Mõõtmise I-kodutöö variant nr Imre Tuvi 061968 IATB22 Tallinn 2007 Ülesanne nr. 1 Osutmõõteriistaga M1107 mõõdeti signaali mõõtepiirkonnal 15 mA, lugem oli 81,5 jaotust. Andmed: täpsusklass (tk) = 0,2 skaala jaotise väärtus (jv) = 150 mõõtepiirkond (mp) = 15mA lugem (l) = 81,5 Voolutugevus: l I = mp jv 81,5 I= 0,015 = 0,00815 A 150 Mõõteviga: tk I = mp 100 0,2 I = 0,015 = 0,00003 A 100 Vastus: I = ( 0,00815 ± 0,00003 ) A Ülesanne nr. 2 Firma Agilent multimeetriga tüüp 34401A mõõdeti alalissignaali. Näit piirkonnal 1000 V oli 950.525 V. Viimasest taatlusest oli möödas 1 kuu. Esita graafik: (U) mõõteviga sellel mõõtepiirkonnal, näidu U muutudes üle kogu piirkonna. Andmed: 0,033268 mõõtepiirkond (mp) = 1000 V näit U= 950.525 V
), nimetatakse teaduses mateeriaks. 1.4. Väli 1.5. Nähtus Nähtus · Nähtus kujutab endast alati millegi muutumist. · Igasugust mateeria muutumist nimetatakse loodusnähtuseks. 1.6. Vaatlus ja katse Vaatlus ja katse · Vaatluse käigus uurija ainult jälgib ning mõõdab, toimuvasse sekkumata. · Kui ta aga uuritava nähtuse ise esile kutsub või vahepeal tingimusi muudab, on tegemist katsega. 1.7. Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga · Mõõtmine on toiming, mille käigus tehakse kindlaks mõõdetava suuruse ja teise, ühikuks valitud suuruse suhe. · Igal füüsikalisel suurusel on oma mõõtühik. Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga SI põhi- ja täiendavad ühikud on defineeritud järgmiselt: · 1 meeter (m) on pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/c sekundiga, kus valguse kiirus c =
1. Mis on mõõtmine? Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. 2. Milliseid mõõtõhikuid kasutab SI pikkuse, aja ja massi mõõtmiseks? Pikkus- meeter Aeg- sekund Mass- kilogramm 3. Kuidas leitakse mõõtarv? Mõõdetava suuruse väärtuse leiame tema võrdlemisel eelnevalt kokku lepitud samanimelise suuruse - mõõtühikuga. Saadud arvu nimetatakse mõõtarvuks. 4. Mis on mõõteviga? Mõõteviga on defineeritud kui mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. 5. Kuidas määratakse riistaviga? Riistaviga on mõõteriista ebatäpsusest tingitud viga. Riistaviga on reeglina püsiv, st. ta ei muutu mõõtmiste käigus - järelikult on ka saadav mõõtarv kogu aeg kas pisut suurem või pisut väiksem mõõdetava suuruse tegelikust väärtusest. Niisugust püsivat kõrvalekallet
ISS0050 Mõõtmine I kodutöö 1 Variant nr 3034 Tallinn 2009 2 1. Osutmõõteriistaga M1107 mõõdeti signaali mõõtepiirkonnal 7,5 V, lugem oli 113,5 jaotust. Andmed: Täpsusklass: t = 0,2 (mõõteriista passist) Skaala: s = 150 jaotust (mõõteriista passist) Mõõtepiirkond: m = 7,5 V Lugem: l = 113,5 jaotust Pinge: m U = l s 7,5 U = 113,5 = 5,675 150 Mõõteviga: t U = ± m 100 0,2 U = ± 7,5 = ±0,015 100 Vastus: U = ( 5,675 ± 0,015 ) V 2. Firma Agilent multimeetriga tüüp 34410A mõõdeti alalissignaali. Näit piirkonnal 100 V oli -27,6800 V. Viimasest taatlusest oli möödas 4 kuud. Andmed: Mõõtepiirkond: m = 100 V Näit: U = -27,6800 V Viga: ± (0,0035 + 0,0006) Mõõteviga: U viga m viga U = ± U
150 tk Leian mõõtmise piirvea valemiga I = mpk 100 0,2 I = 0,150 = 0,00030 A 100 Vastus. I = (0,07450 ± 0,00030) A 2.Ülesanne Firma Agilent multimeetriga tüüp 34410A mõõdeti alalissignaali. Näit piirkonnal 10 V oli 8,85210 V. Viimasest taatlusest oli möödas 9 kuud. Esita graafik: (U) mõõteviga sellel piirkonnal, näidu U muutudes üle kogu piirkonna. Antud: mõõtepiirkond mpk = 10V näit piirkonnal U = 8,25210V viimasest taadeldusest möödas 9 kuud viga: 0,0030+0,0005 (± % lugemist + % mõõtepiirkonnast) U viga lugemist mpk viga mõõtepiirkonnast Leian mõõtmise piirvea valemiga U = ± +
6 165 16363,64 20000 20000 4,2394 -0,4796 7 198 18947,37 24000 16000 5,1077 -0,5551 8 231 21355,93 28000 12000 6,0316 -0,5750 9 264 23606,56 32000 8000 7,0363 -0,5141 10 297 25714,29 36000 4000 8,1526 -0,3416 11 330 27692,31 40000 0 9,4208 -0,0172 Joonestan graafikud: 0,04 0,03 Koormamata anduri mõõteviga 0,02 koos laiendmääramatusega 0,01 0 0 33 66 99 132 165 198 231 264 297 330 -0,01 -0,02 -0,03 -0,04 0,1 0 Koormatud anduri mõõteviga 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 -0,1 -0,2 mõõteviga katseandmetest -0,3
Samuti vea minimeerimiseks panime nihkeanduri maksimaalse võimaliku tundlikkuse peale (kasutasime kogu skaalat). Lubatud mõõtevead: kus td on diskreetsuse viga (keskmiselt 0,35 ns, maks. 1,25 ns) kv - kvartsgeneraatori viga (ajabaasi viga 5*10-6 HP53131A jaoks), Tm = Tm1 - 1. mõõteaeg 1 ms ... 10 s (GATE TIME HP53131A jaoks). Generaatori Mõõdetud Lubatud Mõõdetud Lubatud sagedus sagedus [Hz] mõõteviga periood [ms] mõõteviga [Hz] [Hz] [s] 1000 1000,048 0,005 0,250 0,00125 2000 2000,096 0,010 0,199 0,00011 3000 3000,154 0,015 0,167 0,00084 4000 4000,202 0,020 0,143 0,00072
pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: Skeem: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 28.6 mV/ U=C* Katse Nurk Uv Uk Nominaalne Koormamat Viga Uv Koormatud nr. Un a anduri sisendühikutes anduri mõõteviga mõõteviga i Uk 1. 0 0.0059 0.0059 0 0.5 0.0059 0.0059 2. 33 0.9526 0.9146 0.9438 0.5 0.0088 0.0292 3. 66 1.8933 1.7638 1.8876 0.5 0.0057 0.1238 4. 99 2.8448 2.5942 2.8314 0.5 0.0134 0.2372 5. 132 3.7766 3.4019 3
Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem Arvutused: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31,4 mV/ U=C* min = 0 max = 330 Mõõdetud pöördenurk i Mõõdetud pinge koormamata Uvi (V) Mõõdetud pinge koormatult Uki (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Uni = C Pöördenurga piirviga± 0,5° Viga sisendühikutes Uvi = |Uvi Uni| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uvi / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uki = |Uki Uni| Uvvi multimeetri viga u(U) Standardmääramatus u(U) = Uvi/ u() Standardmääramatus u()= u(Uvi) - Liitstsandardmääramatus koormamata katsest U(Uvi) Laiendmääramatus koormamata katsest katteteguriga k=2 U(Uvi) = 2 x u(Uvi) Uki' koormamisel tekkiv viga arvutuslikult lähtudes R, Rk, väärtustest k Koormatud anduri katsest arvutatud mõõteviga k=Uk - C Mõõtetulemused:
0 = 2009 0 ± 0,1 vahemikus on 21 tulemust, seega tõenäosus, et mõõtja mõõdab ajaintervalle selles vahemikus on = 42%. 0 ± 0,05 vahemikus on 10 tulemust, seega tõenäosus, et mõõtja mõõdab ajaintervalle selles vahemikus on = 20%. - Mõõteseerja keskmine väärtus on = 2169,38. Mõõtetulemuste standardhälve on = 176,55. Mõõtja ühe mõõtmise piirviga on = ±282,49. - Keskmine mõõteviga ehk mõõtja mõõtevea hinnang on = 180,06. Mõõtevea standardhälve on = 156,00. Mõõtevea keskväärtuse hajumise normaaljaotuse standardhälve on = 22,06. - Mõõtevea mõõtemääramatus tõenäosuse 0,95 korral on = 44,12. - Keskmine katsetaja mõõteviga on = 180,06 ± 44,12 ms. Leian, et inimese kaasamine mõõteprotsessi kahandas kõvasti mõõtmise täpsust, seega võimaluse
nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem Arvutused: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31,4 mV/° U=C* min = 0° max = 330° Mõõdetud pöördenurk i Mõõdetud pinge koormamata Uvi (V) Mõõdetud pinge koormatult Uki (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Uni = C Pöördenurga piirviga = ± 0,5° Viga sisendühikutes Uvi = |Uvi Uni| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uvi / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uki = |Uki Uni| Uvvi multimeetri viga u(U) Standardmääramatus u(U) = Uvi/ 3 u() Standardmääramatus u()=/ 6 u(Uvi) - Liitstsandardmääramatus koormamata katsest 2 2 U U u ( U vi ) = vi u ( U vi ) + vi u () U vi 2 2 U U
R2=3823 ± 3,923 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutasime takistustermomeetrit Pt100 Takistustermomeetri takistus temperatuuril 0°C on R0 = 100 Materjal omadusega W100 = 1,3910 Takistustermomeetri takistuse väärtus RT = 110,5 Ühendusjuhtmete takistus r = 0,15 Parandatud termomeetri takistuse väärtus RT = 110,5 0,15 = 110,35 Takistuse suhteline sõltuvus temperatuurist WT = RT / R0 = 110,5 / 100 = 1,105 Temperatuur T 27,2°C Täpsusklassiga määratud takistustermomeetri mõõteviga T1 = ± 0,4°C Takistuse mõõteviga RT = ± (0,15 + 0,05 * (Rk / R 1)) * RT / 100 = = ± (0,15 + 0,05 * (200 / 110,5 1)) * 110,5 / 100 = ± 0,2105 Takistusest tingitud temperatuuri viga T2 = ± 0,5°C Summaarne temperatuuri viga T = (T12 + T22)1/2 = (0,42 + 0,52)1/2 = = ± 0,6403 ± 0,6°C Temperatuur T = 27,2 ± 0,6 °C Komponentide mõõtmine C mahtuvus G juhtivus L induktiivsus R takistus
Juhtmete takistus Rj= 0,16 Järelikult RT= 1,0792 0,16 = 0,9192 Takistus temperatuuril 0oC on R0= 1,0000 Takistuse sõltuvus temperatuurist WT=RT/R0 WT=0,9192/1,0000 = 0,9192 Kuna tulemus 0,9192<1,0000 järelikult on tegelik temperatuur madalam kui 20 oC. 2-0,9192=1,0808 (jääb 1,0792 ja 1,0831 vahele) Temperatuur T= 20 - ((1,0808-1,0792)/(1,0831-1,0792)) = 19,6 oC Täpsusklassiga määratud termomeetri instrumentaalne viga 'T1= ± 0,4 oC Takistuse mõõteviga 'RT=(0,15 + 0,05 (Rk/RT 1))*(RT/100) = (0,15 + 0,05 (200/1,0792 1))*(1,0792/100) = ±0,1011 Takistuse muutuse R ja temperatuuri muutuse T vaheline seos (T/R)=1/((1,0831-1,0792)*100) = 2,6 (oC/) Takistusest tingitud temperatuuri mõõteviga 'T2=(T/R)* 'RT = 2,6*0,1011 = ± 0,3 oC Summaarne temperatuuri viga 'T=' ' = = ± 0,5 oC Ruumi temperatuur T=19,6 ± 0,5 oC 2.1 Komponentide mõõtmine Element Lubatud
# 100 2000 509,84 # = ± @0,15 + 0,05 - 1FD = ±1,5 509,84 100 2 % 510 - st on 10,2, seega on takistuse tegelik väärtus tolerantsiga lubatud piirides. 200 190,007 $ = ± @0,15 + 0,05 - 1FD = ±0,29 190,007 100 5 % 20 - st on 1 k ja leitud mõõteviga on sellest küll väiksem, kuid mõõdetud takisti väärtus erineb täiesti takistil äramärgitud nominaalväärtusest, seega pole takistuse tegelik väärtus lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Takistustermomeetri takistus temperatuuril 0°C on R0 = 100 Kasutasime takistustermomeetrit Pt100 Materjal omadusega W100 = 1,3910 Takistustermomeetri takistuse väärtus RT = 110,77 Termoresistori täpsusklass on B Ühendusjuhtmete takistus r = 0,04
Toa temperatuuri mõõtmine Kasutasime takistustermomeetrit Pt100 Takistustermomeetri nimiväärtus toatemperatuuril 0°C on R0 = 100 Materjal omadusega W100 = 1,3910 Takistustermomeetri takistuse väärtus RT = 109,50 Ühendusjuhtmete takistus r = 0,17 Parandatud termomeetri takistuse väärtus RT = 109,50 0,17 = 109,33 Takistuse suhteline sõltuvus temperatuurist WT = RT / R0 = 109,33 / 100 = 1,0933 Temperatuur T 23,7°C Täpsusklassiga määratud takistustermomeetri mõõteviga T1 = ± 0,4°C Takistuse mõõteviga RT = ± (0,15 + 0,05 * (Rk / R 1)) * RT / 100 = = ± (0,15 + 0,05 * (200 / 109,50 1)) * 109,50 / 100 = ± 0,2095... ± 0,21 Takistusest tingitud temperatuuri viga T2 = ± 0,1°C Summaarne temperatuuri viga T = (T12 + T22)1/2 = (0,42 + 0,12)1/2 = = ± 0,412... ± 0,4°C Temperatuur T = 23,7 ± 0,4 °C Komponentide mõõtmine C mahtuvus G juhtivus L induktiivsus R takistus
Mõõtühikute kümnend- ehk detsimaaleesliited on tähised, mille abil lihtsustatakse ühikute üleskirjutamist kümnendsüsteemis. Mõõtetulemus - mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus Mõõtemääramatus - suurus, mis kuulub mõõtetulemuse juurde ja iseloomustab tõenäosuslikult mõõtesuuruse võimalike väärtuste vahemikku Tõeline väärtus mõõteväärtus, mida pole võimalik kunagi leida, sest mõõtmisega seondub alati mõõteviga Mõõteviga - mõõteväärtuse ja suuruse tõelise väärtuse vahe Maailmavaade - teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega Nähtavushorisont - piir, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta Megamaailm - moodustub inimesest mõõtmete poolest palju suurematest objektidest Mikromaailm - moodustub inimesest mõõtmete poolest palju väiksematest
18 335 13,038 12,990 9,55 0,5 3,488 122,386 3,440 19 355 0,000 0,000 0,00 0,5 0,00 0,000 0,000 1. Katse number 2. Mõõdetud pöördenurk 3. Mõõdetud pinge koormamata 4. Mõõdetud pinge koormatult 5. Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Ui = C * I 6. Pöördenurga lugemise täpsus 7. Viga sisendühikutes Uvi = |Uvi Ui| 8. Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uvi / 0,0285| 9. Koormatud anduri mõõteviga Uki = |Uki Ui| Ui = Ui U(i) = Ui C * i Ui = U(i + i) Ui = Ui U(i) = Ui ± Ui C(i ± i) = Ui Ci ± Ui ± CI 4.000 3.500 3.000 2.500 2.000 1.500 1.000 0.500 0.000 0 100 200 300 400 140 120 100 80 60 40 20 0 0 100 200 300 400 8.000 7.000 6.000 5.000 4.000 3.000 2.000 1.000 0.000
Maria Kohtla 103548IAPB 2704.2011 Tallinn 2011 Arvutused U = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31.4 mV/° Un = C * U0 = 331*C = 331* 31.4/1000 = 10,39 V Mõõdetud pöördenurk Mõõdetud pinge koormamata Uv (V) Mõõdetud pinge koormatult Uk (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Un = Ci Pöördenurga piirviga = ± 0,5° Viga sisendühikutes Uv = |Uv Un| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uv / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uk = |Uk Un| Uvvi multimeetri viga u(U) Standardmääramatus u(U) = Uv/ 3 u() Standardmääramatus u()=/ 6 u(Uvi) - Liitstandardmääramatus koormamata katsest 2 2 Uvi Uvi u(Uvi)= u Uvi u Uvi U(Uv) Laiendmääramatus koormamata katsest katteteguriga k=2 U(Uv) = 2 * u(Uv)
Töökäik: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31 mV/° U=C* Koorma- Koormatud mata Viga Katse Nominaal- anduri Nurk Uv Uk anduri Uv sisend mõõteviga nr. mõõteviga -ühikutes Uk ne Un i 1 0 0,000065 0,000064 0,0000 0,5 0,000010 0,000010 2 33 0,998 0,95500 1,0230 0,5 0,000150 0,000144 3 66 2,05 1,9060 2,0460 0,5 0,000364 0,000352 4 99 3,102 2,8330 3,0690 0,5 0,000448 0,000427
Selles süsteemis kasutatakse kümne astmetega korrutamist või jagamist. Seitse põhiühikut on: meeter, sekund, kilogramm, kelvin, amper, kandela ja mool. Näiteks kasutame tihti neid mõõtühikud keemias, füüsikas ja matemaatikas arvutamisel. Mõõtmiseks nimetatakse füüsikalise suuruse arvväärtuse kindlakstegemist. Mõõtmine ei ole kunagi täpne, kuid kui me mõõdame mitu korda saame tõenäosusliku väärtuste vahemiku. Mõõtemääramatus näitab maksimaalselt kui suur võib mõõteviga olla. Mõõteviga pole võimalik küll ära kaotada, kuid seda on võimalik vähendada, korrigeerides mõõtevahendeid. Normaaljaotus on pideva juhusliku suuruse jaotus. Normaaljaotuse laiust iseloomustab standarhälve. Jaotuse laius iseloomustab mõõtemääramatust. Kui me mõõdame näiteks oksa pikkust, siis saame erinevaid pikkuseid. Kui me saame palju ühte pikkust ehk kui üks pikkus kerkib esile kõige rohkem, siis on tegemist normaaljaotusega
1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutatava takistustermomeetri tüüp on TCP-107 9 RT = 110,6 r = -0,002 RT parandatud väärtus on RT-r = 110,602 R0 = 100 WT = RT/R0 = 110,602/100 = 1,106 T = 26 ºC 1.1029 + x 0.00004 = 1.106 Lahendame selle ja leidame, et x = 77,5 Temperatuuri saame leida järgnevalt: 26 °C + x 0.01 °C = (26 + 77,5 0.01) = 26,775 °C R RT = ±0,15 + 0,05 k - 1 = ±0,19 Takistuse mõõteviga R 1 0,19 Tr = ± = ±0,48°C Takistusest tulenev temperatuuri viga: 0, 004 100 Summaarne temperatuuri viga: T = 0,4 + 0,48 = 0,62°C 2 2 T = 26,78 ± 0,62( °C ) 2. Mõõtmine automaatse seadmega 2.1 Komponentide mõõtmine C mahtuvus; G juhtivus; L induktiivsus ; R takistus
b.) Vahelduvpinge mõõtmisel mõõtepiirkonnaga 10 V. 3.) Mõõtsime alalispinget mõõtepiirkonnal 10 V lahutusvõime 6½ kümnendkohta juures: a) Andsime ette pinge väärtused 0,5 10 V sammuga 0,5 V. Määrasime multimeetri näidud kõigil sammudel. b) Arvutasime seadistatud (soovitava) ja mõõdetud väljundpinge erinevuse. c) Määrasime multimeetrile lubatud vea. d) Leidsime kõikides punktides, kas erinevus ületab lubatud mõõteviga. e)Andsime sooritatud mõõtmiste põhjal hinnangu pingeallika täpsusele. Tabel nr. 1: Alalispinge mõõtetulemused koos mõõtemääramatusega. Mõõdetu d pinge Pingete Seadistatud pinge väärtus väärtus erinevus Mõõtemääramatus U [V] UM [V] U-UM U [V]
R1=±0,4 Jääb nominaalvea piiridesse R2 MUT-2 nominaalväärtus 36 Näit:35,3 Nominaalviga teadmata. R2=±[0,15+0,05(Rk/R-1)]*R/100 kus Rk=200 ja R=35,3 R2=±0,136 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutatava takistustermomeetri tüüp on TCP-107 9 RT = 111,0 r = 0,16 RT parandatud väärtus on RT-r = 110,84 R0 = 100 WT = RT/R0 = 110,84/100 = 1,1084 T = 26 ºC Termomeetri instrumentaalne viga = ± 0,5 ºC Rk Takistuse mõõteviga RT = ±0,15 + 0,05 - 1 = ±0,19 R 1 0,19 Takistusest tulenev temperatuuri viga: Tr = ± = ±0,48°C 0,004 100 Summaarne temperatuuri viga: T = 0,5 2 +0,48 2 = 0,69°C T = 25,75 ± 0,69( °C ) 2. Mõõtmine automaatse seadmega 2.1 Komponentide mõõtmine Element
Materjal omadusega W100 = 1,3910 Termoresistori täpsusklass on B Takistustermomeetri takistuse väärtus RT = 110,42 Ühendusjuhtmete takistus r = 0,04 RT parandatud väärtus on: RT r = 110,42 0,04 = 110,38 Takistuse suhte sõltuvus temperatuurist: ja tabelist vaadatuna Leian takistuse muutuse R ja temperatuuri muutuse T vaheline seos mõõdetud temperatuuri T ümbruses: Leian takistuse mõõtmise vea Leian temperatuuri mõõteviga T2 Termomeetri viga(graafikult leitud) T1 = ±0,50 Leian temperatuuri mõõtemääramatuse: 2. Mõõtmine automaatse seadmega 2.1 Komponentide mõõtmine Võrdlen mõõtetulemused tabelis: Element Nominaalväärt Lubatud Mõõdetud väärtused us tolerants Liik Tüüp Takisti C5-5 51 ±2% R = 51,04 L = 1,539 H
NIHIKU KASUTAMINE Nihik (rahvakeeles ka supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Nihik koosneb peaskaalast ja abiskaalast (noonius). Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Ülemiste mõõtehaaradega mõõdetakse detailide siseläbimõõte, alumiste mõõtehaaradega detaili pikkust ja aukude sügavuse mõõtmiseks kasutatakse põhiskaalalt väljaulatuvat keelt [Pilt 1]. Nihiku parim mõõtetäpsus on sajandik millimeeter. Pilt 1. Nihik Lugem saadakse põhiskaala alguspunkti ja nooniuse skaala ehk abiskaala alguspunkti vahest. Kui lugem on null langeb põhiskaala kokku nooniuse skaalaga [Pilt 2]. Pilt 2. Nihiku lugem on null (mm). Kõiki täisarvulisi mõõtmeid loetakse nihiku põhiskaalalt ja kümnendik millimeetreid loetakse nooniuse skaalalt ehk abiskaalalt. Kui mõõdetav suurus on täisarvuline langeb põhiskaala kokku nooniuse skaalaga [Pilt 3]. Pilt 3. ...
V0= 349,5/ 1+0,002*23,2 = 334 m/s 2. V0= 346,5/ 1+0,002*23,2 = 331,135 m/s Leidsime õhu moolsoojuste suhte x . μ v 2 29∗10−3∗3342 x 1= = =1,42 RT 8,31∗273 2 −3 2 μ v 29∗10 ∗331,135 x 2= = =1,40 RT 8,31∗273 Järeldus. Tegelik helikiirus on V0=330m/s, meie tulemused erinevad tegelikust mõningal määral, võib järeldada, et mõõtmisel tekkis mõõteviga. Sammuti on erinev õhutemperatuur, millest tekib väike vahe. Mõõtevigasi võis tekkida ka mõõtmisel, kuna me ei suutnud teha nii täpseid mõõtmisi. Kokkuvõttes tulid vastused suhteliselt sarnased ja võib luged neid õigeks küll.
1. Koostada sildskeem temperatuuri T mõõtmiseks piirkonnas 0..100 ºC kasutades takistustermomeetrit (R0 = 100 (0ºC), temp. Teguriga +0,4 %/ºC) ja mV-meetrit. Valida silla takistused tingimustel: silla väljundpinge U temp. 0ºC on 0 mV ja temp. 100 ºC on 100 mV, silla toitepinge E = 3,3 V. Arvutada ja esitada graafikud: silla väljundsignaal U(T) ja mõõteviga T(T) antud mõõtepiirkonnas. Antud: piirkond 0..100 ºC E = 3,3 V R0 = 100 (0ºC) R1 Rt = +0,4 %/ºC U(0º) = 0 mV U U(100º) = 100 mV E = 3,3V t Rt = R0(1+T)
Ag/AgI/KI//KNO3//AgNO3/Ag Olles etteantud konsentratsioonielemendi valmis pannud, mõõtsime selle elektromotoorjõu ja selle põhjal aruvtasime välja soola AgI lahustuvuskorru Arvtuste teel saadud lahustuvuskorrutis tuli: 8,35 * 〖 10 〗 ^(−17) Kirjanduslikes allikates lahustuvuskorrutis oli 8.1 ∗ 〖 10 〗 ^(−17) " " Erinevus võib tuleneda mitmest faktorist, näiteks sellest et katseseadmed e korralikult puhastatud või voltmeetri mõõteviga. Kasutatud allikad: moodlest käsiraamatu tabelid, praktikumi juhend. nielemendi: nnud, mõõtsime selle a AgI lahustuvuskorrutise. 10 〗 ^(−17) 10 〗 ^(−17) " " est et katseseadmed ei olnud ktikumi juhend.
laine iseloomustamiseks lainepikkusega. Valem: = h/p = mv Kumb on raskem, kas neutron või elektron? Neutron on raskem. Mida kujutab endast leiulaine? Leiulaineks nim. mikroosakeste leiutõenäosust määravaid laineid. Mida tegi Schrödinger? Ta tegi laine- ehk kvantmehaanika põhivõrrandi, lihtsustatud kujul: F=ma Heisenbergi määramatuse printsiibid? 1) On osakest iseloomustavate suuruste paare, milles kumbagi suurust ei saa korraga mõõta suvalise täpsusega 2) ühe minimaalne mõõteviga on pöördvõrdeline teise suuruse mõteveaga. Ma ei ole kindel, aga saab vist ka valemitega: E t h ja p x h Elektronmikroskoobi ja valgusmikroskoobi võrdlus? Elektronmikroskoobis ei kasutata objekti läbivalgustamiseks valgusvihku, vaid seda kiiritatakse läbi elektronkimbu. Objektist tekitavad suurendatus kujutise elektronläätsed. Mis juhtub piiratud ruumiossa sulustatud osakese leiulainetega? Ta ei levi ruumis edasi, ta on piiratud ulatusega keskkonna võnkuv olek. KÜSI ÜLE
mõõt Ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne(suhteline) viga. ARUANNE Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et süstemaatiliseks veaks on põhiliselt mõõteriistaviga. Seejuures lähtutakse sellest, et iga mõõteriista jaoks määratakse riiklike standarditega lubatud. Meie ülesandeks oli välja arvutada kolme katsekeha keskmine mõõt ja nende kesmine absoluutne viga ning relatiivne(suhteline) viga. Töövahendiks oli nihik, mille mõõteviga oli 0,01mm. Esiteks valisime viie katsekeha seast välja kolm meile sobivat. Kõigiks kolmeks katsevahendiks olid erinevad silindrid . Mõõtsime silindrite põhimõõte viiest erinevast kohast, et välja selgitada nende keskmine, antud juhul siis kõrguse ja diameetri keskmise. Teades diameetri ja kõrguse keskmist arvutasime välja keskmise tulemuse ja konkreetse mõõtetulemuse vahe, seda siis tehes niimoodi, et lahutasime keskmisest konkreetse tulemuse.
Vaheosakesed vastastikmõjusid vahendavad osakesed Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosake (laengud vastupidise märgiga) Elementaarlaeng 1e = 1,6 · 10 ¯¹ Mudel Originaali ligilähedane koopia, loodusnähtuste seletamiseks Põhjused, miks kasutatakse mudeleid: Vt lk ..... Mõõtmine Otsemõõtmine tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt. Kaudmõõtmine otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil. Mõõtmistega kaasneb alati mõõteviga Erand loendamine heades vaatlustingimustes Mõõtemääramatus Tekkepõhjused = mõõtevea allikad: mõõteriist mõõtmisprotseduur lugemisviga mõõtja ebatäpsus parallaks nurk 2 erinevast kohast 1 punkti sihitud vaatekiirte vahel häireviga el väljad, vibratsioon, kõrvaline valgus lähteviga kasutatavate konstantide täpsus metoodiline viga meetodiebatäiuslikkus, arvutuste ligikaudsus objekt keskkonnatingimuste muutumisest ajas tingitud:
Kalibreerimise käigus määratakse kindlaks seos mõõtevahendi poolt esitatud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud suuruse vastava väärtuse vahel. Tavaliseks on kalibreerimistulemuseks mõõteviga koos määramatusega. Lihtsamalt öeldes saab mõõtevahendi valdaja kalibreerimise tulemusel kalibreerimistunnistuselt teada, kui palju mingis mõõtepunktis temale kuuluv seade valetab. Kalibreerimise meetod ja intervall Igale mõõteriistale, tööriistale ja katseseadmele määratakse kalibreerimise intervall. Kalibreerimise meetod ja intervall peab vastama mõõteriista, tööriista või katseseadme tootja juhendis toodule.
32000 23607 8000 7347 0,378442 36000 25714 4000 3830 0,245776 40000 27692 0 0 0,0023 Graafikud v±U(v) 0,25 0,2 0,15 v±U(v) 0,1 0,05 0 0 33 66 99 132 165 198 231 264 297 330 -0,05 -0,1 Koormatud anduri mõõteviga katseandmetest k ja arvutuslik k' 1,05 1 0,95 0,9 0,85 0,8 0,75 0,7 0,65 0,6 0,55 0,5 0,45 k 0,4 0,35 0,3 k' 0,25 0,2 0,15 0,1 0,05 0 0 33 66 99 132 165 198 231 264 297 330 (deg)
nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: Skeem: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 40,3 mV/° U = C * Katse Nurk Uv Uk Nominalne Koormamata Viga Uv Koormatu nr Un anduri sisend- d anduri mõõteviga ühikutes mõõtevig i a Uk 1 0 0,00005 0,00005 0,000 0,5 0,001001 0,001001 2 35 1,4136 1,3628 1,411 0,5 0,031309 0,030902 3 70 2,8222 2,6336 2,821 0,5 0,042578 0,041069 4 105 4,2607 3,8876 4,232 0,5 0,054086 0,051101
21,479 20,5 Keskmine takistuste erinevus % 4,45 Millest on põhjustatud erinevus ? Erinevus on põjustatud erinevatest mõõteriistadest, nende täpsusest Mõõtmiste ajamoment on teine, hilisematel mõõtmistel on takkisti juba soojenenud ja seega takistus vähenenud. Ampermeeter mõõdab nii voltmeetrist sisetakistusest läbiminevat voolu kui ka takistist läbiminevat voolu, mis sumeeruvad Millal on osutimõõteriistaga mõõtmiselt mõõteviga väiksem ? Siis kui mõõteriistad ei ole veel soojenenud. Siis kui välised elektromagnetväljad ei häiri mõõteriista tööprotsessi. Siis kui on valitud kõige sobivam mõõtepiirkond Vahelduvvoolu aktiivvõimsuse mõõtmine Ülekandetegurid Voltmeetri ülekandetegur Ampermeetri ülekandetegur 0,4 0,01 Wattmeeteri ülekandetegur 1,25 Mõõteaparaatidelt loetud näidud Asend I, R=75 Asend II, R=82
Loodusõpetuse tasemetööks kordamine 1) Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise samaliigilise suurusega, mis on valitud mõõtühikuks. Mõõteviga on defineeritud kui mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. 2) Füüsikaliste suuruste tähised, ühikud ja eesliited. Tähised: Kiirus v Pikkus l Kõrgus h Mass m Aeg t Teepikkus s Tihedus Energia E Jõud F Töö A Pindala S Ruumala V Eesliited: MEGA M 1 milj. KILO k 1000 DETSI d 0,1 SENTI c 0,01 MILLI m 0,001 3) Pindala, ruumala ja tihedus. Pindala abil väljendatakse arvuliselt keha pinna suurust.
= ±1,68 = ±12,80 J Süstemaatilist viga ei esine, kui mõõdetava suuruse täpne väärtus langeb vahemikku: ± 1,68 = 1999,74 ± 12,80 J. Kuna täpne väärtus on 2011, siis süstemaatilist viga ei esine. 3. Arvutan katsetaja mõõtevea = - " hinnang ja mõõtemääramatus. Mõõtevea hinnang: = - " = 1999,74 - 2011 = -11,26 J Mõõtemääramatus: () = $ + $ = 53,91$ + 1$ = 53,92 J Järeldus: Mõõdetud ajaintervall on: Y = ( ± ) Katsetaja mõõteviga oli keskmiselt: = -11,26 J. Katsetajal ei esinenud süstemaatilist viga. Kuna mõõdetud täpne väärtus langeb keskväärtusega ja piirveaga määratud piiridesse, võib järeldada, et vaatamata inimfaktorile saab ka sellise viisiga üsna edukalt aega mõõta. Kui on vaja täpsemaid mõõtetulemusi, tuleks inimene mõõteprotsessist kõrvaldada, kuna inimese reageerimisaeg sõltub konkreetsest inimesest ning kõigub väga suurtes piirides ise ühel inimesel lühikese aja jooksul
Soojusmasina kasutegur on masina poolt tehtava töö ja soojendilt saadud energia suhe: Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks kogu temale antava soojuse mehaaniliseks tööks.Soojus ei voola iseenesest külmemalt kehalt soojemale, mistõttu perpetum mobile on võimatu. Praktikum Mõõtetulemus koosneb mõõdetava suuruse tähisest, mõõtarvust, mõõteveast, mõõtühiku tähisest (v.a. dimensioonita suurustel) näit. l=182 ±2 cm. Mõõteviga võib olla esitatud absoluutse piirveana ( ), mis fikseerib vahemiku, kuus mõõtetulemuse tegelik väärtus asub või suhtelise veana, mis väljendab vea võimalikku suurust veaga võrrelduna ( ). Mõõteviga koosneb riistaveast ja juhuveast (nende summa). Digitaalsetel mõõteseadmetel võib riistavea kanda mõõtmistulemusse, kui juhuviga seda ei ületa
Ohtlikus olukorras ei tohi lubada vähimatki viivitust: kiirguse suhtes on kõige ohtlikumad just avariile järgnevad esimesed tunnid ja päevad. nende SI-ühikud. Labor Mõõtetulemuse kirjapanek ja ümardamisreeglid. Mõõtetulemus koosneb mõõdetava suuruse tähisest, mõõtarvust, mõõteveast, mõõtühiku tähisest (v.a. dimensioonita suurustel) näit. l=182 ±2 cm. Mõõteviga võib olla esitatud absoluutse piirveana ( ), mis fikseerib vahemiku, kuus mõõtetulemuse tegelik väärtus asub või suhtelise veana, mis väljendab vea võimalikku suurust veaga võrrelduna ( ). Mõõteviga koosneb riistaveast ja juhuveast (nende summa). Digitaalsetel mõõteseadmetel võib riistavea kanda mõõtmistulemusse, kui juhuviga seda ei ületa
(mikroosakese leiutõenaosust määravad lained) sõltuvuse koordinaatidest ja ajast, kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud. Erwin Schrödinger Kvantmehaanika põhiideed · Mikroosakeste laineomadustest tulenevad neile siseomased täpsuspiirangud (Heisenbergi ebatäpsussuhted, 1927): on osakest iseloomustavate suuruste paare, milles kumbagi suurust ei saa korraga mõõta suvalise täpsusega. Ühe minimaalne mõõteviga on pöördvõrdeline teise suuruse mõõteveaga. Kaasaegne aatomimudel · Aatom kui elektronpilv de Broglie lained (1923). Demo · Kvant- ehk lainemehaanika rajaja L.deBroglie statsionaarsete orbiitide seisulained. Energiatsoonid aatomis Eristatakse lubatud energiatsoone ja keelutsoone. Lubatud tsoonis saavad elektronid olla, aga keelutsoonis mitte. Lubatud tsoonid on lahutatud omavahel keelutsoonidega. Probleem on selles, kas elektronil on piisavalt energiat, et
Nt vesi auruks, startiv lennuk kogub kiirust Füüsika- loodusteadus, mis uurib täüisseaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Loodusnähtus- igasugune mateeria põhivormide muutumine. Vaatlus-käigus uuria ainut jälgib ning mõõdab, toimuvasse sekkumata. Katse-kui uuritava nähtuse ise esile kutsub, või vahepeal tingimusi muudab. Mõõtmine- on toiming mille käigus tehakse kindlaks mõõdetakse suuruse ja teise, ühikuks valitud suuruse suhe. Mõõteviga- näitab mõõtetulemusi erinevust mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. Mehaanika- uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika jaoub: Tahkete, vedelate ja gaaside mehaanikaks. Klassikaline mehaanika: Staatika- kirjeldab jõudude jaotust paigalseisvas systeemis, kirjeldab kehade tasakaalu tingimusi. Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis Dünaamika- uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest
ja mõõdetud ning otsitava suuruse vahelise tuntud seose alusel. Näiteks mõõdetakse kaudselt takistust voltampermeetri meetodil. 24. Mõõtevead. Kui täpselt ja hoolikalt püütakse mingit suurust mõõta, ei saa ühtki mõõtmist teostada absoluutse täpsusega. Mõõtevead on paratamatu nähtus. Põhjusteks on · mõõteriista ebatäpsus · mõõtmismeetodi ebatäiuslikkus · kogemuste vajakajäämine · mõõtetingimuste muutumine jne. Mõõteviga on mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. Seetõttu tuleb mõõtmisel määrata nii mõõdetud suuruse väärtus kui ka selle täpsuse. Absoluutseks mõõteveaks x nimetatakse mõõdetud suuruse väärtuse x ja tõelise väärtuse x0 vahet x = x x0 Absoluutne mõõteviga on väljendatud mõõdetava suuruse ühikutes. Suhteline mõõteviga on absoluutse mõõtevea ja tõelise väärtuse suhe protsentides
võrdlemise teel. Kaudsel mõõtmisel otsitavat suurust ei mõõdeta vahetult, vaid arvutatakse teiste suuruste mõõtmise ja mõõdetud ning otsitava suuruse vahelise tuntud seose alusel. Näiteks mõõdetakse kaudselt takistust voltampermeeri meetodil. 24. Mõõtevead tekivad mitmetel põhjustel : a) mõõteriista ebatäpsus b) Mõõtmismeetodi ebatäiuslikkus c) Kogemuste vajakajäämine d) Mõõtetingimuste muutumine jne. Mõõteviga on mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. Absoluutne mõõteviga x nimetatakse mõõdetud suuruse väärtuse x ja tõelise väärtuse x vahet x = x - x 0 0 Suhteline mõõteviga on absoluutse mõõtevea ja tõelise väärtuse suhe protsentides x = 100% x0 Mõõtevead jagunevad kolme rühma : 1. Süstemaatilised vead on mõõtevead, mis jäävad antud suuruse korduval
suuruse mõju mõõteriistale sama liiki tuntud suuruse vastutoimega nulliks. Näiteks elektromotoorjõu mõõtmine tuntud pingega kompenseerimise teel. Diferentsiaalmeetodi puhul määratakse mõõteriista abil mõõdetava ja tuntud suuruse vahe. Asendusmeetod. Selle meetodi puhul mõõdetava suuruse asendamine tuntud suurusega ei muuda mõõteriista näitu. Kompensatsiooni ja diferentsiaalmeetodid on väga täpsed, mõõteviga on alla 0,001%, kuid nõuab mõõtmiseks tunduvalt kauem aega ning ka tunduvalt kallimat ja keerukamat aparatuuri. 2. kaudne mõõtmismeetod - meetod, mille puhul otsitavat suurust ei loeta mõõteriista skaalalt, vaid arvutatakse teiste suuruste ja otsitava suuruse vahelise tuntud seose põhjal (leitakse võrrandi abil). Võrrandi koostamiseks on vaja teha mitu mõõtmist. Näiteks takistuse mõõtmine amper- ja voltmeetri meetodil või võimsuse mõõtmine
elektriväljade mõju eest (elektrostaatiline varje). Faraday silinder toimib hästi ka juhul, kui see on valmistatud tihedast elektrit juhtivast võrgust. Faradmeeter – mahutuvusmõõtur, elektrimõõteriist mahutuvuse mõõtmiseks. Eristatakse elektromehaanilisi ja elektronfaradeid. Esimese mõõtemehhanism on elektrodünaamiline või elektromagnetiline logomeeter, harvem alaldiga magnetoelektriline süsteem. Faraditega mõõdetakse kondensaatorite, kaablite jms. mahutuvust; mõõteviga on ∓ (0,2-4)%, mõõtepiirkond 10 nF-100 µF. KOKKUVÕTE Faraday oli see, kes tõi füüsikasse magneti ja elektri jõujoonte tähtsa idee. Mitte rõhutades magneteid endid, vaid pigem nendevahelit välja, aitas ta ette valmistada teed paljudele tänapäeva füüsika saavutustele, Maxwelli võrrandid kaasa arvatud. Faraday avastas ka, et kui lasta polariseeritud valgus läbi magnetvälja, siis selle polarisatsioon muutub. See avastus on
· Enamlevinud massi-, kaalu- ja rõhuühikud. o Mass: karaat, unts, nael. o Rõhk: mmH2O, mmHg, at (tehniline atmosfäär), atm (looduslik atmosfäär), bar. · Radiaan ja steradiaan. o Tasanurga ühik radiaan on ringjoone kahe raadiuse vaheline nurk, mis toetub raadiusepikkuse kaarele. o Ruuminurga ühik steradiaan on tipuga kera keskpunkti toetuv koonus, mis haarab kera pinnal raadiuse ruuduga võrdse pindala. 3. Mõõteviga ja mõõtemääramatus. · Mõõtevea hindamine. o Mõõteviga on mõõtetulemuste esitamisel kasutatav parameeter, mis teatava tõenäosusega väljendab mõõdetava suuruse asumist mingite piiride vahel. o Mõõteviga sõltub: Mõõtevahendi kvaliteedist. Mõõtmist teostava isiku kogemustest. Välistingimustest. Mõõdetava objekti enda muutlikkusest. · Suhteline viga.
Pole tarvidust näiteks liitri etaloni järele, sest ruumala saab määrata pikkuse mõõtmise abil: see arvutatakse keha mõõtmete järgi või määratakse vedelikusamba kõrguse muutuse järgi mõõteklaasis. Mõõtmisi jaotatakse kaheks: otsemõõtmine - kus tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt (joonlaud, ampermeeter); kaudmõõtmine - kus tulemus saadakse otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil ( v = s/t, S = l2, jne). Praktika näitab, et iga mõõtmisega kaasneb alati mõõteviga. See ei tähenda, et me mõõdame valesti, vaid põhimõtteliselt pole ühtki mõõtmist võimalik teha absoluutselt täpselt. Erandiks on loendamine heades vaatlustingimustes. Mõõtevea allikaid on kolm: 1. mõõteriist - skaala jaotised pole ühtlased, osuti ja skaalakriips on lõpliku paksusega, andurid on muutlikud (vedru väsib, temperatuur mõjub), numbrilises riistas toimub näidu ümardamine; 2. mõõtmisprotseduur – lugemisviga (silma järgi skaalajaotise kümnendkohtade
ampermeeter); • kaudmõõtmine - kus tulemus saadakse otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil • ( v = s/t, S = axb, jne). • Mõõteriist on seade, mille ülesandeks on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine mõõtühikuga. • mõõtmisega kaasneb alati mõõtemääramatus . See ei tähenda, et me mõõdame valesti, vaid põhimõtteliselt pole ühtki mõõtmist võimalik teha absoluutselt täpselt. • Erandiks on loendamine heades vaatlustingimustes. • Mõõteviga ehk mõõtemääramatus annab meile vahemiku, milles suuruse tõeline väärtus asub. Seda vahemikku pole võimalik täpselt määrata, küll aga teatud tõenäosuse ehk usaldatavusega kindlaks teha. Kui me mõõtsime näiteks suurust x ja saime mõõtmistulemuseks xm, siis otsitava suuruse väärtus kirjutatakse üles nii x = xm x , kus x on mõõteviga. Kuna alati pole võimalik kindlaks teha , kas mõõtmise
sild uuesti; 6) Mõõdetav takistus Rx = m R, kus m on reohordi skaala näit ja R on võrdlusõla takistus; 7) Mõõtmise lõpul viiakse toitelüliti neutraalasendisse, galvanomeetri lüliti asendisse "K3". Katseandmed esitatakse järgmiselt: A. Elektroodide konstandi määramine: Mõõdetud takistus 0,02 M KCl lahusega 1)R = 116 2) teist takistust ei saanud kasutada, sest mõõteviga oli väga suur. 0,02 M KCl erijuhtivus (temperatuuril 25°C) k = 0,2767 S/m (vt. tabelist) Nõu konstant: B. Elektrolüüdi dissotsiatsioonikonstandi määramine: Kasutatav nõrk hape: HCOOH CMHCOOH = 0,3845 n Piiriline molaarne elektrijuhtivus 0 = + +0 + 0 +0 = 349,8·10-4 S·m2/mol -0 = 54,6·10-4 S·m2/mol 0 = (349,8+54,6) ·10-4 = 0,04044 S·m2/mol Arvutused: 1) Lahuste kontsentratsioonid: 2) Erijuhtivus: 3) Molaarne elektrijuhtivus:
0,95. Toru sisediameeter: 17,070 ± 0,089 mm, usaldatavusega 0,95. Toru välisdiameeter: 19,520 ± 0,093 mm, usaldatavusega 0,95. Toru ristlõikepindala: 70,407 ± 3,718 mm2, usaldatavusega 0,95. Ilmneb, et kruvikuga mõõtes sai tunduvalt täpsema tulemuse, kui nihikuga mõõtes. Seega tuleks mõõtmisel eelistada võimalusel kruvikut, kui suurem täpsus on oluline. Ristlõikepindala arvutusel tuleb suurem mõõteviga sisse, kuna arvutusel liituvad nii välis- kui ka sisediameetri vead.
annaabi.ee 
