Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes paleepöörde taga sisuliselt oli ?
 
Säutsu twitteris
22.loeng- 24.apr
1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism , oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele.
Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemusi, vaid aktiivsem pool on NL, ei rünnatud enne, kui NL pommitajad olid teostanud 25. juulil rünnaku Helsingile. 1945 juuli alguses läks taasmobiliseeritud Soome armee rünnakule. Kõigis teistes rindelõikudes Saksa vägede vastu, ka Soome lõigus Punaarmee esialgu põgenes. Juuli lõpuks taastati sõjaeelne piir Karjala kannasel, augusti jooksul Laadoga järvest põhja pool Kesk- ja Põhja-Soomes. Pärast pausi sept-s soomlased jätkasid pealetungi, teine pealetungioperatsioon. Tegevus keskendus ida-Laadoga aladele. Sealgi saavutasid soomlased edu, 1941 lõpuks olid Soome väed välja jõudnud Onega järveni ja vallutanud Karjala-Soome NSV pealinna Petroskoi. Samal ajal vältisid soomlased vanast riigipiirist kaugemale tungimist Karjala kannasel, vaatamata sellest, et sakslased üritasid neid mõjutada ründama Leningradi . Kuni 1944 teise pooleni kulges asi vaikses, venivas positsioonisõjas, kumbki pool suuri rünnakuid ette ei võtnud . Soomlaste jaoks oli tegemist jätkusõjaga- eesmärgiks taastada Talvesõja- eelne olukord. Samal ajal, eriti pärast Stalingradi lahingut, mis lõppes Sm jaoks katastroofiliselt, püüdsid soomlased luua salajasi sidemeid Moskvaga , kasutades selleks ennekõike Stockholmi. 1944 märtsis, pärast Kurski lahingut ja Punaarmee suuremaid saavutusi, sõitis Moskvasse Juhan- Kusti Paasikivi , kes oli alla kirjutanud ka Talvesõja lõpulepingut. Tema ülesandeks oli sondeerida rahulepingu tingimusi, mida Moskva Soomele esitaks. Selgus, et Moskva tingimused pole vastuvõetavad. Nõuti Talvesõja järgse piiri taastamist. Soome pidi katkestama suhted Sm-ga, väljuma sõjast, maksma NL-le 60 milj dollarit reparatsioonidega. Tingimused olid vastuvõetamatud, tuleb sõda jätkata. 1944 juuni alguseks koondati Karjala kannasele tohutult massiivne Punaarmee ülekaal, kõige masendavam oli ülekaal sõjatehnika osas. 9.juunil andis Punaarmee Karjala kannasel otsustava löögi. Soomlaste kaitsepos-st murti läbi, mitmed soomlaste katsed kindlustada end ajutistel kaitsejoontel ebaõnnestusid, 20.juunil langes punaarmee kätte Viiburi. Pärast Viiburi langemist hakkasid soomlased avaldama Karjala kannasel Punaarmeele tugevamat vastupanu, suurrünnakus oli Punaarmee verest tühjaks jooksnud. Soome pos-i aitas parandada 2 sammu, marssal Mannerheim otsustas loovutada Ida-Karjala alad. Oli märgiks NL-le, et Soome ei vaja territoriaalseid vallutusi, on valmis leppima sõjaeelse piiriga ja oleks mõistlik alustada läbirääkimisi . Ida-Karjalas seni rakendunud vägesid oli siis võimalik rakendada Karjala Kannasel. Soome toonane president Risto Ryti , kellele sakslased avaldasid kõva dipl survet , nõudes kindlust , et Soome ei astu NL-iga läbirääkimistesse ega soovi separaatrahu . Ryti vastas isikliku kirjaga Hitlerile, et separaatlepingut ei tule. Selleks, et lepingut välja pressida, olid sakslased andnud lubaduse toetada Soomet materiaaltehniliselt, pärast kirja hakkas saabuma moodsat saksa sõjatehnikat. Juuli keskpaigast oli NL- Soome rindel taas vaikus. NL oht Soome kohal jäi edasi. Ryti astus presidendikohalt tagasi, 4.aug-st sai Mannerheim uueks presidendiks. Sai ka selgeks, mis oli Ryti eraviisilise kirja põhjuseks- teatas Hitlerile, et Soome ei sõlmi separaatrahu enda nimel isiklikult. Nüüd, kui Ryti oli tagasi astunud , võis Mannerheim tema lubadusest loobuda ja seda ka tegi. Algasid dipl konsult NL esindajatega. 5.sept-ks lõppes rindel tulevahetus mõlema poole kokkuleppel, Moskvasse suundus uuesti soomlaste ametlik delegatsioon eesotsas tollase peaministri Axel Hackselliga. 16.sept 1944 kirjutati alla Soome ja NL vaheline vaherahukokkulepe. Vaherahutingimused Soome jaoks ikka rängad, pidi rahulduma Talvesõja-järgse piiriga, tõmmates piire tagasi igal pool, eriti rängaks löögiks oli Soome majandusele Petsamo linna kaotus Põhja-Soomes, oli ühelt poolt Soome maagitööstuse keskuseks, teisalt sadamaks, mille kaudu avanes väljapääs Põhja-Jäämerele. Soome kohustus katkestama suhted Sm-ga, rentis 50 a-ks Punaarmeele baasid õhu- ja lennuväe jaoks Porkkala poolsaarel, loobuti Hanko baasist. Oli võimalik takistada vaenuliku laevastiku sissetung Soome lahele Porkkala ja Tln vahel. 300 miljonit pidi Soome maksma reparatsioone. Soome pidi lubama Helsingisse liitlaste kontrollkomisjoni. Sisuliselt oli tegemist NL poolse kontrollkomisjoniga, olid ka mõned Briti ohvitserid , kes aktiivset rolli ei esindanud, esimeheks oli Andrei Ždanov . Tema komisjon saabus Helsingisse õige pea pärast vaherahu alla kirjutamist, hakates dikteerima Soome valitsusele täiendavaid tingimusi. Nõuti, et Soomes tuleb likvideerida kõik fašistlikud org-d, kokku olevat olnud neid üle 400. Ždanovi komisjon kirjutas Soome valitsusele ette, kui suur tohib olla rahuaegne Soome armee- 37 000 meest ja ei midagi enamat . Kirjutati ette, et tuleb likvideerida Kaitseliit. Lisaks esitati täpsustavaid nõudeid, millise tööstustoodanguga peab Soome tasuma oma reparatsioonid . Vaja oli hoolitseda selle eest, et Soome mitte vaid ei katkestaks suhteid Sm-ga, vaid tõrjuks välja Põhja-Soomes viibivad Sm väed. Esialgu püüti head nägu teha ja lepiti sakslastega kokku, et mingis piirkonnas tõmbutakse tagasi ja siis liiguvad järel soomlased. Ždanov ähvardas, et kui soomlased aktiivselt sõdima ei hakka sakslaste vastu, tuleb Punaarmee ja teeb seda ise. Nov 1944 vallandus Lapi sõda Soome ja saksa vägede vahel. Tõi kaasa purustusi ja ohvreid, sakslased taandudes rakendasid põletatud maa taktikat ja muutsid Lapimaa üsna elutuks kõrbeks, küüditades sunniviisiliselt minema elanikud, põletades maha külad jne. Kaotused maj mõttes olid soomlastele tuntavad. Ždanovi komisjon hakkas nõudma sõjasüüdlaste karistamist. Õnneks ei nõudnud NL kohtu pädevusse andmist, ise pidid soomlased sõjasüüdlased arreteerima ja kohtu alla andma, nende all peeti silmas ennekõike Soome pol juhtkonda Jätkusõja ajal. Ei suudetud kuigi kaua sellele nõudele vastu panna. Üksteise järel arreteeriti ja anti kohtu alla Ryti, president, sõja alguse peaminister Rangell, sotsdem välisminister Tanner ja mitmed teised, kes kõik mõisteti süüdi. Ryti mõisteti 10 a-ks kinni, pääses 4-ga. Nõudmine ei laienenud kõigile juhtivatele poliitikutele. Mannerheim jäi presidendiks edasi, Paasikivi, kellest oli saanud peaminister, säilitas positsiooni jne. Ždanovi komisjonil olid kontaktid Soome kommunistidega, õhutati tegutsema Moskva vaimus , aidati kommunistide esiletõusule. VALPO, kaitsepolitsei , ajakirjandus läksid suures osas kommunistide kontrolli alla. Kõik oli suhteliselt tühine, Soomel õnnestus säilitada oma riiklik iseseisvus ja vältida rahvademokraatia mudelite pealesurumist.
Balti riigid
Balti piiride lähedusse jõudis Punaarmee 1944 veebruaris , pärast Leningradi ründamist. Algasid ka Narva lahingud jne, otsustavat edu esialgu saavutada ei õnnestunud. Punaarmee tähelepanu keskendus teistele piirkondadele. 1944 juuli keskpaigaks töötati Punaarmee kindralstaabis välja Balti riikide strateegilise pealetungi kava, koondati 4 rinde jõud- Leningradi, 1,2,3 Balti rinded, koordineeris marssal Vassilevski. 13.juulil sai Punaarmee enda kätte Vilniuse, seejärel juulikuu jooksul Läti idaalad, Latgale koos Daugavpilsi tööstuskeskusega, juuli lõpus Narva, augusti I poolel Kagu-Eesti Tartuga, siis oli Punaarmeel võhm väljas ja Baltimaade strateegiline pealetung tuli katkestada. Loodeti ühe hooga jõuda Läänemereni välja, sellest ei tulnud midagi välja. Uuesti taastati pealetung 1944 sept keskel, selleks ajaks oli sakslaste olukord teistel rindelõikudel oluliselt halvenenud- Normandia dessant ja teine rinne Prn-l, Punaarmee Bagration Valgevenes jne. Saksa väejuhatus oli Baltikumis tegutsevate vägede arvu sept-ks oluliselt vähendanud. Operatsiooni alguses tekkis kriitiline olukord Riia lähedal, Riiast lääne pool Kuramaa põhjarannikul Tugumsi linna lähistel, kuhu Punaarmee tankikiilud mereni jõudsid, lõigates ära Saksa väeosad, olukord õnnestus vasturünnakutega taastada, tekkis uuesti ühendus, aga sakslastel sai mõõt täis, otsustasid Eesti ja Põhja-Läti lahinguteta maha jätta, luues uue kaitsejoone Väina jõele. Sept lõpus läks Eesti mandriosa ja Põhja-Läti Punaarmee kontrolli alla ilma suuremate lahinguteta. Väina jõel suutsid sakslased rinde mõneks ajaks pidama saada, okt-s jätkus Punaarmee surve, 13.okt saadi Riia, okt lõpuks suurem osa Lätist ja praktiliselt kogu Leedu. Viimased vastupanukolded endistes Balti riikides Eesti alal Sõrve poolsaar, lahingud kuni 24.nov, Klaipeda Leedu aladel, lahingud kuni 1945 jaanuarini. Nord põhituumik taandus Kuramaale, kus moodustus Kuramaa kott /katel/ kindlus , selle garnison oli u 500 000 saksa sõjaväelast, pidas vastu kuni II ms lõpuni Eur-s, kapituleerus 9.mail 1945. Nimetamisväärset rolli sõjasündmustes enam etendada ei saanud. Soomes oli NL leppinud sellega, et presidendiks on Mannerheim ja peaministriks Paasikivi, siis Balti riikides taastati koheselt NL võim, ametisse seati Eesti, Läti ja Leedu NSV Rahvakomissaride Nõukogud, mis allusid kompartei juhtimisele.
Poola
Poola ja NL suhted olid juba üldse keerulised, Vm-l oli olnud Poola jagamistes keeruline roll. NL_l oli põhjust poolakatesse suhtuda kahtlustavalt, tuletades meelde 1920 Vene-Poola sõda, ka Poola hilisemat NL vaenulikkust. Ei saa mööda minna Stalini isiklikust vihast poolakate vastu. Poolakatel oli meeles 1939 MRP, 17.sept Punaarmee sissetung, seljatagune löök Poolale. Poola pagulusvalitsus tegutses alates 1939 okt-st Londonis. 1941 suveks, kui Sm ründas NL-i, oli valitsuse etteotsa tõusnud kindral Vladislav Sikorski, pagulasvalitsus teatas juba 1941 suvel, et on valmis senised ajaloolised ülekohtud unustama ja sõlmima liitlassuhted Moskvaga võitluseks ühise vaenlase vastu. Pagulusvalitsuse heakskiidul hakati NL-s moodustama Poola armeed , 1939 sügisel oli NL kätte sõjavangi langenud sadu tuhandeid poolakaid, nendest Vladislav Anders komplekteeris NL-s esimese Poola armee. Poolakad olid ühelt poolt rahul sellega, et pääsesid sõjavangilaagritest eluga välja. Teisalt aga Andersi armee sõdurid ja ohvitserid ei põlenud soovist minna sõtta Punaarmee koosseisus. Pärast pikemaid läbirääkimisi Poola armee viidi esialgu Iraani, liideti Briti vägedega ja kasutati hiljem Itaalia sõjakäigus. Andersi armee ära viimine NL-st, kuigi oli sündinud vastastikusel kokkuleppel, halvendas veel NL suhtumist poolakatesse. Kui 1943 sakslased avastasid Katõni lähistelt Poola ohvitseride massihaua, siis päris ka pagulasvalitsus aru NL-lt ametlikult, mis on ohvitseridest saanud. Suhted halvenesid veelgi. Samal ajal oli Poolas eneses tekkinud märkimisväärse ulatusega vastupanuliikumine Saksa okupatsioonile, tegutses nn Armia Krajowa, „Koduarmee“, 1942-43 pärast Andersi armee NL-st lahkumist ja Sikorski arupärimist hakkas Moskva toetama Armia Krajowa välist prokommunistlikku vastupanuliikumist, mille nimeks sai esialgu Gwardia Ludowa (Rahvakaart). Poola sees oli kaks vastupanuorg-i, esimene rahvuslikul alusel, teine prokommunistlik, Moskvaga seotud.
Poola territooriumini jõudis Punaarmee oper Bagration tagajärjel 1944 juunis, Lõuna-Poolas hõivati juunikuu jooksul Galiitsia alad, Lvivi linn ka, põhja pool jõuti välja Sani, Visla ja Bugi jõgedeni. Visla jooneni jõudmine tähendas välja jõudmist Varssavini, 1.aug puhkes Varssavis Armija Krajowa ülestõus, suurim väljaastumine Saksa okupatsioonivõimude vastu üleüldse. Armija Krajowa lootis ühelt poolt, et Punaarmee, mis on jõudnud Vislani välja ja sisenenud Varssavi eeslinnadesse, osutab neile abi, teisalt loodeti ülestõusu õnnestumisel võtta riigi pealinn enda kätte, kutsuda Londonist kohale pagulasvalitsus ja taastada Varssavis seaduslik Poola võim. Tegemist oli ulatusliku väljaastumisega, relvavõitlejaid ainuüksi 50 000. Lootused läksid vett vedama, Punaarmee jäi teisele poole Visla jõge tegevusetult peale vaatama, mis Varssavis toimus- põhjused poliitilised. Stalini huvides polnud see, et Varssavis tuleks võimule pagulasvalitsus. Lääneliitlased üritasid ülestõusnud aidata moona ja sõjavarustusega, õhuoperatsiooni edukaks teostamiseks oleks NL-l vaja olnud eraldada brittide jaoks oma territooriumil sõjavägi. NL keeldus lennuvälju eraldamast ja Briti lennukeid oma õhuruumi lubamast. Sakslased suunasid Armija Krajowa ülestõusnute vastu need reservväed, mis olid kohale toodud Punaarmee pealetungi peatamiseks. Poolakad panid uskumatult visalt vastu -august, sept, okt esimeste päevadeni, siis jõud läbi. 50 000 Armija Krajowa võitlejast oli surma saanud 10 000, sakslased olid Varssavi pommitamisega tapnud u 200 000 tsiviilisikut, linn sisuliselt tehtud maatasa. Stalin üritas end välja vabandada sellega, et Punaarmeel ei jätkunud jõudu. Tegelikult põhjused olid poliitilised, selleks ajaks oli Stalini lähikonnas olnud üks väheseid Poola kommuniste Koleslaw Bierut, kelle juhtimisel moodustati Poola rahvusliku vabastamise komitee- Ljublini Komitee. Pärast Armija Krajowa lüüasaamist sai Ljublini komiteest ja Beirutist selle eesotsas Poola ainus reaalset võimu omav ja seda teostav valitsus. Poolas pärast Varssavi ülestõusu maha surumist sakslaste poolt olid loodud eeldused nõukoguliku režiimi kehtestamiseks Moskva kontrolli all. Punaarmeel oleks tegelikult jõudu jätkunud küll. Kui Varssavi all vaadati pealetungi pealt, läks Punaarmee rünnakule rinde idaosas, võttis sihikule Rumeenia .
Rumeenia
Rumeenia oli Saksa satelliitriikide hulgas. Oli kaotanud NL-le piirkondi, taheti tagasi saada. 1941 Vene-Saksa sõja puhkedes oldi saksa poolel. Sai tagasi nii Põhja-Bukoviina kui ka Besaraabia, lisaks veel nn Transnistria piirkonna- Musta mere põhjarannikul Odessa linn ja selle ümbrus. Sellega oli Rumeenia nõudmised NL suhtes ühele poole saanud, kaugemaid sõjasihte ei seatud, samas olles liitlasvahekorras Sm-ga, oldi sunnitud rünnakut jätkama, saadi oluline löök Stalingradi lahingus. Seetõttu poolehoid Sm-le hakkas Rumeenias kiiresti vähenema. Tekkisid mõjukad teisitimõtlejate ringkonnad , olid huvitatud senise diktaatorlikult valitsenud marssal Antonescu tagandamisest, otsustavaid samme enne 1944 ei astutud. 1944 veebruaris jõudis Punaarmee Rumeenia piirile, jäi sinna peatuma . Passiivsusest sundis NL juhtkonda Rumeenia suhtes loobuma kartus selle ees, et lääneliitlased võiksid ise avada Balkanimaades uue rinde. Churchill oli juba varem kõnelenud, et Balkanimaad olid Eur pehme kõhualune. 1944 suvest peale polnud põhjust oodata, et lääneriikidel õnnestuks avada kolmas rinne. Stalin otsustas seada läänepoolsed liitlased sündinud fakti ette. Aug lõpus 1944 läksid kaks Punaarmee rinnet rünnakule Rumeenia vastu. Rumeenlaste ja sakslaste ühisest kaitsest murti kiiresti läbi ja liiguti uuesti edasi, rumeenlased eelistasid pigem alla anda. 23. aug 1944 MRP 5 aastapäeval toimus Bukarestis Rumeenia kuninga Mihhail I isiklikul eestvedamisel riigipööre - marssal Antonescu kukutati ja moodustati laiapõhjaline valitsus, milles oli esindatud ka Rumeenia kompartei. Uus valitsus teatas kohe, et ei kavatse NL-ga suhelda, katkestas dipl suhted Sm-ga ja alustas läbirääkimisi vaherahulepingu sõlmimiseks. Punaarmee jätkas oma sissemarssi ja marssis õige pea sisse Bukaresti. Ühtlasi nõuti, et Rumeenia uus valitsus ei piirduks Sm-ga suhete katkestamisega, vaid kuulutaks ka Sm-le sõja. Vastasel juhul ähvardati, et juhul kui Rumeenia Sm vastu sõtta ei astu, desarmeeritakse tema armee täielikult. Rumeenia valitsus kõhkles mõnda aega, aga ajendi olukorra muutmiseks pakkus Hitler isiklikult, tema korraldusel sooritasid Sm pommilennukid rünnaku Bukaresti vastu, Rumeenia koalitsioonivalitsus kuulutas Sm-le sõja. 12.sept kirj Moskvas alla vaherahulepingule Rumeenia ja NL vahel. Rumeenia vallutamine tähendas tõsist lööki Sm majanduspotentsiaalile. Ploeisti naftaallikad läksid Punaarmee kontrolli alla ja hakkasid seda varustama, läksid Sm jaoks kaduma, Sm sõjatööstuses tekkis tõsine kütteainete kriis. Teisalt NL jaoks tähendas Rumeenia vallutamine uusi perspektiive tulevikuks, Rumeeniast avanes ühe korraga 3 potentsiaalset pealetungisuunda- lõunasse Bulgaaria peale, läände Jugoslaaviasse, piki Doonau orgu, vältides mäestikke, Ungarisse ja sealtkaudu edasi Austriasse. Kõiki võimalikke rünnakusuundi üritati ka jätkuvalt rakendada.
Bulgaaria
Kõigist slaavi riikidest aja jooksul kõige sõbralikum , oli ametlikult Sm liitlane , oli Sm survel kuulutanud sõja Sb-le ja USA-le, reaalses sõjategevuses lääneliitlaste vastu ei osalenud. NL puutuvalt hoiduti hoolikalt ka sõja kuulutamisest, hoiti neutraalsust. Sellele vaatamata NL, olles Rumeenia oma kontrolli alla saanud ja kavandades pealetungi Bulgaariasse, teatas, et too on ammu reaalselt sõjajalal NL-ga ja tuleb seetõttu puruks lüüa, seda asutigi tegema. Seal oli ka märkimisväärne osa ühiskonnast pettunud senistes liitlassuhetes Sm-ga. 9.sept 1944 toimus riigipööre, mis tõi võimule nn Isamaarinde valitsuse. Isamaarinne koosnes pmst kõigist seni opositsioonis olnud pol rühmitustest, algusest peale olid juhtohjad Moskvaga seotud Bulgaaria kommunistide käes. Valitsuse juhiks sai ka Bulgaaria kommunist. Uus valitsus koheselt pöördus Moskva poole palvega alustada vaherahuläbirääkimisi, katkestas dipl suhted Sm-ga. Punaarmeed ei peatanud, marsiti sisse ka Sofiasse. Nagu ka Rumeenia ja Soome puhul nõuti, et bulgaarlased astuks sõtta Sm vastu. Bulgaarlastel polnud suurt kellegagi sõdida, Hitler otsustas aug lõpupäevadel tõmmata Kreekast , Jugoslaaviast välja saksa väed ja luua uus kaitsejoon Horvaatia mäestikes Jugoslaavia põhjaosas.
Jugoslaavia
Oli 1941 lakanud riigina eksisteerimast, oli põhiosas okup saksa vägede poolt. Vaid Horvaatia endisest Jugoslaaviast oli säilitanud riikliku iseseisvuse. Jugoslaavias oli 1941 peale kujunenud võimas vastupanuliikumine, mis nii nagu Poolaski jagunes kahte lehte. Ühelt poolt Jugoslaavia rahvuslik vastupanuliikumine Mihhailovitši juhtimisel tšetnikud, teiselt poolt kommunismi- meelne vastupanuliikumine eesotsas Jugoslaavia kommunisti Josef Broz Titoga. Kaks vastupanuliikumist ei saanud omavahel põrmugi läbi, oli väga keeruline olukord. Vastupanuliikumine võitles sakslastega, teisalt horvaatidega ja kolmandalt poolt võitlesid nad omavahel, oli halastamatu sõda tohutute ohvritega. 1944 suve jooksul omandas Tito selge ülekaalu, tema esialgsest sissipataljonist oli välja kasvanud partianiarmee, kuni 400 000 meest, kes asusid Tšernogooria, Bosnia , Serbia mägedes, tegid väljasööste. Nüüd, pärast Rumeenia vallutamist, saavutas Moskva kokkuleppe Tito kommunismimeelsete partisanidega. Punaarmee sisenes Jugoslaavia territooriumile, üheskoos Tito partisanidega vallutati Belgrad ja jätkati edasitungi põhja suunas piki Doonau orgu, samas oli Tito suutnud saavutada Punaarmee juhtkonnaga kokkulepe selle kohta, et pärast Jugoslaavia vabastamist viiakse Punaarmee väed Jugoslaaviast välja. Märtsis 1945 Punaarmee lahkus. Üks oluline tegur, miks Jugoslaavia kui sots riigi staatus kujunes pärast II ms erinevaks teistest sotsmaadest.
Ungari
Sm satelliitriik, väed 1941 peale osalenud mingil määral NL-vastases sõjas, aastatega muutus rahva hulgas aina ebapopulaarsemaks. Kui Hitler oli jätnud reageerimata vastumeelsuse kasvule Rumeenias ja Bulgaarias, siis Ungarit hoidis ta pidevalt oma teravdatud tähelepanu all, oli teadlik, et admiral Horti pole enam nii Sm-sõbralik kui varasemalt. 1944 aprillis viis Hitler Ungarisse sisse saksa väed. Vormiliselt kokkuleppel Horti valitsusega, sisuliselt diktaadi korras. Ungarlaste jaoks oli saksa vägede sissetung okupatsiooni alguseks. Horti ise säilitas oma pos-d, nüüd 1944 sept-okt kui Punaarmee lähenes Ungarile koguni kahelt poolt- idast Karpaatidest, lõuna poolt Rumeeniast, kus võeti enda kontrolli alla Transilvaania. Horti leidis, et on tulnud viimane hetk sidemete katkestamiseks Sm-ga ja rahulepingu sõlmimiseks NL-ga. Okt alguses jõudis Moskvasse Ungari valitsuse salajane delegatsioon, jõuti enam-vähem kokkuleppele, kui sekkus Hitler, Otto Scortseni sai korralduse röövida admiral Horti poeg, toimetada Berliini ja anti Hortile kindel korraldus tunnistada Moskvas toimunud salajased läbirääkimised õigustühiseks, siis sisuliselt viidi Horti vägivaldselt Berliini, Ungari valitsemine anti üle kohalike fašistide juhile. Tõotas, et Ungari ja NL on saatusühtsed. Ungarlased pidid saksa armeed võimetekohaselt toetama. Punaarmee jõudis Ungari territooriumile nov esimestel päevadel piki Doonau orgu, Budapestis algasid nov-s ägedad lahingud tänavatel, kestsid ennenägematult kaua, õnnestus lõplikult vallutada vaid 1945 jaan lõpus. II ms jooksul tehti maatasa Stalingrad , Varssavi, Berliin ja Budapest. Punaarmee takerdus mitmeks kuuks Budapesti taha, ei saadud ka Austriasse tungida .
Tšehhoslovakkia
Oli langenud esimesena II ms ohvriks 1939 märtsis, jagunes kaheks osaks- Sm poolt otseselt okupeeritud Böömi- ja Määri protektoraadiks (Tšehhija), teisalt Slovakkia riigiks, mis oli nukuvalitsuse all. Tšehhija oli okupeeritud, polnud otsest kokkupuutepunkti Moskva ega NL-ga. Pooliseseisev Slovakkia riik oli 1941 suvel astunud Sm satelliitide ritta , ka slovaki vabatahtlikud osalesid lahingutes Punaarmee vastu. Aastate jooksul nähes Sm nõrgenemist ja Punaarmee tugevnemist, kasvasid opostsioonilised meeleolud. Kui Punaarmee lähenes 1944 Slovakkiale, puhkesid augustis ülestõusud, Moskvaga suhted loonud partisanid juhtisid. Nende ülestõusuga ühinesid ka ülejäänud vastupanuliikumise grupid, lisaks osa Slovakkia armeest. Loodeti, et kohe-kohe Punaarmee ületab Karpaadid ja tuleb ülestõusnutele appi. Punaarmee sedapuhku ausalt üritas appi minna, ei tulnud ülesandega toime, sakslased paiskasid Karpaatidesse lisavägesid, Dukla mäekurus ja mujal selle ümbruses panid Punaarmee pealetungi seisma. Lahingusse paisati ka NL-s moodustatud Tšehhoslovakkia armeekorpus, sakslased võitlesid ka ülestõusnutega, nov 1944 lämmatatigi.
1944 pealetungikampaania tulemusena Punaarmee jõudis välja vanale sõjaeelsele riigipiirile, seejärel lõi Sm koalitsioonist välja Soome, Rumeenia ja Bulgaaria. Tänu edule taandusid sakslased ise Kreekast, Albaaniast, Jugoslaaviast, Poolas suudeti välja jõuda Visla-Sani-Bugi jooneni, seada võimule kommunistlik valitsus. Ebaõnnestumine oli vaid Ungari ja Tšehhoslovakkia teema.
Saksamaa
1945 ülesandeks oli Sm enda purustamine. Punaarmeele osutas abi Hitler isiklikult, mingi kinnisidee tõttu, mis nägi Lääne plutokraatides samasuguseid vaenlasi kui kommunistides, suunati dets keskel viimased väed läänerindele, algas kuulus Ardennide pealetung. Olukorda ära kasutades valmistas Punaarmee väejuhatus ette järjekordse pealetungi. Jaan alustasid kaks rinnet korraga pealetungi Visla jõelt, jõuti Oderi jõele- Poola keskelt Sm sisemaani. Kolme nädalaga läbis Punaarmee 600 km, jäi läbida veel Berliinini 100 km, Oderi läänekaldal loodi ka mitmed sillapead, kohe edasi ei pääsetud, võhm oli väljas, vaja edasisi ettevalmistusi teha. Hitler sai lõpuks aru, et kõige olulisem on peatada Punaarmee sissetung Sm-le idast, üritas teha viimaseid jõupingutusi, saatis Punaarmee vastu kõik- relvagrenaderide diviisid (vanad, haiged, väljaõpetama mehed), loodi Volksturm, kuhu võeti mehed kuni 60 eluaastani ja noored alates 16 eluaastast, kasutati Hitlerjugendi liikmeid. Rindel puruks löödud väeosade liikmeid ei viidud enam tagalasse ümber formeerimisele, kohapeal klopsiti kokku mitmed võitlusgrupid. Suuremad linnad kuulutati kindluslinnadeks, mida ei lubatud mingil juhul maha võtta, Punaarmee piiras need sisse ja algasid tänavalahingud jne. Polnud kasu, Punaarmee ülekaal oli mäekõrgune.
Oderi jõelt ei mindud Berliini peale kohe edasi, kuna rünnakukiil oli teistest vägedest kaugele ette jõudnud, mõlemal tiival tegutsesid suhteliselt suured saksa väeosad. 1945 veebr Ungaris ägenes lahingutegevus, Palatoni järve piirkonnas Saksa VI tankiarmee üritas Punaarmeele lööke anda, sidus mitmed väekoondised lahingutega. Vastupanu jätkus ka Ida- Preisimaal ja Poola põhjaosas Pommeris, järgnevatel kuudel veebr-apr I pool, oli Punaarmee tähelepanu suunatud Berliini valutamisele, samal ajal kui edu saavutati hoopis rinde mõlemal tiival. Aprillis vallutati Ida- Preisimaa keskus Köningsberg ja terve Ida-Preisimaa. Märtsi lõpus oli hõivatud Danzig Läänemere ääres. Aprilli alguses võeti lõpuks ära piki Doonaud liikudes Slovakkia pealinn Bratislava , apr keskel jõudis Stalin sihile, vallutades Viini. Käisid ka ettevalmistused löögiks Berliini suunal, koondati 2 Punaarmee rinnet- I Valgevene rinne Žukovi juhtimisel ja 1 Ukraina rinne Konevi juhtimisel. Oli tohutult mehi, ka sõjavarustust. Pmst võinuks Berliini vallutada lääneliitlased, 1945 kevadel saksa väed neile praktiliselt enam vastupanu ei osutanud. Olid varem sõlmitud kokkulepped selle kohta, et Berliin läheb Punaväelaste kätte. Žukovi ja Konevi väegrupid andsid otsustava löögi 16.aprill 1945, saksa kaitse oli Berliini suunal väga tugev, oli kohale jõudnud, et võitlus ei käi ideoloogiliste suundumuste üle, vaid tegemist on isamaa ja oma elu kaitsmisega. Punaarmee hirmuteod olid kohutavad. Berliini lahing kujunes üheks kõige ohvriterohkemaks lahinguks II ms-s üldse. Berliini lahingu igal päeval langes rohkem Punaarmeelasi kui üheski teises kampaanialõigus. Võrreldavad ehk vaid 1941 piirilahingutega- pigem tegemist vangi langenud punaväelastega, nüüd tegemist reeglina hukkunutega. Konevi ja Žukovi väed, mille käsutusse oli antud 4 täiskomplekteeritud tankiarmeed, piirasid kõigepealt Berliini sisse, 20.apr, Hitleri sünnipäeval, andsid Punaarmee suurtükid esimese löögi Berliini pihta, 21. apr hommikul sisenesid eelväed linna ja algas tõeline linnalahing, võideldi iga maja ja tänavaristi pärast. Pärast Hitleri enesetappu 30.apr hääbus Berliini garnisoni võitlusvõime kiiresti, kapituleeruti 2.mail.
Sõjategevus oli samal ajal vaibunud täielikult läänerindel. Karl Dönitzi oli Hitler nimetanud enne enda tapmist uueks Sm pealikuks, Dönitz saatis oma saadiku Eisenhoweri juurde, 7.mail kirjutati alla tingimusteta kapitualatsioonilepingule. Stalin vihastus, kuna Sm pidi kapituleeruma talle, nõudis, et kogu protseduur teostataks uuesti. 8.mai õhtul Berliini eeslinnas kirjutati alla teistkordne kapitulatsiooniakt, kohal olid kõigi poolte esindajad. NL-s sõja lõpuna tähistatakse 9.maid, kell oli juba nii kaugel.
Sõda polnud tegelikult lõppenud, juba varasematel konverentsidel oli Stalin andnud liitlastele kindla lubaduse, et NL sekkub ka sõtta Jaapani vastu. Vaevalt oli sõjategevus Eur-s vaibunud, kui hakati Kaug- Itta saatma suuri ešelone Punaarmee väeüksustega, et olla valmis Jaapani purustamiseks. 30Ndate lõpus olid läinud kahe riigi vahelised suhted halvaks, kui NL oli toetanud hiinlasi. 1939 oli Punaarmee läinud appi Mongoolia Rahvavabariigile, 1941 kartis Stalin, et Jaapan võib rünnata selja tagant. Tegelikkuses seda ei juhtunud, 1942 kevadel sõlmiti NL ja Jaapani vaheline mittekallaletungileping. 1945 moodustati Eur-st Kaug-Itta veetud vägedest 3 rinnet, üldiseks koordineerijaks määrati Vassilevski, 8.augustil kuulutas NL Jaapanile ametlikult sõja ning järgmisel hommikul ületasid tankikoondised NL ja Hiina vahelise piiri. Sõjategevus toimus peaasjalikult Mandžuuria aladel, jaapanlaste kaitse oli üles ehitatud ennekõike mägedesse, kui aga õnnestus tankidel jõuda välja stepialadele, varises vastupanu kokku. 18.augustil hakkasid jaapani väed massiliselt relvi maha panema. Punaarmee teostas veel mitmeid õhu- ja meredessante, Potsdami konverentsil oli kokku lepitud, et abi eest Jaapani purustamisel saab NL endale Kuriili, Sahhalini saared ning Korea poolsaare põhjaosa. Vastupanu nimetamisväärselt ei osutatud, sõja käik kujunes Punaarmee jaoks suhteliselt kergeks. 2.sept olid NL esindajad kohal, kui Jaapan kirjutas alla tingimusteta kapitualtsiooni aktile. II ms oli lõppenud.
Ohvrite arv on erinevates allikates erinev. NL kaotas väidetavasti II ms-s 27 miljonit inimest, sh 6-7 milj sõjaväelast, ülejäänud tsiviilisikud.
Tõnu -Andrus Tannberg
15.loeng- 2.aprill
Hilisstalinistlik NSVL 1945-1953
  • Sõja „demokraatlik impulss “ ja selle tasalülitamine
  • Majanduse taastamine ja prioriteedid
  • Võimustruktuur ja poliitilised olud
  • Vaimuelu kontrollimehhanismid
  • Välispoliitika
  • Jossif Stalini surm
    1.Sõja demokraatlik impulss ja selle tasalülitamine
    Sõja mõju ühiskondlik-poliitilisele atmosfäärile
    • Elanikkonna eneseteadvuse kasv- Sõda muutis tuntavalt NL pol atmosfääri, mis oli välja kujunenud 1930ndate lõpuks. Muutused väljendusid eelkõige selles, et pikaajalised sõjaastad panid ühiskonna toimima ekstreemsetes oludes, kus rahuaegsed normid ja kavad ei saanud tavaliselt toimida ja funktsioneerida. Olukord rindel ja tagalas nõudis inimeste käitumist teiste mallide järgi- teatud olukordades oli tarvis käituda iseseisvalt ja teha otsuseid, oli teistmoodi kui 1930ndate II poolel. Sõjatingimustes polnud aega kõiki otsuseid kooskõlastada, käsuliinid toimisid teistmoodi. See kestis mitu-mitu aastat, süstis inimestesse iseseisvustunnet, et nad on vajalikud ja nende otsused on olulised.
    • Kokkupuuted Läänega - sõda kergitas raudset eesriiet, mille taha NL oli sulgenud. Sõjaeelne pol oli olnud selline, et viia kõikvõimalikud väliskontaktid miinimumini. Sõda paotas eesriiet, tekkisid tihedamad kontaktid muu maailmaga , raudse eesriide kergitamise taga on olulisel määral sõjaaegne koostöö lääneriikidega, mis NL-l 1941 välja kujunes. Raudse eesriide kerkimine vähemalt osaliselt tõi kaasa selle, et paljud NL kodanikud puutuvad vahetult kokku läänemaailmaga. Seda eriti alates 1943.-44, kui Punaarmee liikus üle NL piiride Eur-sse. See tõi kaasa selle, et pea 10 milj NL kodanikku, enamasti kõik sõdurid, sattusid hoopis teise keskkonda. Sattusid nö vaenulikku maailma, mida sõjaeelsel perioodil oli üsna karmide sõnadega kirjeldatud. Lisaks neile ka arvestada sellega, et sõja ajal oli lisaks NL-st sakslaste poolt ära viidud üle 5 milj inimese, eelkõige Sm-le tööle. Need inimesed näevad oma silmaga seestpoolt „vaenulikku“ maailma. Paljuski propagandistlik ajju söövitatud pilt vaenulikust maailmast ei osutunud reaalselt selliseks nagu räägitud.
    • Ootused režiimi pehmenemisele- Sõda ja eriti selle võit süstis rahvasse lootusi ja ootusi, et senine režiim pehmeneb. Lihtrahva tasandilt vaadatuna oli selgelt olemas ootus, et pol olud peaks NL-s muutuma , et peaks toimuma teatud liberaliseerumine, sest ühiselt mitu aastat oli ühiskond teinud üliinimlikke pingutusi, et võit saavutada. Informatsiooni ühiskonnas valitsevate meeleolude kohta kogus parteiaparaat ja ka muud organid . Pärast sõda on selgelt tunda rahva ootust muudatuste suhtes. See tõi kaasa selle, et rahva seas levisid erinevad nö kuulujutud - üheks kõige olulisemaks, mis Kremli võimuladvikut ärritas, oli jutt sellest, et kui olukord stabiliseerub, siis kindlasti kolhoosid kaotatakse, antakse tagasikäik, et ühiskonnas leevendatakse ideoloogilist survet, jätkuvad edaspidi kontaktid läänemaailmaga jne. Sellised meeleolud polnud vaid tavainimese hinges , vaid nii mõtlesid ka paljud madalama astme parteilased. Kui 1946-47 parteiliinis kuulutati välja, et hakatakse ette valmistama partei uut põhikirja ja programmi (midagi tegelikult välja ei tulnud), siis tõi see kaasa, et hakati tegema ettepanekuid , mida muuta põhikirjas, mida programmi panna jne. See protsess näitas, et paljud parteiliikmed mõtlesid ja ootasid, et sõja järel peaks vabam õhkkond maksvusele pääsema. Pakuti välja mõte alternatiivsete valimiste kohta.

    Kremlis vaadati ootustele ja lootustele selgelt eitavalt. Stalini jaoks oli sellise olukorra kujunemine sobimatu, hakkas kohe juba enne sõja lõppu rakendama meetmeid tasalülitamaks sõja demokraatlikku impulssi. Meetmed radikaliseeruvad veelgi pärast seda, kui sõda oli lõppenud. Seda vahetult sõjajärgset olukorda võib võrrelda dekabristidega, uuendusliikumises osalejaid pärast II ms on hakatud nimetama uusdekabristideks. Pärast Napoleoni sõdu oli ka olnud vahetu kokkupuude välismaailmaga, olnud oluliseks impulsiks 1825 detsembrimässul. Aleksander I tegutses võrreldes Staliniga väga pehmelt , ei rakendanud esialgu mingeid meetmeid, et välistada suuremad ekstsessid. Paralleelselt dekabristide liikumise kujunemisega tegeleti valitsusliikumises reformidega jne. Stalin adus situatsiooni ohtlikkust ja hakkas rakendama meetmeid, mille tulemusel sai olukorra päris kiiresti kontrolli alla.
    • Oluline on kontrolli kehtestamine parteiliikmete üle- Sõda oli kommunistliku partei liikmeskonda oluliselt muutnud. Sõja eel oli kommunistlikus parteis NL-s u 4 milj liiget, 1941 alguses, sõja lõppedes oli parteiliikmeid 6 milj. 1945 võeti vastu ühel aastal parteisse 2,4 milj inimest. Sõja ajal astus kokku kompartei liikmeks 9 milj inimest. Sõja ajal astus välja kokku 7 milj inimest. 1946 a alguseks oli partei liikmeskonnas 70% inimesi, kes olid sõja ajal parteisse astunud. See oli täiesti uus parteilaste põlvkond, kellesse Kremli võimuladvik ei suhtunud sümpaatiaga. Uut parteilaste põlvkonda käsitleti kui potentsiaalset ohu allikat. Sellel põlvkonnal puudus suuresti sõjaeelne terrorikogemus, polnud ka nii kuulekad kui kindlasti 30ndate lõpu parteilaste seltskond , kes oli suure terrori üle elanud ja selle järel parteisse tulnud. Teisalt oli seltskond ka ohtlik, kuna enamus neist olid rindemehed. Seetõttu oli sõja lõppedes vaja hakata kuidagi seltskonda kontrollima senisest tugevamini. Üheks oluliseks vahendiks sai permanentne liikmeskonna puhastamine. Kui 30ndatel, eriti 30ndate keskel Suure Terrori raames oli suur osa partei liikmeskonnast uunenud, siis sõja järel ühtset suuremat puhastust ette ei võetud, aga iga-aastaselt, igakuiselt partei ridade puhastamine toimis. Seetõttu oli tegemist permanentse protsessiga. 1945-53 jooksul u 1 miljon partei liiget visati parteist välja. Nii üritati partei saastatust vähendada, teiselt pidev väljaviskamine pidi parteiliikmeid distsiplineerima.
      Oluline on ka see, et vahetult sõja järel kehtestati uued vastuvõtureeglid parteisse. Karmistati parteisse vastu võtmist ja püüti sõjaaegsest praktikast lahti saada, kus kontrollimatult partei liikmeskond kasvas. Ka see meede oli edukas ja toimiv. Vastuvõtureeglite karmistusele tuleb juurde ka nõuete tõstmine parteilastele- hakati nõudma paremat haridust, seati sisse teistsugune partei haridusvõrk jne. Ka sel teel reguleeriti partei liikmeskonda. Sõja järel sisuline kontroll parteiliikmete üle taastati, vahepeal oli katkenud. Permanentne liikmeskonna puhastamine oli väga efektiivne vahend.
    • Tasalülitati sõjaväelaste mõjukus ühiskonnas- Sõda oli selgelt tugevdanud sõjaväelaste positsioone ühiskonnas, oli 30ndatega võrreldes hoopis teine olukord ühiskonnas. 30Ndate lõpuks sõjaväe juhtkond oli väga kuulekas. Sõja tingimustes uus põlvkond oli hoopis iseseisvam ning ka see sõjaväelaste iseseisvus oli Stalinile pinnuks silmas. Kremli jaoks oli ohu märgiks ka kindralkonna noorus- enamik Punaarmee toonasest kindralkonnast oli pagunid peale saanud just sõja ajal. 1945 a-ks oli kindraleid kokku natuke alla 3000 (2950). Stalini jaoks oli oluline ka selles seltskonnas kord majja lüüa. Seda sai teha eelkõige mitte hakates represseerima madamal auastmel olevaid sõjaväelasi, tuli kõige tipust peale hakata. Kindlasti üheks kõige populaarsemaks väejuhiks sõja järel oli marssal Žukov. Žukovi vastu Stalin ka esimese löögi andis. Stalinile oli Žukovi populaarsus ja isepäisus selgelt vastumeelt ning juba 1945 juunis korraldati suurem vastuvõtt Žukovi suvilas võidu auks, kus paljud ülistasid Žukovit kui peamist kangelast sõjas, siis seda kohtumist julgeolek väga hoolikalt jälgis. See, mis seal kõneldi, jõudis kohe Stalini lauale ning paljuski määras ära Žukovi edasise saatuse Stalini ajal. Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et tollased Lääne ajalehed sageli kõnelesid Žukovist kui peamisest võidu organisaatorist NL-s jne. Kohe Stalin midagi ette ei võtnud, toimus pidev jälgimine. Mida aeg edasi, seda selgemalt Žukovi-vastane ebasümpaatia välja tuleb, tipneb sellega, et 1948 määrati Žukov Uraali sõjaväeringkonna ülemaks. 1945 oli olnud NL väegrupeeringu juhatajaks Sm-l, seejärel Punaarmee maavägede ülemjuhataja, kaitsemin asetäitja jne, need kohad olid tema jaoks ajutised, enne Siberisse saatmist oli lühikest aega Odessa sõjaväeringkonna ülem, siis järgnes Siberisse saatmine . Oli Žukovi enda jaoks kindlasti üks kõige rängemaid perioode, selge alandamine ka ühiskonna ees. Sõjamehena oleks eelistanud vangis olekut, represseerimist. Žukov oli üks käredam Stalini vastu välja astuja pärast Stalini surma. 1944-45 oli Žukov Stalinist väga lugu pidanud, hiljem mitmel parteilisel suurüritusel väga jõuliselt kritiseerib Stalinit kui väejuhti. Žukov muutub ka Hruštšovi jaoks ohtlikuks, 1957 uus alandamine- võetakse kaitseministri kohalt maha. Žukovit otseselt ei represseeritud, aga pidev kontroll tema lähikondlaste üle, mitmed temaga koos teeninud madalama astme sõjaväelased arreteeritakse jne. Ühelt poolt mängiti tema vastu välja pealtkuulamiste kaudu saadud arvamused, aga süüdistati teda ka riigivara riisumises. On ka tegelikult alust selleks- kui Žukov oli NL vägede grupeeringu ülemaks Sm-l, siis pea iga nädal tuli Sm-lt eraldi lennuk, mis tõi kaupa, mis oli mõeldud vaid Žukovile. Ka madalama taseme sõjaväelased tõid koju kraami. See mängiti süüna välja vaid mõne inimese puhul.
      Mitmed kõrged sõjaväelased said veelgi traagilisema saatuse osalisteks. Mitmed kindralid lasti maha, mitmed marssalid, nt Novikov, Udjakov, Zarušin, arreteeriti ja pidid mitmeid aastaid vangis olema. Üsna jõuliselt represseeriti ka sõjalaevastiku juhtkonda jne. Sõjaväe etteotsa pandi Stalini poolt kaitseministriks Nikolai Bulganin- oli selge valik. Oli sõjaväelaste jaoks naljanumber. Tema karjäär oli olnud poliittöötajana ridel olla. Tegelikult sisuliselt sõjaväest ei teadnud midagi. Et selline inimene pandi tegelikke sõjaväelasi juhtima , oli nende jaoks selgelt löök allapoole vööd. Seda tegi Stalin teadlikult, Bulganin oli ka see, kes Stalini suuniseid ja juhiseid korralikult ellu viis.
      Vahetult sõja järel oli päevakorral Stalini tõstmine väejuhina väga kõrgele , Stalin väga pompöösseks protessi ei lasknud minna, aga generalissimuse auastme võttis ikkagi vastu, eraldi mundrit aga massitootmisesse ei lasnud.
      Toimus suur demobiliseerimine, algas juunis 1945, kestis kuni 47 a alguseni välja. Selle protsessi käigus miljonid mehed vabastati. 1945 a suveks oli Punaarmees 11,4 milj meest, 1947 a-ks demobiliseeriti 8,6 miljonit. Oli korraldusliku poole pealt vaadatuna väga mastaapne protsess. Võimude poolt vaadatuna ei tähendanud vaid sõjaväe rahu tingimustesse üle viimist , vaid teisalt selle protsessiga püüti lahendada ka teisi küsimusi - kõige olulisemaks oli kaadri küsimuse lahendamine. Sõja järel paljud tsiviilametikohad olid tühjad, oli vaja täita, peamiseks kaadrireserviks said demobiliseeritud. Kui inimene sõjaväest vabastati, polnud tal vaba voli minna, kuhu tahtis, aga see oli võimude poolt juba ette ära määratud.
    • Võõrsile sattunute sundrepatrieerimine- Sõja ajal oli välismaale sattunud miljoneid NSVL kodanikke , oli tegemist tsiviilisikute ja sõjaväelastega. Ametlikel andmetel oli sõja järel neid inimesi kokku 6,8 milj, kellest 4,8 olid tsiviilisikud ja u 2 milj sõjaväelased. NL pol juhtkonna eesmärgiks oli kõik need inimesed NL-i võimalikult kiiresti tagasi tuua. Võõrsil olevad inimesed olid väga oluliseks tööjõuressursiks, sõjajärgne taastamine vajas töökäsi. Repartiante rakendati seal, kus võimude arust neid kõige rohkem vaja oli. Teine suurem põhjus seotud sellega, et Stalin ei tahtnud lasta korduda 1920date alguses tekkinud olukorral, kui pärast okt pööret paljud lahkusid NL-st moodustades nö I emigratsiooni. Need inimesed, kes sel moel lahkusid, olid enamalt jaolt nõukogude vaenulikud. 20Ndate alguses NL võim ise saatis välismaale paljud NL ühiskonnale sobimatud inimesed. Hiljem saadi aru, et see oli tegelikult suur viga. I emigratsioon tegutses erinevates riikides üsna efektiivselt NL vastu. Alates 1920ndate II poolest tuli NL võimul pidevalt vaenuliku emigratsiooniga tegeleda, kuni selleni välja, et 30ndatel oli vaja Stalini arvates rakendada üsna kardinaalseid meetmeid, mis viis välja selleni, et paljud emigratsioonis olevad pol liidrid lasti hukata. Kõige olulisem vaenlane, kes emigratsioonis oli, oli Trotski. Ka 50ndatel mitmeid eelkõige Ukraina vastupanuliikumise juhte tapeti erineval moel. Ka lääneriigid olid seda meelt , et sõjavangid niikuinii toodi tagasi, aga tsiviilisikud muidugi lähevad koju tagasi. Siis selgus, et üks osa inimestest ei taha NL-i tagasi minna, eelkõige need inimesed, kes pärinesid neilt aladelt , mis olid NL-iga liidetud 1939-40. See toob uue mõõtme NL ja liitlaste vahelistesse suhetesse. Tegelikult jagatakse seltskond teistmoodi kahte lahtrisse- ühed on läänlased, need, kes olid elanud Lääne-Ukrainas, Lääne-Valgevenes, Balti riikides ja teine pool oli nn idalased, NL tuumikterritooriumil elanud inimesed. Vaidlus hakkab käima NL ja Lääneriikide vahel läänlaste üle. Esialgu lääneriigid arvasid, et kõik lähevad koju tagasi, samas muutunud oludes Lääs ei hakanud nõudma, et läänlased läheksid täies koosseisus NL-i tagasi, nende puhul hakkas toimima vabatahtlikkuse põhimõte. NL lõi selle protsessi kontrollimiseks vastavad institutsioonid , mida koordineeris üleliiduline organisatsioon , aga ka kõigis liiduvabariikides olid oma repatrieerimiskomisjonid. Kõik inimesed, kes tagasi tulid, läbisid väga tiheda taustakontrolli ning ka nende puhul polnud üldse juttu sellest, et saavad vabalt minna, kuhu tahavad, ka need inimesed suunati nendesse valdkondadesse, kus NL võimul neid kõige rohkem vaja oli. Lääne poole suunati üsna ulatuslik propaganda , et inimesi, eelkõige läänlasi, tagasi meelitada, kõneldi nende õndsast elust, tegelik olukord oli siiski nende jaoks üsna nukker . Paljud inimesed suunati tegelikult sunnitöölaagritesse, kellel süüd ei leitud, jäi märk külge ja see tähendas, et paljud nendest ei saanud õppima minna, teatud töökohad olid välistatud ja märge käis temaga kaasas isikutoimikus. NL poliitika läänlaste suhtes kukkus läbi, nad ei suutnud kõiki inimesi tagasi tuua. 1952 a alguseks oli läände jäänud natuke üle 451 000 inimese (NL enda andmed), nende hulgas kõige rohkem oli ukrainlasi (u 145 000), lätlasi (u 110 000), leedulasi (üle 63 000), eestlasi (59 000), venelasi (31 000). 2/3 nö teisest emigratsioonist olid nn läänlased. See seltskond sai NL poolt vaadatuna seltskonnaks, kellega tuli hiljem pidevalt tegeleda. Idalaste osas repatrieerimine toimus edukalt, sisulisi probleeme polnud. Nende puhul oli küllalt inimesi, kes ei soovinud tagasi tulla, aga nad sunniti tagasi minema, kui nad olid pärit NL tuumikterritooriumilt. Mõnedel juhtudel sunniti tagasi tulema ka nt eestlasi. Põgenike laagrites, eriti vahetult sõjajärgsel ajal, 1946-48 tehti aktiivset propagandat. 1953 a-ks oli selge, et kes Läände olid jäänud, neid niisama tagasi ei meelita, lõpeb ära sundrepatrieerimisele rõhumine.

    2.Majanduse taastamine ja prioriteedid
    Sõda lõppes NL-ile suurte kaotustega, kaotati u 83 milj inimest, üle kolmandiku rahvuslikust rikkusest. 1945 elas NL territooriumil 162,4 milj inimest e 34,4 milj vähem kui sõja eel. Teravalt andis tunda tööjõupuudus . Keeruliseks ja tõsiseks probleemiks kujunes 2,6 miljoni sõjainvaliidi ülal pidamine. Sõja lõppedes oli esmaseks ülesandeks majanduse taastamine, sellele hakati mõtlema tõsisemalt Kremlis juba 1943, võeti vastu eraldi otsus vabastatud piirkondade majanduselu taastamiseks. Majanduse taastamisega saadi päris edukalt hakkama. Esialgu Lääne maj analüütikud arvasid, et NL-l läheb sõjaeelse taseme saavutamiseks 25 a, tegelikult saadi pmst hakkama 5 aastaga, selleks tuli elanikkonnal ja ühiskonnal tervikuna tohutult pingutada. Olulised ongi just taastamise allikad.
    Taastamise allikad:
    • Elanikkonna entusiasmi ekspluateerimine - kasutati ära sõja võiduga kaasnenud entusiasmi, ekspluateerisid seda täiel määral. Reaalses elus tähendas seda, et inimesed kisti kodudest välja, suunati suurehitistele, linnadesse, sinna, kuhu vaja oli- rõhuti sellele, et kõigi ühine kohus on kiiremas korras likvideerida sõjakahjud ja maj kiiresti jalule tõusta .
    • Elanikkonna rahaliste vahendite ära kasutamine- Alates 1946 hakati NL-is korraldama nn riigilaene. 1946-56 väljastati nn riigilaenu obligatsioonid , inimesed pidid neid ostma ja riik lubas, et kunagi hiljem tasub selle laenu. Reaalselt tähendas see tegelikult seda, et need inimesed, kes palka said, pidid ostma vähemalt ühe kuupalga ulatuses obligatsioone, aga kui kaasa võtta ka parteiaparaat, täitevvõimutegelased jne, siis iga aastasest sissetulekust u poolteist kuupalka läks obligatsioonide peale, mõnel veel rohkem- ennekõike need, kes ka kõrgemat palka said ja kõrgematel ametikohtadel olid. Hans Kruus sai palka nt 20 000 rubla , pidi iga kuu ära maksma 4000 rubla. Inimestelt korjati väga suured rahasummad ära ja rakendati majanduse taastamisse.

    16.loeng- 03.apr
    • Talupoegade koormamine- Kasutati ära ka tasuta talupoegade tööd. Juba NL võimu algusest talupoegadel lasus esmase ülesandena kohustus varustada kogu ühiskonda toiduga, eelkõige töölisklassi kontseptsiooni järgi pidi talupoegkond varustama just töölisi, aga ka teisi. See poliitika jätkus ka sõja järel, isegi veelgi enam hakati talupoegi koormama, pandi peale rängemad maksud ning talupojad pidid täitma kolhoosis kohustuslikke riiginorme- riigi poolt olid ette nähtud konkreetsed normid, kui palju tuli riigile vilja müüa, liha anda jne. Riik oli kehtestanud riiklikud kokkuostuhinnad, mis sõjajärgsel ajal ei katnud tegelikke kulusid mingil moel. Selline ränk koorem, mis kolhooside õlul oli, ruineeris põllumajandust väga tugevalt ning võimude poolt vaadatuna püüti olukorda veidi parandada sellega, et hakati ka talupoegade suhtes taas uusi repressioone rakendama, leiti, et talupoeg teeb paremini tööd kui teda rohkem sunnitakse . Lõppkokkuvõttes sellest asja ei saanud. Stalini arvamus sotsialismi majandusest- talupoeg on abistava funktsiooniga ühiskonnas, riigi tasandilt ei tulnudki eriti mõelda sellele, kuidas talupoegade olukorda parandada jne.
    • Reparatsioonid- Sõja kaotanud riigid pidid maksma NL-le sõjakahjude hüvitust e reparatsioone. NL kasutas võimalust üsna ulatuslikult, vedas Sm-lt välja arvutul hulgal tehnikat kuni tervete tehaste sisseseadeteni välja. Kokku toodi NL-i üle 5500 trofeeettevõtte ja paigutati sinna ümber. Sisseseade toodi NL-i, leiti vastavad ruumid, kus uus tehas tööle rakendati. Lisaks on oluline, et sageli ei toodud ära vaid tehase sisseseadet, aga osaliselt ka nt inimesed, eelkõige spetsialistid, kelle oskusteave oli vajalik ettevõtte uuesti käivitamisel ja töös hoidmisel. Et protessi kontrolli all hoida, loodi eraldi komitee, mida juhtis Malenkov, NL-i deporteeriti palju saksa teadlasi, kes pidid NL majandust turgutama. NL majandust turgutati ka Jaapani, Soome, Korea, Rumeenia ja Ungari arvelt.
    • Erikontingendi töölerakendamine- Vange, eriasunikke, sõjavange, repatriante jne rakendati tööle, mingil moel liigenduvad kõik erikontingendi alla. NL silmis oli see just selline kontingent, keda sai väga vabalt rakendada seal, kus kõige rohkem tööjõudu vaja oli ja nende reeglite alusel, mida võim kehtestas. Inimese enda tahtmised ja soovid olid teisejärgulised. 1950Ndate alguses oli NL-is 2,6 milj vangi, 2,3 milj eriasunikku ja 1,5 milj sõjavangi. Sinna lisandub veel repatriante üle 4 milj. Erikontingent on suuresti see seltskond, keda kasutatakse väga intensiivselt maj taastamisel, eriti just kõikvõimalike uute suurehitiste rajamisel, mida hakatakse nimetama kommunismi suurehitisteks. 1940Ndate II poolel on siseriiklike vangide ja eriasunike kõrval väga tähtis roll etendada sõjavangidel, nende tööjõudu kasutati ka liiduvabariikides. Nt ENSV oli liiduvabariikidest see, kus 40ndate II poolel kõige rohkem sõjavangide tööjõudu kasutati. 1947 paiku ENSV tööstuses rakendatud inimestes 30% olid sõjavangid. See oli seotud eelkõige Kirde- Eestiga - Sillamäe , Narva prk-ga. Selle taga oli suuresti NL tuumaprojekt. Oli päris suur seltskond, keda võis kasutada nii, nagu sooviti. Sõjajärgne aeg on ka selleks ajaks, kui NL oma vangilaagrite, GULag -i süsteem saavutab ka maj mõttes kõige suuremad mõõtmead. See oli seotud ühiskonna üldise toimimisega, tõi kaasa ka selle, et ühiskonnas pidid pidevalt repressioonid toimuma, erikontingent pidi pidevalt laienema. Kui tuli mõte järgmine suur elektrijaam ehitada, siis oli vaja täiendavat tööjõudu ja kõige kiiremini sai seda siis, kui võeti mingi uus liik inimesi, keda oli vaja karistada , tugevdati nt piirirežiimi.

    Tuvide“ ja „pistrike“ vaidlus
    Küsimus selles, kuidas rahuajal majandust arendada: kas panustada endiselt sõjatööstuse eelisarengule (pistrikud, A grupi tootmine) või mõelda ka tarbekaupade tootmisele ja elanikkonna vajaduste rahuldamisele ( tuvid , B grupi tootmine)? Need, kes rasketööstusele panustamist pooldasid, hakati nimetama pistrikeks ja pehmema variandi pooldajaid tuvideks. Need küsimused tulid päevakorrale 1946-47, kui päevakorras oli ka uue viisaastakuplaani paika panemine . Viisaastakuplaani välja töötamise käigus arutatakse erinevate arenguteede üle, samad küsimused kerkivad päevakorrale ka partei programmi ja põhikirja arutelul, salaja hakati pmst ette valmistama ka uue põhiseaduse koostamist.
    Tuvid leidsid , et II ms, mis oli vaieldamatult väga mastaapne konflikt, on kapitalismimaailma segi paisanud ja oldi veendunud, et lähemate aastate jooksul stabiliseerumist ei tule kapitalismimaailmas, pealegi leiti, et sõjajärgsel perioodil kapitalistlike riikide omavahelised vastuolud teravnevad ja kõik see näitab, et NL-l väga suurt ohtu kapitalismimaailma poolt pole. Ohu vähenemine annab võimaluse panustada sõjatööstuse asemel hoopis tarbekaupade tootmisele, rahuldada elanikkonna vajadusi. Oldi veendunud, et pehmem variant võiks sisaldada väikest eraomandi lubamist, kolhooside töö reorganiseerimist, majanduselu detsentraliseerimist ja suuremate õiguste andmist regioonidele maj korraldamiseks. Üheks argumendiks oli see, et sõja tingimustes oli tsentraalne juhtimine ka maj-s vähenenud ja tulemused polnud kehvad. Oluliseks figuuriks on Andrei Ždanov- sõja ajal oli saanud üks oluline figuur Kremli võimuladvikus- KK sekretär, kelle kureerida oli ideoloogiavaldkond NL-is. Teine oluline nimi on Nikolai Vosnessenski, kes oli NSVL Riikliku Plaanikomitee esimees, tema otseseks ülesandeks oli terve riigi ulatuses maj kavandamine, planeerimine- tema ja Ždanov olid pärit Leningradist.
    Pistrike juhtidest olulisemad on Georgi Malenkov ja Lavrenti Beria, olid jõustruktuuride, sõjaväe esindajad. Leidsid, et vaatamata tõsiasjale, et sõda on kogu maailma tugevasti raputanud, ei too uus olukord kaasa NL poolt vaadatuna hingetõmbeaega, olid veendunud, et vastuolud kapitalistlike riikide vahel pole nii sügavad ja tegelikult on kapitalistlik vaenulik maailm huvitatud NL vastu välja astumisest. Seetõttu pole mingil moel mõistlik endist kurssi muuta. Tugevaks argumendiks oli see, et ameeriklastel on aatompomm , NL-l polnud. On vaja laiemalt sõjatööstust edasi arendada, et saada endale ka aatompomm. Lõplikuks otsustajaks oli Stalin ise. Esialgu ei sekkunud vaidlusse, lasi päris pikalt eri poolte seisukohtadel välja tulla. Kui ta sekkus, siis tema seisukoht oli ühemõtteline ja toetas väga selgelt pistrike lähenemist. Taheti panustada üliindustrialiseerimisse, sai seda teha vaid jäiga plaanimajanduse tingimustes. Vaatamata sõja lõppemisele ja formaalsele rahuajale 1946 a II poolest majanduselu allutatakse uuesti sõjatööstuse vajaduste rahuldamiseks. Kui Stalin kohtus ka valijatega, avalikult oma kõnes teatas, et NL uue viisaastaku prioriteediks on rasketööstuse eelisarendamine, et tagada vajalikul tasemel riigi kaitsevõime. Mastaabid olid tegelikult päris võimsad. Viisaastaku jooksul pidi terase ja söe tootmine kasvama 3,3 korda, nafta tootmine 2 korda jne. Tavainimese, kodaniku, olukord sõja järel ei muutunud sugugi paremaks.
    NSVL maj arengu proportsioonid 1940-53
    Aastad
    A-grupp
    B-grupp
    1940
    61,2
    38,8
    1945
    74,9
    25,1
    1946
    65,9
    34,1
    1953
    70
    30,0
    See tähendas tollasele inimesele sisuliselt elamist edasi sõjaaja tingimustes.
    Nõukogude „tuumaprojekt“
    Külma sõja välja kujunemine määras paljuski ära NL maj põhisuuna- panustamine sõjatööstusele, rasketööstusele. Tollase NL pol juhtkonna üheks esmaseks sihiks oli kiirkorras likvideerida USA aatompommi monopol. Aatompommi välja töötamine Läänes oli alanud juba 1930ndatel, uuringutega tegeleti üsna intensiivselt. Mingil viisil hakkas küsimusega tegelema ka NL, kuid Stalin ei pidanud seda eriti perspektiivseks. Ka sõja ajal küsimus ei kadunud kuhugi , 1942 loodi eraldi riikliku kaitsekomitee poolt komisjon, taastati aatompommi alased uurimistööd , loodi laboratoorium nr II, mida hakkas juhtima Ivan Kurtšatov, kellest saab üks võtmefiguure NL aatompommi loomisel, korralikku rahalist ja intellektuaalset tuge projekt valitsuse poolt esialgu ei saanud. Intensiivsemalt tegeleti küsimusega USA-s, ameeriklaste tegutsemine lõppes tulemuslikult ning 1945 aug oli neil võimalik juba produkti praktikas kasutada Nagasakis ja Hiroshimas. See, et ameeriklased tulemuseni jõudsid ja Jaapanis toimunud rünnakud, lõi ka Stalinil pildi selgeks. Kohe vahetult pärast Nagasakit ja Hiroshimat hakati küsimusega NL-is väga intensiivselt tegelema, anti ulatuslikud ressursid probleemi lahendamiseks, ka NL luure orienteeriti selle peale, et saada maksimaalselt infot aatompommi kohta. Selles osas oldi ka väga edukad . Üks ameeriklaste tuumaprojektis osaleja, saksa füüsik , Klaus Fuks , suudeti NL poolt pehmeks rääkida, andis venelastele üle mitmed kirjeldused, materjalide loetelu , mõõtmed jne. Ka NL enda füüsikud pakkusid välja, et võiks ikka mingi oma ja originaalse lahenduse leida- Stalin ütles, et ei mingit eksperimenteerimist, tuleb kopeerida ameeriklaste mudel, see on kindlam variant. Hiljem on öeldud , et ka NL füüsikute pakutud variant oleks ka tulemuseni viinud. Vahetult sõja järel Stalin selgelt panustas kopeerimisele.
    20.aug 1945 asutati I erikomitee, 10kond päeva pärast ameeriklaste aatompommi katsetamist jaapanlaste peal, selle erikomitee ülesandeks oli aatompommialaste tööde ja protsessi koordimeerimine. Selle etteotsa nimetati Lavrenti Beria, kes Stalini silmis oli kõige sobilikum juht. Erikomiteele anti erivolitused, mis tähendas, et erikomitee korraldused olid kohustuslikud kõigile ettevõtetele, nende käsutusse anti sisuliselt piiramatu rahaline ressurss, ka inimtööjõud oli komitee käsutuses . Väga olulist rolli etendas GULag. Lisaks loodi veel 2 teist erikomiteed. Erikomitee nr 2 ja erikomitee nr 3. Nr 2 hakkas kureerima raketitehnika väljatöötamist, eesotsas G.Malenkov, rajati 1946. Erikomitee nr 3 ülesandeks oli raadiolokatsioonialased uurimistööd, juhiks M.Saburov, rajati 1947. Avalikkus ei teadnud erikomiteedest tol ajal mitte midagi. Erikomitee nr 1 oli väga eriline, selle komitee juhi amet tuli Beriale kasuks, see, et ta oli kõige olulisema projekti juhiks, kindlustas talle sõjajärgses võimuvõitluses teatud eristaatuse, Stalin ei saanud lubada juhi väljavahetamist, polnud eriti kedagi asemele panna. Lisaks kolmele erikomiteele on ka oluline I peavalitsus, mis tegutses algul RKN, siis MN alluvuses, juhiks B.Vannikov, rajati 1945, ülesandeks aatomitööstuse ettevõtete juhtimine.
    Nende institutsioonide loomine omab ka laiemat tähtsust- polnud vaid aatomipommi loomise projekti jaoks oluline, nendega pannakse suuresti alus majanduslikule superstruktuurile, mida hiljem hakatakse nim sõjatööstuskompleksiks, kus tinglikult maj ja pol võim sõlmuvad ja see kombinatsioon 60ndatel on väga tugev jõud. Mitte vaid majanduses, vaid ka poliitikas.
    Rajatakse kinnised tuumalinnad- Krasnojarsk 25, Tšeljabinsk 70 jne. Teave linnade kohta tuli nö laiema avalikkuse ette alles 1980ndate lõpus. Kujunes tegelikult päris omaette väikseseks allsüsteemiks NL ühiskonnas, inimesed, kes seal elasid ja töötasid, olid päris erilaadses situatsioonis- paljud teadlased, kes olid kaasatud tuumaprojekti, ei tohtinud ka kodus öelda, mis tööd teevad. Neis linnades
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #1 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #2 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #3 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #4 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #5 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #6 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #7 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #8 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #9 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #10 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #11 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #12 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #13 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #14 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #15 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #16 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #17 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #18 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #19 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #20 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #21 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #22 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #23 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #24 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #25 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #26 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #27 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #28 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #29 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #30 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #31 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #32 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #33 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #34 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #35 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #36 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #37 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #38 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #39 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #40 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #41 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #42 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #43 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #44 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #45 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #46 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #47 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #48 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #49 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #50 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #51 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #52 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #53 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #54 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #55 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #56 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #57 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #58 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #59 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #60 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #61 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #62 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #63 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #64 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #65 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #66 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #67 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #68 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #69 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #70 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #71 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #72 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #73 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #74 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #75 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #76 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #77 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #78 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #79 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #80 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #81 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #82 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #83 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #84 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #85 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #86 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #87 Nõukogude Liidu ajalugu osa 2 #88
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 88 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor s88gi22dikas Õppematerjali autor

    Mõisted

    lähenema sm, ründas nl, karjala, moskvasse juhan, suhted sm, soomlaste kaitsepos, soome pos, aug, väljapääs põhja, halvenenud, katkestamiseks sm, okupeeritud böömi, võrreldavad, ohvrite arv, kokkupuuted läänega, peaks nl, pärast sõda, kuulujutud, 1945 a, uus alandamine, 1947 a, 1953 a, ühine kohus, talupoegade koormamine, erikontingendi töölerakendamine, erikontingent, sõjajärgne aeg, rahareformist, mitmete toiduainete, uuenduseks, muudatused võimustruktuuris, poliitiline võim, sõjajärgsed aastad, nomenklatuur, vana kaardivägi, molotov, mikojan, 20ndatel, võimuvõitlus, märts 1949, süüasi, juuni 1951, siseriiklikult järk, juudiküsimusega, groznõist, kõike tuntum, valdkondi, nsvl, stalini preemiad, eur, eur, 1954 a, said beria, välispoliitilised uuendused, muudatused sisepoliitikas, kõnekam, gulag, terves nl, eesti puhul, tähtsamad tegelased, 5 a, korralagedus, omavaheline pos, stalinisse, elanikel teada, ootamatu, 1956 a, rehabiliteerimise puhul, juures tegutses, parteilis, parteilis, kohustuslikud müüginormid, mtj, mtj, lõppkokkuvõttes, paljudes prk, h aeg, aleksander solženitsõnisse, tänu h, 1957 a, vaidlusest, kella 7, hruštšovkad, kommunistlikku ühiskonda, hruštsov, okt, aitas sisustada, otsapidi, parteilis, 60ndate puhul, nomenklatuuri stabiilsus, rotatsiooni, neostalinismi tõus, nsvl, 1969 a, samizdat, maailmanimed, 70ndate lõpuks, tellimust saada, ajaloolis, nn magnetofonirevolutsioon, humanitaarteaduste suukorvistamine, kampaaniaid, suhted läänega, nutikas, osalus regionaalkonfliktides, kogemusega, brežnevi doktriin, osa suveräänsusest, majanduslik ummik, demograafilised probleemid, taustateguriks, võimuvahekorrad keskus, võimustruktuuris, kaadrirevolutsioon, kaadrivahetus, tegutsevaks organiks, televiisorist, mitmeparteilisuse kujunemine, tegevuse uurimise, paljuski, segaselt sõnastatud, komsomolimajandus, võimuvahekorrad keskus, liidulepingu idee, suveräänsuste paraad, rahvuskonfliktide teke, gorba ise, kaadrivahetus, väljumine regionaalkonfliktidest, idabloki lammutamine, nl majandusolukord, perestroika kriis, aasta märtsireferendum, 1991 augustiputš, belovežje kokkulepped

    Sisukord

    • loeng- 24.apr
    • Balti riigid
    • Poola
    • Rumeenia
    • Bulgaaria
    • Jugoslaavia
    • Ungari
    • Tšehhoslovakkia
    • Saksamaa
    • Tõnu-Andrus Tannberg
    • loeng- 2.aprill
    • Sõja demokraatlik impulss ja selle tasalülitamine
    • Elanikkonna eneseteadvuse kasv
    • Kokkupuuted Läänega
    • Ootused režiimi pehmenemisele
    • Tasalülitati sõjaväelaste mõjukus ühiskonnas
    • Võõrsile sattunute sundrepatrieerimine
    • Majanduse taastamine ja prioriteedid
    • Taastamise allikad
    • Elanikkonna entusiasmi ekspluateerimine
    • Elanikkonna rahaliste vahendite ära kasutamine
    • loeng- 03.apr
    • Talupoegade koormamine
    • Reparatsioonid
    • Erikontingendi töölerakendamine
    • Tuvide“ ja „pistrike“ vaidlus
    • Tuvid
    • Pistrike
    • NSVL maj arengu proportsioonid 1940-53
    • Nõukogude „tuumaprojekt“
    • Tuumaprojekti“ kronoloogia
    • Sõjavägi: vähenemine ja uus kasv
    • Demobiliseerimine
    • Demilitariseerimine
    • ndate alguses sõjaväes üle 6 milj inimese
    • rahareform ja kaardisüsteemi kaotamine
    • loeng- 09.aprill
    • juuni 12.00 eksam
    • Sõja tagajärjed
    • Hruštšov
    • T. Lõssenko
    • Võimustruktuur ja poliitilised olud
    • Muudatused võimustruktuuris
    • Poliitiline võim- partei
    • Täidesaatev võim- valitsus
    • Seadusandlik võim- Ülemnõukogu ja selle Presiidium
    • Täitevvõimu olulisuse kasv
    • pandi paika uus nomenklatuuri loetelu
    • Sõjajärgne poliitiline ladvik
    • vana kaardivägi“
    • Vana kaardivägi- A.Andrejev, Kliment Vorošilov, Lazar Kaganovitš, Vjatšeslav Molotov
    • Anastass Mikojan
    • Andrejev
    • Mikojan
    • Tuumik oli Lavrenti Beria, Nikolai Bulganin, Nikolai Voznessenski, Andrei Ždanov, Nikolai
    • Kuznetsov, Georgi Malenkov, Nikita Hruštšov
    • Reserv oli B.Aristov, L.Brežnev, M.Pervuhhin, M.Saburov, D.Ustinov, N.Kossõgin
    • loeng- 10.apr
    • Võimuvõitlus ja selle etapid
    • 1945-märts 1949
    • Sõjaväelaste kõrvaletõrjumine ja „vana kaardiväe“ mõjukuse vähendamine
    • Leningradi grupeeringu mõjukus
    • märts 1949-juuni 1951
    • Nn Leningradi grupi purustamine
    • juuni 1951-märts 1953
    • Julgeolekuaparaadi puhastamine, võimuladviku noorendamine ja uue „puhastuse“
    • Repressioonide teostamine
    • - uue riigisaladuse seaduse vastuvõtmine
    • - keeld välismaalastega abielluda
    • Kultuurielu suukorvistamine
    • ÜK(b)P KK otsused
    • augustis
    • Ahmatova
    • Parteilise suuna tugevdamine teaduses
    • loeng- 16.apr
    • Vaenlase kuju loomine
    • Vaimuelu suukorvistamise institutsionaalne tugi
    • asutatud ajaleht „Kultuur ja Elu“
    • - Üleliiduline Poliitiliste ja teaduslike Teadmiste Levitamise Ühing
    • Stalini preemiad
    • Parteiharidusvõrgu ümberkorraldamine
    • Välispoliitika
    • Külma sõja kujunemine
    • NL mudeli laiendamine Ida-Euroopale (1947-1948)
    • Külma sõja apogee (1948-1950)
    • Jossif Stalini surm
    • loeng- 17.apr
    • Bulganin
    • Beria, Saburov ja Pervuhhin
    • Kaganovitš ja Mikojan said valitsusjuhi uuteks asetäitjateks
    • Ühiskond
    • Punasele väljakule
    • Stalini surma järgne „uus kurss“
    • 5.märtsil pandi paika uus võimujaotus
    • Võimuvõitlus
    • L.Beria roll „uue kursi“ teostamisel
    • Välispoliitilised uuendused
    • Muudatused sisepoliitikas
    • märtsil
    • GULag-ist likvideeriti
    • loeng- 23.apr
    • Malenkov juba 1953 märtsis
    • Kohalik kaader
    • Beria maha võtmise
    • juuni istungil võeti Beria maha
    • Uue kursi majanduslik aspekt
    • N.Hruštšovi ainuvõimu kindlustumine
    • märtsis koondas Hruštšov enda kätte nii partei- kui ka valitsusjuhi ametikohad
    • loeng- 30.apr
    • Isikultuse kriitika ja selle piirid
    • Malenkov
    • veebruaris NLKP 20. kongressil
    • Välispoliitiline mõju
    • Hruštšovi
    • Rehabiliteerimine
    • Võimustruktuuri reorganiseerimine
    • Rahvamajandusnõukogude loomine
    • Parteilise juhtimise ümberkorraldamine
    • Parteilis-riikliku kontrollikomisjoni loomine
    • Lahing leiva pärast“
    • Tööstus
    • Kirjanduslik „sula“ ja vaimuelu
    • a-st hakati ülikooli võtma sisuliselt neid noori, kes olid juba varem 2 a töötanud
    • Kommunismi ülesehitamise utoopilised kavad
    • Hruštšovi aja lahutamatu koostisosa, taustaks on
    • Suhteid Läänega
    • Läänega läbi käimist
    • Moskva poliitika Idablokis
    • Suhted kolmanda maailmaga
    • loeng- 8.mai
    • - Nikita Hruštšovi tagandamine
    • Võimustruktuur ja uued valitsejad
    • Poliitilise režiimi konserveerumine
    • Vastupanu režiimile
    • Majanduslik areng
    • Vaimuelu
    • Välispoliitikaga Gerontokraatia valitsemine
    • Võimustruktuur ja uued valitsejad
    • Poliitiline võim
    • -1982 Leonid Brežnev
    • Täitevvõim- valitsusjuhid
    • -1980 Aleksei Kossõgin
    • -1985 Nikolai Tihhonov
    • Seadusandlik võim
    • -1965 Anastass Mikojan
    • -1977 Nikolai Podgornõi
    • -1982 Leonid Brežnev
    • Riigivalitsemise tsentraliseerimine ja bürokratiseerimine
    • KGB mõju kasv
    • Parteilis- riikliku nomenklatuuri õitseng (stabiilsus)
    • Neostalinismi tõus
    • „Arenenud sotsialismi“ kontseptsioon
    • aastal vastu võetud uue NL põhiseadusega
    • loeng- 14.mai
    • Vastupanu režiimile
    • ndate alguseni
    • Aržak
    • -70ndatel kasvab
    • Majanduslik areng
    • Põllumajandus
    • Tööstuse
    • Kossõgin
    • Brežnevi kadedus
    • Vaimuelu
    • Nn riikliku tellimuse juurutamine kunsti ja kultuuri vallas
    • Ideoloogilise kontrolli tugevnemine
    • Raudse eesriide“ sulgumine ja võitlus „kodanlike mõjudega“
    • Kultuuri- ja kunstiinimeste väljasaatmine
    • Nn magnetofonirevolutsioon
    • Humanitaarteaduste suukorvistamine
    • Mastaapsed ideoloogilised kampaaniad
    • loeng- 21.mai
    • Välispoliitika
    • Suhted Läänega
    • Liitvabariigiga lepingu piiride kohta
    • Lõppak
    • Osalus regionaalkonfliktides
    • Angolas, Mosambiigis, Etoopias
    • Brežnevi doktriin
    • Gerontokraatia valitsemine
    • -85 Konstantin Tšernenko
    • Mihhail Gorbatšovi võimuletulek
    • märts 1985 sai Mihhail Gorbatšov NLKP KK peasekretäriks
    • Gromõko poeg
    • Gorbatšov
    • loeng- 22.mai
    • Perestroika etapid
    • Perestroika poliitilises elus
    • sept- Nikolai Rõžkov MN esimeheks
    • Poliitiline reform (1988-1989)
    • – üleliiduline parteikonverents
    • – NSVL Rahvasaadikute Kongress
    • Mitmeparteilisuse kujunemine
    • Föderatsiooni Kommunistliku Partei loomine
    • Avalikustamise (
    • -1986- protsessi käivitamise aeg
    • -1988- tõusuaeg
    • märtsis
    • Majandusreformide luhtumine
    • – nn kiirenduskurss
    • Töödistsipliin ja joomaslusevastane kampaania
    • - majandusreform
    • Turumajanduse algete teke (nn. reguleeritud turumajandus)
    • Nn. komsomolimajandus
    • Võimuvahekorrad keskus-liiduvabariik
    • Gorbatšovi eesmärk
    • Liiduvabariikide püüded suurema iseotsustamise kättevõitmiseks
    • Liidulepingu idee
    • Nn. suveräänsuste paraad
    • Iseseisvumistaotlused ja nende realiseerimine
    • Rahvusküsimus
    • Rahvuskonfliktide teke
    • Baltikumi iseseisvusliikumine NSVL lagundajana
    • “Uut moodi mõtlemine“ välispoliitikas
    • Kaadrivahetus- Eduard Sevardnadže välisministriks
    • Suhted Ameerika Ühendriikidega
    • Väljumine regionaalkonfliktidest
    • Idabloki lammutamine
    • NSVL lagunemine
    • Perestroika kriis
    • aasta märtsireferendum
    • augustiputš
    • Belovežje kokkulepped

    Teemad

    • loeng- 24.apr
    • Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes
    • Soomest
    • jätkusõjaga
    • loeng- 2.aprill
    • Hilisstalinistlik NSVL 1945-1953
    • Sõja demokraatlik impulss ja selle tasalülitamine
    • Elanikkonna eneseteadvuse kasv
    • Kokkupuuted Läänega
    • uusdekabristideks
    • kontrolli kehtestamine parteiliikmete üle
    • permanentne liikmeskonna puhastamine
    • uued vastuvõtureeglid parteisse
    • marssal Žukov
    • kõrged sõjaväelased said veelgi traagilisema saatuse osalisteks
    • Stalini tõstmine väejuhina väga kõrgele
    • demobiliseerimine
    • läänlased
    • idalased
    • Majanduse taastamine ja prioriteedid
    • Taastamise allikad
    • loeng- 03.apr
    • pistrikud, A grupi tootmine
    • tuvid, B grupi tootmine
    • 47
    • Ždanov
    • Vosnessenski
    • Beria
    • Stalin
    • toetas väga selgelt pistrike lähenemist
    • likvideerida USA
    • aatompommi monopol
    • I erikomitee
    • sõjatööstuskompleksiks
    • kinnised tuumalinnad
    • Tuumaprojekti“ kronoloogia
    • võidurelvastuse
    • ndate alguses sõjaväes üle 6 milj inimese
    • rahareform ja kaardisüsteemi kaotamine
    • elanikkonnalt üleliigse raha ära korjamine
    • loeng- 09.aprill
    • juuni 12.00 eksam
    • põllumajandusele
    • % sõjaeelsest toodangust
    • tööjõust
    • mehhaniseerimine
    • tagasihoidlik
    • tabas põud
    • ikaldumine
    • riiklikud põllumaj saaduste
    • kokkuostuhinnad
    • sügisel kokkuostuhindu
    • korrigeeriti
    • sõnakuulmatuid talupoegi Siberisse saata
    • Võimustruktuur ja poliitilised olud
    • Partei KK Kaadrite Osakond
    • pandi paika uus nomenklatuuri loetelu
    • keskmine põlvkond e „tuumik“
    • uus põlvkond e reserv
    • Vorošilovist
    • Tuhhatševski
    • Kaganovitš
    • Molotov
    • Beria
    • Ježovi
    • Voznessenski, Ždanov, Kuznetsov
    • majandusega
    • sõjatööstuskompleksi
    • loeng- 10.apr
    • 1945-märts 1949
    • rivaalitsemine
    • märts 1949-juuni 1951
    • juuni 1951-märts 1953
    • julgeolekuaparaadi väga põhjalik
    • puhastamine
    • toimunud partei 19.kongressil
    • umbusklikumaks
    • uue suure puhastuse
    • juudid
    • arstide süüasi“
    • oli laagrites 2,5
    • milj inimest ning asumisel 2,3 milj
    • Vaimuelu kontrollimehhanismid
    • uue riigisaladuse seaduse vastuvõtmine
    • rahvusvaheliste teadussidemete katkestamine
    • võõrkeelse kirjanduse tellimise tsentraliseerimine
    • keeld välismaalastega abielluda
    • välismaale sõitmiseks vaja Poliitbüroo luba
    • ÜK(b)P KK otsused
    • augustis
    • kirjandusajakirjade
    • Mihhail Zoštšenko ja Anna
    • repertuaarist
    • muusikavaldkonna
    • teaduslike diskussioonide
    • Stalini eraldi korraldusega teadlaste palgad tõsteti mitmekordseks
    • loeng- 16.apr
    • teaduslike diskussioonide läbiviimisega erinevates
    • teadusharudes
    • mai
    • vene rahva esiletõstmine
    • nõukoguliku patriotismi propageerimise
    • Lääne ees lömitajad“
    • Kljueva ja Roskini „süüasi“
    • asutatud ajaleht „Kultuur ja Elu“
    • Üleliiduline Poliitiliste ja teaduslike Teadmiste Levitamise Ühing
    • kell 21.50
    • loeng- 17.apr
    • nov 1952 võttis NLKP presiidium
    • Malenkov, Hruštšov ja
    • Malenkov, Beria, Bulganin ja Hruštšov
    • neliku, õhtusöögile
    • märtsi hommikul Stalin ei tulnud oma toast välja
    • Vorošilov, Molotov, Kaganovitš
    • NLKP KK presiidiumi liikmed
    • arstid
    • märtsil
    • pandi uus võimustruktuur lõplikult paika
    • NLKP KK sekretäriks
    • Hruštšovile
    • Beria, Molotov, Bulganin
    • kollektiivse juhtkonna võimule tulekut
    • märtsi
    • õhtul kell 8
    • valitsuse, ülemnõukogu
    • presiidiumi ja NLKP ühisistung
    • Stalin ise suri alles 5.märtsi õhtul 21.50
    • matusekomisjoni esimehest
    • Hruštšov
    • Stalini kabinet üle
    • vaadata
    • dokumendid läbi vaadata
    • Stalin maeti 9.märtsil 1953
    • Sula-aja NSVL 1953-1964
    • 5.märtsil pandi paika uus võimujaotus
    • Kaganovitš
    • nn kollektiivse juhtkonna
    • domineerivam oli Malenkov
    • suhteid parandama Jugoslaaviaga
    • suhtumine Ida-Eur-sse ja eriti SDV-sse
    • üldise repressiivse olukorra
    • leevendamine, massiivsetest repressioonidest loobumine
    • kontrollkomisjonid
    • rehabiliteeriti
    • suhtumine arstide süüasja
    • olemasolev kriminaalseadustik tuleb üle vaadata
    • amnestia
    • märtsil
    • 2 milj inimest
    • sisuliselt pool
    • piiritsoonide
    • loeng- 23.apr
    • küsimus suhtumisest isikukultusesse
    • rahvuspoliitikas
    • muudeti suhtumist vastupanuliikumisse
    • loobuda totaalsest sõjalisest
    • vägivallast
    • Olulised olid vastupanusse suhtumine, kohalik kaader ja kohaliku
    • asjaajamiskeelena
    • rahvuslikku eripära erinevates
    • liiduvabariikides
    • rahvuslikud autasud
    • Malenkovi
    • juuni istungil võeti Beria maha
    • Detsembris 1953 Beria lasti maha
    • Beriast kõige vihatum tegelane
    • panustada rohkem tarbekaupade tootmisele
    • kavandatud suurehitustest loobumise
    • normaalsed teravilja kokkuostuhinnad
    • vähendati tsentraliseeritust
    • etapp- Lavrenti Beria likvideerimine (märts-juuni 1953)
    • etapp- Georgi Malenkovi kõrvaldamine (juuni 1953- veebruar 1955)
    • etapp- nn parteivastase grupi likvideerimine (veebruar 1955- märts 1958)
    • parteivastaseks grupiks
    • märtsis koondas Hruštšov enda kätte nii partei- kui ka valitsusjuhi ametikohad
    • loeng- 30.apr
    • Žukovi
    • Isikultuse kriitika ja selle piirid
    • NLKP 20. kongress 1956 veebruaris
    • veebruaris NLKP 20. kongressil
    • kinniseks
    • juunil 1956 vastu eraldi NLKP KK otsus
    • isikukultusest
    • ühiskonda uuesti tugevamalt kontrollima hakati
    • sõnavabaduse piirid laienesid
    • kinnine kiri
    • Ärevus Baltikumis
    • kasutas oskuslikult
    • kriitikat ära võimuvõitluses
    • Rehabiliteerimine
    • amnestiaseadus
    • GULagi süsteem likvideerida
    • GULagi süsteem on enam-vähem likvideeritud
    • Võimustruktuuri reorganiseerimine
    • jäik tsentraalne juhtimine
    • Rahvamajandusnõukogude loomine, parteilise juhtimise
    • ümberkorraldamine ning valitsemisaja lõpuperioodil parteilis-riikliku kontrollikomisjoni
    • loomine
    • julgeolekuorganitele koht kätte näidata
    • Riikliku Julgeoleku Komitee, Ministrite Nõukogu
    • juures tegutses- KGB
    • uuendati komitee isikkoosseisu
    • parteiaparaati
    • järjepidevalt uuendada
    • Parteiaparaadi uuendamine
    • parteiorganite juhtimine kaheks
    • mai
    • majanduse elavnemise periood
    • põllumaj
    • põllumaj
    • fikseeriti ka konkreetselt
    • kohustuslikud müüginormid
    • Hakati soodustama isiklikke abimajandeid
    • põllumajanduse industrialiseerimise mõttega
    • MTJ-d
    • MTJ-i ka kui poliitilist inst-i
    • eelistati
    • sovhooside arendamist, mis
    • Lahing leiva pärast“
    • uudismaid üles harima
    • vilja
    • sisseostmisele
    • NL lähimal ajal möödub liha, vilja ja piima tootmisel USA-st
    • maisikampaaniaga 1955- 1962
    • rasketööstuse
    • kosmose
    • linnastumine
    • Teaduslik-tehniline revolutsioon
    • Sula“
    • vabanemiseks ühiskonnas
    • ilukirjandus
    • mustvalgest lakeeritud ühiskonnakäsitlusest loobutakse
    • kindla kontrolli all
    • üleliidulisi parteijuhtkonna kohtumisi loovharitlastega
    • jazzmuusika muutus sisuliselt soovimatuks
    • Boriss Pasternaki „Doktor Živago“
    • Pasternaki vaenamine
    • Solženitsõnisse
    • tähelepanu teaduse arendamisele
    • kärbiti teadlase
    • sissetulekuid
    • a-st hakati ülikooli võtma sisuliselt neid noori, kes olid juba varem 2 a töötanud
    • pensionisüsteemi
    • sissetulekud suurenesid
    • regulaarselt töötasu, tööpäev lühenes
    • elamuehitusprogramm
    • hruštšovkad
    • jõuda
    • NLKP XXI
    • erakorraline kongress
    • a-l
    • partei uus programm
    • õndsus saabuma 1980 a-l
    • kommunismi üles ehitaja moraalikoodeks
    • välispol
    • aktiivsus on enneolematu
    • välissuhtlus muutus ka inimlikuks
    • perekonnaliikmeid kaasa
    • pooldas
    • NL tingimustel
    • a-l seoses raketikriisiga Kuubal
    • kriis
    • Aasia ja Aafrika
    • mõju tugevdamine nendes piirkondades
    • loeng- 8.mai
    • Nikita Hruštšovi tagandamine
    • Ühiskonnas oli rahulolematus H tegevusega
    • Želepin
    • Semitšastnõi
    • Ignatov
    • Arenenud sotsialism“ NSVL-s 1964-1985
    • Võimustruktuur ja uued valitsejad
    • Poliitilise režiimi konserveerumine
    • Arenenud sotsialismi“ kontseptsioon
    • Vastupanu režiimile
    • Majanduslik areng
    • Vaimuelu
    • Välispoliitikaga Gerontokraatia valitsemine
    • Võimustruktuur ja uued valitsejad
    • 1982 Leonid Brežnev
    • konkurente kõrvaldama
    • taastati varasem parteivõimu vertikaal
    • Poliitbüroo ja peasekretäri ametikoha taastamine
    • 1980 Aleksei Kossõgin
    • 1985 Nikolai Tihhonov
    • 1965 Anastass Mikojan
    • 1977 Nikolai Podgornõi
    • 1982 Leonid Brežnev
    • Poliitilise režiimi konserveerumine
    • olemasolevat
    • võimustruktuuri täiendada
    • võimu taas tagasi toomist keskusesse
    • Juri Andropov
    • ülesandeks on haritlaskonnaga tegeleda
    • ülikoolides
    • julgeoleku kohalolek on tunduvalt suurem
    • Neostalinismi tõus
    • Arenenud sotsialismi“ kontseptsioon
    • arenenud
    • sotsialismist
    • aastal vastu võetud uue NL põhiseadusega
    • arenenud sotsialism on üles ehitatud
    • loeng- 14.mai
    • Vastupanu režiimile
    • dissidentlus
    • et riigis jälgitaks kehtivaid seadusi, rahvusvahelisi leppeid ning inim- ja
    • kodanikuõigusi
    • vastupanuliikumine väga mastaapne ei olnud
    • Ndate keskel
    • ndate alguseni
    • organiseerumise ja konsolideerumise periood
    • 72 aktiivse ja koordineeritud tegevuse aeg
    • Sinjavski
    • Terts
    • väike demonstratsioon
    • seadusliku kaitse liikumine
    • edastasid
    • ühiskonnale infot
    • protestiaktsioone
    • sündmused
    • infobülletääni „Jooksvate sündmuste kroonika“
    • eeskujuks
    • Samizdat
    • Tamizdat
    • teisitimõtlejate intellektuaalne potentsiaal
    • Sahharov
    • Helsingi grupid
    • dissidentide
    • vastu repressioone rakendama
    • NL-st välja
    • saatmine
    • psühhiaatriahaiglasse sundravile
    • Vaimne sandistamine oli väga mõjus
    • profülaktika
    • avalikke kohtuprotsesse
    • KGB poolt
    • Andropov
    • julgeoleku mõjukus
    • 70ndatel kasvab
    • Ndate lõpuks on sisuliselt
    • dissidentlus NL-s likvideeritud
    • Bukovski
    • liikumisse
    • Nõukogude Liidu pol arengu
    • survegrupiks
    • põhimõtted
    • millest dissidendid rääkisid, muutuvad oluliseks Gorbatšovi perestroika ajal
    • Majanduslik areng
    • põllumaj turgutamise küsimus
    • põllumaj saaduste kokkuostuhindade tõstmine
    • isiklikke abimajapidamisi
    • õpetajatele pakuti
    • väikest maalapikest
    • ndatel püüti tõsisemat reformi läbi viia
    • turumajanduslike
    • elementide sisse toomist Nõukogude majandusse
    • planeerimine
    • oleks mingilgi moel seotud ühiskonna vajadustega
    • elavada maj mõtet
    • hea renomee majandusmehena
    • Vaimuelu
    • Stalini
    • küsimus
    • kontroll massiteabevahendite üle
    • loeng- 21.mai
    • Välispoliitika
    • Võidurelvastumine
    • kriisi kapitalismimaailm satub
    • pingelõdvenduse
    • sõlmis NL Sm
    • Sm LV
    • 73 toimusid tipptasemel NL ja USA kohtumised
    • aug sõlmiti Helsingis Eur Julgeoleku ja Koostöönõupidamise
    • Afganistani sõda, mis 1979 algas
    • Brežnevi ja mõne tema lähikondlase
    • otsus
    • kaitseminister Dmitri Ustinov
    • ohvriterohke
    • sõjaveteranide kohaldumine tsiviileluga
    • 75
    • Aafrikas
    • Nicaragua
    • majandusabi
    • relvade müümise
    • Tšehhoslovakkia Praha kevade lämmatamisega
    • Moskval on ka edaspidi internatsionaalne õigus ja kohustus
    • sotsialismi kaitsmise nimel kasutada sõjajõudu ja sekkuda teiste riikide siseasjadesse
    • takistamaks katseid kukutada kommunistide võimumonopoli ühes või teises riigis
    • Gerontokraatia valitsemine
    • nov 1982 suri Leonid Brežnev
    • 84 Juri Andropov
    • 85 Konstantin Tšernenko
    • Andropovist
    • Andropovil erilisi
    • konkurente polnud
    • tagasi minna sotsialismi üles ehitamise algusesse
    • Tšernenko
    • ühiskonna jaoks keeruline
    • majanduslik ummik
    • põllumajanduses
    • riiklik toitlusprogramm
    • demograafilised probleemid
    • anomaalsete ühiskondlike nähtuste suur levik
    • Perestroika ja NSV Liidu lagunemine 1985-1991
    • Mihhail Gorbatšovi võimuletulek
    • märts 1985 sai Mihhail Gorbatšov NLKP KK peasekretäriks
    • Gromõko
    • läbirääkimistes
    • Arbatov
    • loeng- 22.mai
    • Perestroika etapid
    • nn. eelperestroika (1985 märts- 1986)
    • Perestroika käivitamine (1986 algus- 1988 keskpaik)
    • Murranguperiood (1988 keskpaik- 1990 keskpaik)
    • Kriis ja perestroika katkemine (1990 keskpaik- 1991)
    • Perestroika poliitilises elus
    • kaadrirevolutsioon
    • sept- Nikolai Rõžkov MN esimeheks
    • üleliiduline parteikonverents
    • Rahvasaadikute Kongress
    • NSVL Rahvasaadikute Kongress
    • märtsis NL- s seati
    • sisse presidendi ametikoht
    • Gorbatšov
    • politiseeris tollase NL ühiskonna
    • loodud Demokraatlik Liit
    • Vene
    • poliitika
    • Aleksander II
    • 1986- protsessi käivitamise aeg
    • 1988- tõusuaeg
    • Nina Andrejeva kiri „ei või taganeda
    • põhimõtetest“
    • 1991
    • Majandusreformide luhtumine
    • nn kiirenduskurss
    • Töödistsipliin ja joomaslusevastane kampaania
    • Jegor Ligatšov
    • majandusreform
    • Võimuvahekorrad keskus-liiduvabariik
    • Gorbatšovi eesmärk
    • Eesti
    • Nn. suveräänsuste paraad
    • Rahvusküsimus
    • rahvusküsimus on NL-s lahendatud
    • Uut moodi mõtlemine“ välispoliitikas
    • Sm ühineb
    • NSVL lagunemine
    • aasta märtsireferendum
    • augustiputš
    • Belovežje kokkulepped

    Kommentaarid (1)

    woodmanmarcus profiilipilt
    woodmanmarcus: Väga põhjalik.
    17:16 25-03-2015


    Sarnased materjalid

    222
    doc
    Nõukogude Liidu ajalugu
    52
    docx
    Nõukogude Liidu eksam
    204
    pdf
    Eesti uusima aja ajalugu
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    89
    doc
    Ajalugu
    48
    doc
    Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
    26
    docx
    Eesti lähiajalugu
    33
    doc
    Ajaloo konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !