kliimat, maastiku ja inimressursse.
Maailma loomakasvatus- 37% sealiha, 2
Põllumajandusmaastikud kahe riigi
põlumajandus võrdlus: Holland ja Vietnam
Rühmatöö
Holland asub Belgia ja Saksamaa
vahel.Põllud on väga suured, maju
asub piirkonnas hõredalt, põlde on
palju. Põllud on enamjaolt pikad
ristküliku kujuga.Talud paiknevad
üksteistest eraldi.
Kasvatatakse enamjaolt kartuleid ja
lambaid, kartulid kasvavad põldudel
ja lambad taludes.
Holland on madalmaa, sealne kliima
on parasvöötmeline, soojade ja
pilviste suvedega. Sageli sajab
vihma. Teed on väga sirged ja
sõidetavad :D :D :D :D :D :D
Põllumajandusökonoomika KT2
1. Majanduse üldteooria tees: olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne
kasutamine.
2. Põllumajanduses kujundavad tootmise tasakaalu: müügivõime välisturul (määramatu) ja
siseturu ostuvõime (prognoositav).
3. Tootmiskitsendused: harimiskõlblik maa, tööjõuressurss, kapitaliressurss, reformid
4. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid
esemeid ja teenuseid
5. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid
6. Põllumajanduslik majapidamine- ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega tootmisüksus,
kus
toodetakse põllumajandussaadusi ja vähemalt 1 ha põllumajandusmaad
vähem kui 1 ha kasutatavat põllumajandusmaad ja põllumajandussaadusi toodetakse
müügiks
Põllumajandustootja(FADN)- terviklik ettevõte, koos kõigi oma tegevustega, ka
mittepõllumajanduslikud tegevused, nt met
Terade keemiline koostis
Tärklis – peamine varutoitaine
Roosuhkur – peamiselt idus (kuni 1,5% teramassist)
Toorproteiin – sisaldus terades 6-22%
Toorrasv - on kõige rohkem kaera- ja maisiterades. Näiteks nisul on seda keskmiselt 1,4%, rukkil ja odral 1,2%, kaeral 2,6% ja maisil 4,0%. Rasv on koondunud peamiselt idudesse. Suure rasvasisaldusega jahu kvaliteet halveneb kiiresti.
Toortuhk - asub peamiselt sõkaldes ja kestades. Teraviljade tuhas on palju fosforiühendeid (ligi 50% kogu tuhast), kaaliumi 30%, magneesiumi 12% ja kaltsiumi kuni 3%.
Põllukultuurid ja nende hooldus.