Mälu ja mõtlemine (0)

S.S 27.02.2010
Psühholoogia töö konspekt 6(mälu)- ja 7. peatükk

• Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni.
  
• Mälu protsessid : meeldejätmine,meelespidamine ja meeldetuletamine – omavahel tihedalt seotud ning ühtse mälutegevuse komponendid.
  
• Meeldejätmine – sellega algab mälu töö info omandamiseks. Meeldejäämine sõltub mitmest asjaolust.
  
• Eristatakse tahtlikku ja tahtmatut meeldejätmist. Tahtmatu info jääb meelde isenesest, see pole süsteemne ega täpne, seetõttu on see ka juhuslikku laadi info.
  Tahtliku info omandamine vajab tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada soovitakse. Selle tingimuseks on kordamine.
  
• Kordamist saab muuta tulemuslikuks kui teha seda ajaliselt hajutatuna e vahepeal tehakse õppimise käigus pause ning tegeletakse millegi muuga . Teiseks variandiks on ka materjali korrastatus – näiteks konspekteerimine , mida loetakse subjektiivseks korrastamiseks.
  
• Subjektiivse korrastamise vormiks on känkimine. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut .
  
• Inimese lühimälumaht on piiratud 7+-2 ühikuga.
  
• Bioloogiliselt jõuab inimese mälu võimekuse tippu 25- 30 eluaasta paiku.
  
• Meelespidamine ehk info säilitamine – aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus toimub informatsiooniga muutused:
  
  • Info muutub lühemaks ja lihtsamaks
    
  • Kaovad detaili ja meeles seisab vaid „peamine“
    
  • Tekivad teatud lüngad
    
  • Infos tõusevad esile uued teemad
    
  • Info muutub isikupärasemaks
    
  • Loogikavastane info ununeb
    

• Tekib juurde infot, mis võimaldab seletada vastuolusid
  
• Mõni teema muutub valdavaks
  

• Endel Tulving – maailma juhtivamaid mälu- uurijaid.
  
• Unustamine – vastupidine protsess meeldejätmisele. Unustamise omadused :
  
  • Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes.
    
  • Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni.
    

• Tänapäeval arvatakse, et unustamist põhjustab interferents – kahe psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist.
  

• Proaktiivne – varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule.
  
• Retroaktiivne – uue info segav mõju varasemale infole (varaseb info ununeb uue mõjul).
  

• Meeldetuletamine e reprodutseerimine – talletatud info uuesti esiletoomine, mis võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu.