TÖÖ PEALKIRI: Happekohupiima ja sõira valmistamine. TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärk on valmistada kohupiima ja sõira happemeetodil. KATSE KÄIK: Piim pastöriseeriti 80°C juures. Kui piim oli jahutatud 26°C-ni, lisati 2%-line juuretis ja jäeti seisma toatemperatuuril. Piim hapnes öö otsa. Piim kuumutati. Mõõdeti temperatuuri, poti seina juures oli see 76°C. Kui saavutati 50°C, siis pidi temperatuuri hoidma 20-30 min. Pärast 30 min pandi kohupiim nõrguma (õige oleks olnud ka jahutada, aga puudusid vajalikud tingimused). Sõira tegemisel pandi hapupiim nõrguma, köömned pandi vette ligunema. Klopiti lahti 3 muna, kuhu kõigepealt lisati 1 tl soola (tegime tavalise soolaga, aga õigem oleks olnud teha meresoolaga). Seejärel kuumutati vesivannil 2 l piima 90°C-ni. Kuumutati kuni piima pind hakkas kergelt värvlema ja oli saavutanud õige temperatuuri (temperatuuri mõõdeti pidevalt). Kui piim oli saavutanud 92°C, lisati 1 kg kohupiima. Kuumutat...
1. Milliseid piimatooteid nimetatakse piimakonservideks? Piimakonservideks nimetatakse selliseid piimatooteid, mille säilivusaeg on pikk ka temperatuuril üle 0oC. 2. Nimeta vähemalt 4 piimakonservidele või nende tootmisele iseloomulikku tunnust? · Pikk säilivusaeg · Suur energiamahukus · Võimalus ära kasutada sekundaartoodet · Suur toorainevajadus/tootmise sesoonsus 3. Kuidas jaotatakse piimakonserve kasutusviisi / kasutusvaldkonna järgi? Tuua välja 4 valdkonda koos näidetega. · Lõpptootena inimtoiduks kondenspiim, imikute piimasegu · Pooltootena inimtoiduks lõssipulber jogurti tootmiseks · Loomasöödaks vasikatele täispiimaasendajad, lõssipulber · Toiduainetetööstuses vorstis kas. lõssipulbrit, laktoosipulber ravimitööstuses 4. Nimetada vähemalt 3 piimakonservide liigirikkuse põhjust? · Pikk säilivusaeg · Võimalik kasutada erinevaid lisandeid · Tooraine rikkus kas. ka sekundaarset toor...
Juustud Juustu ajalugu Piim on inimeste toidulaual olnud juba varasel kiviajal, umbes 10 000 aastat tagasi. Vanim piltlik jäädvustus on 4500 aastat vana ja pärineb Mesopotaamia Sumerite riigist ning sellel on näha lehmade lüpsmist, piima läbikurnamist ja või valmistamist. Juustu valmistamisest ei ole sellel friisil veel midagi aimata. Seda mainitakse alles 500 aastat hiljem kiilkirjatahvlil, mis pärineb samuti Sumeritelt. Üks Sumeri põllumees on tahvlil üles tähendanud oma karja suuruse ja majapidamise saagi läbi mitme aasta. Sellest ajast, kui arheoloogid leiutasid meetodi, kuidas vanadelt potikildudelt uurida, mida neis kunagi hoiti, oleme saanud teada, et Egiptuses söödi juustu juba 5000 aasta eest. See võis olla kas kitse- või lambajuust. Mõlematest sortidest on juttu ka Piiblis. Nii purskub oma Jumalas kahtlev Hiiob: ,,Kas sa mitte ei kallanud piima maha ega lasknud juustuks kälgendud...
Ressursi ja tarbimise arvestuseks kasutatakse andmeid, mis on kogutud järgmiste statistiliste vaatlustega: ,,Loomakasvatus"; ,,Piima kokkuost ja kasutamine"; ,,Põllumajandussaaduste ja toodete varu" Väliskaubandusstatistika -- Intrastati ja Extrastati süsteemi kaudu kogutud kaubavahetuse andmed. Import, eksport -- põllumajandussaaduste, sh töödeldud saaduste riiki sissevedu ja riigist väljavedu, sh Euroopa Liidu riikide omavaheline kaubavahetus. Inimtarbimine -- põllumajandussaaduste tarbimine olenemata toidu töötlusastmest. Tarbimine kokku -- tarbimine seemne, söödana, samuti tööstuslik tarbimine, inimtarbimine ja kadu. Selgitusi järgnevatel slaididel nähtavatele rühmadele: Värske piima tooted, v.a värske koor*: * Joogipiim, petipiim, hapendatud piim, koor, jogurt ning muud fermenteeritud tooted, piimapõhised joogid, muud piimatooted. ..piim ja petipiim**: ** Joogipiim, ...
TÖÖ PEALKIRI: Piima eeltöötlemine. TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärgiks on piima puhastamine võõrlisanditest, mis on piima sattunud lüpsmisel, piima esmasel käitlemisel ja transpordil. Piima mehaanilise töötlemise protsessid on separeerimine, normaliseerimine, homogeniseerimine, pastöriseerimine. KATSE KÄIK: Piim separeeriti temperatuuril 42°C. Piim lahutati tsentrifugaaljõu mõjul separaatori pöörlevas trumlis, saadi koor ja lõss (lõssi rasvaprotsent on 0,05%). Rasvasisalduse reguleerimine voolus viidi läbi samaaegselt separeerimisega, reguleerides separaatorist väljuva koore rasvasisaldust. Seejärel räägiti piima homogeniseerimisest, mis kujutab endast rasvakuulikeste pihustamise protsessi. Jahutatud piimas adsorbeeruvad rasvakuulikeste pinnale vadakuvalgud, mis kutsub esile rasvakuulikeste liitumise. Liitunud rasvakuulikeste pinnalekerkimise kiirus on märksa suurem kui väikestel rasvakuulikestel. Juba mõnetunnise seismise järel tek...
TÖÖ PEALKIRI: Rasvasisalduse määramine TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärk on määrata piima ja rõõs koori rasvasisaldus.Meie määramasime Gerberi meetodiga.Meetodi põhimõte on järgmine:valgu hüdrolüüsitakse väävelhappega,rasv eraldatakse tsentrifuugimisel.Rasva eraldamise kiirendamiseks lisatakse isopentüülalkoholi.Tulem loetakse bütoromeetril skaalal. KATSE KÄIK.Butüromeetrisse mõõdetakse 10 ml väävelhapet, lisatakse pipetiga 5 ml vett ja 5 ml kohupiima.Pipeti ots hoiakse vastu butüromeetri seina 45°C nurga all.Seejärel lisatakse 1 ml isopentüülalkoholi.Butüromeetri kael puhastatakse, butüromeeter suletakse kuiva kummikorgiga ja loksutatakse butüromeetrit 2-3 kordaümber, et hape seguneks täielikult lahusega.Pärast valkude lahustamist asetatakse butüromeetrid 5 minutiks 65±2°C veevanni. Veevannist võetud butüromeetrid asetatakse tsentrifuugi pandrunitesse korgipoolne ots allapoole.Butüromeetrid peavad paiknema sümeetriliselt. Butüromeet...
TÖÖ PEALKIRI: Tiheduse määramine TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärk on määrata piima tihedus. Piima (kohupiima) tihedus o piima teatud mahu massi suhe 20º C sama vee mahu massi samal temperatuuril. Piima tiheduse määramiseks kasutatakse aeromeetrit gradueeritud skaalaga 1,025-1,045 g/ml. . KATSE KÄIK: Tiheduse määramiseks valatakse piim klaassilindrisse peene jaona, et vältida piima vahutamist. Kuiv puhas areomeetre asetatakse klaassilindrisse (nii et areomeetri ei oleks vastu silindri põhja) ja jätakse sinna sisse 1-3 min. Näit loetakse meniski ülemise ääre järgi ½ skaala jaotustäpsusega. Temperatuur määratakse 0,5º täpsusega. ARVUTUSED JA TULEMUSED: Piima temperatuur oli 16ºC ja tihedus 1,032 g/cm³ JÄRELDUS: Võime järeldada, et meie oli värske piim, sest meie tulemus on 16°C juures Allkiri: ...
Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere lakto...
Piima ja piimatoodete kasulikkus Kõik teavad, et piima teeb terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. Lehmapiimas on umbes 87% vett, kuid kõrge veesisaldus ei ole piima puudus, vaid on vajalik piima koostisosade lahustumiseks. Nii imendubki piimas olev vesi sobiva kiirusega verre. Ülimalt tähtis iga inimese jaoks on kaltsium. Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal. Kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa. Tähtis roll on tal ka närviimpulsside saatmisel ajju ja sealt tagasi ning lihastegevuses ja vere hüübimises. Pikaajaline kaltsiumivaegus võib tekitada hilisemas elueas luude vaevusi. Kuidas mõjuvad piim ja piimatooted inimese soolestikule? Soolestikule vajalikud bakterid saab hapupiimast, jogurtist ja teistest hapupiimatoodetest. Otsekohe vähendavad ne...
Toorglütserooli söötmise mõju lehmade söömisele, piimajõudlusele ja vatsakeskkonnale Artikkel käsitleb toorglütserooli kasutamist holsteini tõugu lehmade söödana. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida, kuidas mõjub täisratsioonilises söödas odrajahu osaline asendamine toorglütserooliga lehmade söömust, vatsakeskkonda ja toodangunäitajaid. Katses osales kaheksa holsteini tõugu lehma 4x4 ladina ruudu põhimõttel, kahe duplikaadiga. Üks katseperiood kestis kokku 21 päeva, millest 14 päeva moodustas kohanemisperiood ja 7 päeva põhiperiood. Katse ajal olid loomad individuaalsetes lahtrites ning lehmi söödeti täisratsioonilise segasöödaga kaks korda päevas. Söödaratsioonis asendati osa odrajahu toorglütserooliga. Põhiperioodi ajal määrati lehmadel söömused, mõõdeti piima kogused ja võeti söödaproovid. Vatsavedelik koguti fistuleeritud lehmadelt põhiperioodi kahel viimasel päeval ning sellest määrati pH ja lenduvate rasvhapete kontsentratsioon. ...